Talvise ilma periood

Meteoroloogiapäeva info: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=416
Äikesevaatlejaks registreerumise info: http://web.zone.ee/eav/

20. märtsi öösel liikus väike (osa)tsüklon kiiresti üle Läti Venemaa/Valgevene kohale. Kõige rohkem sadas lund Lätis ja Liivi lahel, arvestatavas koguses veel saartel, Pärnumaal ja Viljandimaa lõunaosa, mujal vähe või väga vähe, Kirde-Eesti jäi sajust täiesti puutumata ja pilvisus hõrenes uuesti kõige varem. Seetõttu langes seal ka õhutemperatuur kõige madalamale, nt Narvas mõõdeti miinimumiks -16,3°C, mis on vist selle märtsi madalaimaks näiduks.
Päev algas küll päikeseliselt, kuid sarnaselt eilsega tiheneb alates läänest taas kiiresti pilvisus: säravalt sinine taevas asendub piimja looriga (kiudkihtpilvedega). See on märk sooja õhumassi saabumisest – täna on talvise perioodi viimane päev. Lumesadu peaks siiski juba õhtupimeduses kohale jõudma. Öö jooksul läheb see ilmselt üle vihmaks.

Pilvisuse tihenemine nähtuna Teletornist, http://www.teletorn.ee/et/webcam

Skandinaaviast üle Läänemere liikuv pilvemass, http://sat24.com/en/scan

19. märtsi öösel sadas oodatust palju tugevamalt lund. Mõnel pool ulatus lumikatte juurdekasv 10-15 cm-ni. Selline intensiivne sadu on seotud sageli mõne väikese ja süveneva (osa)tsükloniga, nagu antud juhulgi.
Ehkki päeval ilm selgines, ei lase uus osatsüklon ja tugev lumesadu end kaua oodata. Pilveserv jõudis keskpäevaks juba saarteni ja liikus kiiresti ida-kagu poole. Sadu jõudis saartele juba kl 14ks. Kui eelmine sadu oli tugev pigem Kesk- ja Põhja-Eestis, siis seekord paistab, et rohkem sajab saartel ja Lõuna-Eestis.

Osatsükloni ja selle kiire liikumine on nende satelliidipiltide võrdluses hästi näha,  http://sat24.com/en/scan.

Öine võimas lumesadu tõi hommikul Tartusse üsna paksu lumekihi. Fotodel olev lumi sadas öösel.

Paari tunniga läks ilm Tartus pilve.

20. märtsiks jõuab Norra merele ja Skandinaaviasse mitme keskmega madalrõhusüsteem. Selle lõunaservas kandub 21. märtsil väga soe õhumass Eestisse, mistõttu lõppeb praegune talvise ilma periood. Seetõttu võib õhutemperatuur tõusta 10°C, kui on päikest, siis kõrgemalegi. Kuna ööpäeva jooksul eemaldub see õhumass Venemaale, siis järgnevad päevad on jahedamad.

18. märtsi öö oli samuti väga külm, minimaalne õhutemperatuur mõõdeti Jõhvis (-15,6°C), kuid tõusis hiljem pea kõikjal üle 0°C. Päeval läks eeskätt Lääne-Eestis taas pilvisemaks, sest Eesti kohal või läheduses püsisid frondid ja Skandinaaviast lähenes osatsüklon. Saartele jõudis pärastlõunaks lumesadu. See jõudis hilisõhtuks üle Eesti, kusjuures sadu oli mitmel pool tugev, sh hooglumi rünksajupilvedest. Ilmselt on tugevamat lumesadu oodata uuesti 19. märtsi õhtuks.
Sula on oodata 21. märtsiks. Kuna tsükloni trajektoor kulgeb Eestist ilmselt tunduvalt põhja poolt, siis jõuab kohale väga soe õhumass, nii et sooja võib isegi 10°C ümber tulla. Arvatavasti ööpäevaga jõuab kõige soojem õhumass Eestist eemalduda, mistõttu järgnevad päevad on jahedamad, kuid (kindlalt) üle 0°C. Uuesti võib soojem õhumass kohale jõuda 23. märtsi paiku (lõunast) ja seegi ei kesta üle 1-2 ööpäeva. 24. või 25. märtsil on taas ajutiselt külmemat ilma oodata, kuid praegusega sarnast talvist perioodi ilmselt enam ei tule.

Lõuna-Soomes oli õhtul äikest, http://ilmatieteenlaitos.fi/sade-ja-pilvialueet/suomen-etelaosa.

Kui päeval võis näha halosid, siis õhtul saabus tõeline padulumi, sest kahe tunniga kallas üle 10 cm lund (Tartus).

17. märtsil on ilm.ee kontoris (Ristiku 10) äikesehuviliste kokkutulek, mille teema on "Minu äikeseteadmised ja tegutsemisoskused". Kokkutulek algab kell 14. 
Päevakava:
1) testime huvilisi ja seletame lahti (väike test koos selgitustega);
2) välk - olemus, tekkimine, liigid, ohud (lühiettekanne, 45-60 min);
3) juhtumisi ja kogemusi seoses äikesega (rohkem vabas vormis vestlus);
4) edasise tegevuse planeerimine, sh äikesejahtide korraldamine sel suvel (planeerime edasisi tegevusi).
Kokkutulekut filmitakse, video pannakse hiljem kõigile vaatamiseks!

17. märtsi öö oli vaikne ja külm, õhutemperatuur langes kuni -15°C-ni. Hommikul pilvisus tihenes saartel ja kohale jõudis üsna tugev lumesadu. See oli seotud üle Läänemere ja Liivi lahe kagusse liikuva väikese (osa)tsükloniga. Selle sajud Pärnumaast ja Läänemaast kaugemale ei jõudnud.
Laialdasemat lumesadu võib oodata 19. märtsil, kui üle Eesti liigub ka üsna väike tsüklon. 21. märtsiks jõuab kohale ilmselt soe õhumass ja ilm läheb sulale. Sellega seoses sajab algul lund, mis läheb üle vihmaks. Selle järel läheb taas jahedamaks, kuid peaks praegusest soojemaks jääma.

Öised rünkpilved ja lõunane halo Laagris. Tuulenihke mõju kiudkihtpilvedes (vaade Tallinna kesklinnast).

16. märts möödus tuuliselt ja talviselt, eriti Põhja- ja Ida-Eestis, sest seal jäi päevalgi õhutemperatuur alla 0°C. Lääne pool arenesid rünk- ja rünksajupilved ja mitmel pool sadas hooglund ja lumekruupe, seda kuni Võrumaani välja. Lume paksus oli suurem põhja pool, sest tsükloni soe sektor jõudis eelmisel päeval Lõuna-Eesti kohale ja päeval sadas seal vihma.

Konvektsioonipilved Baltikumi kohal, sat24.com/en/scan.

Lumekruubid 

Pärast sajuhoogu ilmus taevasse 22-kraadine halo. Ain Vindi foto (Võrumaal Holstas)

Järgmistel päevadel jääb Eesti külma õhumassi mõjutada, mistõttu talvine ilm püsib. Tsüklonid liiguvad üle Eesti või väga lähedalt mööda, tuues seetõttu nädala jooksul lund juurde. Tugevam võib lumesadu olla 19. ja 20. märtsil. Seejärel võin saabuda sula, kui Põhja- või Norra merelt jõuab intensiivsem tsüklon Skandinaaviasse. Arvatavasti läheb ilm uuesti külmemaks, kui see tsüklon okludeerub või eemaldub, aga on siiski soojem kui järgmistel päevadel.

Vaade Männikult

Lumekruubid. Neid aetakse sageli rahega segamini, kuid erinevalt rahest on lumekruubid õhulised ja valged läbipaistmatud lumekuulid või lumekoonused, kusjuures kristalliline ehitus pole otseselt jälgitav; rahe on aga tihkest jääst koosnevad jäätükid, mille diameeter on üle 5 mm. 

Õhtune loojangupilvestik Laagris

15. märtsi öösel hakkas saartelt sadama vihma, mis mandril läks üle lörtsiks ja lumeks. Laagris algas sadu kohe lörtsina ja muutus kiiresti märjaks lumeks. Sadu oli väga tugev, juba vähem kui tunniga tekkis 3 cm paksune märja lume kiht. Öösel oli õhurõhulangus suurim, ulatudes kl 4-5 paiku kuni 10 hPa/3 h kohta.
Hommikul alates saartelt sadu nõrgenes ja tuul jäi vaiksemaks, sest kohale jõudis tsükloni kese. See oli eriti hästi jälgitav satelliidipildilt. Kuna keskme ala oli suhteliselt suur, siis suures osas Eestis jäi tuul nõrgaks ja õhurõhk langes 970 hPa lähedale.
Loode-Eesti ja saared sattusid pärast keskpäeva tsükloni tagalasse ja tuul hakkas tugevnema (tugevaim tuulepuhang 31,4 m/s Vilsandil, mujal oli oluliselt rahulikum, eriti sisemaal). Laagris asendus märg lumi kl 13 paiku kuiva lumega ja hakkas tuiskama. Sadu oli taas tugev. Saartel hakkas õhurõhk ebatavaliselt kiiresti tõusma. Õhtuks taandus sadu juba suuremast osas Loode-Eestist.

Tsüklon satelliidipildil, http://sat24.com/en/bc.

Tugev lumesadu öösel ja päeval Laagris

Pärastlõunane võimas lumesadu Laagris

Pilvine ja sajune vaade endisele Pääsküla prügilale

Maru Meriväljal

Õhtuks oli Laagris üle 10 cm lund.

Pärast tuisku Laagris

Edasine. Külma õhu advektsioon kestab veel umbes ööpäev. Siis nõrgendab või katkestab selle loodest saabuv pigem nõrk tsüklon, millega võib samuti lund oodata. Hoopis intensiivsemat tsüklonit on oodata läänest sarnaselt praegusega 20. märtsiks, mis toob ilmselt tugevama saju (ikka peamiselt lumi ja lörts). Kui see liigub Soome, siis tuleb ka sula, kuid selle tagalas külmeneb ilm uuesti. Edaspidised tsüklonid võivad liikuda põhjapoolsemaid teid pidi ja tuua soojema ilma või areneb külmas õhumassis antitsüklon, mis võib tuua märtsi kõige külmemad ööd.

Ilmateenistuse ülevaade: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=415
14. märtsi öösel liikus üle Eesti külm front, mille järel saabus jahedam õhumass, kuid ilm selles on veel varakevadine, sest päikeselise ilmaga tõuseb maksimaalne õhutemperatuur 5...9°C-ni (oligi tegelikult nii, ainult Pärnu-Saugas mõõdeti 10,2°C). Lapimaale jõudnud tsüklon hoiab ilma Eestis tuulise.
Järgmine, ilmselt üle Eesti liikuv tsüklon, on juba Fääri saarte piirkonnas näha. See liigub enam-vähem piki 60. laiuskraadi itta, seega peaks kese liikuma 15. märtsi jooksul üle Hiiumaa ja Põhja-Eesti. Tsüklon süveneb kuni Venemaani jõudes, seega kiire liikumine ja süvenemine peaksid andma eeloleval ööl ja hommikul Eestisse ebatavaliselt kiire õhurõhulanguse, milleks võiks pakkuda kuni 10 hPa/3h kohta (südaööks ulatus saartel juba 8,4 hPa/3h kohta). Mudelid pakuvad erinevaid minimaalse õhurõhu väärtusi, nt GFS kuni 960 hPa, aga Euroopa mudel pigem üle 970 hPa.
Kõige tugevamat tuult on oodata 15. märtsi õhtul Läänemerel, sh saarte lääneosas ja Liivi lahel. Selle kohta saab kindlasti piisavalt usaldusväärse ülevaate http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1203. Nendes kohtades ei saa välistada tugevamaid kui 25 m/s puhanguid. Ka sisemaal võivad puhangud tsükloni tagalas ja külma õhumassi advektsiooni tingimustes 20 m/s ulatuda.
Ohtlik on kindlasti sulalume ladestus, sest tsüklon peaks kaasa tooma tugevaid sademeid. Sadu võib küll vihmana alata, aga kuna erilist sooja õhumassi juurdevoolu pole kuskilt tulemas, siis keskme saabudes peaks sulamispiir madalduma aluspinnani ja vihm asenduma lörtsi või märja lumega. Selline ladestus võib üle 10 cm paksuseks kasvada. Tsükloni tagalas asendub lörts ja märg lumi rohkem lumega ja seepärast peaks tuisuga arvestama.

Tsüklon on pilvemassina juba selgelt näha, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.

Kell 23ks oli juba pilvespiraal hakanud tekkima.

Tsükloni ja sajualade liikumine. Kollakad-oranžid toonid on tugevad sademed, http://meteoinfo.ru/plav-forc-rus.

Pärast tsüklonit kestab külma õhu advektsioon veel umbes ööpäev. Selle katkestab 17. märtsil  saabuv uus tsüklon, mis liigub ilmselt samuti üle Eesti ja võib päris palju (5-10 cm) lund kaasa tuua. Selle järel jätkub külm ilm. Kui taevas läheb selgemaks ja tuul vaiksemaks, siis minimaalne õhutemperatuur võib langeda -10°C-st madalamale. 

Soojemaks võib ilm minna 20. märtsi paiku, kuid vaevalt et tegu on 13. või 14. märtsiga sarnaneva kevadise ilmaga, vaid pigem sajuse ja tuulise sulailmaga Põhjamerelt läheneva tsükloni idaservas. See tsüklon võib liikuda ka üsna Eesti lähedalt mööda, näiteks üle Ahvenamaa Soome kohale. Siis toob see tormise ja kõleda ilma. Selle järel taastub talvisem ilm. Kevadiseks võib ilm minna uuesti alles kuu lõpupäevadel.

Päev oli veel päikeseline, aga tuuline. Näha võis tormi kuulutavaid kiudpilvi (Tartus).

Õhtul ilmus kiudkihtpilvede tõttu 22-kraadine halo kuu ümber (Laagris)

13. märts oli väga kevadine - päikeseline ja väga soe, sest mitmel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 10°C, vt täpsemalt: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Ka tuul oli rahulik, hommikul valitses kohati lausa tuulevaikus ja see soodustas soojale õhumassile vaatamata üsna tugevat öökülma.
Eesoleva ilma kohta on ammendavalt juba siin olemas: http://ilm.ee/?512162 ja http://www.emhi.ee/?ide=19,250. Tulemas on võrreldes praegusega väga teistsugune ilm!

13. märtsi ilmakaardil talvist ilma toovat tsüklonid polnud veel näha, see alles tekib 14. märtsi jooksul Põhjamere piirkonnas, allikas.

Suurepärane kevadilm Laagris...

...ja loojang Ülemiste järvel

12. märts
Märtsi alguses jäi Eesti veel Venemaa antitsükloni lääneserva ja Musta mere äärest jõudis soe õhumass kohale. Samal ajal tekkis Atlandi ookeanil uus tsüklonite seeria, mille mõjuala jõudis naistepäeva paiku Läänemere äärde ja soe õhumass hakkas saabuma ookeanilt. Samal ajal jäi lõuna poole antitsüklon. Nii kujunes 10. märts tsükloni soojas sektoris ilmselt märtsi kõige soojemaks päevaks: Võrus mõõdeti 14,6°C. Umbes sama soe oli Lätis:

http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/butiskas-laika-apstalu-izmainas-ir-gaidamas-sajas-brivdienas-klimatisk?id=638&cid=105

Paar päeva on veel väga soe ja päikeseline, sest Eesti jääb järjekordse tsükloni sooja sektorisse ja samal ajal mõjutab ilma ka antitsüklon:

12. märtsi ilmakaart, http://www2.meteo.lv/front_arhivs/curl.php.

Kui 12. märtsil jääb tsükloni kese veel Skandinaavia põhjaosast põhja poole, siis seeria järgmine tsüklon liigub juba 14. märtsi jooksul üle Lapimaa Loode-Venemaale ja toob Eestissegi tugevama tuule ja veidi jahedama ilma, sest kui 13. märtsil tõuseb õhutemperatuur mõnel pool veel üle 10°C, siis järgmisel päeval ilmselt enam mitte. 

Sellest järgmine tsüklon liigub veelgi lõunapoolsemat trajektoori mööda ehk väga tõenäoliselt otse üle Eesti, tuues algul vihma ja lörtsi, kuid 16. märtsil valdavalt juba lörtsi ja lund ja tõenäoline on ka tuisk, sest tagalas on oodata tormi. Kahe päevaga võib tulla üle 10 mm sademeid.

Uus nädal algab ilmselt samuti tsükloniga, mis liigub üle Eesti või väga lähedalt mööda. Kui palju see sademeid toob, on praegu lahtine, sest see oleneb tsükloni aktiivsusest ja täpsest liikumisteest. Kui seerias tekib veel tsükloneid, siis peaksid need juba Eestist lõuna poolt liikuma. Kui mitte, siis võib külmas õhumassis antitsüklon tekkida ja see tähendaks väga külmi öid. Mõlemal juhul kestab talvise ilma periood umbes nädalajagu, enne kui võib loota soojemat ilma.

Tsüklonite seeriast rohkem: http://ilmatark.aikesehuvilised.eu/2013/12/05/tsuklonite-seeriad/.

Kas märtsis jätkub veebruaris alanud varakevad?

12. märts jätkub päikeseliselt (palju kiudpilvi) ja võrdlemisi tuuliselt. Ilm läks soojemaks. Kõige kõrgemale tõusis vastavalt tuule suunale kirdenurgas (sooja üle 11°C).
Käes on märtsi viimased soojad päevad, sest paari päeva pärast asendub praegune varakevadine ilm talvisemaga ja selline muutus püsib vähemalt nädal aega, siis võib minna soojemaks, kuid see oleneb, kuidas on järgmise tsüklonite seeria või antitsükloniga lood. Õhtu poole tuleb selle kohta eraldi postitus.

Veel üks kiudpilvi täis päev

11. märtsi öösel liikus üle Eesti külm front ja palav õhumass asendus kargemaga, kuid on endiselt varakevadiselt soe. Jahedam õhumass kandus kohale Põhjamerele jõudnud antitsükloni idaservas.
Hommik möödus väga päikeseliselt, kui päeva jooksul tuleb saarte ja Põhja-Eesti kohale ülemise kihi pilvi, mis võivad moodustada lauspilvisuse. See on seotud sooja õhumassi sissetungiga antitsükloni põhjaservas. Sajule ei lähe, sest tsüklon jääb kaugele põhja, kuid tuulisemaks peaks ööpäeva jooksul küll minema.
Nädala lõpus on endiselt oodata märkimisväärset ilma jahenemist. Selle toob kas üle Eesti või väga lähedalt liikuv tsüklon või osatsüklon. Ka sellest järgmine tsüklon peaks liikuma üle Eesti või väga lähedalt mööda ja kaasa tooma peamiselt lörtsi ja lund.

Vaade Tallinna Teletornist hommikusel ajal. Võrdle nähtavust eelmise päevaga (vt allpool); http://www.teletorn.ee/et/webcam.

Päev pakkus nii suurepäraseid kiudpilvi, uhket loojangut kui kuuhalot.

10. märtsi öö oli enamasti selge ja erakordselt soe. Ka hommikul oli ilm enamasti päikeseline ja tuul nõrgem. Kuna Eesti kohal oli veel eriti soe õhumass ja frondiga seotud pilvisus jõudis kohale alles õhtupoolikul, siis tõusis üsna paljudes kohtades õhutemperatuur üle +10°C, kõige soojem oli Võrus (14,6°C), mis vastaks aprilli teise poole pikaajalisele keskmisele. See võibki jääda märtsi kõige soojemaks päevaks.
Juba nädala pärast on oodata talviste ilmade tulekut. Selle põhjuseks on tsüklonite seeria oma seaduspärasustega: iga järgmine tsüklon liigub lõunapoolsemat trajektoori, vt rohkem: http://ilmatark.aikesehuvilised.eu/2013/12/05/tsuklonite-seeriad/.
Mingil hetkel saabub päev, kui tsüklonid liiguvad üle Eesti või isegu lõuna poolt. See tähendab kõledaid ilmu, tõenäoline on lörts, lumi, tuisk ja lumikatte tekkimine. Ilm püsib tormine. Selline talvisema ilmaga periood võib kesta umbes nädala, kuid ilmselt kuulub see varakevade kapriiside hulka.

Palava õhumassi piir on näha edela-kirdesuunalise pilvevööndina, http://sat24.com/en/scan.

Õhtul jõudis terav külm front Eestisse, tuues kaasa mõõduka kuni tugeva vihma, http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1.

Saage tuttavaks - somp! Kahjuks pole kunagi õnnestunud sompu korralikult fotole püüda, aga täna vaatas Teletornist tore õpikunäide vastu (http://www.ilm.ee/teletorn/).

Mis elukas on somp? Tegu on õhu kuiva sumestusega, mis koosneb tahketest osakestest (tolm, suits jne). Seepärast ei tohiks seda segi ajada õhu niiske sumestuse uduvinega, mis koosneb kondensatsiooniproduktidest. Sombus on nähtavus 1-10 km, mille alusel on automaatika klassifitseerinud tänase õhu sumestuse uduvineks, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540.

Somp muudab taeva jume valkjaks või isegi kollakaks, eriti päikese läheduses, aga kaugetele tumedatele objektidele annab sinaka varjundi. 

Sombu tüüpe on mitmeid, kuid täna on tegu ilmselt tolmusombuga, sest see on seotud ebatavaliselt sooja õhumassiga, mis jõudis kohale, mitte aga nt suitsu ja tulekahjudega. 

Pisut õnnestus siiski sompu ka fotole püüda. Hommik Laagris

Kiudpilved kuskil Põltsamaa lähedal

Kiudpilved ja õhtul tekkinud paksud kiudpilvetombud Tartu kohal

9. märts jätkus väga tuuliselt (puhangud kuni 18 m/s, Kundas isegi kuni 23 m/s), kuid öösel läks alates Lääne-Eestist pilve. Tegu oli valdavalt ülemise kihi pilvedega (kiud- ja kiudkihtpilved), kohati ka keskmise kihi pilvedega (kõrgrünkpilved), mistõttu sademeid ei tulnud ja näha võis ka päikest. See on märgiks, et Eesti kohale jõudis järjekordse tsükloni soe sektor ja seega soojem õhumass. Ka tropopausi kõrgus suurenes tublisti.
Hommikul ja ennelõunal hakkas esmalt õhutemperatuur tõusma Loode-Eestis ja Lääne-Eesti nende kohtades, mis on merelt puhuva tuule eest varjatud. Lõuna paiku ulatus mitmel pool õhutemperatuur juba üle +8°C ja õhutemperatuur ühtlustus. Päeva jooksul võib kohati üle +10°C tõusta (kõige kõrgem õhutemperatuur oli 10,2°C, mis mõõdeti Kundas, järgnesid Harku ja Võru 9,9°C, vt rohkem http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072).
Kõige soojem peaks õhumass olema eeloleval ööl. Homme algab jahedama õhumassi sissetung, mistõttu ilm ei pruugi soojem olla. Kuna jahedama ja pilvisemaks läheb ilmselt alates saartest või Põhja-Eestist, siis peaks lõuna pool olema soojem, seal on veel üle +10°C võimalik.
Nädala jooksul tormised ilmad jätkuvad. Tuntavam ilma jahenemine võib tulla nädala pärast.

Päeval oli Laagris pilvine, kuid kiudkihtpilved ei tekitanud märgatavaid halosid.

Veel kl 18.25 tundus, et loojang on tavaline, aga kl 18.30 ilmusid intensiivsed värvid ja tipphetk saabus kl 18.34 (Nõmmel).

