esmaspäev, 29. oktoober 2007

Äikesehooaeg ja tagasivaade 2007. aasta suvele

Kahjuks on inimestel omadus asju teinekord meelevaldselt määratleda ja lahterdada. Nende alla kuulub ka äikesehooaja määratlemine. Mis on üldse äikesehooaeg? Millal see algab ja lõpeb? Kuidas seda üldse määrata?
Alustame äikesehooaja määratlemisega. See on raske ülesanne, ent püüame selle siis lahendada. Äikesehooaeg on periood aastas, mil esineb äikest piisavalt sageli. Nüüd tekib küsimus, kui pikk peab olema kahe äikese vaheline periood, et saaksime eristada üht hooaega teisest. Kahjuks on tegemist meelevaldse perioodiga ja see oleneb paljudest asjaoludest, kuid ilmselt on sobiv aeg umbes kuu aega. Sellise määrangu alusel tundub, et 2007. aastal oli 2 äikesehooaega, sest juunis ei märgatud paljudes kohtades üldse äikest. Mõistagi, üle Eesti võttes oli ikka üks hooaeg, kuid lokaalselt võttes on 2 hooaja eristamine siiski võimalik.
Järgmisena võtame luubi alla hooaja lõpu ning alguse. Ilmselt saab neid määrata tagantjärele, kui äikest esineb piisava sagedusega (algus) või enam ei esine (lõpp). Piisav sagedus tähendab vähemalt ühte äikest kuus. Mulle tõtt-öelda ei meeldi selline meelevaldne ja ebaobjektiivne määramine, sest tegelikult on hooaeg määratud Looduse poolt. Sellegipoolest, et üldse millestki saaks rääkida ja midagi lahterdada, oleme seda siiski sunnitud tegema. Need äikesed, mis esinevad pärast hooaja lõppu, on hooajavälised (spontaansed). Teatud juhtudel võivad nad moodustada ka iseseisva hooaja (sekundaarse ehk osahooaja; asjade ning nähtuste nimetamine on tinglik ja sõltub kokkuleppest). Nii juhtus 2004. aasta sügisel, kui oktoobriks oli äikesehooaeg läbi, ent novembris esines äikest siiski ühes või teises kohas mitmel päeval järjestikku.
Iseloomustame siis veidi 2007. aasta äikesehooaega. Nagu öeldud, jagunes äikesehooaeg nii mõneski kohas kaheks. Erandiks polnud ka Tallinn. Esimene hooaeg (või hooaja esimene pool?) algas juba aprillis. Tallinnas esines äikest siiski alles mai lõpus, kui meile tungis sisse troopiline õhumass ja tingis atüüpiliste tormide teket. Võib väita ka, et kuni südasuveni ei kujunenudki Tallinnas ja ümbruses üldse äikesehooaega välja. Terve juunikuu oli ilm üldiselt äikesest väga kaugel: kuu alguses valitses soe, ent selge või kiudpilvedega ilm ja teisel poolel jahe ja kihtpivitusega ilm, mõnel päeval sadas laus-või uduvihma.
Pööre saabus alles juulis: 8. juulil oli äikest, siis vastu 19. juulit jne. Tasapisi hakkas formeeruma õige äikesehooaeg. Tipp saabus augustis, kui esines ülitugevaid sooja frondi äikeseid. Sellest jäin kahjuks ilma. Tallinnas lõppes hooaeg 1. oktoobril väga põneva äikesega. Üldiseks lõpuks võib pidada oktoobri keskpaika.
PS! Märkus neile, kes soovivad mõelda. Suurem osa infost, mida ma avaldan, on vaid murdosa koguinfost ning spetsiaalselt välja valitud teatud süsteemi alusel. Millise, jäägu igaühe enda otsustada. Peab veel ütlema, et kahjuks on neid inimesi väga vähe, kes mõistavad öeldut. Paljud meist ei mõtle, mida nad räägivad või mõeldakse ainult teatud teemasid puudutavat või ühekülgselt. Kui me end ei vaeva igasuguste "tühiste" asjadega, võib elu ju tunduda lihtsam, aga kas ikka on? Võib-olla annab see tulevikus hingerahu, kui vähemalt teame, et mõtlesime, mitte aga ei löönud lihtsalt käega.
Kõik, mida ma kirjutan, on mõeldud eesmärgipäraselt.

Kommentaare ei ole: