kolmapäev, 10. juuli 2019

28. nädala ilm (8.–14.07.2019)

Kommentaariumi viide 

Mida toob kaasa ülejäänud suvi? Kas 4. juuliga südasuvi üksnes katkes või lõppeski ära? Sissejuhatuseks tasub lugeda https://ilm.ee/?517890, kes veel seda märganud ega teinud ole. Päikeselisem ja soojem on ilm olnud rohkem merel ja rannikualadel.
Etteruttavalt võib öelda, et öökülmaoht saab selle nädalaga läbi ja uue nädala soojem õhumass tõstab ööpäeva keskmise taas südasuve lähedale (15 °C) või isegi üle selle, aga kui on ilm pilves ja sajune, siis sooja päeviti praegusest oluliselt rohkem ei tule.
Jahe ja niiske õhumass püsib Eesti kohal Loode-Venemaa madalrõhkkonna mõjul: mööda lääneserva tuleb Barentsi merelt niiske ja jahe, kuid labiilne õhumass. Selles võib ajuti olla tugevaid äikeseid, rahet ja tornaadosid, nagu juhtus 5.–8. juulil. Ka 2015. a oli sarnane olukord Eestis: niiske ja jahe, kuid labiilne õhumass, samas madalrõhulohk, osatsüklon või sellega seotud front paikneb Eesti kohal. 2015. a kohta pikemalt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2015/07/intervjuu-vesipuksidest.html (ja vanemad postitused).
Madalrõhkkond Venemaal on hakanud täituma, mis tähendab, et tsirkulatsioonitüüp hakkab muutuma. Siiski kõrgrõhkkonna teket Läänemere regioonis ega Venemaal esialgu ei ole ette näha, nii et pilvised ja ilmselt sajused ilmad (mitte igal pool) jätkuvad, kohati on äikest. Soojust tuleb tublisti juurde, aga ka kõige soojema õhumassiga pole pilves ja sajuse ilmaga üle 20 kraadi oodata. Kas jääb sombusem variant (tõenäolisem) või satub mõni selgema ilmaga kõrgrõhuhari ka sooja õhumassi saabumisel Eesti kohale, on lahtine.
Ebaselge on ka uus tsirkulatsioonitüüp, aga soojuse lisandumine (ehkki maksimaalne päevane õhutemperatuur ei pruugi oluliselt tõusta) on küll peaaegu kindel ehk seda saab suure usaldusväärsusega (üle 90%) juba praegu öelda. Soojust lisandub järk-järgult ehk mingit äkilist õhumassivahetus tõenäoliselt (nt soe front) ei tule või on tegu vähem kontrastsete muutustega (sooja tüüpi oklusioonifront jms).
Sademeid võib mõnel päeval ööpäevaga enam kui 10 mm tulla. Äikeseoht on väike kuni mõõdukas (15–50%), olles suurem arvatavasti 16. juuli paiku.
Ülejärgmiseks nädalaks ehk 22. juuliks võib õhumass muutuda nii jahedamaks kui soojemaks. Kui madalrõhkkond jääb Loode-Venemaale, tuleb jahe ja pilvine ilm tagasi (selgem on merel ja rannikualadel), aga kui madalrõhkkonnad jäävad lääne või loode poole või Läänemerele tuleb Assoori maksimumist tekkinud kõrgrõhuhari, siis võib enne kuu lõppu mõni soojem päev sattuda. 13. juulil arvutas Euroopa mudel ajutiselt kõrgrõhkkonna Lääne-Venemaale https://www.wetterzentrale.de/de/topkarten.php?map=8&model=ecm&var=2&run=0&time=240&lid=OP&h=0&mv=0&tr=24#mapref, mis võib palavat ilma tähendada, kuid hiljem see muutus uuesti, nii et võimalusi on mitu ja milline neist tuleb, on praeguse (13.07.) seisuga veel vara öelda.

***

Postitanud siit alates Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima. Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Tagamaadest veidi, miks postitused hilinevad, lootuses, et meie "kõiketeadjad" ei teeks enam mingeid üldistavaid järeldusi:

Minu tööpäevad algavad kell 7:30 hommikul ja lõppevad nädala sees (P–N) 22:00. Töö on sadamas kaimeeskonnas, mis on suurepärane võimalus ilmahuvilisele, sest vaated on väga head ja avarad.
Reede ja laupäev on töö iseloomust tulenevalt pikemad päevad, tihti lõpevad päevad alles pärast südaööd, 00:30 paiku.
Töögraafik jookseb kuidas kunagi, aga praegusel hetkel on meil neljast põhitöötajast 2 pikal haiguslehel ja seega langeb nende töömaht osalt ka meie õlule ja tihti on olukordi, kus olen tööl 4–6 päeva järjest. Pärast tööd kodus ootab kaheaastane laps ja elukaaslane, kellega samuti soovin koos olla selle vähesegi osa päevast.
Vabadel päevadel on samuti tegevusi palju, kuid olen püüdnud nendesse ka leida aja, et tegeleda postitustega ja blogiga.
See kõik ongi põhjuseks, miks blogi ei ole enam nii põhjalik ja postitused hilinevad palju ja tihti. Lubadusi postituse osas annan ka puhtalt eelaimduse põhjal, millal võiks olla aega koostada. Tihti on aga tulnud ette peamiselt tööalased asjad.
Asi liigub aga järgmisest nädalast paremuse suunas, kuna töö statistika kinnitab, et kõige kiirem aeg on juuni algus-juuli keskpaik.

Veidi ka nendest vanglajuttudest:
Jah, oli teema meedias sellest. Teadmiseks aga, et otsus ei ole sugugi lõplik (edasikaebamisel) ja meedia, nagu ikka, jättis mainimata paar olulist asja, mis muudavad üldpilti täielikult. Kel soovi detailsemalt teada, selgitan hea meelega eraldi meilitsi või enda sotsiaalmeedia samanimelise konto kaudu.
Ei õigusta end. On lubadusi antud postituste osas ja need nurja läinud ning vabandan siiralt selliste juhtumite eest, kuid ehk eelolev selgitus aitab paremini mõista.
Kinni siin blogis kedagi hoida ei saa. Kui ikka niivõrd vastukarva ja ei meeldi, siis palun otsida uus või kannatada, kuni asi paremuse poole hakkab minema (seda lähinädalate jooksul).
Olen Jürilt saanud head nõu, milline põhjalikkus peaks postitustel olema, ja hakkan seda ka esimesel võimalusel järgima (parem oleks).

Loodan mõistvat suhtumist ja igasugu anonüümsed kritiseerijad (tuttavad ehk?) – viige end enne kurssi kogu olukorraga, avaldage end ja seejärel tehke kellegi kohta mingeid järeldusi. Selline pealiskaudselt järeldamine, veel enam anonüümselt, ei ole eluterve ja mõistliku inimese teguviis.
Aitäh ja küsimusi sel teemal ootan privaatselt.
Nagu eespool mainitud, siis hakkab olukord paranema juba praegu.

***

Tuleb muutliku ilmaga ja nõrga öökülmaohuga nädal.


Esmaspäeval (8.07.) oli ilm mitmekesine. Meie kohal oli nõrga madalrõhuala kese koos oklusioonifrondiga, mis liikus õhtuks Venemaa piiri lähistele ja hilisõhtuks piiri taha, aga pahandust tegi see lühikese ajaga üsna palju.
Pärastlõunaks arenes üle Eesti kirde-edelasuunaline äikeste vöönd, mis ulatus veel Venemaal Moskva külje allagi.
Mitmel pool oli tugevat äikest ja sadu, samuti oli mitmel pool nähtud suuri, kuni 4 cm läbimõõduga raheteri(vt eraldi postitusest, mis valmib 11.07. jooksul).


Ööpäeva jooksul Eestis esinenud pilv-maa välgud. Näha on ilusti frondi asukoht ja äikesevööndi olemasolu. Lightningmapsi andmed


Õhk oli suhteliselt soe, jäädes 14...22 °C vahele, tuul oli üsna nõrk, väljaarvatud muidugi piksepilve all.

Teisipäev (9.07.) möödus samuti idapoolse madalrõhkkohkkonna mõjusfääris.
Mitmel pool sadas vihma, kohati oli sadu tugev. Tuul oli mõõdukas, kuid õhk oli eelmisest päevast jahedam: üle 20 °C enam ei tõusnud.

Kolmapäeval, seitsmevennapäeval (10.07.) olime väheaktiivses rõhuväljas.
Kohati, enam hommikupoolikul, sadas vähest vihm, rannikualad olid kuivad ja päikeselisemad. Pärastlõunal lähenes põhjast selgem ala, mis päikeseloojanguks juba Eesti kohale tublisti liikunud.


Õhtuks ilm Pärnumaal selgines. Kaivo foto

Tuul oli põhjakaartest ja nõrk. Õhusooja oli 13...18. Kõikidel eelnevatel päevadel (8.10.07.) on ööd olnud mõõduka jahedusega: vahemikus 8...14 °C.

Neljapäeval (11.07.) jätkus sarnane olukord kolmapäevaga. Olime tsükloni lääneservas, hoovihma sadas peamiselt läänemaakondades ja saartel.
Mõõduka põhjakaare tuule (kuni 12 m/s) toel algas põhjast külma õhu sissetung ning öösel oli õhutemperatuur mandril valdavalt alla 10 kraadi(miinimumid 2 kraadi ümbruses, maapinnal ilmselt oli nõrka öökülma), päeval aga 15 °C ümber.

Reedel (12.07.) lisandus põhjakaarest koos lisajahedusega ka veidi niiskust, millest tingitult oli hoovihma enam pealelõunasel ajal.
Valdava osa päevast püsis enamikes kohtades siiski sarnane - päikeseline või vähese pilvisusega.
Kaivo foto Pärnumaalt õhtupoolikul kl 21 ajal.
Õhk oli juba väga jahe : sooja on öösel vaid 5 pügala ümber, miinimumid langesid +2ni, kusjuures maapinnal oli tõenäoliselt ka kerget öökülma.
Päeval tõusis sarnaselt eelmisele päevale 13...18 °C-ni.

Laupäeval (13.07.) olime kahe rõhkkonna piirimail. Ilm oli selgem enam põhja pool; pärastlõunasel ajal arenes kohatisi hoogsajupilvi, millest mõni andis ka pikset.
Piksepilv Pärnu linnas kella 13:35 paiku.
Merilin Reinhold foto
Puhus nõrk läänekaartetuul. Õhutemperatuur langes öösel +3...+7ni, maapinnal (turvasmuldadel) kuni 1, päev aga oli päikese toel ikka soojem: 15...20 °C.

Pühapäeval (14.07.) on ilmaolukord sarnane laupäevaga: enamasti on taevas selge või õhukeses pilvevines, vaid pärastlõunasel ajal tuleb siin-seal sabin(aator) vihma. 
Tuul on samuti nõrk ja muutlik(26 m/s).
Õhutemperatuur öösel enam alla 5 ei lange, olles vahemikus 5...13, päeval aga juba veelgi soojem: 17...21 °C.

Nn õitsev oaas 11. juulil rämekaldres ehk Veskimöldres üliväga Tallinna lähedal. Autori (mitte-Kaivo) foto

41 kommentaari:

Jüri ütles ...

Aitäh selgitustöö eest! Loodame siis tõepoolest, et siit saab alguse blogi lähtestamine ja algse seisundi juurde tagasipöördumine. Sünnipäevane on jäänud kõigest paar nädalat.

Anonüümne ütles ...

Tore, et nädalaprognoos lõpuks üles jõudis.
Kas oskate ehk augustiilma kommenteerida? Kas jätkub sügis või on lootust paranemisele?

Anonüümne ütles ...

jätkub sügis, 2-7 päeva +25 maks

Anonüümne ütles ...

Aitäh anonüümsele vastuse eest! Seega tuleb aktiivne puhkus, randa vedelema ei kipu.

Jüri ütles ...

Postitust täiendan ka ise. Akadeemilise ametikohaga seonduv sai valmis ja aega natuke nüüd ka siinse jaoks.

Anonüümne ütles ...

Kui suur on eeloleva öö öökülma oht? Kas lähen õrnu avamaakultuure (kurke) katma? Praegu on kagus pilves ja 16 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Ei tule - ei lähe piisavalt selgeks

Anonüümne ütles ...

Oled nii kindel. Jõgeval ja Jõhvis juba 4 kraadi ainult. Maapinnast parem ärme räägigi.

Jüri ütles ...

Jah, kohati langes alla 3 kraadi ja vähemalt turvasmuldadel võis olla kerget öökülma.

Anonüümne ütles ...

Kuna lähipäevil on õhuvool loodest, siis ärge põhjarannikul ja Hiiumaal vihma lootke.

Anonüümne ütles ...

Mina siin Hiiumaal Kõpu poolsaarel ei looda enam ammu vihma, kiskusin osad aedviljad välja, ei suuda vaadata neid kuivamas, kaevus vett pole. Porgand, kartul ja peet peavad äkki vastu ja kasvavad sügisel. Isegi puud on kollased, nagu sügis.
Aprillis ei tulnud üldse vihma, Mais 15 mm ja juunis 13 mm. Juulis on vaid tibutanud.

Anonüümne ütles ...

Mingi äraneetud koht. Isegi siin põhjarannikul on piisavalt sadanud. Kastetud sai peenraid ainult korra - paar juunis

Anonüümne ütles ...

Kagus on jälle liiga palju sadanud, aiamaal on muld liiga pehme, vajub, kui peale astuda. Täna sadas ka korralik hoog juurde.

Jüri ütles ...

See olukord on tavaline siis, kui õhk liigub loodest kagusse. Aga see Kõpu anomaalia on küll veider. Seni oli põhiliselt teada Laupa Järvamaal, kus enamasti vähem sademeid kui ümbruskonnas, sh lähedalasuvas Türi linnas. 16. juulil on Kõpus 65% sajuvõimalus.
Postitust on täiendatud pikemaajalise prognoosiga.

Anonüümne ütles ...

Nädal või paar veel ning kaubaveonavigatsioon võiks alati suunal Euroopa-Aasia Põhja-Jäämerel. Paistab, et see aasta tuleb Artikas mõõtmisajaloo miinimum ära jääkatte osas.

Anonüümne ütles ...

Tahad näha ,et hiljemalt kuu lõpus võtab sulamine hoogu maha ja uut rekordit ei tule. Ikkagi GSM (grand solar minimum) kehtib.

Jüri ütles ...

Kui nii, siis nii ehk väilad ikkagi ei avane!? Täna juba pikset mitmeski kohas olnud.

Anonüümne ütles ...

Väilad avanevad kindlasti aga mõtlen seda ,et 2012 miinimum jääb kehtima.

Jüri ütles ...

Eks ole näha, paar tuttavat glatsioloogi ja Timo Palo ei julgenud seda olukorda ennustada, nii et praegu siis usume, et jääb 2012. a miinimum püsima.

Anonüümne ütles ...

Saabuv öö võiks tuua eredad helkpilved, sest tavalist pilverisu ei tohiks olla, erinevalt möödunud ööst.

Jüri ütles ...

Jah, Laagris on viimasel kahel ööl näha olnud helkivaid, eks näis, kuidas eeloleval ööl. Pilvisuse prognoos ei ole kuigi soodne, sest keskööks on prognoosis enam kui 50% taevalaotusest kaetud keskmiste või madalate pilvedega. Selge ilm on kuni päikeseloojanguni.

Anonüümne ütles ...

Kummaks keskööks?
Kas tsiviilseks ehk kella 0-ks või astronoomiliseks ehk ca 01:25-ks? Vahe on ligi pooleteise tunnine ja teiseks variandiks võib ilm uuesti selgineda, kui nt kell 0 pilves on. Teiseks praegu veel on astronoomiline kesköö sobivaim helkivate nägemiseks. Kuu lõpunädalal on jah teistmoodi.
----------------------------------------
Tallinnast nähtuna on põhjataevas lauspilves. Ehk et kaugelt üle 50% kaetud.