Suure nurgaga joonpilv (Nõmmel)

Pärast taevase seebiooperi lõppu ilmus põneva värvinguga joonpilv (Laagris)

Mõnikord ilmuvad välja inimesed, kes ajavad oma jonni. Praeguses kommentaariumis on taaskord üks selline näide. Anonüümne kirjutab: "ja jüri ei arvesta sellega, et edelatuule korral omab liivi laht jahutavat mõju - pikal teekonnal üle mere ning edasi üle liivi lahe liikuv õhumass ei jõua põhja-eestis kindlasti niipalju soojeneda kui nt kagu-eestis. kui liivi lahe ja väinamere asemel oleks maismaa, siis isegi oleks see usutavam, et põhjas soojem.
liivi lahe mõju näeb ka 03.02 vaatlusandmetest." (Ülejäänud osa arutelust on kommentaariumis.)
Kui tuuakse mingi väide, siis tasub uurida seda, millised on argumendid või näited, mis on toodud väidetava kinnitamiseks. Paraku selgub, et ei kolmandal veebruaril ega teisel märtsil (oleneb kirjutamisviisist, sest kuu ja päeva järjekord võivad erineda) olnud sellist mõju Liivi lahel, nagu kommentaaris on väidetud. 3. veebruaril läks alates Lääne-Eestist soojemaks, sh Liivi lahel. 2. märtsil märtsil liikus läänest itta sajuala (sadas lörtsi ja lund), mille mõjul õhutemperatuur ajutiselt langes ja seejärel taas tõusis, kusjuures õhutemperatuur Harjumaal ja Pärnumaal oli ühesugune, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&ts=1393765200&go=4. Seega toodud näide ei kinnita öeldut, vaid pigem isegi lükkab ümber. Asi on selles, et nendel päevadel oli teisi tegureid, mis mõjutasid õhutemperatuuri.
Kas Liivi lahe mõju on tõesti nii ulatuslik, et ulatub põhjarannikuni välja? Näidet ei pea kaugelt otsima, sobib praegunegi aeg, sest tuul on edelast ja läänest ja Liivi laht peaks veel olema osaliselt jääs, tegelikult küll on seda rohkem Pärnu laht. Mida vaatlusandmed näitavad? On näha, et jah, Liivi lahel (või kitsamalt Pärnu lahel) on tõesti mõju õhutemperatuurile, aga mitte nii ulatuslik, nagu püütakse väita, sest isegi praeguse tugevama tuule korral, mil võiks oodata mere mõju kandumist kaugemale, ei ulatu see üle 50-100 km, igal juhul Harjumaa ja Virumaa jäävad sellest mõjualast välja.

Liivi lahe mõju on näha vaatlusandmetest. Tugeva edela- ja läänetuulega ei ulatu selle mõju Harju- või Virumaani ega Viljandimaalt kaugemale, http://www.emhi.ee/?ide=21.

8. märts möödus tuuliselt, mõnel pool tormiselt (suurimaks tuule kiiruseks mõõdeti 22,5 m/s Sõrves, üle 20 m/s veel Vilsandil ja Kundas). Öösel ja hommikul liikus üle Eesti vihmana alanud sadu, mis muutus mitmel pool lörtsiks ja märjaks lumeks, kuid maha ei jäänud siiski midagi või sulas märg lumekiht kiiresti. Sellele järgnes läänest kiire selginemine. Ennelõunaks oli terve Lääne-Eesti pilvitu ja päeva jooksul selge taevas ka mujale. Kiires läänevoolus jõudsid juba pärastlõunaks Lääne-Eestisse kiudpilved, sisemaal arenesid rünkpilved.
Järgneva ööpäeva jooksul jõuab edelast kohale väga soe õhumass. 10. märtsil võib Eesti kohale jõuda suvine 10-kraadine isoterm, mis vähegi päikeselisema ilmaga tähendaks kindlasti üle 10 plusskraadi. Seejärel läheb küll jahedamaks ja päriskevadele vastav soe asendub jälle varakevadisema ilmaga. Selline pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojem ilm kestab kindlasti kuu keskpaigani. Alles kuu teisel poolel on võimalik, et loodest jõuab kohale tunduvalt külmem õhumass, nii et ilm võib mõneks päevaks talvisema ilme omandada, kuid see pole veel kindel.
Kommentaar kevadise õhutemperatuuri jaotuse kohta. Kui valitseb tuul asimuudiga 90°-230°, siis on muude võrdsete tingimuste korral kõige soojem põhjarannikul. Seepärast näitab HIRLAM kõige kõrgemat õhutemperatuuri p. märtsil Põhja-Eestisse (vt pilti).
Kuna 10. märtsiks prognoosib mudel Põhja-Eestisse pilves, aga Lõuna-Eestisse selgemat ilma, siis seepärast on ka prognoosis Lõuna-Eesti kohta kõrgem õhutemperatuur kui põhja pool. Selge ilmaga vahet ei oleks või oleks põhja pool soojem, sest õhumass on üle kogu Eesti sama soe ja tuul on edelast või lõunast.
Kui on selge ja vaikne päev, kuid rõhkkondade jaotuse (sünoptilise olukorra) alusel on tuule põhisuund näiteks lõunast, siis on hommikul ja lõuna paiku kõige soojem põhjarannikul. Kui õhutemperatuuri erinevus kasvab maismaa ja mere vahel piisavalt suureks, siis tekib briis ja rannikualadel langeb õhutemperatuur märkimisväärselt, vahel isegi üle 10°C.

Kuna 9. märts tuleb prognoosi järgi selge või vähese pilvisusega üle kogu Eesti, siis näitab mudel edelatuule mõjul kõige kõrgemat õhutemperatuuri just Põhja-Eestis, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1184.

Hommikusest lörtsitormist selge taeva ja rünkpilvedeni (Laagris)

7. märtsi öö oli udune ja suhteliselt soe, sest miinuskraade oli tunduvalt vähem või jäi minimaalne õhutemperatuur üle 0°C, vt täpsemalt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Tugevneva tuule mõjul läks päeval selgemaks ja õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 5°C, ainult Lääne-Eestis, kus madalad pilved püsisid kauem, jäi ilm jahedamaks. Õhtul läks taevas päris selgeks, kuid tuul tugevnes kiiresti.
Ööpäeva jooksul jõuab Eesti kohale tormist ilma toov lohk, millele järgneb antitsükloni põhjaservas tuuline, aga soe ilm (maksimaalne õhutemperatuur võib ka üle 10°C tõusta). Ülejäänud nädala jooksul jääb valdavaks tuuline ilm ja soojema-jahedama õhumassi vaheldumine, sest läänetsüklonid on väga aktiivsed ja liiguvad üle Norra mere või Skandinaavia kirdesse. Öisel ajal võivad ülekaalus olla miinuskraadid, kuid päeval plusskraadid. Kuu keskpaigas võib domineerima hakata kargem ilm.

6. märtsil läks juba pilvisemaks, kuid päeval tekkis sisemaa ja saarte kohale selgema taevaga vöönd. Kui hommikul oli pea kõikjal õhutemperatuur alla 0°C ja maa hallaga kaetud, siis päeval oli seal, kus rohkem päikest, sooja  taas üle 5°C. Õhtul arenes Lääne-Eestis taeva selginedes, aga soojema ja niiskema õhumassi pealetungi koosmõjus väga tihe udu, mis liikus öö jooksul sisemaa suunas.
Prognoos lähipäevade kohta on üldjoontes sama mis ennegi: edelast on hakanud saabuma soojem õhumass, 7. märtsil läheb tuuliseks ja nädalavahetusel liigub üle Eesti lohk, mis toob jahedama ilma ja ilmselt sademeid (võimalik nii vihm, lörts kui lumi). Seejärel saabub Kesk-Euroopa tugevneva antitsükloni põhjaosas 9.-10. märtsil Eesti kohale väga soe õhumass, mistõttu oodata on kuni 10 kraadi sooja. Sellele järgneb taas jahedam ilm. Kõik need päevad on märksa tuulisemad (isegi tormised) kui praegu lõppev vaikse ilma periood.

Nädal algab sooja õhumassiga, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html. 

5. märts möödus päikeseliselt (siiski ilmus taevasse palju kiudpilvi), ainult kirdenurgas oli pilves, kuid päeva jooksul selgines sealgi. Selge öö tõttu langes õhutemperatuur kuni -5°C-ni, kuid päeva jooksul tõusis paljudes kohtades +5...+7°C-ni.
Veel paar päeva on antitsüklonis rahulikum ilm, kuid nädalavahetusel pääsevad mõjule läänetsüklonid. See avaldub kõrgemas õhutemperatuuris ja eriti tugevnevas tuules. Ilmselt liigub üle Eesti ka lohk, mis toob kaasa sademeid. Nädala alguses kordub ilmselt samasugune olukord, et läheb taas soojemaks, siis tuuliseks ja see lõppeb ilma jahenemisega.
Kuu keskpaiga ilm sõltub sellest, kas aktiivne tsüklonaalne tegevus jätkub või mitte ja antitsükloni asukohast.

Kevadine Tartu ja joonpilve tekkimine

4. märts algas pilves ilmaga, aga päeva jooksul läks alates Lõuna-Eestist selgemaks ja õhtuks oli lõunapoolsete maakondade kohal taevas juba päris selge. Arvatavasti selgineb öö jooksul taevas ka põhja pool. Maksimaalne õhutemperatuur ulatus 5°C-ni, vt täpsemalt: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Õhtul langes lõuna pool selge ilma tõttu õhutemperatuur alla 0°C, kuid pilvisemas Põhja-Eestis püsisid öö hakul veel plusskraadid.
Eesti kohal tugevneb idapoolse antitsükloni mõju ja tekkima hakkas ka uus kese Soome lahe idaosa kohal. Lähema paari päeva jooksul püsib antitsükloni mõjul vaikne ja ehk eelmistest päevadest ka selgem ilm. Muutus võib tulla 7. või 8. märtsil, kui edelast saabub soojem õhumass ja mõjule pääsevad läänetsüklonid, kuid esialgu väljendub see vaid tugevnevas tuules ja kõrgemas õhutemperatuuris.
Nädalavahetuse jooksul on siiski oodata lohu või osatsükloni liikumist üle Eesti. See toob tuulise ja ilmselt sajuse ilma (võimalik nii vihm, lörts kui lumi). Pärast ajutist jahenemist ja ilma halvenemist läheb taas soojemaks (uue nädala alguses).

Pärastlõunane Tartu

3. märts jätkus sombusena, kohati oli udu. Lund ja lörtsi sadas päeval peamiselt Põhja-Eestis, kuid lumikatet sellest ei tekkinud. Vaatamata sombusele ilmale ja suhteliselt madalale õhurõhule jääb Eesti siiski kindlalt idapoolse antitsükloni mõjusfääri.
Lähema paari päeva jooksul antitsükloni mõju tugevneb ja Eesti lähedale võib uus kese tekkida. See tähendab jätkuvalt rahulikku ja sooja ilma, ent inversiooni tõttu võib lauspilvisus jätkuda. Selles osas tuleb muutus alles nädala lõpus, kui läänetsüklonid muutuvad aktiivsemaks ja tuul läheb seetõttu tugevamaks. Temperatuur peaks pisut tõusma.

Antitsüklonisse pääses oklusioonifront, millega olid sademed seotud, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

2. märtsi öösel hakkas alates saartest lund ja lörtsi sadama. Sadu jõudis päeva jooksul enamikesse kohtadesse. Kus rohkem sadas, seal moodustus ka lumikate, aga see sulab ilmselt hiljemalt järgmiseks päevaks ära. Sademeid tõi antitsüklonisse liikunud oklusioonifront, milles arenes ka rünksajupilvi. Seejärel jäi ilm endiselt pilve ja õhtuks arenes mitmel pool advektsiooniudu.
Edaspidi muutub antitsükloni mõju jälle pisut tugevamaks, võimalik isegi, et Eesti lähedal tekib uus kese. Sel juhul pääseb Põhja-Venemaalt külm õhumass lõuna poole liikuma. Kui Eesti jääb keskmest lääne poole, siis siin jätkub soe ilm. Endiselt näitab lõunapoolset antitsüklonit ja läänetsüklonite lõunaservas väga sooja õhumassi kohalejõudmist Euroopa mudel.

Mudelid erinevad üksteisest suuresti, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.

Laagris oli hommikul lumemöll, sadas üle 5 cm paksune kiht maha.

Pärast sadu jäid alles kihtpilved, õhtuks arenes advektsiooniudu (Männikul)

1. märtsil läks alates Lõuna-Eestist uuesti pilve. Kuna põhjarannikul püsis selgem ilm keskpäevani, siis tõusis seal ka õhutemperatuur kõige kõrgemale, nt Harkus  4°C ja Pakril 4,4°C. Pandiverel, kus juba hommikul läks pilve, püsis õhutemperatuur ka päeval alla 0°C. Pilves ilm jätkub kogu ülejäänud ööpäeva ja eeloleva öö.
Läänetsüklonite läbimurret on oodata nädala pärast. Sel juhul muutub ilmastik ebastabiilsemaks, on vaiksemaid ja tuulisemaid, sajusemaid ja kuivemaid, jahedamaid ja soojemaid päevi.

1. märtsil vallutasid kihtrünkpilved taevaranna (Laagris, alumine Männikul).

Sel aastal võime päristalvest rääkida ajavahemikus 11.-12. jaanuar kuni 7.-8. veebruar (enamikes kohtades), seejärel algas kevadtalv (periood, kui lumikate hakkab lõplikult kaduma ja valdavad sulailmad) ja lõpuks varakevad (aeg, kui lumikate on kadunud, kuid ööpäeva keskmine õhutemperatuur on alla +5°C), mis algas veebruari keskel. 

Lähemad päevad sellesse muutust ei too, vaid varakevadine aeg püsib. Esialgu on tegu poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga Venemaal püsiva antitsükloni mõjul, mistõttu võrdlemisi soe õhumass jõuab siia Musta mere äärest. Muutus toimub ilmselt nädala pärast, kui läänetsüklonid aktiviseeruvad ja toovad ookeanilt kohale soojema ja niiskema õhumassi. See tähendab siis ka kõrgemat õhutemperatuuri, eriti öisel ajal. GFS mudeli versioon on eriti soe, pakkudes Kesk-Euroopas püsiva antitsükloni põhjaservas ebatavaliselt sooja õhumassi jõudmist Läänemere äärde.

Varakevadine Tartu 28. veebruaril