Palju elevust pakkus 26. novembri udu, mis haaras enda alla suure territooriumi ja üllatas paljusid oma tiheduse poolest.
Mis on udu? Udu on aluspinna vahetus läheduses asuv pilv. Eestis kuulub udu ainult kihtpilvede (Stratus) hulka. Vaatlusjaamades pannakse udu kirja siis, kui nähtavus on vähenenud alla 1 km.
Udu liigid. Kohaliku tekkega on jahtumis- ehk radiatsiooniudu. Vajalik on aluspinna jahtumine ja tuulevaikus. Seetõttu on see tavaline maismaal selgetel vaiksetel öödel, kuid talvisel ajal (november kuni veebruar) võib püsida ka päeval, sest domineerib jahtumine. See uduliik on sageli väga tihe, kuid väikese vertikaalse ulatusega, enamasti lahtise (läbipaistva) taevaga.
Advektsiooniudu on seotud õhumasside liikumisega. Soe õhumass liigub külma aluspinna kohale, näiteks talvel sulale minnes. Seetõttu õhumass jahtub ja tekib udu. Selle teke ei sõltu sellest, kas on öö ja päev ning ilm võib üsna tuuline olla. Lisaks on advektsiooniudu suurema püsivusega (kuni mitu päeva) ja väga suure horisontaalse ulatusega, võib terve riigi katta, kuid pole tavaliselt väga tihe. Vertikaalne ulatus on sageli sadu meetreid kuni mitu kilomeetrit, mistõttu on kinnise taevaga.
Advektiiv-radiatsiooniline udu on segatüüpi, mis tekib nii sooja õhumassi liikumisel külmema aluspinna kohale kui selle õhumassi tugevast jahtumisest. See võib-olla väga tihe ja enamasti on suure vertikaalse ulatusega. Taevas on tavaliselt kinnine.
Lisaks neile on olemas veel auramisudu (väga külma ilmaga lahtistel veekogudel), frontaaludu, nõlvade udu (õhk jahtub adiabaatiliselt kõrgemale tõustes), lumeudu ja tavaliselt radiatsiooniudu eriliik jääudu (veetilkade asemel on jääkristallid).
Mis on udu? Udu on aluspinna vahetus läheduses asuv pilv. Eestis kuulub udu ainult kihtpilvede (Stratus) hulka. Vaatlusjaamades pannakse udu kirja siis, kui nähtavus on vähenenud alla 1 km.
Udu liigid. Kohaliku tekkega on jahtumis- ehk radiatsiooniudu. Vajalik on aluspinna jahtumine ja tuulevaikus. Seetõttu on see tavaline maismaal selgetel vaiksetel öödel, kuid talvisel ajal (november kuni veebruar) võib püsida ka päeval, sest domineerib jahtumine. See uduliik on sageli väga tihe, kuid väikese vertikaalse ulatusega, enamasti lahtise (läbipaistva) taevaga.
Advektsiooniudu on seotud õhumasside liikumisega. Soe õhumass liigub külma aluspinna kohale, näiteks talvel sulale minnes. Seetõttu õhumass jahtub ja tekib udu. Selle teke ei sõltu sellest, kas on öö ja päev ning ilm võib üsna tuuline olla. Lisaks on advektsiooniudu suurema püsivusega (kuni mitu päeva) ja väga suure horisontaalse ulatusega, võib terve riigi katta, kuid pole tavaliselt väga tihe. Vertikaalne ulatus on sageli sadu meetreid kuni mitu kilomeetrit, mistõttu on kinnise taevaga.
Advektiiv-radiatsiooniline udu on segatüüpi, mis tekib nii sooja õhumassi liikumisel külmema aluspinna kohale kui selle õhumassi tugevast jahtumisest. See võib-olla väga tihe ja enamasti on suure vertikaalse ulatusega. Taevas on tavaliselt kinnine.
Lisaks neile on olemas veel auramisudu (väga külma ilmaga lahtistel veekogudel), frontaaludu, nõlvade udu (õhk jahtub adiabaatiliselt kõrgemale tõustes), lumeudu ja tavaliselt radiatsiooniudu eriliik jääudu (veetilkade asemel on jääkristallid).
Udu põhjus. 25. novembriks jõudis Eestini Islandil asunud tsükloni kauges edelaservas lohk, mis tõi lisaniiskust. Eesti kohal see hääbus, aga niiskus jäi alles. Kuna baariline gradient vähenes, siis jäi tuul vaikseks. Samal ajal algas 26. novembri hommikul alates Põhja-Eestist taeva selginemine. Seega hakkas õhk jahtuma ja veeaur välja kondenseeruma. See põhjustas udu tekke. Võrdlemisi kõrge õhutemperatuuri tõttu oli udu veesisaldus väga suur ja seetõttu ka väga tihe (veeauru hulk õhus on seotud temperatuuriga).
Udu tekkis soojas õhumassis ja selle suure veesisalduse tõttu oli see väga tihe. 26.11. pärastlõuna Tallinnas.
Udu liik. See oli jahtumis- ehk radiatsiooniudu, mis tekib tüüpiliselt õhumassisiseselt ja vaiksete selgete ilmadega. Kõige tihedamad ongi tavaliselt just radiatsiooniudud. Sageli on radiatsiooniudu kõige tihedam aluspinna kohal ja hõreneb, kui liikuda kõrgemale või suurema vertikaalse ulatuse korral on tihedus vertikaalselt üsna ühtlane. Mõelge näiteks suve- või sügisõhtutele, mil näete vaikse ja selge ilmaga põldude ja soode kohal tekkimas õhukest udukihti. Seevastu advektsiooniudu on tavaliselt kõige hõredam aluspinna lähedal ja kõrgemale liikude muutub tihedamaks.
Radiatsiooniudu on tavaliselt õhuke ja selge taevaga. 26.11. hommikul Tallinna äärelinnas
Tallinna kesklinna veebikaamera pilt 26.11. hommikul. Siin on näha, et udu on vertikaalselt ühtlaselt tihe, mis on jahtumisudule tüüpiline.
Tallinna kesklinna veebikaamera pilt 27.11. Siin on näha, et udu on kõige hõredam aluspinna lähedal, kuid kõrguse kasvades muutub tihedamaks. See on tüüpiline advektsiooniududele. Antud juhul on siin tegu segatüüpi uduga, st algne radiatsiooniudu on saanud advektsioonilisi mõjutusi.
Udu vertikaalne ulatus. Radiatsiooniudud on tavaliselt õhukesed ja selge taevaga. Nii oli see üsna suures osas ka seekord. Eriti ilmekalt oli see näha Teletorni kaamerast:
Teletorni kaamera, mis asub 180 m kõrgusel, jäi udust selgesti välja. Udu ei ulatunud kõrgemale kui 150 m ning taevas on selge.
Huvitav oli veel see, et udu oli servades väga madal, ulatudes vaid 10-50 m kõrgusele. Järgnevalt fotoseeria 26.11. Tallinnat katnud udulaama serva sõites.
Tallinna piiril. Udu paksus on praktiliselt sama.
Tallina piirist paar km lõuna-kagu pool. Udu paksus on 50 m ümber.
Jüri aleviku kohal. Udu paksus on vaid 30 m
Veel edasi sõites vähenes udu paksus 20 m-ni.
Ja lõpuks saabus udu serv. Pilved roomavad mööda maad.
Udu vertikaalse ulatuse vähenemine tuli välja ka Tallinna kesklinna kaamerat jälgides, sest päikese loojumise ajaks ulatusid kõrgemad ehitised pilvedest välja:
Udu horisontaalne ulatus. Päeval oli udu üksikute laamadena ja ei moodustanud maakondi katvat ühtset ala. Seetõttu oli mõnel pool tihe udu ja veidi eemal ei pruukinud midagi olla. Õhtu poole udu ala laienes (jahtumine süvenes) ja jõudis ka Tartusse. Peipsi ääres püsis udu ka järgmisel päeval. Korraks sattus udu 28. nov veel Tallinnasse.
Miks udu ei hajunud päeval? Novembri lõpus ei anna meie laiusel päike enam nimetamisväärselt soojust, mistõttu soe õhumass võib jahtuda ka päeval. Kuna taevas selgines, siis jätkus päeval jahtumine ja udu teke.
Mida see udu tähendas? Sügisene udu tähendab tavaliselt sooja, sest udu on tüüpiline soojas õhumassis, kus niiskust palju, mis saab jahtumisel kondenseeruda. Sageli on soe õhumass tulnud ookeanilt ja on märgiks küllalt tugevast läänevoolust. See siiski ei tähenda, et järgnevatel päevadel jääbki ilm soojaks, oleneb konkreetsest olukorrast. Seega võtta udu pigem hetkeolukorra kajastust kui prognoosi võimaldavat nähtust. Kui on saabunud talvised olud, siis viitab udu sageli ilma soojenemisele, kuid mitte alati. Vahel võib väga tihe udu tekkida seoses külma ilmaga, siin on mängus jällegi jahtumine ja seega on tegu radiatsiooniuduga. See pidurdab edasist jahtumist.
Udu tähendab tavaliselt väga stabiilseid tingimusi ja antud hetkel rahulikku ilma. Stabiilsus on eriti suur advektsiooniudu korral, näiteks talvel kui läheb sulale. Radiatsiooniudu seevastu võib tekkida ka labiilses õhumassis, kuid see on iseloomulikum suvisele ajale. Ka sel juhul on väga stabiilsed tingimused õhukihis, kus on udu.
Veel näitab udu sageli piirkihi ulatust. Piirkiht on atmosfääri kõige alumine osa, selles on olulisel kohal hõõrdumine ja turbulentne soojusvahetus, samuti on meteoelementide ööpäevased käigud siin kõige selgemini väljendunud. Udu ülemine piir on tihti piirkihi ja inversiooni piiriks, kuid mitte alati, sest võib ka nii olla, et udukihist kõrgemal veel jätkub piirkiht.
Kui sageli? Mikromastaabis (mõned sajad meetrid) on see tavaline, sest suvel ja sügisel tuleb tihti ette, et nõgudes, põldudel teatud kohtades ja rabadel tekib õhtul ja öösel õhuke, kuid ülitihe udukiht. Seal võib nähtavus olla vaid meetreid. Kuna see on väikese ulatusega, siis ei sega see eriti inimeste tegevust ega pälvi suurt tähelepanu, Samas suurel alal, st kümneid km, ei juhtu seda siiski väga sageli, võib-olla mõni kord aastas, kui sedagi. Meelde tulevad sellised juhtumid, nagu veebruari algus 2009 ja jaanuar 2010, kui väga tihe udu laius suurel alal ja seetõttu jõudis see meediasse jne.
Kust saab udude kohta lisainfot? Udude kohta on kunagi ilmunud selline kokkuvõte: http://www.ilm.ee/index.php?45499 ja lisaks on E. Pedassaar kirjutanud kokkuvõtliku artikli: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2317_2312.html
Kõrghooned 26.11. udus
Udu Tartus 26.11. õhtul
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar