Põhjasoe

Vahel juhtub nii, et soe saabub meile põhjast, loodest või läänest. Viimati juhtus sarnane märkimisväärne juhtum 2001. aasta juunis, kui külm külmekraadine ilm asendus tänu põhjatuulele 23° soojusega. Tollal oli meteoroogiline olukord selline, et kagust üle Loode-Venemaa ulatus Lapimaale sooja õhu keel. Jah, seal puhus küll kagu-ja idatuul, mis tõi sooja lõunalaiustelt sinna, samal ajal, kui ülejäänud Läänemere regioonis oli päevane maksimum nagu tänagi 10° piires. Kuna rõhkkonnad on õhukeerised, et ühes servas on näiteks lõuna-, teisel põhjatuul, siis kanduski põhjatuulega soe Eestisse.

Praegugi, mai I dekaadi lõpul, on põhja või lääne poolt sooja tulemas, kuid see pärineb edelast, mis kandub meile lähiajal loodetuulega. Pühapäeval peaks tulema enamikus Eestis üle 20°, kuid selge on see, et põhjavooluga ei saa lõpmatult sooja juurde tulla: paratamatult järgneb sellele jahedus ning sama kehtib selgi korral. Öökülmi polnud eriti vastu 7. maid, välja arvatud Kirde-Eestis, kus oli õhus minimaalselt -2,5° (Jõhvi), siis järgmisel nädalal võivad öökülmad suuremas osas Eestist võimust võtta.

Viimastel päevadel on vihmadele kohati antud voli, kuid siiski on sellest vähe. Praegune vihm ainult tasakaalustab niiskusekadu, mitte aga ei taasta varu. Senini on suurimad vihmad olnud 4. mail (paljudes kohtades koos rahe ja äikesega) ning 5. mail (koos äikesega Valgas).

Äikesed 4. mail 2008

4. mai osutus siiani kõige äikeserikkamaks päevaks käesoleval aastal.

Hommik oli väga rahulik, kuid äikesele viitavad märgid olid olemas: öösel oli kohati vihma sadanud, hommikul olid taevas rünkpilved (mõned neist suured), palju oli kõrgrünkpilvi, niiskus oli piisavalt suur, et võiksid areneda äikesed ja iga päevaga oli ebapüsivus suurenenud.

Kuni lõunani püsis ilm peaaegu tuulevaiksena, taevas oli palju kõrgrünkpilvi, kuid mitte konvektsioneeruvaid rünkpilvi. Need ilmusid alles kl 12 ja olid esialgu väga kaugel lõunas ning edelas.

Aja jooksul taevas selgines pea kohal ning kaugemad pilved nihkusid lähemale. Ealgu olid need osaliselt kiudustunud, kuid aja jooksul see paranes. Pärastlõunal oli nii mõnelgi pool Eestis äike olnud, nende hulgas ka Vasalemmas. Siis ilmus kagutaevasse pilverünk, millest kujunes äike. Pilv arenes järgmiselt.

Suhteliselt väike rünk kagus, millel on näha kiudpilveloor (ainus looriga pilv sel päeval!).










Kihi seest kas välja uus ja võimsam rünk.

Pilv on muutunud kahefaasiliseks, kuid esialgu jääb küllaltki muutumatuks. Äikest veel pole. Esimese pildi tegemisest möödunud 85 minutit.

Pilv on küpsenud. Eelmise pildi tegemisest on möödunud 21 minutit.

Sel hetkel müristas küllaltki korralikult. Vähem kui poole minuti pärast oli kuulda teinegi. Rohkem äikest pilves polnud ja see hakkas poole tunni pärast aeglaselt lagunema.

Pilv ilmus taevasse umbes pool 12, kuid ülejäänu toimus 14 ja 15 vahel.

Ülejäänud pilved olid üldiselt hajmisstaadiumis. Kagusse ilmus umbes kl 18 suhteliselt tume pilv, kus oli ka äikest (ei olnud kuulda ega näha, kuid radarid jm kinnitas). Hiljem selgines taevas aeglaselt. Tuul hakkas lühiajaliselt lõunast puhuma, hiljem oli jälle läänest.

Järgmistel päevadel võib jälle hoovihma tulla, kuid äikese võimalus üha väheneb.

Suvila 28.4.-2.5.2008

Nimetatud kuupäevadel viibisin suvilas peamiselt õppimise, aga ka puhkamise ning suhtlemise eesmärgil. Kokku osales tegemistes alguses 3 inimest, kuid järgmisel päeval lisandus ka neljas.

Kuigi, nagu öeldud, oli põhiliseks eesmärgiks eksamiteks valmistumine (täpsemalt ühiskond, veidi vähem inglise keel), osutus peategevuseks söök ning sellega seonduv, ja jalgrattamatkamine. Saabujad võtsid rattad kaasa linnast, v. a. hilineja. Lõpuks pidi veel üks inimene tulema, kuid hea, et nii ei läinud.

Esimesel õhtul toimus miljöösse sisseelamine ja inimeste omavaheline sotsialiseerumine. Eksterjöör jäeti järgmiseks päevaks. Sisseelamine õnnestus ning aega veedeti mõnusalt mitmel moel. Viimaks mindi magama, nagu kord ja kohus. See osutus võimalikuks nii sel kui ka kõikidel ülejäänutel päevadel südaöö ja ühe vahel.

Järgmisel päeval avastati ratastega Vasalemma ja üldse tutvuti olustikuga. See päev oligi sõidu poolest kõige pikem: kokku läbiti 40 km. Antud hinnang distantsi kohta Vasalemma osutus peaaegu õigeks, ülejäänud pakkumised olid enamasti alahinnatud. See oli mõeldud selleks, et kaassõitjad mitte liigselt ehmatada. Ei olnud kunagi sellele mõelnud, aga jaama lähedal ning Laitse lossi ümbruses oli isegi WiFi. Selle olemasolust tõusis peamiselt tulu just meteoroloogilise situatsiooniga tutvumisel.

Vajalikud toiduained olid juba valmis ostetud, kuid ka kohalikest poodidest oli abi. Prooviti mitmesuguseid huvitatavaid toite ja jooke. Eriti meelepärane oli india tee. Ülejäänud toitude tegemisel oli suuresti abiks hilisem liituja.

Teistel päevadel käidi veel Ruila järve ääres, kaldapääsukeste pesi vaatamas ning erinevaid teid pidi rongijaamas. Külalisi ei viinud kõikidesse kohtadesse, sest praegusel aastaajal pole neis midagi. Näiteks on sealkandis uskumatult hea mustikakoht, kust hiilgeaegadel saadi ühelt aakrilt kuni 40 korvitäit mustikaid. Viimasel ajal on see koht vajumas unustuse hõlma ning seetõttu on mustika-aastal toidulaud teadjale seda rikkalikum. Mõned teised kohad on suurepärased seenel käimisel ja üks koht ujumiseks (Vasalemma lähedal on samuti hea ujumisekoht, kuid see leidis tutvustamist). Samuti on veel terve hulk kohti niisama avastamiseks ja käimiseks, mis sobib ainult siis, kui inimesi on kokku kaks; sama kehtib muidugi ka laamendamiskohtadele (viimaste külastamine on lähiajal plaanis).

Õppimine toimus loomulikult, nagu vaja, kuid märksa vabamalt ja suures osas looduses. Üldiselt jäädi rahule ja ollakse uuesti kogunema, kui võimalus tekib. Otseselt ei andnudki inimesed midagi juurde, ainult peotäis fakte ja kinnitust. Uue tutvuse üle on muidugi rõõm. Meeldis seegi, et suvilas oli esemeid ja nähtusi, mis olid nii mõnelegi väga uudsed.

Ilm osutus äärmiselt sobivaks, kuid küllaltki üheülbaliseks. Küllap nii oligin parem. Viimaks suurenes äikesehuvi.

Eks varsti jälle!

Juhtus hoopis nii...

3. mai tundus olevat äikesteks lootustandev, ent vähemalt õhtupoolikuni kujunes olukord siiski teistsuguseks.

Hommik oli Tallinnas ilus ja tuulevaikne, nagu mujalgi Eestis. Õhuvool oli suunatud kagust loodesse ja seetõttu tõusis temperatuur kiiresti. Ennelõunal arenesid küll rünkpilved, kuid mitte äikestele vastavad. Pärastlõunal pöördus tuul ning tekkis merebriis ja üldse osutus tuul kogu maal ebapüsivaks.

Merebriis mõjutas pilvede arengut ja seetõtu nad hajusid. Sisemaal on neid veel näha. Mujal, nii Soomes kui ka Lätis, arenesid siiski äikesekolded, suuremad neist Läti ja Leedu lääneosas. Soomes jäid kolded väga lokaalseteks. Eestis tekkisid aga suhteliselt vähearenenud või hajuvad kihtrünkpilved, millest mõned põhjustasid ka hoovihma, kuid mitte äikest. Lõuna-Eestis tundub olevat olukord muutuvat äikese kasuks.

Hoovihma ning äikest lubatakse taas 4. maiks. CAPE ja LI ennustused pole enam küll endised, kuid ei välista siiski äikesteks piisavat konvektiivset aktiivsust. Niiskust näib pilvedeks jätkuvat ning soojustki on praeguse aasta kohta üsna palju.

Antud juhul on tegemist nähtusega, mida vahetevahel esineb, tavaliselt mõned korrad aastas ja pigem kevadel ning suvel, kui sügisel: fragmenteerunud konvektsioonipiirkonnad/väga lokaalsed rünksajupilvedeks sobivad alad. Sellisel juhul tekivad rünksajupilved kas küll laialdasel terrotooriumil, kuid teatud piirkondades sellel alal ei teki rünkpilvitust või on need vähearenenud või areneb konvektsioon väga kitsal alal. Sarnast olukorrast soosib baarilise topograafia nõrgenemine (sadul, rõhkkondade kokkupuutealad või hajumine). Kui niiskust on piisavalt ja õhumassi energia on positiivne, siis sageli tekivad pilved, kuid mitmesugused tingimused varieerivad nende arengut oluliselt. Sageli kujunevad need alad ranniku lähedale. Näiteks paari aasta eest oli ligi nädala vältel kord ainult Loode-Eestis, kord Lõuna-Soomes äikest ja hoogsadusid, kuid mujal oli pilvi vähe ja ilm sademeteta.

Vahel juhtub ka nii, et pilved alul küll arenevad, ent mingil hetkel muutuvad pilved kihtpilvede sarnaseks ning madalduvad. Sellele aitab kaasa merebriiski, sest soojenemine väheneb või asendub isegi jahtumisega, nagu 3. maikuu päeval juhtus.

Äikesed ja ilm mai alul

Aprill lõppes ning mai algas 2008. aastal soojade ja põhiliselt kuivade ilmasega, mis tõstatab metsatulekahjude probleemi.
Siiski, kagus on väheliikuv madalrõhulohk, mis küll hääbub, ent peidab endas niiskust. See jõuab kaguvoolus Eestini ja põhjustas 2. mail koos edelesüsteemiga juba mõne nõrga äikesekolde. Nädalavahetusel on tõenäone, et hoogsadusid ühes äikesega on rohkem.
Uuel nädalal läheb jahedamaks ja ilmselt ka niiskemaks. Kuni 10. maini pigem ei ole oodata olulisi öökülmi, küll aga on selleks edaspidi võimalusi (toomingakülm). Kõigest hoolimata on võimalik, et mai tuleb keskmisest siiski soojem, peamiselt juba tekkinud soojavaru tõttu.
Ilm 2. mail oli Tallinnas kuni lõunani pilvine, ent hiljem läks küllaltki selgeks. Taevas oli põuavine ning küllaltki palju rünkpilvi, mis paiknesid suuremas osas silmapiiri lähedal. Ainult kirdetaevas, vähem ka loodes, olid castellanused või selle sarnased pilved koos läätse-või mandlikujuliste pilvedega. Viimased ei tähenda sugugi mitte alati äikest, vaid kaasnevad vahel ka külma konvektsiooniga. Castellanuseid on vahel nn ebacastellanustest väga keerukas eristada, sest on palju ja sujuvaid üleminekuvorme. Kasuks tuleb sel juhul vähene vaatlusoskus ja (-)kogemus.
Haruldastematest sündmustest väärib märkimist topeltbriis 30.4 ja 2.5. Tallinnas (ja arvatavasti mujalgi Eestis): hommikul oli tuul maa poolt, siis tungis briis sisemaa poole, ent pärastlõunal võitis taas maatuul, mis hakkas alluma enne päikeseloojangut uuesti briisile. Tavaliselt on nii, et maabriis tekib uuesti alles pärast päikeseloojangut. Mõistagi kaanses pärastlõunase maatuulega vähemalt 4° temperatuuritõus.