Viimaks valmis ka maikuu ilmastiku ülevaade Eesti kohta, mida saab lugeda siit: http://horisont.ee/node/1432 See ülevaade keskendub pilvedele ja konvektiivsetele nähtustele, sest inimene räägib ja kirjutab võimalusel ikka sellest, mis talle kõige rohkem huvi pakub. Horisondi toimetaja pakkus välja, et ka trükinumbris saab hakata midagi avaldama. Seda siis alates uuest aastast.
Toon siin välja ka ülevaate tekstis kasutatud terminite ja mõistete väikese sõnastiku koos selgitustega.
Terminid ja mõisted
Ac castellanused on kõrgrünkpilvede alaliik, mis meenutab kindlusemüüre, millest on oma nime ka saanud (castle, castellum - kindlus, loss), st alus on sile, aga ülaosa sakmeline. Need pilved on sageli reas ja näitavad ebastabiilsust troposfääri keskosas, seega äikesevõimalust.
Labiilne atmosfäär tähendab õhkkonna seisundit, kus kogus õhku, mis on liikuma pandud, kaldub liikuma hakkamisel oma esialgsest suunast eemale, st esialgne häiritus suureneb. Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Labiilse atmosfääri puhul on see vähemalt 10°C temperatuurilangust ühe km kõrguse kasvuga (NB! See on keskkonna temperatuurilangus, õhuosakese enda temperatuur langeb labiilsuse korral enamasti oluliselt vähem!).
Positiivne välk on üpris haruldane välguvorm. Kõikidest välkudest on neid vähem kui 5 % ning erinevalt tavalistest pilv-maa välkudest, mis kannavad endaga negatiivset laengut, kannab positiivne välk vastavalt positiivset laengut maa poole. See välguvorm saab alguse tavaliselt äikesepilve jäätunud ülaosast (jäätunud - rünksajupilve ülaosa koosneb jääkristallidest ning on tihti laienev, meenutades alasit) ning liigub esialgu pilvest maapinnaga isegi peaaegu horisontaalselt eemale ja siis otse maa poole. Seetõttu võib välk lüüa mitmeid km põhipilvest eemale, kust võib-olla pärineb ka ütlus „välk selgest taevast“. Kuna positiivne välk peab läbima tunduvalt pikema tee, kui tavaline pilv-maa välk, siis on see ka märksa võimsam. Tavaliselt tekivad positiivsed välgud äikesepilve elemendi hajumisstaadiumis, samuti on neid rohkem talvistes äikestes. Selle välguvormiga seostatakse ka keravälkude teket, sest viimast on nähtud pärast positiivse välgu lööki.
Pilveelement. Mõistel „pilveelement“ on kaks tähendust: a) pilveelementideks nimetatakse veepiisakesi, jääkristalle ja nende kogumeid, millest koosnevad kõik pilved või b) pilveelement on suuremas pilves või pilvekobaras väiksem pilv või pilveosa, ehk sisuliselt on tegemist üksikrüngaga. Suuremad pilved koosnevad kümnetest ja sadadest rünkadest, seega niimitmest elemendist, kuid rangema käsitluse järgi on pilveelement pilv või pilveosa, mida saab eristada radari või muu instrumendiga. Viimases tähenduses on mõistet ka selles ülevaates kasutatud.
Äikese- ja teiste konvektsioonipilvede puhul peetakse silmas enamasti rünki, millel on väljas kujunenud iseseisev sajuala ja mis on sageli võimeline tekitama välke.
Atmosfääri tsirkulatsioon
Tsirkulatsioon ehk õhuvoolude süsteem sõltub õhurõhuerinevustest. Eesti ilmastikku kujundavad tsirkulatsioon ja õhumassid. Viimaste liikumisi suunab tsirkulatsioon, mis on võrdlemisi püsiv õhuvoolude süsteem ja mida põhjustavad püsivad (püsiv tähendab päevi, nädalaid ja kuid kestev) õhurõhuerinevused. Need erinevused sõltuvad Assoori maksimumist ja Islandi miinimumist. Seejuures õhurõhuerinevused nimetatud süsteemi (NAO) piires muutuvad.
Väga üldistes joontes on nii, et kui need erinevused on suured (NAO positiivne faas), siis valitseb läänevool, mis põhjustab talvel sooja ja niisket ning suvel jahedat ja niisket, aga suvel on vastav seos nõrgem, eriti käib see jaheduse põhjustamise kohta. Kui õhurõhuerinevused on väikesed (NAO negatiivne faas), siis läänevool nõrgeneb ja suvel võib mõjule pääseda lõuna-või idavool, tuues sooja või palavat ilma, kuid talvel jällegi väga külma ilma (Siberi kõrgrõhkkond laieneb Euroopani).
Pagi on äkiline tuule tugevnemine, mis käib kaasas rünksajupilvedega ja seostub tavaliselt muutliku või heitliku (ebapüsiva) ilmaga. Pagi korral võib tuul tõusta vaikusest 30 m/s ja enamgi mõne hetkega ja tavaliselt hiljemalt poole tunni jooksul tuul jälle nõrgeneb. Enamasti kestab pagi mõned minutid, millele järgneb vihm. Seejuures võib tuule suund muutuda ja seejärel taastuda.
Pagi ei seostu alati äikesega, vaid võib kaasas käia talviste hooglumesadudega, eriti veekogude läheduses, samuti tugevneb tuul mõnikord ka siis, kui suur rünkpilv läheb üle. Siiski see ei pruugi alati pagi olla, sest definitsiooni järgi peab tuul tugevnema vähemalt 6-8 m/s võrra 1 minuti kestel (määratlusi on mitmeid).
Pagi on tegelikult laskuv õhuvool, mille tõttu õhutemperatuur langeb. Pagi põhjuseks on jahedama õhumassi teke pilvedes. Teatavasti on külm õhk raskem kui soe õhk ja see põhjustabki laskuvaid õhuvoole. Sageli peitub pagi tekkimise algpõhjus vihma õhumasse jahutavas toimes.
Planetaarne ehk Rossby laine on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise.
