esmaspäev, 5. märts 2018

10. nädala ilm (5.–11.03.2018)

Kommentaariumi link
Halolugu (ajendas 6. märtsil nähtu): https://ilm.ee/?516895

11. märtsil oli siin madalrõhuala idaserv. Nii oli pilves, selgimistega ilm, kohati sadas lund ja vihma, paiguti oli hooglund või lumekruupe. Puhus kagu- ja idatuul 28 m/s.  Õhutemperatuur oli 2...5 °C, hommikul oli külmem, aga õhtul langes Peipsi ääres kuni –10 °C-ni ja tekkis udu.

Katrin Tarand. 11.03.2018 Paldiski kl.14.55

9. märtsil liikus täituv osatsüklon Läänemere lõunaosa kohalt aeglaselt Stockholmi lähedale. Nii oli valdavalt pilves ilm, mitmel pool sadas lund, Lääne-Eestis ka vihma. Kohati püsis jäiteoht ja oli udu (enamasti saartel). 
Puhus kagutuul 3–9 m/s. Õhutemperatuur oli enamasti –1...2 °C, üksikuid paigus oli koguni kuni 4 °C, aga hommikul kuni –3 °C (Peipsi ääres).
10. märtsil täitus väike madalrõhkkond Läänemere põhjaosa kohal. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, kohati sadas vähest lund ja vihma. Paiguti oli udu ja jäiteoht. Puhus kagutuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur oli 0...3 °C (Sõrves; Virumaal hommikul kuni –4 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa kohal on väheaktiivne madalrõhulohk. Nii on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja vihma. Puhub kagu- ja lõunatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on 0...3 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Esmaspäeval (12.03.) ulatub idapoolse kõrgrõhkkonna serv veel Eestini, kuid samal ajal avaldab lääne poolt survet madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail püsib ilm sajuta. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –1...–5, päeval tõuseb 0...3 °C-ni.
Teisipäeval (13.03.) liigub Atlandilt pärit madalrõhkkond Taani kohalt edasi Soome poole ja tuleb servaga üle Läänemere ja toob siia ookeanilt kaasatoodud sooja. Öösel jõuab sadu Lääne-Eestisse ja see liigub edasi ida poole – enamasti sajab vihma, sisemaal võib sekka ka märga lund tulla, kuid päeval sajab siin-seal vihma. Tuul on väga tugev ja puhub öösel kagust, kuid päeval asendub edela-. Õhutemperatuur on öösel 0...3, päeval 2...7 °C.
Kolmapäeval (14.03.) liigub madalrõhkkond edasi Karjala poole, ja selle lohk liigub üle Eesti ja seejärel asendub senine õhuvool loode-, millega tuleb külmemat õhku.
Öösel sajab vihma, kuid pärast keskööd muutub loode poolt alates sadu lumisemaks. Päevaks madalrõhulohk eemaldub ja sajuhood lakkavad. Tuul asendub edelast lääne- ja loode-, mis on väga tugev. Õhutemperatuur on 0...4 °C, ent päeva jooksul langeb.



Ilm vastavalt 8., 9. ja 10. märtsil (ülevalt alla) Tallinna piirkonnas.

8. märtsil liikus madalrõhuala Läänemere lõunaosa kohalt aeglaselt põhja poole. Seetõttu oli enamasti pilves ilm, Lääne-Eestis sadas vähest lund, kuid päeva jooksul liikus alates lõunapiirist lumesadu üle Eesti. Kohati tuiskas ja oli jäidet.
Puhus kagutuul 3–9, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–5, hommikul Virumaal kuni  –10 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Täituv madalrõhkkond Gotlandi lähistelt liigub aeglaselt põhja poole, päeval jõuab Taanist Lõuna-Rootsi uus madalrõhkkond. Seetõttu on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund, Lääne-Eestis ka vihma. Kohati on udu ja püsib jäiteoht. Puhub kagutuul 39 m/s. Õhutemperatuur on –2...2 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (10.03.) jääb nõrgenev madalrõhkkond Skandinaavia ja Läänemere kohale ning selle servast jõuab vahetevahel sajuhooge lumena. On jäiteoht! Puhub mõõdukas lõuna- ja kagutuul. Õhutemperatuur on öösel 0...–4, päeval –1...2 °C.
Pühapäeval (11.03.) saab üürikeseks mõjusamaks idapoolse kõrgrõhkkonna serv. Öösel sajab mõnes kohas veel veidi lund, päev on olulise sajuta. Idakaartetuul on võrdlemisi nõrk. Õhutemperatuur on öösel – 1...–5, päeval 0...2 °C.
Esmaspäeval (12.03.) ulatub idapoolse kõrgrõhkkonna serv veel Eestini, kuid samal ajal avaldab lääne poolt survet madalrõhkkond. Kahe rõhuala piirimail püsib ilm sajuta. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, selgineva taeva all võib ka –10 °C lähedale langeda, päeval on –1...2 °C.

Kairo Kiitsak. Tuletasin endale interpoleerimist natukene meelde. Selle läbi viimiseks kasutasin 28.02.2018 kella 7:00-8:00 vahel Eesti vaatlusjaamades mõõdetud minimaalseid õhutemperatuuri näite. Kaardile lisasin ka Simuna andmed. Ülejäänud andmed on kättesaadavad Riigi Ilmateenistuse koduleheküljelt.

7. märtsil oli siin ulatusliku madalrõhuala kirdeserv. Seetõttu oli päikesepaisteline sajuta ilm. Puhus ida- ja kirdetuul 410, rannikul puhanguti kuni 14 m/s. Õhutemperatuur oli 1...–3 °C (hommikul kuni –12 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala liigub Läänemere lõunaosast aeglaselt põhja poole. Nii on pilves ja sajab lund, kohati tuiskab. Puhub kagutuul 5–10, rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –1...–5 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (9.03) suundub madalrõhkkond piki Rootsi rannikut Stockholmi suunas ja selle idaserva mööda liigub Eesti poole pehmemat õhku ja ka niiskust. Öösel sajab aeg-ajalt lund. Suureneb jäiteoht! Puhub tugev kagutuul: saartel on puhanguid 14 m/s. Õhutemperatuur on öösel –1...–6, saartel 0 °C lähedal, päeval 0...–2, saartel ja läänerannikul tõuseb 1 °C-ni.
Laupäeval (10.03.) jääb nõrgenev madalrõhkkond Läänemerele ja selle lohk ulatub Eesti kohale. Aeg-ajalt sajab lund. On jäiteoht! Puhub mõõdukas kagu- ja idatuul. Õhutemperatuur on öösel 0...–4, päeval –1...2 °C.
Pühapäeval (11.03.) saab üürikeseks mõjusamaks idapoolse kõrgrõhkkonna serv. Öösel sajab mõnes kohas veel veidi lund, päev on olulise sajuta. Idakaartetuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel –1...–6, päeval –1...2 °C.

Kairo Kiitsak. Õhtune pilvemaastik Tartu linna kohal 6.03.2018

Reet Sepp. PÄIKESELOOJANG HARKU JÄRVEL 07.03.2018 poole kuue - kuue vahel.

5. ja 6. märtsil oli siin ulatusliku madalrõhuala ida- või kirdeserv. Nii oli algul vähese ja vahelduva pilvisusega, hiljem pilves, selgimistega, kuid olulise sajuta ilm. Puhus kagu- ja idatuul 39, puhanguti kuni 12 m/s. Õhutemperatuur oli 2...7, hommikul kuni –12 °C.



Kõige keerulisem hästinähtav multihalo, mida näinud, enamus ei ole pildi peal (6. märtsil Laagris).
Välimine värviline kaar: tegu on 46-kraadise ülemise puutujakaarega (vt mudelit ja tekkimispõhimõtet http://www.atoptics.co.uk/halo/supinf.htm) ja lisaks hästinähtavad 22-kraadise halo puutujakaared (http://www.atoptics.co.uk/halo/column.htm) ja seniidikaar (keskmisel pildil, vt ka http://www.atoptics.co.uk/halo/czaim1.htm).

Haloks nimetatakse optilisi atmosfäärinähtusi, mille on tinginud valguse murdumine jääkristallides või peegeldumine neilt. Kitsamalt mõistetakse halo all 22-kraadist ehk väikest halo või harva tekkivat 46-kraadist haloringi päikese- või kuuketta ümber. Oluline on asjaolu, et halo tekib valguse ja jääkristallide, mitte veetilkade vahel nagu vikerkaare, glooria või näiteks tara puhul. 
Paljud halod on värvilised, mida põhjustab dispersioon. See tähendab, et valguse murdumise näitaja oleneb lainepikkusest, kusjuures rohkem kalduvad esialgsest suunast kõrvale lühemad lainepikkused ehk sinine valgus. Värvilisi halosid kiputakse mõnikord segi ajama vikerkaarega. Pidagem silmas, et vikerkaar tekib valguse peegeldumisel või murdumisel veepiiskades, tavaliselt siis, kui päike paistab vihmakardinale või udumüürile; halo on aga seotud jääkristallidega.
Mõni halovorm, näiteks valgussammas, on siiski ka valge või valgusallikaga sama värvi. Sel juhul valguskiired ei murdu, vaid peegelduvad jääkristallide pinnalt ning halovorm omandabki valgusallika värvuse. Selle alusel võib halod jagada kahte suurde rühma: need, mis tekivad nii valguse murdumisel kui ka peegeldumisel, ja need, mille on põhjustanud vaid valguse peegeldumine. 
Keerukuse järgi saab jagada liht- ja liit- ehk multihalodeks. Sagedasemad on lihthalod (korraga näha üks halovorm), kuid vahel tekib kaks või rohkem halovormi korraga – multihalo.
Marju Läniku laul tuleks ümber teha (algselt laulis seda "ringi laulu" hoopis Marju Kuut). Mõned halovormid võivad näidata ilmamuutusi, näiteks 22-kraadine halo ja ebapäikesed on tüüpilised kiudkihtpilvede korral, viimased aga ilmuvad enne fronte, madalrõhkkondi (tsükloneid) ja madalrõhulohke – oodata võib pilvisuse tihenemist ja sademeid. Sagedasemad on halode vaatemängud just enne sooja frondi või oklusioonifrondi saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Seega võib oodata ilma soojenemist ööpäeva või kahe vältel, mis on ka praegusel juhul nii. 
Klimatoloog Ain Kallis: "Selline nähtus tähendab, et lähenemas on soe front. Seega on vale see, mida laulis Marju Länik, et ring ümber kahvatu kuu, läheb külmaks, mis muud. Tegelikult läheb ikka soojaks, mis muud. Selle laulu võiks küll ümber teha".

***

Tuleb soojem, aga ikka veel talvine nädal. 

Nädala alguses on Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus kirde- ja põhjatuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur oli –15...–23, rannikul kohati –8...–10 °C, päeval on –2...–6 °C.
Endine olukord hakkas taastuma ehk ilm muutus tasapisi, eriti päeviti, soojemaks. Siiski oli veel nädala alguses mitmel pool kuni –20 °C. Tundub, et paari päevaga saabub murdepunkt, kui –10 °C mõnda aega enam ei tule kuskil, veelgi enam: talv suudab ehk vastu pidada vaid 10. märtsini, siis algab kevadtalv ehk lumesulamise aeg. 
Seega näib, et Ilmateenistuse kuuprognoos http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/ on hakanud minema hapuks. Siiski, elame-näeme, täpsustades prognoosi jooksvalt nädala jooksul!

Ain Vindi. Sellist trikki pole pole veel teinud, et öösel kell 23 võtan suusad ja lähen öiste metsade vahel suusatama. Aga täiesti uus ja huvitav kogemus on kuuvalgel mööda lund kulgeda. Kellel võimalust on proovige, te ei kahetse. Võrumaa. Koloreinu küla.

36 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Jüri, sinu pakutud prognoos Ringvaates märtsi kohta on ka siis hapnemas ju. :D

Aga 2 kuud veel ja siis võib juba korralikke suveäikeseid loota ehk!

Jüri Kamenik ütles ...

12. märtsi soojuse murdepunkti tõenäosus oli ju 5%, mida võis hea tahtmisega ümardada 10%-ni. Seega sünoptiku kõhutunne toimib.

kodulehe valmistamine ütles ...

Hea blogi, edu Teile!

Anonüümne ütles ...

Täna oli väga huvitav ja maagiline nähtus lõuna-edelataevas. Päike oli justkui hämus ning paistis läbi pilvede ja mingid kihtpilved tulid edela ja lõuna poolt ning päikesevalgus justkui peegeldas pilvedest ülespoole. Selline mulje jäi nagu oleks tegu juba ebapäikesega. Sellest ülevalpool oli justkui värviline kaar, mis tundus olevat vikerkaare moodi, kuigi sadu polnud. Kaar oli päris hästi eristatav. Äkki Jüri teab täpsemini öelda, millega oli tegu?

Anonüümne ütles ...

Sadu oli ülakihtides. Maapinnani eriti ei jõudnud. Tegu laigulistelt madalkihtpilvekihilt kõrgemale kihile peegeldumisega ehk duubelpeegeldusega.

Anonüümne ütles ...

Harjumaal oli täna pärastlõunal vaadeldav ka multihalo.

Scott ütles ...

Õhtul viie paiku oli Päike Maardu kandis õrnas vines, kuid vasakul oli selgem ja halo asemel oli vikerkaarevärvides sammas. Vikerkaar mitte klassikalises mõttes kõver, vaid sirge sammas, kuigi mitte väga pikk. Paremal oli ka heledam laik, aga pilvevine paksem ja värve ega selgepiirilist halo ei olnud. Enne pole sellist näinudki.

Jüri Kamenik ütles ...

Hea blogi, edu Teile! – vau, aitäh, tore, kui midagi isegi meeldib.

Äkki Jüri teab täpsemini öelda, millega oli tegu? – multihalo, sh loogad, vt ka http://h-sarapuu.ee/taevas/taevas.html (otsi Väga mitmekesine halo:), https://en.wikipedia.org/wiki/Halo_(optical_phenomenon)#/media/File:Solar_halos,_Salem,_MA,_Oct_27,_2012.JPG ja http://stormandsky.com/2010-11-7.
Haloks nimetatakse optilisi atmosfäärinähtusi, mille on tinginud valguse murdumine jääkristallides või peegeldumine neilt. Kitsamalt mõistetakse halo all 22-kraadist ehk väikest halo või harva tekkivat 46-kraadist haloringi päikese- või kuuketta ümber. Oluline on asjaolu, et halo tekib valguse ja jääkristallide, mitte veetilkade vahel nagu vikerkaare, glooria või näiteks tara puhul.

Margus Voitk ütles ...

Jüri, kas oled Mehhikos juba?

Jüri Kamenik ütles ...

Ei ole, seda peeti liiga kalliks (näiteks juba lennureis sinna ja tagasi), pealegi tegu on kruusaralliga ja stabiilse ilmastikuga, kus koha peal olemine ei olegi vast kuigi oluline. Minek on aprillis Korsikale. Olukord ei morjenda, sest tööd niigi palju ja Mehhikosse minek ei kaaluks kõike üles, mis muidu jääks tegemata või lükkuks edasi.
Halo kohta on plaanis mingi põhjalikum kirjeldus või artikkel kirjutada, kuid eks näis, millal aega.

Anonüümne ütles ...

Millist kevad/suve äikse aktiivsust ennustame selleks aastaks? Kas midagi 2006a. taolist? Tavapärane lääne-edelavool asendub sel perioodil ida-kagu vooluga?

Anonüümne ütles ...

Ise ootan veel märtsi ja kevadise pööripäeva ära. Siis hakkan suve rohkem vaatama. Hetkel tundub ,et pigem midagi 2001 taolist tuleb.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti tuleb 2010-ga sarnane

Jüri Kamenik ütles ...

Loodame jaa, et 2001., sest teist sellist aastat annab ju mäletada.

Anonüümne ütles ...

2010a oli väga lume rohke, mis ei ole praeguse talvega võrreldav.

Anonüümne ütles ...

Sellised aastad nagu 2010 ja 2001 kuluks tõesti ära, eriti pärast selliseid lumevaeseid ja soojasid talvesid, jahedaid ja äikesevaeseid suvesid ning üldist igavat ilma.

Anonüümne ütles ...

Ma 2001 pakkusingi just sellepärast ,et erinevalt 2010 on lund vähe. Ilmselt sajab jälle suvel järgi aga loodetavasti selliselt nagu 2001. Siis sadas eriti palju juunis ja juulis lisandus sellele kuumus ka.

Jüri Kamenik ütles ...

Mõnes kohas on suved olnud pikselised, aga enamasti jah väga vähe äikest. Jah, samamoodi 2001 just talviste lumeolude tõttu.
Halode osas on postitust täiendatud ja täpsustatud.

Anonüümne ütles ...

Paar märkust lähiaja prognooside kohta, -4 kraadi tuleb öösel ainult selge ilma puhul ja päeval võib selgimiste korral ka 5 kraadi sooja tulla. See -1...+2 vahemik kehtib ainult pilves ilma puhul.

Kairo Kiitsak ütles ...

ECMWF ja GFS näitavad järgmise nädala lõpuks uut külmalainet.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti tuleb ka siis. Kellele seda soppa ja pläga ikka vaja on...

Anonüümne ütles ...

Euroopa mudeli järgi peaks isegi jälle -20-st madalam isoterm jõudma.

Ega mis ma ütlesin, et ülisajune oktoober toob midagi põnevamat ja teistsugust võrreldes müüdunud aastatega.

Anonüümne ütles ...

möödunud*

Ütlesingi seda muidu juba oktoobri lõpus vist.

Anonüümne ütles ...

GFS'i viimane väljund on ka üsna muljetavaldav, kuid ei usu siiki selle realiseerumisse. Ent tore oleks, kui see pakane nii hilja tuleks, sest pärast seda oleks tagasilöögid kuuma näol ilmselt erakordsed ja tuleks huvitav kevad ning suvi. Samuti on huvitav võrrelda märtsi kontrastsust - 2015. a 18 märtsil mõõdeti päeval kuni 15 kraadi sooja, aga praeguse seisuga näitavad prognoosid tänavu samaks kuupäevaks päeval kuni 15 kraadi külma.

Anonüümne ütles ...

Oleks tõesti hea kui vastanduksi 2015 aastaga. Aprillis ja mais muudkui soojeneks ja alles augustis oleks normist külmem. Kui vastandumine täpne oleks siis tähendaks see seda ,et sel aastal aprilli 1 pool oleks ka veel üsna külm.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, seega teeks see külmalaine suvele head. Ootused selles osas on ülikõrged!

Anonüümne ütles ...

Gismeteo ei näita väga suuri külmakraade Tallinnasse( -7 ja -8 - seegi on juba päris hästi ju) ja Accuweather näitab veelgi vähem külmapügalaid.

Anonüümne ütles ...

Ega päike lasegi praegusel ajal päeval enam nii külm olla kui võiks arvata. Rohkem tuleks vaadata öiseid kraade kui tahad mingeid suuremaid numbreid näha.

Anonüümne ütles ...

Kairo ,et su temperatuuri kaart 28. veebruari hommikust on Harjumaa osas küll "liiga soe". Kehra jaam näitas sellel hommikul -22 ja natuke peale ja minu vanematekodus sealt eemal näitas ka -22,5 sellel hommikul.

Anonüümne ütles ...

Nüüd siis on alanud esimene (teine sügiseti) pikk igava ilma periood, mil pole äärmuslikke temperatuure enam oodata.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kevad hakkab vinduma. Loodame, et kevad augustini ei kesta.

Anonüümne ütles ...

Tahaks tõesti loota. Homne vastu ülehomset tulev sünoptiline olukord tähendaks suvel vist 15-20 kraadist ööd ja 30-kraadist päeva.

Anonüümne ütles ...

Huvitav, mix täna see ilmateenistuse meteoroloogiline kaart nii minimalistlik on ? :D

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, peaasi et veel külma ja lund jaguks, sest muidu suvi rikutud, nagu aruteludest tuleb välja. Kui enne seda tuleb üle elada see kuumahari, mis suveks toonuks ebatavalise kuumalaine. Siis saab mõneks päevaks veel hilist märtsipakast tunda (-20ni vist ei lange, aga eks uues postituses saab analüüsitud seda).

Ilmateenistuse kaart pandi näitamiseks valedes mõõtmetes järelikult. Kui avada paremklikiga pilt uuel vahelehel, saab suuremalt: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/ilmakaart/ilmakaart.jpg?1520766000.

Kairo Kiitsak ütles ...

Nõustun ühe kommenteerijaga. Ma kaalusin küll Kehra kaardile lisamist, aga miskipärast ei teinud seda.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider, samas see muutus täielikult sellega interpolatsiooniväli.