Jüri ütles ...

Laagris on ilm pilvine ja midagi ilmselt ei näe. Kellaajad on need, mis on näidisena prognoosis http://www.meteo.pl/um/php/meteorogram_map_um.php?ntype=0u&fdate=2019071312&row=206&col=297&lang=en. Aga seis meil siin jah selline. Mõnel pool on ilmselt selge, et las lugejad annavad teada, kuidas neil seis.

Kaivo Lõppe ütles ...

Siin on veel enamvähem selge, kuid põhjast läheneb kihtpilvevöönd.

Näha on paari mesoka triipu.

Jüri ütles ...

Jah, Laagris pilvine. Kuigi põhjast läheneb selge taevaga ala, ei jõua see enne päikesetõusu kohale ja nii ei ole siin midagi näha.

Jüri ütles ...

Täna on veidi paremad tingimused helkivate vaatlemiseks, aga homme on prognoosis äike ja tugev hoovihm. Elame-näeme!

Ülle ütles ...

Keilas on samuti olnud kuiv, sadanud nädalaga alla 5 mm. Samas kaguservas olevat nädalaga üle 50 mm ja Järvamaal üle 15 mm sadanud. Kommentaare lugedes vaevleb Kõpu erakordse põua käes. Kahju, et olukord niivõrd ebaõiglane!

Anonüümne ütles ...

Kagus sadas eile ja sadas täna. Muudkui sajab. Tõesti ebaõiglane.

Jüri ütles ...

Jah, paraku on nii. Tuttav Ahjalt ütles: "Ahjal on päev läbi hoovihmad olnud". Ja Holstast Võrumaal: Jah, päris vihmane nädal on olnud Võrumaal Holstas. Eelmise laupäeva hommikust tänaseni on sadanud 52,8 mm." Ja Tarmo Laupalt: "Laupal sama ajavahemikuga tulnud vaid 15,9 mm. Aga jahedust selle eest on siiakanti heldelt pakutud."

Anonüümne ütles ...

Kas võib juhtuda, et peale uue nädala kolmapäeva, alates 18jul läheb ja jääb soojaks-kuivaks?

Anonüümne ütles ...

Reedel ja laupäeval võib kagust uus aktiivne madalrõhkkond parkida meie kanti, aga see prognoos on 50-60 täna.

Anonüümne ütles ...

Kõpu anomaalia on lihtne - kõik lokaalsed rünksajukad arenevad ülejäänud Hiiumaal. Lõunavoolus, kaguvoolus, põhjavoolus, kirdevoolus ja need ei jõua pikalt avamerre ulatuvale poolsaarele. Kõik läänest tulev vihm läheb lihtsalt hästi kiirelt üle, et siis ülejäänud Hiiumaal, Väinamerel ja mandril toppama jääda, intensiivistuda ja laieneda. Sel aastal on muidugi ka ebaõnne palju olnud. Suured äikesed 12-14. juuni läksid kõik napilt mööda. Viimasel ajal on palju vihma ka merelt igatpidi mööda läinud. Äraneetus võibolla küll.

Jüri ütles ...

Laagris äike kohal!

Anonüümne ütles ...

Radari järgi oli seal 1 välk aga tegelikult ?

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus hoiatab Hiiumaad öise äikese eest. Ma sain hea kõhutäie naerda.

Jüri ütles ...

Tegelikult (ka puuppa järgi) kokku 5 välku, mis kahest olid näha valgusefektina, ülejäänud vaid kuulda. Sadu läks kagu poolt mööda. Hiljem kõmistab loodepõhjas.

Anonüümne ütles ...

Kas Kõpus ikka ei saja ??

Ülle ütles ...

Kõpus paistab, et oli vähemalt mõõdukas sadu.

Jüri ütles ...

Radari järgi paistab, et Kõpus sadas küll. Kas sellest piisas, oskavad vast kohalikud öelda. Laagri jäi 15. juulil igatahes sajuta.

Anonüümne ütles ...

Sauel tuli selle eilsega 4 mm

Jüri ütles ...

Laagri jäi jälle kuivale. Nädal möödunud sajuta.