Need nähtused esinevad meie mõistes väga harva koos, nad on pigem vastandid ja teineteist välistavad. Isegi, kui Eesti talves on äikest, siis ikka sulailma korral. Ometi on mulle teada paar juhtumit, kui oli korralik lumetorm äikesega. Esimene neist, mis on minuni jõudnud kellegi teise vahendusel, juhtus 22. novembril 1989. aastal Keilas. Tegemist polnud paari välgusähvatusega, vaid tugeva lumesaju ja tuisu saatel oli ikka palju ja korralikult välke.
Teine juhtum, mida ma küll mäletan, ent kahjuks olin õigel ajal pisut vales kohas (koolis aktusel), oli 23. detsembril 2003. aastal. Toon ära kirjelduse.
Pühapäev, 22. detsember. Hakkas sadama lund ja tuiskama. Tuul puhus lõunast ning kagust. Mida õhtu poole, seda tihedam ja laiem lumesadu. Õhtul kippus juba sulaks minema. Öösel ärkasin mitu korda ning kord oli kõik lumi sulanud, siis jälle (kui uuesti ärkasin), sadas ilusat laia sulalund ja kõik oli valges rüüs. Nii vaheldus öö jooksul mitu korda.
Esmaspäev, 23. detsember. Ärkasin enne 7, sest oli vaja ju kooli minna. Ilm oli sula ning täiesti tuulevaikne, taevas särasid tähed. Siis, poole 8 ajal, kui läksin bussi peale, kattus taevas põhja poolt väga kiiresti pilvedega ning hakkas üksikuid ülisuuri (kuni 3 cm läbimõõdus) lörtsihelbeid langema. Endiselt valitses tuulevaikus. Kui koolis lõppes esimene tund (inglise keel) kolmveerand 9, siis sadas juba tihedat lund ning tuiskas kergelt. Puhus põhjatuul. Pikkamööda sadu ja tuisk tihenesid. Kui kool (päev lõppes aktusega) umbes lõuna paiku lõppes, siis oli väljas praktiliselt võimatu olla, sest lumesadu oli nii tihe, et tekkis lämbumistunne. Linnas olid suured liiklusummikud ja õhtul oli mul veel sinna asja. Umbes kl 20 lõppes sadu, temperatuur oli +1°-lt langenud -7°. Järgmine päev oli kuni 13° külma ja rahulik, kuid õhtul oli jälle sula ja sadas lörtsi, aga õige nõrgalt. Ka tuul oli taltsas, kuid edelast.
Alles hiljem lehest lugesin ja uudistest kuulsin, et Pirital oli korralik äike olnud. Üks välk lõi vist isegi kuskile sisse. Igal juhul, nähtus kestis vähemalt pool tundi. Mõistagi olid inimesed äärmiselt üllatunud ja isegi hirmunud, et mida küll nüüd see peaks tähendama - äike lumetormis.
Mäestikes on äike lumetormiga väga tavaline nähtus. Põhjus on lihtne - suur kõrgus. Enamikes äikesetormides on tsoon, kus sajab ka lund. See asub maapinnast paljude km kõrgusel, kus valitsevad alati külmakraadid. Mäed, mis ulatuvad selle kõrguseni (alates umbes 4 km), on lumesajutsoonis, kui äikesepilv peaks liikuma mäeni. Himaalaja on hea näide sarnasest olukorrast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar