2. oktoobril oli Lääne-Eestis esimene korralik öökülm,
http://www.ilmajaam.ee/583992/laane-eestis-oli-oosel-miinuskraade/
http://www.parnupostimees.ee/591684/kui-lehed-lahiajal-langevad-on-oodata-pehmet-talve/
Nii esimese uudise kommentaarides kui teises ilmajutus imestatakse, et kuidas nii, öökülm Lääne-Eestis, seal ju meri lähedal. Müstika laheneb, kui veidi arutleda tingimuste üle, mis, miks ja kuidas. Olen ise oktoobri alguses näinud öökülma koos hallaga näiteks Saaremaal rannast 2-3 m kaugusel, see oli 2008. aastal. Veetemperatuur oli samal ajal üle 10˚C ja eelmisel päeval oli mere kohal olnud tugev äike.
Öökülm ja hall võib tekkida rannikualadel siis, kui ilm on tuulevaikne või on nõrk õhuvool maismaa poolt. Jah, veekogud on sügisel kui soojuse reservuaarid, kuid nende toime avaldub ikkagi vaid siis, kui õhuvool on veekogu poolt. Veekogu avaldab oma soojendavat mõju ikka sellega, et veekogu toimel soojenenud õhk, mis asub otse õhukese kihina veekogu kohal (kui tuult pole), jõuaks sealt külmematele aladele. Kui õhk ei liigu või on õhuvool maa poolt, siis ei jõua veekogu soojus sisemaale. Kui õhk liigub märgatava kiirusega veekogu poolt, võib selle soojendav mõju jõuda väga kaugele sisemaale. Seetõttu ei tohiks imestada, miks öökülm oli 2. oktoobril rannikule nii lähedal - polnud õhuvoolu, mis oleks soojuse veekogult kandnud sisemaale. Ka mainitud juhtum Saaremaal vastas arutlusele - ilm oli täiesti tuulevaikne. Seetõttu ei saanud soojus veekogult maismaa poole kanduda ja öökülm jõudis peaaegu veepiirini. Päris veeni ei ulatunud, sest mingi soojendav mõju avaldub ka kiirguse ja õhu molekulaarse segunemise kaudu.
Imekspandav oleks öökülm siis olnud, kui oleks puhunud tugev edela- või läänetuul. Seega, alati tuleb pisut analüüsida olukorda, et aru saada, miks oli nii ja mida võib näiteks ilm järgmisena teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar