Kommentaariumi viide
Blogi sai juuli lõpuga 12-aastaseks, mistõttu alustati juba kuu aja eest nn lähtestamisprotsessi (parema sõna leidmiseta kasutame asendusterminina just seda, kuigi informaatikas jms on sel teine tähendus). Selle (lähtestamise) eesmärgiks on pakkuda lugejatele kvaliteetset lugemis- ja kvaliteediteenust, nagu oli veel umbes aasta-kahe eest. Hiljem on blogis toimunud muutused, mida ei ole heaks kiidetud, kuid samas vahel tuleb teha otsuseid ja muudatusi, mis ei pruugi enamusele meeldida, isegi kui need on piisavalt põhjendatud.
Lähtestamise stardipauguks on ilmselt praegune postitus. Kaivo on olukorraga leppinud, kuid tema roll on edasise osas veel ebaselge: pole teada ta panustamise ulatus ja laad.
/Täiendus 31.07. ülihilisõhtul/ Sünnipäevapidu osutus arvatust võimsamaks, sest osalejaid oli üle 50 ja kõik ei mahtunud ära. Seetõttu tehakse järelsünna 25ndal, asukoht selgitamisel.
/Täiendus 31.07. ülihilisõhtul/ Sünnipäevapidu osutus arvatust võimsamaks, sest osalejaid oli üle 50 ja kõik ei mahtunud ära. Seetõttu tehakse järelsünna 25ndal, asukoht selgitamisel.
* EINAR LARETEI kokkuvõte: Juulikuu oli jahe ja kuivapoolne teine suvekuu. Kuu esimene pool oli lausa külm, kui võrrelda varasemate aastate juulikuu perioode. Juulikuu teisel poolel olid ilmad soojemad ja kuu viimane kolmandik kujunes suviselt palavaks. Samas kuu viimased päevad tõid külmad ilmad tagasi. 28.juulil sündis Alatskivil selle suve soojarekord, kui temperatuur tõusis 32,1 kraadini. Sademeid tuli kuu jooksul normist vähem ja kõige sajusemaks kujunes kuu esimene kolmandik, kui vihma tuli 40,9 mm jagu.
Hilissuvine nädal, pikemalt https://ilm.ee/?517945.
28. juuli oli veel ebatavaliselt soe (reedene ilmateade on saadaval https://ilm.ee/?517926). Seda põhjustav õhumass polnud enam troopiline, vaid esiteks transformeerunud, teiseks segunenud kontinentaalse polaarse õhumassiga, mis suviti võib palav olla ja õhutemperatuur tõusta üle 30 kraadi – ei siga ega kägu. Äikeseoht oli olemas ja suurim õhtupoolikul idaservas(ESTOFEXiga).
Euroopa II 2019. a kuumalaine kohta on infot eesti keeles http://www.ilmateenistus.ee/2019/07/kuum-nadalalopp/ ja inglise keeles https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_weather_records#Europe, kuid mõni asjaolu vajab täpsustamist: Suurbritannias mõõdeti juuli esialgseks uueks rekordiks 38,1 °C ja üleüldiseks 38,7 °C, lähemalt https://www.metoffice.gov.uk/about-us/press-office/news/weather-and-climate/2019/new-official-highest-temperature-in-uk-confirmed) ja Prantsusmaal 42,6 °C (Pariisis; kogu riigis 28. juuni 46 °C).
Euroopa II 2019. a kuumalaine kohta on infot eesti keeles http://www.ilmateenistus.ee/2019/07/kuum-nadalalopp/ ja inglise keeles https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_weather_records#Europe, kuid mõni asjaolu vajab täpsustamist: Suurbritannias mõõdeti juuli esialgseks uueks rekordiks 38,1 °C ja üleüldiseks 38,7 °C, lähemalt https://www.metoffice.gov.uk/about-us/press-office/news/weather-and-climate/2019/new-official-highest-temperature-in-uk-confirmed) ja Prantsusmaal 42,6 °C (Pariisis; kogu riigis 28. juuni 46 °C).
Nädal algas järsu kraadikõikumisega: 29. juulil oli veel kuni 27-kraadist õhutemperatuuri, kuid edaspidi jääb enamasti isegi alla 20 °C, kuigi päikest võib jaguda.
Meenutagem: 29.07.2018 ehk aasta eest mõõdeti Tallinn-Harkus 34,2 °C, mis jäi ühtlasi aasta kõrgeimaks usaldusväärselt registreeritud õhutemperatuuriks standardtingimustes (avatud koht, 2 m kõrgusel maapinnast, varjus, taadeldud instrumentidega mõõdetud jne).
Kirdest jõudis kohale arktilise päritoluga õhumass. See on kuiv ja külm, nii et sooja üle 20 kraadi loota ei tasu. Kuu algus toob soojema ilma, kuid ikkagi mitte südasuviselt; sajuvõimalus on suurem alates 8.08. (k.a).
Tegelikult: kirdest (Barentsi ja Valgelt merelt) saabus arktiline õhumass. See jäi Eesti kohale nädala lõpuni, sest Loode-Venemaal püsis suhteliselt intensiivne (980 hPa) tsüklon. Selline ilmamuster (tsirkulatsioonitüüp) on suviti tavaliselt kõige jahedam (teine selline on pööriseline tüüp, sel juhul on tsüklon pikka aega otse vaadeldava piirkonna kohal).
Et põhjameredest saabus niiskust, jätkus ka pilvi ja sajuhooge (peamiselt idamaakondadesse), kuid äikest polnud – põhjavool on teadmata põhjusel äikesevaene, isegi kui niiskust jms jätkub.
Tegelikult: kirdest (Barentsi ja Valgelt merelt) saabus arktiline õhumass. See jäi Eesti kohale nädala lõpuni, sest Loode-Venemaal püsis suhteliselt intensiivne (980 hPa) tsüklon. Selline ilmamuster (tsirkulatsioonitüüp) on suviti tavaliselt kõige jahedam (teine selline on pööriseline tüüp, sel juhul on tsüklon pikka aega otse vaadeldava piirkonna kohal).
Et põhjameredest saabus niiskust, jätkus ka pilvi ja sajuhooge (peamiselt idamaakondadesse), kuid äikest polnud – põhjavool on teadmata põhjusel äikesevaene, isegi kui niiskust jms jätkub.
Lisaks jahedusele ja sajuhoogudele värvus taevas 29. juuli paiku valkjas-pruunikaks. See oli ilmselt mingitest peenetest osakestest, mis valgust hajutasid. Suure tõenäosusega ei olnud see Siberi metsapõlengute suits, vaid allikas asus palju lähemal, ja võimalik, et lisandusid ka aerosoolipuhangud, vt http://meteo.physic.ut.ee/kkfi/index_files/huvilisele/aerosoolid/aerosooliosakeste_allikad.html.
Ebatavaliselt külm 31. juuli: E. Laretei Alatskivilt: 31. juuli 2019 oli erakordselt külma ilmaga pāev. Ilm oli pilves, tuli hoogvihma ja muidu tibutas (foto allpool). Hommikul oli sooja 9,8 ja päeval vaid 11,5 kraadi. Alles õhtul tõusis maksimum 12,3 kraadini. Päevakeskmiseks arvutasin vaid 11,2 kraadi.
Meenutus: midagi sarnast oli ka 31.07.2007 (blogi asutamise päev), kui päev oli sajune ja sooja alla 15 kraadi. Õhtul jäi sadu hootisemaks, tekkisid pikemad pausid sajju, temperatuur tõusis veidi ja läheduses oli äikest.
Ebatavaliselt külm 31. juuli: E. Laretei Alatskivilt: 31. juuli 2019 oli erakordselt külma ilmaga pāev. Ilm oli pilves, tuli hoogvihma ja muidu tibutas (foto allpool). Hommikul oli sooja 9,8 ja päeval vaid 11,5 kraadi. Alles õhtul tõusis maksimum 12,3 kraadini. Päevakeskmiseks arvutasin vaid 11,2 kraadi.
Meenutus: midagi sarnast oli ka 31.07.2007 (blogi asutamise päev), kui päev oli sajune ja sooja alla 15 kraadi. Õhtul jäi sadu hootisemaks, tekkisid pikemad pausid sajju, temperatuur tõusis veidi ja läheduses oli äikest.
Einar Laretei. L, 27. juuli: Täna käisin Peipsi ääres vett ja päikest nautimas.Kuidas atmosfääriteadlane klassifitseerib pilvi, mis seisavad muutumatuna horisondil kogu päeva ?
– Pilvede liikumiskiirust määramisel ei arvestata. Siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ võis näha, et tegu oli tavaliste rünkpilvedega. Need liikusid edelasse ja hajusid järjepidevalt mingil kaugusel järvest või järve kalda kohal. Kui nad oleksid ahelatena (mitme rivina) näha, nimetataks neid Cu radiatus ehk rida-rünkpilved. Kui siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ vaadata, siis hea tahtmise korral keskpäeva paiku võis näha neid ridu.
Einar Laretei. Erakordselt külm 31. juuli.
– Pilvede liikumiskiirust määramisel ei arvestata. Siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ võis näha, et tegu oli tavaliste rünkpilvedega. Need liikusid edelasse ja hajusid järjepidevalt mingil kaugusel järvest või järve kalda kohal. Kui nad oleksid ahelatena (mitme rivina) näha, nimetataks neid Cu radiatus ehk rida-rünkpilved. Kui siit http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/eesti-kohal/ vaadata, siis hea tahtmise korral keskpäeva paiku võis näha neid ridu.
61 kommentaari:
Viimast postitust lugedes tekkis kohe tunne nagu vana hea ilmablogi oleks taas tagasi selle parimates aegades, mida ei asenda miski muu. Samuti on tore näha, kui siin kirjutatakse erakordsetest ilmanähtustest ka mujalt maailmast nagu postituses mainitud euroopa kuumalaine jne.
Tundub, et täna tuleb selle aasta kõige kuumem päev, millega ilmselt hakkab kuumakümnend ühele poole saama. Loodetavasti siiski esineb selliseid kümnendeid veel ka tulevikus nii imeliste aastatega nagu 2010 ja 2011.
Palju õnne blogi sünnipäeva puhul!
Võiks ilusa sooja suvena ära nimetada ka 2018. Seejuures üks pikemaid ühtlase soojaga suvi.
Re 11:20
Kannatust tulebki.
2021 ja 2022 ongi sarnased 2010 ja 2011 aastatele. Vastupidises järjekorras küll ilmselt - sarnasuses tähendab. Nendel aastatel peaks ka uus Eesti kuumarekord tulema.
Hea tuntakse ära pärast halba (võrdlusmoment).
Kliimauurijad on välja selgitanud, et 40ndad on külmarekordite meelisajaks (läbi sajandite). Küsiti, millal tuleb uus külmarekord ja ei jäänudki muud üle vastata, kui et äkki 2040ndatel.
Kuskilt lugesin ,et nii ongi. Kuskil 2050 paiku pidavat praegune päikesemiinimum läbi saama ja siis hakkab kütma nii ,et ilma inimese mõjutagi tõuseks Maakera keskmine temperatuur 0,5 kraadi sajandis tempoga. Küll aga 2600 aasta paiku kui inimest selleks ajaks pole saabub siis tõeline jääaeg.
Kuni siis aastani 2050 Maakera keskmine kas hakkab langema või võimsa inimmõju tõttu stabiliseerub sinna kus on
Kas tõesti tänavuses juulis polnudki külmarekordeid? Oli ju + 2 kraadi mõnel pool paar nädalat tagasi.
Blogi on nüüd taas mõnus lugeda.
Jüri tekstid on teaduslikud ja põhjalikud ning kutsuvad seetõttu huviga lugema.
Ametlikest jaamadest oli 12.juuli miinimum +2,3 ja rekord jäigi ainult sellepärast ära ,et nö teivasjaamu ei loeta.
12. juulil Narvas +2,3 ja täna Jõgeval +32,7 kraadi. Seega tänavune juuli on ikka vägagi künklik olnud temperatuurilt.
Amplituud 30.4 kraadi. Võimalik, et uus juuli amplituudi rekord?
Juuli alguses oli ju kohati maapinnal öökülmagi.
Kuidas sel nädalal sademetega on?
Mis põhjusel äikesed jäid olemata kuigi väga soe õhumass vahetus kiiresti külma vastu.Loogiliselt oleks pidanud olema rajud äikesed.
Viimastel aastatel see millegipärast sage nähtus ,et nii juhtub. Mingi rütm millele pole veel pihta saanud. 1980 -del oli ka vist pikk periood kus äikest vähe või lahjad.
Tere
Huvituks ka kuidas see nädal sademetega on. Hetkel näitavad mitmed portaalid peale keskööd vihma ning laupäevaks. Asukoht põhjarannikul ida-harjumaal. Ette tänades!
Enne Reedet sellises piirkonnas saju tõenäosus sinna 10% kanti
Vihm on kaheldav, aga pilve läheb kindlasti keskööks. Eriti muidugi põhjataevas.
Millal viimati oli juuli viimane dekaad normist külmem?
2015 oli küll juuli viimane kolmandik alla normi aga kui mõtled seda aastat siis nüüd seda ei juhtu. Viimased päevad olid niipalju üle normi lihtsalt.
Kas tõesti tuleb täna öösel Kõppu vihma? hurraa
Aitäh arutelu eest! Kuna täna oli vaja olla Viljandis kellegi sugulase matustel, ei vastanud varem.
See 40ndate fenomen on teada, et eks näis, mis juhtub järgmise 30 a jooksul. Juulis on varemgi öökülma jms olnud, näiteks meenub 2008. a juuli alguspool, kus mõnel hommikul oli suvilas hall maas ja õhus paar kraadi sooja. Juuli ülim miinimum on 0,5 kraadi (2 m kõrgusel). Nimekiri rekorditest https://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid. Amplituudi rekordi osas ei tea, peab uurima.
Sel nädalal sademetega nirud lood, sest õhumass kuiv ja külm. Alates laupäevast on märkimisväärne sajuvõimalus. Harjumaale on öösel sajuvõimalus 35%, nii et võib olla, kokku kuni 2 mm.
Äikeste ärajäämine: põhjavool on äikesevaene. Isegi kui kastepunkt on kõrge, siis on põhjavool vähe äikeseline. Täpsemalt on raske öelda, aga ilmselt asi Jäämeres ja Soome lahes, mis üldiselt vähendavad labiilsust.
Öösel on suur äikeseoht põhja rannikul, kuigi mudelid seda ei näita. Mere ja isotermi vahe on ligi 20 kraadi ja juba lahe idaosas on merel rünksajukate areng käivitunud.
Vihma tuleb aga kahjuks mitte äikest.
Täna öösel tuli Tallinnast lõunas 3mm, ei lubanud eriti keegi seda, aga tuli.
Kuulasin täna hommikul Yle1 hommikuprogrammi ja seal oli üks ilma ala asjapulk ning arutasid, miks Euroopas, Ameerikas ning Aasias jooksvalt kuumarekordeid ületatakse ja mitte väikeste sammudega (ala 1,5-2 *C kaupa). Asjapulk rääkis, et kui globaalne keskmine temperatuur kasvab, siis see pidavat pidurdama jugavoolu kiirust ja kui jugavool on aeglasem, seda kauem istuvad kõrgrõhkkonnad kohal ja sealt siis kõrgemad temperatuurid.
Arktika on oma jääkatte sulamisega ikka ees 2012 aasta tulemustest. Keegi siin arvas, et kuu lõpus on trendi muutumine, aga seda pole veel juhtunud.
Küll juhtub aga ilmselt augusti poolel. Ka see sait ise ( nsidc.org) kirjutab ,et uut rekordit mudelite järgi ei tasu loota.
Ida-harjus see 10 v 30% vihmavõimalus siiski realiseerus. 13mm tuli öösel
Aga Kõpu - olete ikka kuival ?
Kõpu endiselt kuival. Niipalju tuli, et kruusatee ei tolma hetkel enam nii meeletult, kuid muld on nagu tuhk, pruuni muruga maa kõmiseb vastu, kui koputada, mitu kaske langetavad oma kollaseid lehti. Kartul on hävinud.
Jah, Kõpu külastus on ära jäänud, kuna see jätaks liigse katastroofiturismi maigu. Ka Laagris kuuldi sadu, kuid üsna vähe, äikest polnud.
Jah, planetaarsed (Rossby) lained peavad saavutama suure amplituudi või mingi osa sellest eralduma (soot), et tekiksid maksimaalsed anomaaliad. Kliimamuutus võib seda soodustada küll, kuid täpsemat mehhanismi ei tea.
31. juuli on kohe-kohe käes. Vastavalt viime blogi lähtestamise / renderduse lõpuni.
Otsin selle artikli üles (homme on aega) kus räägiti vastupidist. See jugavoolu lainetamine suureneb just enne väikest jääaega. Siis otsustage ise kas on libauudis või mitte.
Hmmm, ootame huviga!
No näiteks see. Ka NOAA -l oli sarnase sisuga artikkel aasta või paar tagasi - sarnased graafilised joonisedki olid aga seda ei leia üles (ära kustutatud ?)
Aga see ajab ka asja ära.
http://joannenova.com.au/2015/01/is-the-sun-driving-ozone-and-changing-the-climate/
Ka seda olen siin juba ammu püüdnud tabavalt sõnastada aga tänases päevalehes oli lõik mille pean siia panema - tabavamat kirjeldust on raske leida. Ma ei ütle ,et kliima ei soojene üldse aga see mida püütakse selle nimel teha ,et temperatuur ei tõuseks - no sajandi kui mitte aastatuhande suurim pettus on see küll - CO2 kaubandus.
...Kliimasoojenemine, mis hävitab planeedi Maa... Kahtlane, kas Gaia laseb endaga nõnda käituda. Tsivilisatsioon võib, jah, kaduda, aga mitte loodus, sest loodus on kohanemisvõimeline. Ja üldse kõik see kliimavärk... Millennium tagasi oli Euroopas märksa soojem – Gröönimaa rohetas, Briti saared olid õitsvad veinikasvatuspiirkonnad, kuid ei mingit katastroofi....
Kas keegi julgeb augusti ilmale ka juba valgust heita?
Mul prognoos üleval juba 16.juuli hommikul siin. Ainuke asi ,et see mõne päevane kuum tuli juba mõni päev tagasi ära. Ootasin seda nädal hiljem. Muu sama. Sajud ja kuu keskmine ootan sinna +17 kanti. 19.juunil ütlesin viimast korda juuli kohta ,et tuleb normipiires juuli ja nii ka läks.
Teoreetiliselt on Põhja-Jäämeri navigeeritav Euroopa ja Aasia suunal alates eilsest, kui kaarte vaadata.
Kuidas meil välkude hulgaga oli Juulis ? Soome uudistes oli ,et selle aasta Juulis oli viimase 60 aasta väikseima välguhulgaga. Või meil ei loe neid keegi nii täpselt kokku?
Teist nii ränka suve ei mäleta, kus peab iga päev kastma ja juuli ja augusti alguses katteloore välja vedama. Kõpust.
Ja ilmateenistus lubab Hiiumaale, Kõppu +12, yr.no +14. Arvestavad mere mõjuga? Ma olen 500 meetrit merest, kuid kui talu on ikka metsa sees, siis see lagendik metsa sees on nagu org, kuhu külm õhk vajub. Praegu õhus +8, maapinnal +5. Arbuusid, melonid said kaetud.
Tõelist vihma enne 15. augustit ei paista.
Meil tuul muudkui põhjast ja samal ajal siberis kuumab ja põleb. Kuskil kirjutas ,et endise Leningradi oblasti piirkonnas olnud üks külmemaid suvesi viimase 100 aasta jooksul. Tavaliselt on vastupidi. Kui meil jääb jahedaks siis venemaa poolel juba oluliselt soojem. Seekord kuumus hoopis kaugel idas. Ah ja Gröönimaa sulab ka uskumatu kiirusega praegu aga huvitaval kombel nüüd meedia vaikib.
Vot minu jaoks on see suvi siiani olnud üks kehvemaid. Suhteliselt külm ja kuiv. Ka minagi olen katteloorid välja vedanud ning tihti kastnud. Nii hull, kui Kõpus, õnneks ei ole olnud. Niivõrd ebastabiilne ilm, et hoia peast kinni. Kaks hädist soojalainet mõjuvad lihtsalt mõnitamisena. Ehk on järgmine aasta parem... Lootma ju peab.
Gröönimaa nn mega kiire sulamine on kenasti Postimehes täna kirjas. Samuti oli kirjas, et 2019 aasta juuli oli erakordselt kuum meie planeedil, jah oli jahedaid piirkondi nagu meie kant ja Texas jne, kuid üldpilt on kuumenev ilm. Samuti juulis tõusis ookeanivee tase ca 0,5mm.
Mina mäletan, et mai ja juuni olid väga kuumad ning samuti viimane juuli veerand. Ei saa öelda, et kehv suvi. Sai palju päikese ja veevanne võetud. Nõustuda võib ka, et oli kohti, mis said palju vihma ja oli kohti Eestis, mis ei ole midagi eriti saanud.
Eks oma särk on ihule kõige lähedamal ja sealt siis hinnangud.
Kahjuks peab seda paremat ootama 2 aastat
Täppi panid. Ka ma olen kuulnud kahelt lõunamaakondade inimeselt juttu ,et vihm võiks juba lõppeda. Samas Harjumaal oli Juuli isegi normist veidi kuivem.
Aitäh arutelu eest! Homme on Tartus ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulek, mille ettevalmistus võttis oma aja. Nüüd on kõik valmis ja pisut aega teha lõpuni, mis tarvis, sh mõnele kommentaarile vastamine jms.
Kes reedest ilmateadet ei saanud, siis sisestusvormi ja väljasaatmisprotsessi vahel esines tõrge, millega tegeletakse. Hommikuks saadetakse uuesti.
@ 2. august 2019 12:54
Kogu juuni kestnud kuumalaine oli hädine?
Teiseks on kuumalaineid ikka enam kui 2 olnud. Juba aprillis oli esimene, ligi 25 kraadiga.
@ 2. august 2019 17:47
VEIDI kuivem??? Nalja teed? Nii kuiva juulit annab otsida, mil 30 cm mulda on purukuiv.
Tõsi on see, et inimesed võrdlevad eelmise aasta suvega, kus oli juuli algusest augusti lõpuni väga soe või kuum. Olen viimasel ajal õhtuti või südaöö paiku Ilmateenistuse vaatlustekaardil pannud 2019 asemel 2018 ja täielik troopika võrreldes praegusega.
No minu vaatluskohas (õigemini isegi kahes) oli sajusummaks juulis vastavalt 60 ja 70mm.
Vihma on tulnud piisavalt see suvi. Eelmise aastaga ei kannata võrrelda.
Küll aga küsimus, mis edasi? Kas augustis laseb kenasti koristada vilja või siis ootame suuri sadusid?
August juba ammu käes ja viljakoristus samuti juba käib hooga.
Suuri sadusid (üle 10 mm vihma üle 50% Eestist) enne septembrit ei tule.
Seega vili saab kindlasti koristatud.
----------------------------------------------
@ 3. august 2019 00:29
Ilmselt elad siis Kagu-Harjumaal. Siin Kesk-Harjumaal on vihm juba haruldasem, kui vanasti äike.
Üks vaatluskoht Harjumaa kaguosas jah ja teine Saue äärealal ja ülla ülla Sauel tuli juulis 60mm ära.
Ida-harjumaal 38mm ja kolmandik sellest juuli lõpus üllatusvihmaga.
Siis on isegi Harjumaa piires suuri kõikumisi. Ühes kohas nii ja juba 10km eemal näiteks 2x suurem sajuhulk.
Tavaliselt on augustis rohkem mere kohal äikest - kas nüüdsed külmad ilmad kahandavad seda võimalust ka, sest meri jahtub ?
Paraku nii on jah.
Arvata on, et tuleva nädala äikesevõimalus merel jääb ära.
Nüüd näitavad ilmaportaalid , et alates teisipäevast on ainult vihm. On siis nii vihmaseks minemas?
Tundub nii ja äikest peaks ka hakata saama. Statistilises mõttes on nii kümmekond äikesepäeva veel soolas.
Seda merelist äikest ärge niiväga oodake. Vaadake vahest ka isotermi mere suhtes - kas +10 kraadine isoterm niigi jahtunud mere kohal liiga soe pole konvektsiooniks...
Isegi eile - null kraadise isotermiga - suutis hädavaevu mõni rünksajukas mere kohal tekkida, aga äikest ikka ei tulnud.
Üks neist pilvedest tõi Tallinna külje alla Jürisse uhke riiulpilve kella 22 paiku õhtul, mis paari minutiga asendas täieliku tuulevaikuse mõõduka kirdetuulega.
Tänan võimsa arutelu eest! Paraku tuleb nõustuda ...
Postita kommentaar