Hall sügis

Juba mitu päeva (23. oktoobrist alates) on ilm süngelt pilves ja hämune, kuid siiski väga rahulik. Põhjuseks on võimas Venemaa kõrgrõhkkond. Kevadel ja eriti suvel on kõrgrõhualas ilm ilus ja selge, sügisel ja talvel sageli sompus.

Põhjuseks on inversioonikiht. Sel nädalal tekkis see 23. 10. maapinnal - uduna, kuid liikus kõrgemale ja moodustas kihtpilvi. Tavaliselt atmosfääri kaudu õhk jahtub, seda just öösel, kuid nüüd atmosfäär pigem soojendab (maa efektiivne kiirgus on positiivne). Maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus peegeldub inversioonilt tagasi, muutub veelgi pikalainelisemaks infrapunakiirguseks ning hoiab ilma niiske ja soojana. Ajapikku soojus kumuleerub ja temperatuur tõuseb. Novembri alguseks tugevneb tuul ja kannab juurde lisasoojust. Temperatuur võib jõuda üle +10°. See on küll vananaistesuvi, ent ei näe üldse sedamoodi välja. Lepime tõsiasjaga, et nii mõnedki asjad näevad teistmoodi välja, kui nende tegelik olemus on ("mask").

Tuule tugevnemise põhjustab süvenenud NAO, mis suurendab õhurõhu horisontaalselt gradienti küllaltki palju ja õhk hakkabki kiiremini voolama. Olulist jahenemist siiski see kaasa ei too, sest tugev NAO ei soodusta talve. Väike, võib-olla 10% tõenäosus novembri alguses lumeks siiski on.

Sekundaarne vananaistesuvi

Pärast jahenemist ja suurepäraseid, ent halladega sügispäevi läheb taas märgatavalt soojemaks. Kuna soojenemisega saabub sügisel ka enam niiskust, siis suureneb udude tõenäosus ja nende kestus. On võimalik, et mõnel päeval jääb udu terveks päevaks püsima või tekib inversioonikihi tõttu kihtpilvitus. Sellegipoolest, ehkki ilm võib rõske ja pimedavõitu olla võrreldes möödunud paari päevaga, on ometigi soe, üle +10° on täiesti võimalik, mis on kergelt rekordihõnguline. Lund pole niipeagi oodata (võimalik, et ka mitte koolivaheaja lõpuks).

Seda võib soovi korral nimetada sekundaarseks või järelvananaistesuveks, kuid tegelikult oli õige juba septembri lõpus ja oktoobri alguses ära.

Lõpetuseks üks motiiv 22. oktoobrist.

Mere läheduse ja Tallinna koosmõjul on tekkinud Ac stratiformis translucidus perlucidus undulatused.

Undulatus-tunnus on nõrgalt välja arenenud, kuid otsustasin siiski lisada pilve nimele.

(Ärge ehmuge pilvenimedest - nende selgekstegemine võttis aega mitu head aastat ja ikka veel ei tunne kõiki).

Lumi ja äike

Need nähtused esinevad meie mõistes väga harva koos, nad on pigem vastandid ja teineteist välistavad. Isegi, kui Eesti talves on äikest, siis ikka sulailma korral. Ometi on mulle teada paar juhtumit, kui oli korralik lumetorm äikesega. Esimene neist, mis on minuni jõudnud kellegi teise vahendusel, juhtus 22. novembril 1989. aastal Keilas. Tegemist polnud paari välgusähvatusega, vaid tugeva lumesaju ja tuisu saatel oli ikka palju ja korralikult välke.

Teine juhtum, mida ma küll mäletan, ent kahjuks olin õigel ajal pisut vales kohas (koolis aktusel), oli 23. detsembril 2003. aastal. Toon ära kirjelduse.

Pühapäev, 22. detsember. Hakkas sadama lund ja tuiskama. Tuul puhus lõunast ning kagust. Mida õhtu poole, seda tihedam ja laiem lumesadu. Õhtul kippus juba sulaks minema. Öösel ärkasin mitu korda ning kord oli kõik lumi sulanud, siis jälle (kui uuesti ärkasin), sadas ilusat laia sulalund ja kõik oli valges rüüs. Nii vaheldus öö jooksul mitu korda.

Esmaspäev, 23. detsember. Ärkasin enne 7, sest oli vaja ju kooli minna. Ilm oli sula ning täiesti tuulevaikne, taevas särasid tähed. Siis, poole 8 ajal, kui läksin bussi peale, kattus taevas põhja poolt väga kiiresti pilvedega ning hakkas üksikuid ülisuuri (kuni 3 cm läbimõõdus) lörtsihelbeid langema. Endiselt valitses tuulevaikus. Kui koolis lõppes esimene tund (inglise keel) kolmveerand 9, siis sadas juba tihedat lund ning tuiskas kergelt. Puhus põhjatuul. Pikkamööda sadu ja tuisk tihenesid. Kui kool (päev lõppes aktusega) umbes lõuna paiku lõppes, siis oli väljas praktiliselt võimatu olla, sest lumesadu oli nii tihe, et tekkis lämbumistunne. Linnas olid suured liiklusummikud ja õhtul oli mul veel sinna asja. Umbes kl 20 lõppes sadu, temperatuur oli +1°-lt langenud -7°. Järgmine päev oli kuni 13° külma ja rahulik, kuid õhtul oli jälle sula ja sadas lörtsi, aga õige nõrgalt. Ka tuul oli taltsas, kuid edelast.

Alles hiljem lehest lugesin ja uudistest kuulsin, et Pirital oli korralik äike olnud. Üks välk lõi vist isegi kuskile sisse. Igal juhul, nähtus kestis vähemalt pool tundi. Mõistagi olid inimesed äärmiselt üllatunud ja isegi hirmunud, et mida küll nüüd see peaks tähendama - äike lumetormis.

Mäestikes on äike lumetormiga väga tavaline nähtus. Põhjus on lihtne - suur kõrgus. Enamikes äikesetormides on tsoon, kus sajab ka lund. See asub maapinnast paljude km kõrgusel, kus valitsevad alati külmakraadid. Mäed, mis ulatuvad selle kõrguseni (alates umbes 4 km), on lumesajutsoonis, kui äikesepilv peaks liikuma mäeni. Himaalaja on hea näide sarnasest olukorrast.

Esimene lumi 5.10.2002 - erand

Esimene lumi tuleb tavaliselt hoog-või kihtsajupilvede tükkidest oktoobris, kui õhumassi kontrast mereveega on suur. Sajab üldiselt vähe ja maha ei jää eriti midagi. Sademed on teralised (teralumi või lumekruubid, mis sajavad sahinaga).

Varaseim mälestus esimesest lumest pärineb 1996. või 1997. aastast, kui ühel novembripäeva hommikul oli külma 1° ja sadas küll pigem lörtsi. Pärastlõunal jäi sadu järgi ning temperatuur tõusis väga vähe. Siiski, hilisemal kontrollil selgus, et see polnud siiski tol aastal päris esimene lumi.

Ka 1999. aastal sadas esimest "lund" oktoobri keskpaigas, mis oli muidugi teralumi. Õige lumi tuli alles novembris, kuid jällegi sooja mere tõttu ning hootiselt.

Tõeline erand oli 2002. aastal. Kuni septembri keskpaigani oli ülimalt soe ja kuiv ilm. Siis läks järsku külmaks ja veel enne astronoomilise sügise algust sadas kohati lörtsi. Päevased temperatuurid oli kõikjal alla +10°, öösiti esines mõistagi ka negatiivseid temperatuure.

4. oktoobri õhtu. Tuul pöördus ja hakkas ida-kirdest puhuma. Oli kuiv, kuid mitte täiesti selge ilm. Kahjuks väga täpselt enam ei mäleta. Järgmisel, nädalavahetuse hommikul, oli külma 2° ja ilm täiesti pilves. Langes üksikuid, aga suuri lumehelbeid. Hommikupoolikul hakkas sadama tihedat lund, mis kestis kuni pärastlõunani. Lumi ei jäänud siiski järgmise päevani maha. Esimest ja siiani viimast korda, kui esimene lumi oli korralik ning põhjalik. Tolle aasta oktoobris sadas edaspidigi rohkesti lund ja tuiskas, kuigi puud näiteks olid lehtes ega kiirustanud lehesajuga.

Esimene lumi 20.10.2007

Laupäeval sadas Tallinnas esimest lund. Kuna sadas vähe, ei jäänud maha midagi, ka temperatuur oli üle nulli, kuid külm õhumass loodest võimaldas lumel sadada.

Lund sadas vahelduva intensiivsusega kl 9 ja 10 vahel hommikul ja nagu ikka, oli tegemist lumekruupidega või teralumega. Siiski, nii palju paistis esimene lumi silma, et ta oli rohkem lumi kui lumekruup. Minu eluajal on ainult üks erand olnud, kui esimene lumi oli tõepoolest lumi - lumekristallid olid hästi välja arenenud ning olid koondunud suurteks kuivadeks helvesteks. Sellest juhtumist annan ülevaate.

Taevas oli kaetud kiht-, hiljem kihtrünkpilvedega ja sadu põhjustas sooja merevee ja külma õhumassi kontrast.