esmaspäev, 11. juuni 2018

24. nädala ilm (11.–17.06.2018)

Kommentaariumi viide

Tuleb harju keskmiselt suvine nädal, kuhu jagub ka hoovihma ja pikset [nädala ülevaadet pikendatud].

14. juunil oli kõrgrõhuala Läänemerel, kuid õhtuks ulatus Läänemerele madalrõhkkonna kaguserv. Selle mõjul oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Puhus muutliku suunaga, Soome lahel enamasti kirdetuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur oli 20...25 °C, kohati rannikualadel vähem. Metsades püsis laialdaselt väga suur tuleoht!
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohale madalrõhuala kaguserv. Seetõttu on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, on väga väike hoovihma võimalus. Puhub lõunakaarte-, pärastlõunal läänekaartetuul 2–7, rannikul kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on 20...25 °C, kohati rannikualadel ehk vähem. Metsades püsib laialdaselt väga suur tuleoht!
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (16.06.) ja pühapäeval (17.06.) saab uuesti veidi suurema ülekaalu kõrgrõhkkond. Öö on selgem, päeval vaheldub päikesepaiste pilverünkadega, aga ilm on sajuta ja südasuviselt soe. Õhutemperatuur on öösel 9...14, päeval 22...29 °C, meretuulega rannikul kuni 18 °C. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Hiljem suureneb hoovihma ja äikese võimalus.

969 hPa ülitsüklon liikus Norra merele (DWD).

13. juunil määras Läänemere ümbruses ilma kõrgrõhuala. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega, õhtul küll pilvine, kuid sajuta ilm.
Puhus muutliku suunaga tuul enamasti 2–7 m/s (öösel oli Pakril tuul puhanguti tugevam). Õhutemperatuur oli 18...23 °C, vaid üksikutes kohtades mere ääres jäi madalamaks. Metsades püsis mitmel pool väga suur tuleoht!
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere ümbruses määrab ilma kõrgrõhuala. Seepärast on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Kohati võib sadada hoovihma. Puhub muutliku suunaga või idatuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 19...24 °C. Metsades püsib laialdaselt väga suur tuleoht!
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (16.06.) saab uuesti veidi suurema ülekaalu kõrgrõhkkond. Öö on selgem, päeval vaheldub päikesepaiste pilverünkadega, aga ilm on sajuta ja südasuviselt soe. Õhutemperatuur on öösel 8...14, päeval 24...27 °C, meretuulega rannikul on jahedam. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga.
Pühapäeval (17.06.) kandub kõrgrõhkkonna lääneserva mööda Eesti kohale lõunakaartest sooja juurde. Suuremal osal püsib ilm sajuta, aga üksikute vihmahoogude võimalus siiski on (tõenäosus ~25%). Tuul on öösel nõrk, päeval muutub idakaartetuul tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel 10...15, päeval 24...29 °C, kuid meretuulega rannikul on jahedam.
Algava nädala ilm on väga ebaselge. Tundub siiski, et suurem kuumus annab järele, aga esialgu püsib mõõdukalt soe ilm (kuni 24 kraadi). Võimalik, et enne sünoptiliste protsesside pöördumist Läänemerel tuleb äikesepäev, kuid seda täpsustatakse järgmiste päevade jooksul (vt ülal).
Juba 14. juuniks jõudis Suurbritanniasse sügav tsüklon (õhurõhk keskmes 970 hPa), mis suundus Norra merele. See on nähtavasti tsüklonite seeria algus. Kui tsüklonaalne areng levib nädala jooksul Läänemere idakaldast kaugemale, siis tähendab see tuulist ja sajuhoogudega ilm. Juhul, kui ida pool seisab vastu piisavalt tugev antitsüklon, siis on ilm soojem ja rahulikum, kuid sajuhooge ja pikset võib ikka ette tulla. Seega tasub olla ettevaatlik prognooside osas! Usaldusväärsuse hinnang on antud näiteks https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/week/tallinn_estonia_588409.

Mitmekesine, kuid siiski enamasti ähvardav tuleohukaart. Ilmateenistuse kommentaar ja prognoos
  • Teadmiseks! 12.06. liikusid üle Eesti hoovihmad, mille sajuhulk oli piirkonniti väga erinev. Kuna ilm on väga pikka aega kuiv olnud, siis need sajuhood tõid leevendust vaid kohati ning meie metsad on jätkuvalt väga tuleohtlikud. 
  • 13.–17.06. on ilm enamasti sajuta. Üksnes 15.06 ja 17.06. päeval on kohati võimalik hoovihm ja äike, kuid see ei vähenda üldist tuleohtu, mis varieerub III–V klassi piires.
  • 18.06. päeval suureneb äikesevihma tõenäosus.

12. juunil liikus madalrõhulohk Läänemere kohalt kagusse, sellele järgnes kõrgrõhuhari. Seetõttu oli esialgu pilves, selgimistega ilm, sadas hoovihma ja oli äikest rahega (nt Põltsamaal). Kuid pärastlõunal loode poolt alates pilvisus hõrenes ja sadu lakkas (õhtul oli vihma ja äikest veel peamiselt kaguservas). 
Tuul oli põhjast ja loodest 2–7, pärastlõunal rannikul puhanguti kuni 10 m/s. Õhutemperatuur on 13...18 °C (sajuhoo ajal kohati vähem).
Sajuhood ei vähendanud veel kõikjal ülisuurt tuleohtu! Suur metsapõleng Vikipalus.
Einari blogist http://einlar.simplesite.com/Tänane päev tõi Alatskivile tugeva vihmasaju. Öö oli siin sajuta. Korralik vihmasadu sai alguse hommikupoolikul kella 10 paiku ja kestis õhtupoolikuni. Õhtupoolikul lisandus vihmale äike. Tegemist oli 2018. aasta suurima sajuga Alatskivil. Enne õhtut pärast sadu mõõtsin sademetekoguseks oma ilmajaamas 30,4 mm. See kogus vihmavett moodustab 36 % juunikuu normist. "Välk oli siin kuhugi sisse löönud ! Mina nägin küll välku ja kuulsin tugevat pauku, kuid enamat ei tea."
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Läänemere kohalt kagusse, sellele järgneb kõrgrõhuhari. Seepärast on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 16...21 °C. Kohati püsib metsades väga suur tuleoht!
Ilm järgmistel päevadel. Nädal algas põua kohta sajuselt, kuid suurt leevendust see ei toonud. Suur kuumus naasmas, sest juba laupäeval (16.06.) saab uuesti ülekaalu kõrgrõhkkond. Ilm olulise sajuta ja südasuviselt soe: õhutemperatuur on öösel 9...14, päeval 22...27 °C, meretuulega rannikul on jahedam. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Kuna sademeid pole eriti oodata, muutub põud üha rängemaks.


Tartu 24 h video ja lähenev äike loodest (http://meteo.physic.ut.ee/)


Õhtu tõi mesod taevasse (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).

KESKKONNAAGENTUUR
RIIGI ILMATEENISTUS
11.06.2018, kell 22:35
Hoiatus N 14 Eesti kohta. 
12.06 varahommikul levivad äikesepilved Loode-Eestist üle mandri itta. Äikesega võivad kaasneda tugevad tuuleiilid ning sajuhood ja rahe.

Nädala alguses liigub väheaktiivne madalrõhuala aeglaselt Skandinaavia kohalt ida suunas. Seetõttu on vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, pärastlõunal sajab mitmel pool hoovihma, kohati on äikest. Puhub valdavalt lõunakaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on 20...28, kohati mere ääres madalam °C. Metsades on väga suur tuleoht!
Äikest jagub ka 12. juunisse, kuid sooja on juba märgatavalt vähem. Sajuhood ja äike (tuleb hiljem) levib tasapisi läänest itta. Sellele järgneb paar jahedamat ja kuivemat päeva: kolmapäeval (13.06.) madalrõhkkond kaugeneb Venemaale ja tõusva õhurõhu foonil on ilm sajuta. Loode- ja põhjatuul on mandril mõõdukas, rannikul tugevam. Õhutemperatuur on öösel 6...7 °C-st sisemaal 13 °C-ni rannikul, päeval 15...20 °C.
Kuid juba 15. juuniks tuleb kuumus tagasi ja äikeseoht hakkab kasvama: reedel (15.06.) jõuab Norra looderannikule aktiivne madalrõhkkond ja selle serva mööda kandub Läänemere äärde soe õhumass. Lisandub pisut niiskust ja kohati võib hoovihma sadada. Öösel puhub võrdlemisi tugev kagutuul, päeval edela-, mis veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 9...14, päeval 20...25, meretuulega rannikul kuni 20 °C.
Laupäeval (16.06.) saab uuesti ülekaalu kõrgrõhkkond. Ilm olulise sajuta ja südasuviselt soe: õhutemperatuur on öösel 9...14, päeval 22...27 °C, meretuulega rannikul on jahedam. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. 
Pühapäeval (17.06.) katab Eestit kõrgrõhkkonna serv ja ilm on sajuta. Survet avaldava madalrõhulohu mõjul muutub idakaartetuul veidi tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel 10...15, päeval 24...29 °C, meretuulega rannikul on jahedam.

Kairo Kiitsak. Väike-Maarjas langes õhutemperatuur 7.06.2018 varahommikul 0 kraadini. Simunas oli ka kõigest 1-2 kraadi sooja, ehk kella 4-5 vahel langes korraks isegi 0 kraadi piiresse. Väike-Maarja pole siit üldsegi kaugel. See pilt hallasest maapinnast on tehtud kell 5:13.

Äikeseoht suureneb, kuid aeglaselt.

53 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Minu sünnipäev pole kunagi kuum olnud (viimati korra juhtus ilmal selline tööõnnetus 1999) seega tõenäoliselt nädalalõpp piirdub alla +25 kraadiga

Jüri Kamenik ütles ...

Uskumatu - see ju tähendab, et kuumus jäàks tulemata.

Anonüümne ütles ...

Pigem lükkub edasi

Anonüümne ütles ...

Hetkel üleval olevas ilmateenistuse nädalaprognoosis on kuupäevad ja nädalapäevad segi. Näiteks nende arvates on neljapäev juba 15.juuni

Anonüümne ütles ...

Viga paistab parandatud olema

Anonüümne ütles ...

Tänasest ma ei saa aru. Maatuul on tugevam kui meretuul aga ometi näiteks Harkus on maatuulest üle ja puhub peaaegu vastupidises suunas. Tänu sellele Tallinnas juba pea 5 kraadi jahedam kui näiteks 30 km lõunapool.

Anonüümne ütles ...

Tänasega vist sai Rakveres põud läbi ?

Anonüümne ütles ...

Tere
Miks 1967 aasta 6 augustil tsüklon Soome edelarannikult Tallinna pool tagasi pööras?
Mainitud on küll trombe kuid mitte äikest. kas äikest esines?
Tänan

Jüri Kamenik ütles ...

Tere! Selle tormi kohta on kirjutatud pikem ülevaade https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBellRdEoyMENmeUk/view, kunagises Eesti Looduses (vist 1967. a numbris juba) on ka sellest põhjalik ülevaade.
Miks see tsüklon neid haake tegi, ei ole põhjendatud. Sarnane juhtum oli vist ka 2004. a juuli lõpupäevadel, kui tsüklon tegi tagasipöörde jne, tuues loodenurka "sajandi vihma". Miks nii, raske öelda, eks need võisid olla muutused jugavoolus, pinnamoest tingitud mõjutus või siis minu arvates tegu sellise nähtusega https://forecast.weather.gov/glossary.php?word=cutoff%20LOW.
Äikeste ja tornaadode kohta puuduvad andmed (pole kahjuks jõudnud uurida vastavaid arhiive, mis on ilmselt paberkandjal). Selle kohta on esimeses viites viimastes lõikudes ka info / arvamus.

Maatuulest ja briisist. 7 või 8 m/s tuul ei ole piisav, et tingimata briisi tekkimist välistada. Kui temperatuurikontrast on piisav, võib briis mõjule pääseda. Aga eks peab arvestama ka sünoptilise olukorra jms. Täpselt ei tea, kas asi vaid temperatuurikontrastis või milleski muus. Võib kahtlustada, et oma roll oli sünoptilisel olukorral või baarilisel reljeefil.

Anonüümne ütles ...

Tänan!
When an upper-level high- or low-pressure system becomes stuck in place due to a lack of steering currents, it is known as being "cut off". The usual pattern which leads to this is the jet stream retreating poleward, leaving the then cut-off system behind.
Seega tsüklon haakis end üldisest sünoptilisest situatsioonist (loogilisest liikumissuunast) lahti ja läks lippama tavapäratut rada pidi.
Ja see, et sajanditormis ei esinenud äikest ega trombe on minu jaoks suur üllatus.
Tänan ka 1890 14 augusti suurtormi artikli eest !

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ei ole tuvastanud, et oleks pikseid vms olnud. 2004. a oli sarnane juhtum, eks neid veel.

Anonüümne ütles ...

Kõpu poolsaarel on tugev äike, kuid kogu taevalaotus on ühtlaselt hall, mite ühtegi eristuvat pilvevormi. Lausa sompus ja udune ent soe. Ju siis on maskeerunud rünksajupilved, pealpool kihtpilvi.

Anonüümne ütles ...

Usaldusväärse detektori järgi on seal piirkonnas küll pigem nõrk äike hetkel (1 välk üle minutilise intervalliga). Kas asud ise selle vahetusläheduses või mismoodi tugevust määrad? Miks reaalne olukord detektoriga saadud infost nii palju erineb sel juhul. Või hindavad inimesed emotsionaalse olukorra lihtsalt liiga üle. :)

Anonüümne ütles ...

Natuke kärtsutab Hiiumaa nurga. Külm saab sooja Liivi lahel kätte ja sektor sulgub ilma ühegi pauguta Mandri-Eestis. Vot tibja äikest sulle!

Anonüümne ütles ...

Väga vabandan, et kasutasin sõna TUGEV. Need löögid merre olid lihtsalt väga valjud.
Tugeva äikese definitsioon pandi paika 2013 8 augusti õhtul.
Sealt alates on kõik NÕRK. Ega me ju Poolas ela. Olen emotsionaalne küll kuid xanax aitab.

Anonüümne ütles ...

Põhja Eesti jäigi jälle suhteliselt vihmata. Minu mõõtenõusse kogunes 3,5 mm ainult. Mai ja poole juuniga pole veel poolt mai normigi täis.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, nagu ikka, on Soome lahe ääres põuane ja sajud siia ei jõua eriti. Samas tuleohukaardile ilmusid mullid, sest mõnest kohast läks ikkagi tugev sadu üle.
Aga see äikese tugevus. Paar aastat tagasi (vist oli augustis) teatas Einar Alatskivilt, et seal erakordselt tugev äike. Samas detektorite jms järgi eriti midagi ei tundunud olevat. Ometigi olid välgud hästi võimsad ja lähedal, vast ikka sagedamini kui kord minutis, mõned kohad said välgutabamusi. Seega võidakse äikese tugevusel arvesse võtta ka välkude võimsust ja lähedust vaatleja, samuti välgukahjustusi.

Anonüümne ütles ...

Okei, siis kyll. Ega ma filoloogia alal heal tasemel ei olegi. Äikse tugevust hakkame edaspidi määrama välgu sähvatuse eredus ehk valgussuuruse ja kõva paugu järgi, mitte selle intensiivsuse taseme kaudu. Sellega olen samuti nõus, et detektor võib vahest ka eksida ehk välku mitte registreerida.

Jüri Kamenik ütles ...

Mul on selles küsimuses pigem neutraalne seisukoht, sest hinnangud on subjektiivsed ja objektiivsed hinnangud ei pruugi kokku langeda, ja eks artefakte esineb samuti. Ma usun, et filoloogia ei ole probleemiks.

Anonüümne ütles ...

@ 12. juuni 2018 15:58
Mullid?

Jüri Kamenik ütles ...

Ümmargused teravalt piiritletud ümbrusest väiksema või suurema väärtusega alad. Tuleohukaardil oli 12. juunil koguni kolm sinist mulli.

Anonüümne ütles ...

ECMWF -i prognoosi vaadates tundub ,et põud ja suurem soojus hakkab läbi saama ja tsüklonid leiavad järgmine nädal oma tavapärase raja üles. Sademete osas tundub ,et kordubki 2016

Anonüümne ütles ...

Samal arvamusel on ka Gismeteo

Jüri Kamenik ütles ...

Juba nad räägivad, et kuuma ei tulegi ...

Anonüümne ütles ...

Esmaspäevaks näitab GFS juba päris kurja labiilsust.

Anonüümne ütles ...

See muutub õhtases jooksus ( heal juhul nihkub teisipäevale).

Anonüümne ütles ...

Sul on mingi veel targem kaart lahti, kust oma ennustuse paika viskad? Kohvipaksu pealt võin mina ka igasugu asju oletada.

Anonüümne ütles ...

Postimehes kirjutab kuidas juba üksikute välkudega on kurja olnud. Hullem on alles ees kui rohkem välke tuleb. Kuna maa on väga kuiv juhib ta ka elektrit natuke viletsamini. See aga tähendab ,et välgud hakkavadki rohkem igasugu juhtmeid ja traate "leidma".

Anonüümne ütles ...

Ohoo. Teist jooksu järjest esmaspäev korralik äikesepäev. Ehk seekord tõesti ei nihku kuskile :)

Anonüümne ütles ...

Ecmwf toetab nüüd omakorda seda sajusema aja algust järgmine nädal alates.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kuumust vähemaks võetud ja näib, et algab tormine ja sajune, jahedapoolne periood. Enne seda on ehk suur piksepäev.

Anonüümne ütles ...

Karta ~on, et seda labiilsustki väheks krutitakse, kui hiljemalt pühapäev käes on.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, üldse on järgmise nädala osas väga suur määramatus. Eks kõik oleneb ilmselt sellest, kas tsüklonaalne aktiivsus jõuab Läänemere idakaldast kaugemale või mitte.

Anonüümne ütles ...

Ilmselt jõuab. See põud peab ühel hetkel lõppema. Ainult 2002 muudkui kestis ja kestis. Tähendab tavaliselt suvised põuad kuu kuni paar on.

Anonüümne ütles ...

Tundub ,et see ennatlik hirm esmaspäevase äikesepäeva kadumise ees polnudki ennatlik. Ilmselt paneb see tsüklon veel sutikese tempot juurde ja ongi soojus esmaspäevaks kadunud.

Anonüümne ütles ...

Hoian oma pessimistlikku joont ja kordan ,et võib korduda 2016. Seega kes Juulis puhkavad jäävad jälle pika ninaga

Jüri Kamenik ütles ...

Kes teab jah. Ehk on kuumim päev pühapäev ja esmaspäeval harju keskmine suvi tagasi.

Anonüümne ütles ...

Mis ütlesin vihjamisi oma 14. juuni 2018 01:26 kommentaaris, et see labiilsus krutitakse riismeteks.

Anonüümne ütles ...

Jutt läheb juba nii soodaks kätte siin, et samamoodi võin oletada, et homme keeratakse labiilsus räigelt põhja, nii et tuli lendab.

Jüri Kamenik ütles ...

Praegu on ebaselge, kas midagi toimub. Kui, siis vist Peipsi ääres?

Jüri Kamenik ütles ...

Äikese osas on asi üha kahtlasemaks muutunud ja ka suurt kuuma ei paista kuskilt ...

Anonüümne ütles ...

GFS näitab esmaspäevaks labiilsust Eestile. See, kas äikest ka tuleb, selgub esmaspäeval.

Anonüümne ütles ...

Kas Ida-Harjumaale on uuel nädalal vihma lootust? Kõik vihmaprognoosid kaovad tuima järjekindlusega. Alles lubas vihmast uut nädalat. Enam ei luba.

Anonüümne ütles ...

Lõpuks on ilmselt tulemas aga mõned päevad peab veel kannatama. Ka väga tuuline on järgmine nädal.

Anonüümne ütles ...

Lõpuks ometi on siis klassikalist läänetsüklonite tantsu oodata. Läänetsüklonid on Harjumaa suurim vihmalootus.

Anonüümne ütles ...

Esmaspäev on kaheldav kas vihmagi tuleb.

Anonüümne ütles ...

Juba homme on täiesti arvestatav ebastabiilsus kesk-eesti kohal. Niiet omaltpoolt arvan, et vähemalt 1 välk kindlasti on garanteeritud. ;)

Anonüümne ütles ...

Ei tule seda 1 välkugi. Mudelid ei arvesta muud kui õhumassi omadusi. Peaks arvestama ka tuhkkuiva pinnasega, mistõttu niiskust ei jagu äikeseks.

Anonüümne ütles ...

Rsk, just siis kui puhkus algab lubab vihma. Tundub, et vihma ootajad saavad rõõmustada lõpuks.

Anonüümne ütles ...

Mul sama lugu ja mitte ainult sel aastal. Arvata võib varasemate aastate pealt ,et peale puhkuse lõppu Juuli alguses läheb uuesti kuumaks

Anonüümne ütles ...

17. juuni 2018 13:34

Ot ot, sa ajad nyyd midagi väga segi. Tuhkkuiv pinnas ei mängi kyll mingit rolli äikse põhjustajana, kui siis vbl maapinna reljeef. Õhumassi (niiskus) omadused ja paljud muud tegurid on need, mis äikest esile kutsuvad.

Anonüümne ütles ...

Tundub jah, et seekord läheneb lääne tsyklon liiga ylalt meie suhtes. Aga mõned kaardid juba näitavad, et ehk järgmise nädala algusest on lootust lõuna (või pigem edela) tsykloni tulekuks, mis peaks suuremat äikest lubama. Ilmad on väga igavavõitu.

Jüri Kamenik ütles ...

Just, et suured äikesed ja sajud jäid pigem Lapimaale isegi.
Eks kuivus ikka mõjutab teatud määral, kuid ei ütleks, et siin see määrava tähtsusega, sest niiske õhumass võib ikka kohale pääseda ja mõelgem kasvõi viimaste nädalate öiste-varahommikuste äikeste peale!