Tänane atmosfäärifüüsika loeng pani päris mõtlema. Mida ikkagi tähendavad tegelikult sellised mõisted nagu andmed, andmetöötlus, analüüs (või ükskõik milline laialt levinud mõiste, termin, sõna); kumb on parem, kas kvalitatiivne või kvantitatiivne analüüs, kas saab üldse nii küsida, miks eelistatakse üht teisele jne jne. Sääraseid küsimusi kerkib kogu aeg ja enamasti ma mingit selget vastust ei saa, sest seda kas peetakse kuidagi väheoluliseks või ei saagi võib-olla sellele vastata.
Ühes loengus räägiti skaaladest. Kohe tekkis küsimus, mis asi see skaala on üldse ja miks sellest rääkida. See, et mõiste on nö intuitiivselt mõistetav, ei piisa, sest väga sageli tuleb ette, et räägin kellegagi mingil teemal, kasutades konkreetseid mõisteid, aga tegelikult saame nendest absoluutselt erinevalt aru. See tuleb mõnikord vestluse või vaidluse käigus välja, vahel kunagi hiljem.
Esimest korda tekkis tõsiselt küsimus mõistete defineerimise ja sisulise arusaamise kohta sellise mõiste nagu "äike" kohta. Ikka ja jälle defineeritakse äikest, kui mingit elektrilist atmosfäärinähtust, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Sama definitsioon oli ka Vikipeedias, kuni muutsin selle lõpuks ära: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84ike. Siit tuleb esile veel üks asjaolu: on mõisteid, mille tähendus on erinev praktikute ja teoreetikute jaoks. Äike on kindlasti üks sellistest. Kui inimene teeb äikesevaatlusi, siis tuleb see ilmselt defineerida välkude ja müristamise kaudu, sest proovitagu ainult samaväärselt kõik "latentse" äikese juhtumid üles tähendada. Teoreetikutele ei ole aga selline definitsioon (või peaks äkki määratlus ütlema?) kindlasti piisav ja see ei suuda väljendada äikese mitmekülgsust (tahke).
Üks teine märkimisväärne juhtum on seotud "Pilvevaatlejate käsiraamatu" eestikeelse väljaandega. Kaua aega on püsinud tunne, et see on halvasti tõlgitud. Kui konkreetselt aga küsida, mis seal on halba, võib vaid üksikuid kohti tuua. Nüüd on tekkinud mõistmine, et see raamat ei ole tõlgitud keeletundlikult. Eesti keel ja inglise keel on erinevad keeled ja otsetõlkimist peaks vältima.
Ilmselt keerleb kogu asi siis ikkagi keele kui väljendusvahendi ümber. Mida me ikkagi mõtleme ja silmas peame, kui räägime mingitest mõistetest või kasutame mingeid sõnu? Kontekst küll sageli annab võtme, aga sugugi mitte alati. On palju nüansse, vaata näiteks siit piltide allkirju: http://viiu.pri.ee/
Mida tähendab sõna number? Sageli kasutatakse seda sõna läbisegi arvuga. Aga ometigi pole ju need sünonüümselt seotud. See küsimus tekkis mul ja õppejõul ka atmosfäärifüüsika loengus. Tema arvas, et numbrid on 0-9, mina aga 1-9, kusjuures määratlusi (või peaksin ütlema definitsioone?) on mitmeid, sh neid, mis toetavad õppejõudu kui neid, mis toetavad minu arvamust. Ma ütleks, et number tähendab positiivseid ühekohalisi täisarve lisaks paljudele teistele tähendustele. Aga kas null on siis positiivne? Miks on üks määratlus parem kui teine? Kas nii saab küsida? Miks üldse sellele mõelda? Kas sel on tähtsust, sest niikuinii kõik ju teavad, mida tähendab sõna number? Vaata ka, mida öeldakse siin: http://et.wikipedia.org/wiki/Number ja http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=number&F=M, kusjuures pane tähele, et eesti keele seletav sõnaraamat püüab sõnu selgitada kontekstiga.
Iga kord, kui ma teen mingit ettekannet või valmistan ette mingit juttu, artiklit jne, siis kerkib ühe teravamalt esile sõnakasutus, keeleküsimused, tähendused jne. Sõnad on tähendustega laetud, näiteks mõelgem sõnale "vari". On olemas selline aktsioon, nagu tudengivari. Aga mul assotsieerub vari mingite negatiivsete tähendusnüanssidega, mistõttu see mõiste mulle ei meeldi. Seega, miks mitte välja mõelda uus ja ühtlasi neutraalse tähendusega sõna, mis pole niivõrd tähendustega laetud? Näiteks sõna prototudeng (gümnaasiumiõpilane, kel on potentsiaal saada tulevikus tudengiks) või hoopiski tudengesimaal (analoogselt planetesimaaliga) jne.
