kolmapäev, 14. märts 2018

Tallinna ilm, ilmastik ja aastaring

Valmis tellimustöö https://www.visittallinn.ee/eng/visitor/discover/blog/weather-in-tallinn, mille eestikeelne versioon on esitatud allpool.

Katrin Tarand. Kl 14.39 Tallinn 14.01.2017 Suur udu oli...

Tallinn jääb 60. põhjalaiuse lähedale, mis tähendab suuri aastaajalisi erinevusi – nii ilmas kui valgusoludes. Teisalt määrab ilmastikku Atlandi ookeani ja Ida-Euroopa lauskmaa (Euraasia mandri) vastastikmõju, regionaalselt – Läänemeri, Soome laht ja Eesti mandriosa, mistõttu on ilm aastaajale sageli ebatüüpiline. 
Kuna Tallinna kliima on niiske mandriline (mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline parasvöötmekliima, Köppeni-Geigeri klassifikatsiooni järgi Dfb), siis on sademed igal ajal tavalised ja üsna ühtlaselt aasta peale jaotunud, ainult vahel on üle kahenädalasi põua- või liigsajuperioode. Maist septembrini on üsna palju hoogsadusid, eriti augustis, esineb äikest (suurem tõenäosus päeva teises pooles), muul ajal on tavalisem laussadu ja äikest on väga harva – siis erilist ööpäevast seaduspära sadudes pole.
Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). 
See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega.

Päivi Palts. Lõõmav. 10.01.2016 Vaade Tallinnale

Talv on väga muutliku ilmastikuga, kuid tavaliselt on detsembrist märtsini lumi maas. Soojadel talvedel tuleb lumi detsembri lõpuks ja jaanuari alguseks (mõni üksik lumesajuga päev võib varem ka olla), tekkides ja sulades korduvalt, kuid külmadel talvedel võib lumi tulla juba oktoobri lõpus või novembris ja püsida aprillini. Mõnikord on lund kõige rohkem novembris ja detsembris või isegi märtsis ja aprillis. 
Detsembris ja jaanuaris on suurim tõenäosus mereefektiks (lake-effect snow) – see juhtub, kui külm õhumass liigub kirdest edelasse üle lahtise (jäätumata) veepinna, põhjustades mõnikord rikkalikke sademeid (lund võib ööpäevaga lisanduda siis üle 10 cm). Sooja talve korral võib mereefekt jääda veebruari või isegi märtsisse.
Talvisel ajal on tuul ja temperatuur määratud sünoptilise olukorraga, mistõttu ei ole olulisi ööpäevaseid seaduspärasusi, vaid need on ebaregulaarsed: sooja õhumassi saabudes võib hommikuks õhutemperatuur tõusta üle 0 °C või külma õhumassi saabudes langeda päeva jooksul alla –10 °C; novembrist jaanuarini ei ole päikesel erilist mõju õhutemperatuurile, v.a väga vaiksetel ja külmadel päevadel. 
Õhutemperatuur varieerub novembrist märtsini 5…–25 °C vahel, ainult mõnel üksikul aastal on võimalik, et märtsis tõuseb 15 °C-ni või langeb jaanuaris ja veebruaris –25…–30 °C-ni (madalaim õhutemperatuur on olnud veebruaris –34,4 °C ja kõrgeim märtsis 15,8 °C). Tüüpilisim õhutemperatuur talvel on 0…–10 °C, kusjuures veebruaris ja märtsis on päikesel juba oluline soojendav mõju.

Lumepagi äikesega 4.12.2010 õhtul Tallinnas.

Lumine loodus 23.01.2011 Nõmmel.

Kevadel muutub oluliseks mere ja maismaa erinev soojenemine.  Seetõttu tuleb esile briisi mõju, eriti mais. Briis, koosnedes maa- ja merebriisist, tekib vaikse ja päikeselise ilmaga, kui meri on veel külm, aga maismaa soojeneb tugevasti. Briis on tuntavam päeval – keskpäeval võib rahulik ja päikeseline ilm äkitselt muutuda jahedaks ja tuuliseks, sest briis toob merelt jaheda õhu. Mõnikord langeb õhutemperatuur isegi üle 10 °C vaid minutite jooksul. Aprillis võib briisiga üsna kindlalt arvestada, kui sooja on üle 15  °C ja mais, kui sooja üle 20 °C. 
Märts võib olenevalt aastast olla nii talve- kui kevadkuu. Samas aprill on kõige muutlikum, kui võib ette tulla nii tõelist suveleitsakut kui pakaselist ilma ja lumetorme (viimase 20 aasta jooksul olnud nii 28 °C kui –10 °C, viimasest näidust külmem (–18,5 °C) jääb kaugemasse minevikku (13. kuupäev 1806. a, vaid kraadikümnendiku võrra soojem oli 3.04.1862), kuid lumetorme on lähiminevikus korduvalt olnud, näiteks viimati 29.04.2017. Nii aprillis kui mais on öökülmad tavalised. Mõnel üksikul aastal sajab veel mai esimesel poolel lund.
Mais suureneb kuumalainete oht: esimest korda on 25…30 °C just millalgi mais (2014. a mais oli 32 °C, mida ei kannatatud välja – tekkis tervisehäireid ja kurdeti põrgukuumuse üle). Ka esimene äike tuleb enamasti mais, väga harva juunis ja vaid mõnel erakordselt aastal aprillis.

Üsna tugev lumesadu 7.04.2013 Tallinnas, pildistatud Teaduste Akadeemia aknast.

Lumetorm 29.04.2017 Meriväljal (lõunatsüklon).

28.04.2013 pakkus jahedapoolset päikeselist ilma, rannikualadel võis näha advektsiooniudu (Stroomi rannas).


20.05.2014 ööl tabas Ida-Eestit joonpagi, kuid lääne poole jäi tavaline äike, mis siiski pakkus vaatemängu (Laagris).

Suvi on mõõdukas. See tähendab, et harva on üle 30 °C (nii juuli kui augusti rekord 34,3 °C), tavaliselt on 15…20 °C, soojadel suvedel 22…27 °C (2001., 2010. aastal). Samas suvised öökülmad on väga haruldased ja võivad ette tulla vaid juunis nii maapinnal kui haruldasemal juhul õhus, juuli algul (2008, 2017) maapinnal või augusti lõpus maapinnal ja seda eeskätt linna servades, nagu Lasnamäel, Laagris või Männikul.
Suve hakul (mais, juunis) võib promenaad mattuda tihedasse uttu, seda eriti siis, kui õhumass on soe ja niiske ning tekib merebriis (2013. a püsis palavate ilmadega mais udu merel ja mõnel pool linnas nädalaid). Briis, mis muudab päeval ilma ootamatult jahedaks, on tavaline juulini, vahel, seda just palavate ja vaiksete ilmadega, võib isegi augustis olla.
Äikest on 10…15 päeval, kusjuures äikeselisim kuu on juuli, aga kui on jahe suvi, siis august. Mõnikord, sagedamini suve lõpu poole, sajab rahet või jääkruupe. Hiidrahe on väga ebatõenäoline (viimati 2004. a septembris). Tornaadosid võib harva olla peamiselt suve teises pooles merel – vesipüksid. 
Mõnikord tuleb ette paduvihma, seda nii äikesega (hoogsadu) kui äikeseta (tsükloniga seotud laussadu) – sel juhul tekivad lokaalsed üleujutused, pole välistatud isegi äkk-üleujutus, eriti kui tegu on allapuhkega (äikeseraju, downburst).

Allapuhe rekordkuumal päeval (32 °C) Tallinna kohal 15.07.2010.

Maagilised helkivad ööpilved 26.07.2009 öösel Tallinna kohal.


18.07.2013 öösel aasta neljas suur helkivate ööpilvede vaatemäng, mis jäigi aasta võimsaimaks (Laagris).

Sügis on tavaliselt pilves, sombune ja tuuline. Tavalised on laussajud, mis võivad kesta päevi. Esimesed öökülmad (seda eeskätt õhus) tulevad enamasti oktoobris, harvem juba septembris, kui linna servades on varasem öökülm tavalisem.
Mõnikord on septembris või oktoobris pikem selgete, vaiksete ja soojade ilmadega (hommikud võivad udused ja öökülmadega olla) periood, mida nimetatakse vananaistesuveks (Indian summer), päeviti on siis sooja vähemalt 17 °C. 
Viimased äikesed jäävad enamasti septembrisse ja on sageli merega seotud, aga vahel on ka oktoobris ja isegi novembris äikest – siis võib sadada äikeselund ja õhutemperatuur olla alla 0 °C, näiteks juhtus nii 2010. ja 2013. a oktoobris.

Kontrastne sügispäev rünksajukatega (7. oktoobril 2012 Laagris).

26.11.2012 rekordtihe udu Tallinnas. Vaatepilt kesklinnas meenutas paljudele Silent Hilli´s nähtut.

Tuleb ette ka lauspilves (overcast), kuid olulise sajuta ja vaikseid perioode, mis on tõenäolisemad oktoobris ja novembris – need on seotud antitsüklonitega. Tavaliselt tulevad oktoobris esimesed lumesajud ja novembris esimesed talvised päevad, kuid lähiminevikus on talv alanud ka juba oktoobris (2002. a, kui esimene suur lumesadu oli 5. oktoobril).
Kui sügis on soe, siis kestavad soojad, lumeta, vahel vihmased ilmad detsembrini või isegi uue aastani – seda võib pidada üsna tüüpiliseks. Sinna vahele võivad mahtuda mõned lumesajud või koguni talvise ilma perioodid. Esimesed sügistormid tulevad sageli oktoobris või novembris (tuule kiirus puhanguti vähemalt 21 m/s), kuid lähiminevikus on olnud ka mitmeid vaikseid ja sooje (lumeta) sügiseid, kui esimene tugevam tuul jääb novembri lõppu või detsembrisse.

Millal lund sajab? Kas jõulude ajal on lund?
Lund sajab tavaliselt novembrist märtsini, ka oktoobris ja aprillis on enamasti mõni lumepäev. Lumi on harvem mais, kuid kümne aasta jooksul seda siiski mõned korrad juhtub. Septembris ja juunis on lume korduvusperiood (return period) enam kui 50 aastat. Siiski tuleb tõdeda, et juuni on muutunud aja jooksul lumisemaks (suured lumesajud olid 1982. ja 2014. a juunis).
Jõulude paiku on lumega 50:50 ehk tõenäoline, kuid ei mingeid garantiisid. Seega tasuks jälgida jooksvat ilmaprognoosi. Näib siiski, et jõulud on muutunud lumevaesemaks, nii et ehk tasuks isegi olla valmis vesisteks ja rohelisteks jõuludeks.

Ülipaksude kihtsajupilvede tõttu oli 25.12.2012 päeval hämar: kui tüüpilisel pilves detsembri lõpu keskpäeval on valgustatus 3500 luksi ümber, siis siin pildil on see alla 3000 luksi; ja tuiskas nagu segane. Lumemöll oli võimas – kuna õhk oli täidetud langevate lumehelvestega, siis õues olles oli raske hingata.

Kui soe on nt juunis? Kui külm on jaanuaris?
Juuni on pigem jahe (päeval 15…20 °C,  mõnel sajusel, tuulisel päeval võib jääda madalamaks), aga tavatu pole ka 25 °C ja mõnel aastal on olnud ka üle 30 °C. Täiusliku ilmaga oli 2013. a juuni, kui oli pikseline ja igal teisel päeval 25 °C, samas kui 2014. a juunis oli nii meeletut kuumust, tugevat äikest kui sadas märga lund (sel hetkel oli kuni 0 °C). 
Soojade ja vaiksete ilmadega on tavaline briis, mis keskpäeval või päeva teises pooles võib ilma muuta ootamatult jahedaks. Sooja ja niiske õhumassiga on merel tavaline udu, mis linna liikudes toob samuti jahedust.
Jaanuaris varieerub õhutemperatuur enamasti 0…–10 °C  vahel, harva on kuni 5 °C või –20…–25 °C.  Erilisi seaduspärasusi ei ole, sest samasse kuusse võib mahtuda nii üle 0 °C kui –20 °C, ainult mõnel üksikul aastal on kogu kuu vältel püsinud õhutemperatuur alla 0 °C (näiteks 2010), kuid mitte kunagi ei juhtu, et kogu kuu vältel on üle 0 °C.

1.06.2017 tormine ja lörtsine ilm tõi Meriväljale ka uhkeid laineid.

Tuisk. Näib, et on kõrgkihtpilved, aga ei ole: pigem kihtrünkpilvede tükid mereefektist, kuid sajuloor muudab pilvemassi ühtlaseks. 5.01.2017 Tallinnas

Kas talvel on meri jääs?
See on pigem ebatavaline ehk neid aastaid on rohkem, kui meri ei jäätu. Sageli on kaldariba jääs või siis on Tallinna lahel näha jääsuppi ja osalist jäätumist (jää algliigid), kuid mitte kinnisjääd. 
Mere jäätumiseks on vaja teatud külmasummat (miinuskraadide hulka talve jooksul) ja seetõttu väljendab mere jäätumine talve karmust. Soojadel ja isegi mõõdukatel talvedel meri ei jäätu või on veidi jääd näha, ainult päris karmidel talvedel võib meri täielikult jäätuda, viimati näiteks 2003. aastal.

Märtsi motiive: jäätuv Tallinna laht 15.03.2013

Kui ma tulen märtsis Tallinnasse, siis kas ma saan suusatada?
Märts võib nii talve- kui kevadkuu olla. Näiteks 2007. a märtsis oli sageli sooja 11…16 °C ja lumest ei jälgegi. 2013. märtsis oli lund kogu aeg üle 30 cm ja õhutemperatuur –12…–17 °C, mõnel päeval kuni –22 °C. Väga külmad ja lumised märtsid olid ka 2005. ja 2006. a. 
Seega ei ole mingeid garantiisid, kuigi lume- ja suusavõimalus on ikkagi tõenäoline. Klassikaks on tarvis vähemalt 20 cm lund, mida on pigem harva, aga uisustiiliks on tingimused paremad.

Laagris lumikate veel püsis: lagedal 4–7 cm paksune, metsas ja puude all vähem (19.03.2016).

Milline ilm on homme – kas sajab, kas on külm, kas päike paistab?
Selleks tuleks jälgida jooksvat ilmaprognoosi, milleks on mitmeid võimalusi, näiteks: 
Väga huvitav on nn IO ilm, kus näeb mineviku ilma Tallinna ja teiste linnade kohta https://darksky.net/forecast/59.4372,24.7454/si12/en (puuduseks see, et äike ja veel mõned nähtused pole kajastatud).
Vajadusel saab nõu pidada kamenikmeister@gmail.com (väiksemad, lihtsamad küsimused tasuta, mahukamad võivad olla tasulised, kuid vastavalt kokkuleppele).

7 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ma arvan ,et trend on selline stabiliseerumine. Inimkond lisab endiselt co2 atmosfääri aga päikese "jõud" väheneb ja kosmilise kiirguse hulk lisandub (vaata kasvõi spaceweatheri pealt). Kosmilise kiirguse lisandumine soodustab aga pilvede teket. See omakorda tõstab planeedi albeedot. Nagu nõiaring. Tulemus see ,et karmisi talvesi võib rohkemgi tulla kui oodatakse. Kui veel Golfi hoovus ka edasi nõrgeneb siis hakkab hiljemalt 2030 -datel keskmiste kõver hoopis vaikselt alla minema Eestis ja üldse siin piirkonnas. Samas kui näiteks algul Prantsusmaal läheb veel kuumemaks ja eriti suviti. Teine koht mis kuumenema kiirelt peaks on Musta mere ümbrus.(ei ole ise vaadanudki kuidas viimastel aastatel Ukrainas näiteks temperatuur aasta lõikes on olnud). Aga olgu veelkord mainitud ,et ei tasu unustada Päikest ja kosmilist kiirgust. Ah jaa viimast lisab ju see ka ,et Maa magnetväli hoolega praegu nõrgeneb. Eriti just sellel aastakümmnel.

Jüri Kamenik ütles ...

Seda teksti peab veidi veel kohendama, sest plaanis on jätta püsiartikliks, lisaks tuleb juurde otsida ilmekaid pilte.
Seda märkust ei oska kommenteerida eriti. See võib ju nii olla, nii et elame-näeme! Samas tähtsamaks tuleks pidada kliimasüsteemi lühemas perspektiivis (ka sajand kuuluks sinna), seega stratosfääri äkilised soojenemised jms võivad ajutiselt varjutada kosmosest tulevaid signaale.

Anonüümne ütles ...

Kui aega saan otsin lingid ja panen siia mis puudutab magenetvälja ja päikese tuhmumist jne. Enne ülehomset kohe kindlasti aega pole.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, siis võib need lisada küll artikli juurde, kui need annavad midagi juurde. Õnneks väga kiiret pole, nii et mõned päevad selleks oodata on sobiv.

Anonüümne ütles ...

JÕUDSDIN täna natuke linke otsida. Panin copy/paste
Mõned lingid Päikese kohta:
http://ucsdnews.ucsd.edu/pressrelease/reduced_energy_from_the_sun_might_occur_by_mid_century

https://nypost.com/2018/02/08/the-sun-is-growing-colder/

Kosmiline kiirgus:
https://scontent-ort2-2.xx.fbcdn.net/v/t1.0-9/29025486_1828058227245908_7473580623634890752_n.png?oh=55781586684ac94e9bd74e1126be5a53&oe=5B039268

https://wattsupwiththat.files.wordpress.com/2017/12/stratosphere_29nov171.png

http://science.sciencemag.org/content/298/5599/1732


Magnetvälja nõrgenemine:
http://magneticreversal.org/

Anonüümne ütles ...

Tere. Palun infot. Kas tõesti on esimene öökülm Tallinnas tavaline juba septembris? Kas on andmeid? Ma ütleks pigem, et esimene öökülm õhus jääb kindlalt oktoobrisse.

Teine küsimus, millal mõõdeti Tallinnas õhus/maapinnal külmakraade juulikuus?KAs on andmeid?

Tänud!

Jüri Kamenik ütles ...

Tänan, uurin neid viiteid ja vaatan, mida saab lisada.

Jah, see öökülmade märkus on hea. Peab täpsustama, et linna servades, sest kesklinnas vist tõesti ei ole juulis õhus öökülma mõõdetud, kuid otsustasin selle lisada, sest Laagris on olnud paaril hommikul ka juulis maa hallane.
Tegin postitusse täpsustused ja lasen muuta ka ingliskeelses versioonis need kohad, lisaks uurin, mida on teada Tallinna öökülmadest. Peeter Karing on kirjutanud raamatu õhutemperatuurist, kuid see ilmus üsna ammu ja öökülmadele seal ei keskenduta.