Öine konvektsioon

1. juuli öösel jätkus konvektsioon. Sooja oli üle 20˚C. Öösel näeb sellist vaatepilti üsna harva, kuid sobivates tingimustes on kõik võimalik.

Välk lähenevates pilvedes.

Laitse lähedal. Pilved on kohal.

Pärast äikest. Väga kõrged pilvetornid.

Vasemal eemalduv äikesepilv. Aktiivsus jätkus Soomes.

Äike 30. juunil

30. juuni on eriti soe ja tõi ka äikest. See kujunes alles õhtul ja jätkus Pärnumaal ja loodenurgas ööselgi. Õhus oli niiskust palju, kastepunkt oli kuni 20˚C. Mõnel pool oli see madalam, näiteks 17˚C, kuid see on absoluutses mõttes ikkagi väga niiske õhk. Kastepunkti tuleb võrrelda samal päeval samas õhumassis, siis saab hinnata, kus on konvektiivsete nähtuste potentsiaal suurem. Mõnel teisel päeval või teises õhumassis võib näiteks äike tekkida, kui kastepunkt on 13˚C, aga kolmandal juhul, kui see on näiteks 18˚C. Omavahel võrreldes on neil suur vahe, kuid tähendust omab see vaid samal päeval sama õhumassi piires. Muide, öö muudab teatud määral õhumassis valitsevaid tingimusi, seetõttu ei pruugi olla näiteks kastepunkt võrreldav üksteisele järgnevatel päevadel, isegi kui õhumass jmt on kõik sama. Vine on heaks niiskuse indikaatoriks - mida rohkem on õhus niiskust, seda suurem on vine, kuid see peab olema õhumassi omadus, mitte lihtsalt näiteks kõrge suhteline õhuniiskus maapinna lähedal (kirka taevaga pole udu tekkimine midagi haruldast). Vine on tundlik aastaajale - näiteks aprilli alguses on tugev vine tõenöoline siis, kui maksimumtemperatuur on üle 10˚C, mais, kui üle 20˚C ja südasuvel, kui 30˚C lähedal või rohkem.

30. juunil oli niisiis niiskust palju ja juba lõunaks tekkis hulgaliselt madalaid räbaldunud rünkpilvi. Mõned muutusid väga kõrgeteks pärastlõunaks, aga edasi siiski ei arenenud. Siin on raske öelda, kas tegu oli ikka inhibeeriva inversiooniga (CIN) või mitte. Et oli tegemist, seda toetas asjaolu, et rünkpilved ei arenenud oluliselt kõrgemale veel õhtu saabudeski, aga siis äkitselt toimus kiire äikesepilvede teke õhtul. Need tekkisid küll alguses Lätis ja lõunapiiri lähedal, aga hiljem ka Lääne-Eestis. Järgnevalt mõned pildid.

Veel õhtul olid enamus pilvedest väikese vertikaalse arenguga.

Pärnumaal. Läänemaale liikusid potentsiaalsed äikesepilved.

Esimene kohatud äikesepilv, mis oli pisut Pärnust põhja pool. Pilve välimus ei näita, kui tugev võiks äike olla. See põhjustas vähemalt keskmise tugevusega äikest, kuid välkude hulk oli väga suur. Välimuse poolest oli pilv hele ja mittemidagiütlev, aga see ei tähenda, et äikest pole või see on nõrk.

Üks teine tekkiv äikesekolle heitis tipu varju madalamal asuvale pilvekihile. Oli ka irisatsioon, kuid see ei jäänud ereda päikesepaiste tõttu fotole.

Kagust lähenes uus süsteem. Tori lähedal.

Toris. Kagu-Eestist lähenev pilvede süsteem. See liikus väga kiiresti loodesse, kuid hääbus kohale jõudes ja peale ühe välgu ning paari müristamise ja nõrga vihma muud ei juhtunudki.

Pärnu külje alt möödus samal hetkel tugev äike. Vaade edelasse, 30 km kaugusel asub üsna tugev äike, müristamist oli palju kuulda. Pilved aga on tagasihoidliku välimusega.