Ettekannetes, artiklites jne peavad olema sõnad ja mõisted omal kohal, et kord oleks majas, sest: õige sõna - täpne mõte! Seega paratamatult tekivad sellised küsimused ja mõtted. Mul on üks tuttav, kes on minust vähemalt suurusjärgu võrra keeletundlikum ja nõudlikum ning ma pole suutnud siiamaani koostada teksti, mis vastaks tema standarditele kasvõi ligilähedaseltki.
Näide tema keelelisest analüüsist:
Kell oli juba kaheksa õhtul, [koma pole vist siia vaja] kui ma jõudsin jõe äärde. *tühik* Seekord olin valinud kalastamiseks Pärnu lähedal asuva *veekogu* Tammiste metsakeses. See on hea rahulik paigake, [liigne koma IMO] veetmaks aega looduse rüppes. Koht on varustatud katusealusega, mille all suur laud pinkidega ["ja selle küljes pingid" asemel. Kõlab paremini ja väldib sõna "selle" kordumist]. Sellest katusealusest mõned sammud eemal on lõkkekolle, kus saab vajadusel grillida või hoopis pada tulel soojendada. Nii palju on [on mida?], et puud peab ise kaasa võtma [pakun "Lõkke tegemiseks peab (matkaja/ matkaline) puud ise kaasa võtma"]. Jõeni on kõndida umbes 20 m (pead ei anna) ["(ei anna oma pead)" asemel].
Õhutemperatuur oli terve öö üle 16 kraadi ["ja enam" muutub üleliigseks]. Väljas valitses tuulevaikus ja oli raske hingata ["polnud midagi" - ei luba!]. Kõrgustesse vaadates oli vahepeal võimalik jälgida ["ülelendavaid" kontekstist loeb vast välja; sõna tüve kordus] lennukeid ja nende(lennukite/ satelliitide?) tulede vilkumist/[""sputnike"" - nõuan selgust! :p]. Üldiselt oli öö väga valge [äkki oleks "hele" parem sõna?] ja pilvine. Pilved liikusid suurel kiirusel mandrilt merele ["peale" muutub üleliigseks], täpset suunda ei oska siinkohal taaskord määrata (aga põhja lõuna suunal umbes).EMHI poolt mõõdetud 18-kraadine veetemperatuur oli liiga soe kalastamiseks. ["Veetemperatuur on liiga soe kalastamiseks. EMHI näitajad näitasid 18+ kraadi vees." asemel]See seletab ka miks mul ei õnnestunud ühtegi kala püüda kuigi olin lootnud õhu jahenemisele. ["Seda on ilmselgelt palju, sellepärast ka põhimõtteliselt kalata jäin. Lootsin küll õhu jahenemisele, aga lootusetult. " asemel]Hommikupaiku tuli ka veidi vihma ["Vastu hommikut tuli ka veidikene vihma" asemel], sabistas vaid mõne seenekübara märjaks. Kella kuueks oli õhutemperatuur ikka["ligikaudu" "ikka" asemel (kui ta just ei mõõtnud)] kuueteist ja seitsmeteist kraadi vahel. Taevas oli selginemas ja päikegi paistis kusagilt [võib-olla oleks "kuskilt" parem?]pilve tagant.
Üks külaline on just selline argumenteerija-tüüpi inimene, et võib-olla ["vblla" asemel] temaga satud heasse dialoogi.
Selle lehe autor tunneb (ikka) muret["muret ikka" asemel], et kuidas (ikka) on lood tema [sõna "ikka" kordub ja on suhteliselt üleliigne] õigekirjaga ja tahab teada, mida ma arvan:D: [oled sa tont või smiley?! :D või D: ? Vist oli :D ja sellele järgnes koolon? ]
Ja kas jõuame postituses esitatud küsimuse juurde? Selle ajendas kirjutama ühe inimese kommentaar talvise ilma kohta, mis on selline: "Muidugi ei ole, panin täna autole talverehvid alla, selle järgi on alati ilma ennustada saanud - talvine ilm ei tule veel niipea ja vähene, mis maha on sadanud, sulab ka kõik ära!" See näitab ilmekalt (isegi kui see kommentaar pole tõsiselt mõeldud) seda, kuidas keegi võib ühest sõnast või fraasist aru saada või ehk õigemini, mida üks asi/olukord kellelegi tähendab. Mulle tähendab Tallinna ümbruses olev ilm kahtlemata talvist ilma, sest on lund, seda aeg-ajalt sajab juurdegi, temperatuur on nullist madalam Celsiuse järgi, paistab ka päike jne. Kumba pidi sai nüüd talvine ilm defineeritud, kas olud väljendi või väljend olude järgi?
Jah, möödunud nädala ilmastik oli supervärvikas, aga kas sellest jõuab siingi kirjutada, ei tea. Palju oli äikest, viimati 28. okt. hilisõhtul loode- ja põhjaranniku lähedal. Kuna hetkel kirjutan artiklit Eesti Loodusele tsüklonitest, pean mõtlema, milliseid sõnu kasutan ja et komad oleksid õiges kohas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar