Küsimusi tuisu ja talve kohta

Saabunud ilmad on tekitanud inimestes hulga küsimusi. Kirjutan vastused neile, mis on rohkem silma hakanud.

1. Kas selline ilm oli juba pikalt ette näha? Meie laiusel ilma muutlikkust arvestades jah, sest juba 5 päeva varem oli selge, et külmenemine tuleb ja koos lumega, ilmselt ka tuiskab.
 Ebaselge oli pikka aega see, kas Eestisse jõuab korraks ka soe õhumass või mitte. Nagu nüüd nägime, siis aluspinnal säilis külm õhumass, aga Lõuna-Eesti kohale (1-3 km kõrgusel) saabus soe õhumass, nii et sadas jäävihma. Muide, oktoobri lõpu lumi ja tuisk olid samuti vähemalt 5 päeva ette teada, mis on väga hea tulemus.

2. Kas tegu oli lumetormi või tuisuga? Mõlemaga, sest lund on palju, tugev üldtuisk suures osas Eestist ja maksimaalsed tuule kiirused hommikul Vaindlool 32 m/s, Pakril 23,5 m/s.
Mõnel maal on lumetorm juba seotud tugeva üldtuisuga, aga ka tugeva lumesajuga. Kõik on suhteline. Tormihoiatust antakse ju 14 m/s puhul!

Muide, tsüklonaalsetele tormidele ei tohiks läheneda lokaalselt. Ka nüüd võis lugeda arvamusi, et minu kodukohas polnud mingit erilist tuult, sadu vms. Jah, lokaalselt võisid olud olla rahulikud, aga tegu oli ikkagi tormisituatsiooniga. Asi on selles, et torm on definitsiooni kohaselt atmosfääri häiritus, mitte lihtsalt teatud tugevusega tuul. Et viimane mõjutab inimesi kõige enam ja otsesemalt, siis on see üldiselt kokkuleppeliselt tormi määramise aluseks võetud.

3. Leidus hulgaliselt arvamusi, et sajuala lõppeb ju kohe ära, kust siis see tohutu lumekogus või torm saab olla, samuti et Tallinnasse sadu ei jõuagi, et ilmselt piirdub torm ainult näiteks Ida-Eestiga. Kuna Eesti kohal ja ümbruses oli suur õhumasside vastasseis, siis see tähendab seda, et tingimused sademete tekkeks on soodsad ja seetõttu juhtuski nii, et sademed moodustusid otse Eesti kohal. Seega ei saa alati järeldusi teha sajualade liikumise või piiride alusel.

4. Väideti, et satelliidipildil liiguvad ju pilved pigem Eesti piiri taha, kust siis see sadu jne. Siin peeti silmas infrapunapilte. Nendel on külmad pilved valged, soojad hallid. Kõige külmemad pilved on kiudpilved ja rünksajupilved, aga ka kiudkihtpilved mistõttu need paistavad infrapunapiltidelt ka kõige paremini välja, sest on säravvalged. Seetõttu ei saa seostada pilvede värvi sademetehulgaga või üldse sademetega. Kiud- ja kiudkihtpilved ju ei anna erilisi sademeid, kuid paistavad väga hästi ja sageli kompaktselt välja. Isegi EMHI kodulehel on valesti kirjas, et mida valgem, seda paksemad, tihedamad pilved: http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252. Õige oleks: mida valgem, seda külmemad on pilved. 

5. Kuidas on mereefektiga? Eile õhtul oli see juba Soome lahel mingil määral olemas, kuid koos tsüklonaalse komponendiga. Sellega on praegu endiselt ebaselge olukord, sest ehkki õhumass paistab piisavalt külm olevat, ei pruugi õhu liikumise suund sademeid rannikule tuua. Seega võib juhtuda, et tuleb mere ääres palju lund, aga ei pruugi.

6. Kuidas on lood äikesega? Aja jooksul on selgeks saanud, et üheks suure lumetormi kindlaks kriteeriumiks on sädemete (välkude) teke. Iga kord, kui on tegu tõsise lumetormiga, siis raporteeritakse kuskil äikesest. Tegelikult on selle pidamine äikeseks küsitav ja teated on siis välkudest (sädemetest). Need sädemed tekivad jääkristallide ja tugeva tuule hõõrdumise tagajärjel. Kuna seekord sädemeid ei tekkinud, siis pole ilmselt seda põhjust pidada suureks lumetormiks, aga muidu lumetormi mõõdu annab välja, vt teise punkti alt.

7. Kas see oli esimene tuisk/lumetorm sel sügisel? Ei, sest esimene oli oktoobri lõpus, kui tugevaimad puhangud ulatusid üle 30 m/s ja rannikualadel tuli ette äikesepagisid. 

8. Kas talv jääb püsima? Suure tõenäosusega jah, sest vähemalt järgmisel nädalal ei ole sula ette näha. Isegi kui näiteks kuu keskpaigas ka saabub mingi sula, siis see läheb juba talve alla, sest Eesti talvedele on mõningased sulad tüüpilised.
9. Kui külmaks läheb? Kuna Eestini jõudis arktiline õhumass, mis praegusel ajal on juba väga külm, siis tuule nõrgenedes ja ilma selginedes on -20°C või madalam temperatuur väga tõenäoline. Kui jääb pilve, siis püsib -10°C lähedal. Seega oleneb suuresti pilvisusest. Järgmise nädala lõpu poole läheb tõenäoliselt veidi soojemaks.

wunderground.com lubab Tallinnale isegi kuni -24°C. See on võimalik, kui taevas selgineb.

Talve püsimise kohta võib tuua konkreetse näite wetterzentrale.de kaartide põhja. Prognoosseerija näitab, et talv jääb Baltikumis järgmisel nädalal kindlalt püsima. Kui lääne poolt peaks nädala alguses üks läänetsüklon jõudma Läänemereni, siis möödub see lõuna poolt või jääb hääbuma, mistõttu sula ei saa kaasa tuua. Kaugemas tulevikus on näha lõunatsükloni saabumist, aga see läheb ida poolt mööda ja teisalt on Briti saarte kohale tekkimas blokeering, mis tõkestab läänevoolu. See kõik on praegu lihtsalt prognoos ja kahe päevaga võib juhtuda, et mõned kohad on ümber muudetud, ent talve säilimise osas on seni kõik mudelid üksmeelel.

Prognoosseeria wetterzentralde.de-st (USA globaalmudel)