Uus meteoroloogiaraamat

Hiljuti esitleti uut meteoroloogiaraamatut. See on M. Jürissaare 1998. a. ilmunud "Meteoroloogia" täiendatud ja parandatud trükk. Hind on kõrge, isegi kõrgem kui oli 2007. a. ilmunud "Lennundusmeteoroloogial". Täna käin raamatupoes ja tutvun raamatuga. Kui raamat osutub piisavalt asjalikuks ja kasulikuks, siis peab selle ostma. http://www.apollo.ee/product.php/0998531

Ühe asja võiks veel ära mainida. Juba mõne nädala eest kuulutas Õhtuleht välja pilvede pildistamise konkursi, http://www.ohtuleht.ee/fotokonkurss/eestipilved/tutvustus. Mis asjaoludel selline konkursi mõte tekkis ja välja kuulutati, on mulle teadmata. See sarnaneb mõneti ilm.ee juba aastaid välja kuulutatud ja traditsiooniks muutunud pilvede pildistamise konkursiga. Hetkel käib ilm.ee-s juba uus konkurss, mille väljakuulutamisse septembris suhtusin üpris leigelt, sest eelmine alles lõppes ja kui selliseid konkursse liiga sageli, praktiliselt vaheajata teha, siis võivad inimesed lihtsalt sellest ära tüdineda ja pilte saadavad vaid üksikud inimesed. Õhtulehe konkursi puhul võiks olla pildi juures selgelt välja toodud pildistamise aeg ja koht. Minu jaoks on fotode väärtus palju väiksem, kui need asjaolud on teadmata.

Kuidas ikkagi on lood mere mõjuga?

2. oktoobril oli Lääne-Eestis esimene korralik öökülm,

http://www.ilmajaam.ee/583992/laane-eestis-oli-oosel-miinuskraade/

http://www.parnupostimees.ee/591684/kui-lehed-lahiajal-langevad-on-oodata-pehmet-talve/

Nii esimese uudise kommentaarides kui teises ilmajutus imestatakse, et kuidas nii, öökülm Lääne-Eestis, seal ju meri lähedal. Müstika laheneb, kui veidi arutleda tingimuste üle, mis, miks ja kuidas. Olen ise oktoobri alguses näinud öökülma koos hallaga näiteks Saaremaal rannast 2-3 m kaugusel, see oli 2008. aastal. Veetemperatuur oli samal ajal üle 10˚C ja eelmisel päeval oli mere kohal olnud tugev äike.

Öökülm ja hall võib tekkida rannikualadel siis, kui ilm on tuulevaikne või on nõrk õhuvool maismaa poolt. Jah, veekogud on sügisel kui soojuse reservuaarid, kuid nende toime avaldub ikkagi vaid siis, kui õhuvool on veekogu poolt. Veekogu avaldab oma soojendavat mõju ikka sellega, et veekogu toimel soojenenud õhk, mis asub otse õhukese kihina veekogu kohal (kui tuult pole), jõuaks sealt külmematele aladele. Kui õhk ei liigu või on õhuvool maa poolt, siis ei jõua veekogu soojus sisemaale. Kui õhk liigub märgatava kiirusega veekogu poolt, võib selle soojendav mõju jõuda väga kaugele sisemaale. Seetõttu ei tohiks imestada, miks öökülm oli 2. oktoobril rannikule nii lähedal - polnud õhuvoolu, mis oleks soojuse veekogult kandnud sisemaale. Ka mainitud juhtum Saaremaal vastas arutlusele - ilm oli täiesti tuulevaikne. Seetõttu ei saanud soojus veekogult maismaa poole kanduda ja öökülm jõudis peaaegu veepiirini. Päris veeni ei ulatunud, sest mingi soojendav mõju avaldub ka kiirguse ja õhu molekulaarse segunemise kaudu.

Imekspandav oleks öökülm siis olnud, kui oleks puhunud tugev edela- või läänetuul. Seega, alati tuleb pisut analüüsida olukorda, et aru saada, miks oli nii ja mida võib näiteks ilm järgmisena teha.

Meteoroloogiatestid

Huvitavaks ja kasulikuks õppematerjaliks võivad olla meteoroloogiaalased testid. Kavas on teha teste kolmele tasemele, nende demod on kättesaadavad siit:

http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/test.htm

http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/test2.htm

Hetkel on nii, et mingit programmi pole, mis vastuseid kontrolliks ja nupule vajutades tulemuse annaks, vaid lahendaja peab ise vaatama, mis läks õigesti ja mis valesti. Seda kontrollsüsteemi tuleks teha php-s, kuid see on päris keerukas. Loodetavasti see probleem laheneb kellegi IT-toega. Hetkel võib siis jõudu proovida demodega.

Kolmas ehk kõrgtaseme testi demo on koostamisel: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/test3.htm

Miks just äikese ajal on tugevaid tuulepuhanguid?

http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/pagi
NB! Kui lingi alt tuleb tühi või poolik lehekülg lahti, siis selle kõrvaldamiseks lisage aadressi lõppu .htm.

Nüüdsest on olemas ka kokkuvõtte 8. augusti tormist: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho. Mõningaid pilte (.png formaadis) ei saa sinna üles laadida, siis on need siin. Tekstis on siis vastav viide ka olemas. Derecho tekke kohta on koduleheküljel täiendusi!

Täiendusi pilvedest

See lehekülg http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/Huvitavat.htm on nüüd märgatavalt täiendatud ja mõned vead parandatud. Sellega oli plaan tegeleda juba juunis, aga siis oli mingi tõrke tõttu võimatu serverisse uut infot üles laadida. Õnneks septembris avastasin, et viga enam pole ja avanes seega võimalus täiendusteks.

Alguses oli see lehekülg lihtsalt kui pilveraamatu demoversioon, kuid see poliitika pole minu meelest õige, sest huviline peab asjakohast ja õiget infot. Üks vigadest oli kindlasti see, et Kelvin-Helmholtz on haruldane. Tegelikult pole see üldse nii, seda pilvekuju võib aastas mõnekümnel korral näha, kui vaid on piisavalt aega, võimalust, huvi, kogemusi ja tähelepanelikkust taevast jälgida. Samuti on lehekülge täiendatud teiste pilvevormide ja lisapilvedega.