Päikeseloojang Ääsmäel. See on loodenurgas tegutsenud äikesepilvede alasi.

Kahjuks ei saanud Torisse jääda ööseks, kuna kõht läks väga tühjaks. Päeval oli vaja tööd teha ja õhtul Pärnu poole kiirustades polnud aega midagi kaasa osta, rääkimata toidu valmistamisest. Seetõttu tuli päikeseloojanguks tagasi tulla. Nimelt juhtus nii, et Lätis tekkis intensiivne äikesekolle, mis liikus kiiresti Pärnumaale ja sealt loode suunas. Välkusid oli nii palju, et üpris suvaliselt klõpsides sai enamikele fotodele välgu või selle kuma. Polnud isegi pikka säritust vaja kasutada.

Üllatav kolmapäev - kas ikka?

Kolmapäeval (29.6.) selgus "tavatute" ilmaolude tõttu huvitav tõsiasi. See seisneb järgmises. Öö jooksul tekkis Eesti kagupoolmikus madal lauspilvisus, mis ei hajunud enne õhtut. Seetõttu oli seal veel päevalgi õhutemperatuur samasugune nagu öösel või hommikul (15˚...17˚C). Õhtul pilvede hajudes temperatuur tõusis veidi üle 20˚C. Samal ajal oli Lääne-Eestis hommikust saati ilm selge ja temperatuur tõusis kiiresti üle 20˚C. Nii oli pärastlõunal õhutemperatuurierinevus üle Eesti enam kui 10˚C, kusjuures jahedaim oli Kagu-Eesti. See ei ole asjaolusid arvesse võttes üldse üllatav ega midagi iseäralikku, lihtsalt Venemaalt läheneva lõunatsükloni toel saabus kagust niiskust, mille arvelt tekkis madal pilvisus ja mis suure niiskuse tõttu püsis päevalgi. Lääne-Eestisse ei jõudnud kuni õhtu saabumiseni madalate pilvede tekkeks piisavalt niiskust.

On ootuspärane, et suvel on ilm pilves ilmaga palju jahedam kui selge ilmaga sama õhumassi tingimustes, eriti aga sooja õhumassi puhul. Kui taevas on tihedalt madalate pilvedega kaetud, siis võib-olla õhumass kuitahes soe, aga temperatuur ei pruugi olla 15˚C-st kuigipalju kõrgem ega tõuse päeva jooksul, kui pilvisus püsib. NB! See peab olema madal pilvekiht, keskmise või ülemise kihi pilvede puhul võib ilm olla siiski hulga soojem ja temperatuur tõusta päeva jooksul. Lisaks on eelöeldu kehtimiseks vajalik, et pilvekiht tekiks hommikuks, et õhk jõuaks jahtuda. Kui see pilvekiht tekib või saabub mujalt päeva jooksul, siis võib soojas õhumassis säilida kaua aega kõrge õhutemperatuur. Meeles on üks juhtum, vist oli 2002. a. juuli, kui hommikul tõusis kl 10ks temperatuur 27˚C-ni, kuid siis läks ruttu lauspilve ning pilvekiht asus vaid paarisaja meetri kõrgusel aluspinnast. Temperatuur langes üsna ruttu 25˚C-ni ja püsis siis sellisena päris õhtuni. Niisiis, kolmapäeval oli kagu pool jahe pilvede tõttu, kuid õhumass oli kogu Eesti kohal väga soe.

Üllatav oli aga inimeste teadlikkus/arusaamine sellest. Nii internetikeskkonnast kui tutvusaringkonnast selgus, et väga paljud ei suutnud mõista, et kuidas siis nii juhtus. Ei saadud sellest aru, et ilm jäi jahedaks pilvede tõttu ning olukorda, et rannikualadel või Lääne-Eestis on väga soe, peeti anomaalseks, isegi väga. Kuidas intenetikeskkonnas arvamust avaldanud inimestega, ei tea, aga tutvusringkonnas ei uskunud paljud, et asi on pilvedes, vaid arvati kindlalt ja veendunult, et Venemaalt saabus idatuulega külm õhk. Kuid nii see ilmselgelt pole, seda näitavad juba Venemaal mõõdetud õhutemperatuurid, mis olid paljudes kohtades 25˚ ümber ja enamgi. Kuuldavasti sai EMHI kõvasti sõimata, miks nii valesti prognoositi sooja jne. Samal ajal aga ei vaevutu üldse uurima põhjuseid, miks selline olukord tekkis (esimeses lähenduses, mis teemat mittevaldavale inimesele võiks täiesti piisata, antud jutuks oleva teema puhul on vastuseks madal pilvisus, kuid sügavamale minnes peaks uurima, miks see pilvisus tekkis jne, st lahendama juba mitmesuguseid küsimusi, mille lahendus ei pruugi kerge olla).

Tallinnas ja mujal põhjarannikul oli kõige soojem kolmapäeva hommik, kuid päeval jahenes. Selle jaheduse päritolu oli teine, põhjuseks jahe veekogu (Soome laht), millelt puhuv tuul tõi lahe kohalt jahedat õhku. Kui veekogu on jahe, on selle kohal ka väga sooja õhumassi ajal õhk jahe, seda just suurte veekogude puhul.

Kommentaar 8. augusti kohta

Siin http://www.fyysika.ee/uudised/?p=6460 on kirjutatud 7. ja 8. augustist, mis olid üpris erakordsed päevad ilma/atmosfääri mõttes. Järgnevalt arvamusi artiklis öeldust.

Ei pea kuigi reaalseks, et saab välja selgitada, milline oli suitsu (kõrge tahkete osakeste kontsentratsiooni) mõju äikesetormile, sest siis peaks kõrvale võtma kas analoogse äikesetormi, mis evolveerus madala tahkete osakeste kontentratsiooniga õhumassis või statistilise variandi ehk on piisavalt mahukas andmestik, mis kajastab äikeste seoseid tahkete osakeste kontsentratsiooniga. Antud juhul peab arvestama, et see süsteem tekkis Eestist väga kaugel, kus olid atmosfääriolud teised ning põuasombu/suitsu mõju võis pigem ilmneda süsteemi evolveerumisele. Selgem õhk saabus siiski lõunast ja edelast, mitte läänest, kuigi tõsi, algpäritolu võis lääs küll olla. Väga keerukas on öelda, kui suur mõju ikkagi oli rekordi nurjumisel suitsul jmt, pigem ütleks esmase põhjusena seda, et õhuvool ei suunanud kuuma õhumassi otse Eestisse, vaid üle Peterburi Kagu-Soome. Peterburis mõõdeti ka ametlikult 7. augustil üle 37 kraadi sooja. Alles teiste põhjustena saab välja tuua siis suure tahkete osakeste kontsentratsiooni, pilvisuse, kõrge niiskuse, veekogud jmt.

Üpris huvitav on kommentaar artikli kohta. Jääb arusaamatuks, mida täpselt mõeldakse keerisvalli all, kuid arvata võib, et tormisüsteemi esiosa (arcus). Seetõttu ongi ühtne terminoloogia tähtis, sest kui iga üks mõtleks mingeid oma mõisteid välja, tekiks palju arusaamatusi. Kui seda siiski teha, tuleb selgitus juurde lisada, mida selle all mõistetakse. Kahtlane on väide, et esimene äike vallandas...- see äikesesüsteem tekkis Eestis kaugel ning selle tekkes ei mänginud siinsed äikesed mingit rolli. Pealegi ei olnud päeval või õhtul enne tormi mandril mingit äikest, hommikul küll oli saarte piirkonnas tugev äike, sadas ka rahet, kuid sellest vaevalt jutt käis ning ilmselt see õhtuseid sündmusi ei mõjutanud. Muus osas võib nõustuda, et oli inversioon ja selle lõhkumiseks oli vaja tugevamat häiritust ja kui torm oli üle käinud, siis tekkisid mitmel pool äikesed, sest takistavat kihti polnud ja atmosfääri oli tugeva turbulentsiga segatud. See on ka muidugi õige, et see tormisüsteem tootis end.

Konvektsioon ja äikesed 24.-25.6.2011

24. ja 25. juuni pakkusid väga vaheldusrikast ilma, sest oli nii päikest, rahet kui ka äikest. Skandinaavia kohal oli ulatuslik, kuid nõrgev madalrõhuväli. Selle piires olid eriti päevasel ajal hoovihmad ja kohatine äike väga sagedased. 24. juunil oli konvektsioon jõulisem ja äikest nii mõnelgi pool. Eesti kirdeosas, sealhulgas Rakvere lähedal, sadas rahet. 25. juunil oli äikest üksikutes kohtades, kuid sisemaal hoovihmad siiski sagedased. Mere lähedal oli kuiv või vähem hoovihma. Õhtul tekkis ootamatult Tallinnast veidi lõuna poole kiiresti äikesepilv, kuid välkusid tekkis ainult mõne minuti jooksul. Järgnevalt mõned üksikud pildid paljudest.

Pilved 24. juunil Laitses
Sellised rünkpilved viitavad tihti peatsele hoovihmale ja kohatisele äikesele. Antud kohta ei pruugi äike või hoovihmnad jõuda, oleneb, kuhu pilved satuvad.





Ava pilvedes. Sadas hoovihma, äikest polnud.








Äike. Sademeid peaaegu ei tulnud, sest ülekaalus olid tõusvad õhuvoolud.

Varsti tekkisid ka sajujooned, see näitas, et kujunesid ka laskuvate õhuvooludega alad.







Eemalduv äike. Müristas umbes iga minuti möödudes. Pilve ülaosa näib madal olevat, kuidas siis äike? Eks asi ole selles, et madalamad pilvekihid varjavad kõrgemale küündivat pilvetippu. Horisondi kohal on vikerkaart näha. Seega on päike madalamal kui 42 kraadi kõrgusel horisondi kohal, sest muidu jääks vikerkaar horisondist madalamale.

Õhtul tekkis selline huvitav rünkpilv. Mõne km kõrgusel oli õhuvool üsna tugev, kandes pilve ülaosa kiiresti edasi.

Võimas rünkpilv, kuid siin on veel mitut liiki pilvi. Mõnikord ei arenegi võimas rünkpilv rünksajupilveks, vaid jääb üsna kauaks "staatilisse seisundisse". Nii oli ka selle pilvega.

Arenevad konvektsioonipilved. Äikest seal polnud. Kui konvektsioonipilved säilivad ka õhtul, siis viitab see tavaliselt ilma halvenemisele. Ei pruugi äikest tulla, kuid üsna palju sademeid küll. Nii oli seegi kord - öösel algas lauvihm, mis oli esialgu üsna nõrk, kuid hiljem sadas hooti tugevat vihma.

25. juuni pildid

Jälle suured rünkpilved ja juba hommikul. Antud juhul polnud asi mitte selles, et oli suur potentsiaal tugevaks konvektsiooniks ja äikeseks, vaid et õhk oli väga niiske, maapind märg öisest vihmast, tõkkekihte polnud ja seetõttu muutus päikeseenergia takistamatult tõusvate õhuvoolude energiaks. Teatava konvektsiooni takistava kihi olemasolul (CIN, capping inversion) oleks rünkpilvede teke alanud hiljem ja olnud võib-olla intensiivsem, kui see kiht oleks lagunenud päev jooksul. Selline takistav kiht on väga oluline intensiivsete konvektiivsete nähtuste tekkeke, et energia vabaneks järsult, mitte hommikust saati järk-järgult, nagu see juhtub CINi puudumisel.

Veel võimsaid rünkpilvi. Need ei pruugi midagi erilist tähendada. Vaja on pilvi jälgida ja veel tunnuseid või infot, mis näitaksid, et midagi suuremat võiks toimuda.

Arenev äikesepilv õhtul Tallinnast lõunas.

Räbaldunud pilveserv suurte rünkpilvede all.








See serv lähemalt, asukohaks Tuhala.