30. juuni on eriti soe ja tõi ka äikest. See kujunes alles õhtul ja jätkus Pärnumaal ja loodenurgas ööselgi. Õhus oli niiskust palju, kastepunkt oli kuni 20˚C. Mõnel pool oli see madalam, näiteks 17˚C, kuid see on absoluutses mõttes ikkagi väga niiske õhk. Kastepunkti tuleb võrrelda samal päeval samas õhumassis, siis saab hinnata, kus on konvektiivsete nähtuste potentsiaal suurem. Mõnel teisel päeval või teises õhumassis võib näiteks äike tekkida, kui kastepunkt on 13˚C, aga kolmandal juhul, kui see on näiteks 18˚C. Omavahel võrreldes on neil suur vahe, kuid tähendust omab see vaid samal päeval sama õhumassi piires. Muide, öö muudab teatud määral õhumassis valitsevaid tingimusi, seetõttu ei pruugi olla näiteks kastepunkt võrreldav üksteisele järgnevatel päevadel, isegi kui õhumass jmt on kõik sama. Vine on heaks niiskuse indikaatoriks - mida rohkem on õhus niiskust, seda suurem on vine, kuid see peab olema õhumassi omadus, mitte lihtsalt näiteks kõrge suhteline õhuniiskus maapinna lähedal (kirka taevaga pole udu tekkimine midagi haruldast). Vine on tundlik aastaajale - näiteks aprilli alguses on tugev vine tõenöoline siis, kui maksimumtemperatuur on üle 10˚C, mais, kui üle 20˚C ja südasuvel, kui 30˚C lähedal või rohkem.
30. juunil oli niisiis niiskust palju ja juba lõunaks tekkis hulgaliselt madalaid räbaldunud rünkpilvi. Mõned muutusid väga kõrgeteks pärastlõunaks, aga edasi siiski ei arenenud. Siin on raske öelda, kas tegu oli ikka inhibeeriva inversiooniga (CIN) või mitte. Et oli tegemist, seda toetas asjaolu, et rünkpilved ei arenenud oluliselt kõrgemale veel õhtu saabudeski, aga siis äkitselt toimus kiire äikesepilvede teke õhtul. Need tekkisid küll alguses Lätis ja lõunapiiri lähedal, aga hiljem ka Lääne-Eestis. Järgnevalt mõned pildid.
Veel õhtul olid enamus pilvedest väikese vertikaalse arenguga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar