25. juuli
25. juuli pärastlõunani jätkus kogu riigis pilves ilm, kui umbes kl 15st hakkas alates põhjarannikust ilm selginema.
Selge taeva piir liigub lõunasse.
Kl 14.50 oli selge taeva piir Tallinna kohal, 15 min hiljem päike väljas ja suurem osa madalaid pilvi kadunud.
24. juuli
Hommikul tekkinud kiht- ja kihtrünkpilved piirkihis ei lase aluspinnal soojeneda ega konvektsioonil tekkida. See tähendab, et äikest ei pruugigi päeva jooksul tekkida, kuigi õhumass on jätkuvalt labiilne ja Eesti idapiiri lähedal on külm front.
Tere hommikust, piirkihi-pilved! 24. juuli hommik Harjumaal
Miks tekkis tihe kiht- ja kihtrünkpilvede kiht? Kindlat ja ühest vastust on sellele raske anda, kuid vähemalt mõne oletuse saab välja tuua. Eelduseks oli kindlasti õhu suur niiskusesisaldus ja aeglaselt lähenev külm front. Kui vaadata teadustöid ja uurimusi, siis seda küsimust on konkreetselt käsitletud näiteks selles:
https://ams.confex.com/ams/pdfpapers/168959.pdf.
Selgub, et piirkihis pidi toimuma mingisugune labiilsuse suurenemine, näiteks teatud maalähedases õhukihis õhu kiiremini liikuma hakkamine (
low level jet). See põhjustas turbulentsi ja püstsihis õhu segunemist, nii et niiskus kondenseerus ja tekkisidki sellised piirkihi-pilved.
Külma frondi läheduse tõttu genereeritakse neid pidevalt juurde. Õhk peab olema selleks aga piisavalt niiske, st kondenseerumispiir mitte kõrgemal kui 400-600 m, sest muidu ei liigu õhk piisavalt palju vertikaalis, et võiks kondenseeruda, vt
http://laguja.meteo.net.ee/obs/ (LCL kõrgus).
Huvitav on ehk märkida seda, et protsessid seoses tsükloniga Venemaal on üsna ebatavalised. Seda, et sooja õhumassi sattumisel tsükloni lähedusse tekib uus soe sektor ja tsüklon süveneb uuesti, ikka juhtub, aga seekord ei tundu soe sektor sulguvat, vaid jääbki Eesti kohale avatuks, kuni lõpuks antitsüklon võtab koha üle ja südasuvine ilm jätkub.
Igaks juhuks konsulteerisin ka Merilainiga, kes sellist olukorda aastakümnete pikkusest praktikast ei mäletagi. Igal juhul on tegu väga tavatu sünoptilise juhtumiga, mis tasub endale vähemalt aastateks meelde jätta.
Kuna ees on veel päris palju sooja ja mõnel päeval ka kuuma antitsüklonaalset ilma, siis ehk ongi hea, kui on mõni hall päev vahelduse ja värskuse mõttes ka vahel.
23. juuli
23. juulil jäi äike peamiselt Peipsi ümbrusesse ja Kagu-Eestisse. Ehkki soodsad tingimused näisid olevat ka mujal mandril, siis lääne ja põhja pool äikest polnud. Ühest põhjust on raske välja tuua, sest õhumass oli labiilne (seda näitasid frondi eel tekkinud äikesed idapiiril), soojust ja niiskust oli enam kui küll, lisaks veel frontide lähedus. Ilmselt avaldas mõju tsükloni eemaldumine ja nõrgenemine ning Skandinaavias asuv antitsüklon.
Ette võeti äikesejaht koos Loodusesõbra toimetajatega. Kokku kestis see 10 tundi ja oli peamiselt Peipsi ääres. Kokkuvõtlikult pidasime seda õnnestunuks, kuna vaatamisväärset oli palju ja õnnestus näha ka äikest. Mõned pildid:
Kl 15.16 Kuusalus - näha on sakmelisi kõrgrünkpilvi.
Kl 17.58 Vooremaal - idas on näha Venemaalt lähevaid rünksajupilvi.
Kl 19.12 Varnjas, vaade itta - äike teisel pool Peipsit, näha oli mõningaid plussvälke ja kuulda päris tugevat müristamist.
Vaade Varnjast kirdesse, kust on lähenemas teine äike.
Äikesevaatleja
Kuuldavale tulid esimesed müristamised (kl 19.55)
Välkude hulk ja müristamise sagedus tõusid, neid oli minutis mitu tükki.
Peipsi kohale jõudes hakkas äike hääbuma (kl 20.26). Varasem kogemus kinnitab seda, et Peipsile jõudes äike tavaliselt kaob. Selle põhjuseks on vesi kui jahedam aluspind. Antud juhul oli muidugi tegu ka õhtuse ajaga, mistõttu äike oleks ehk kadunud ka ilma Peipsita.
Ilmunud tipploor näitas veel päris tugevat konvektsiooni (5-7 m/s), kl 20.45, Varnja
Alatskivilt veidi põhja pool (kl 21.50-55) - uus äike teisel pool Peipsit
Kl 23.05 Mustvees- enam ei täheldanud välke.
Kõrgrünkpilved näitasid, et troposfäär oli veel üsna rahutu.
Punase ovaaliga on näidatud tekkinud rünksajupilved, mis liiguvad lääne ja edela suunas. Seega võiks Peipsi ümbrusesse esmalt oodata äikest:
Punase ovaaliga - Eesti poole liikuvad rünksajupilved, võimalik äike; musta ovaaliga - selginev ja kuumenev ala, kuhu võib äike kõige varem jõuda:
Rünksajupilvede vöönd on seotud läände liikuva külma frondiga:
http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-07-23_08.pdf
Kuum ja niiske õhumass on kohal. ESTOFEXi väljavaade tänaseks on üsna soodne, lisaks oranžiga piiratud potentsiaalselt ohtlik ilm, milleks seekord tornaadode võimalus:
Kastepunkt on väga kõrge, eriti Ida-Eestis, kus see ulatub 17 kraadini:
22. juuli
Äike jõudis lõpuks ka Kesk-Eestisse ja Viljandimaalegi:
Rünksajupilvede ala on laienes mujalegi Põhja-Eestisse ja seal oli kl 22.15-22.40 ka nõrk äike olemas:
Satelliidipiltidel Venemaalt Läänemereni on näha heleda pilveribana jugavool, mis tekkis suure õhumasside vastasseisu tõttu ja on suunatud idast läände. Loode-Venemaal on näha suurte valgete pilvetompudena rohked äikesed, mis näitavad, et õhumass on ekstreemselt labiilne. 23. juulil on see juba Eesti kohal.
.JPG)
.gif)
