esmaspäev, 26. veebruar 2018

9. nädala ilm (26.02.–4.03.2018)

Kommentaariumi link
Meteopäeva info: https://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/meteoroloogiapaevad/2018-valmis-igaks-ilmaks/
/---/ https://ilm.ee/?516881 Lõpetuseks tasuks kommenteerida uudist, mis sai alguse 1. märtsi Ringvaatest. Saate algusteema viimane 1,5-minutiline lõik oli kliimamuutusest. Muuhulgas oli juttu trendidest suvel: juuni on ainsa kuuna muutunud ajaga külmemaks ja lumisemaks, kuid see on vaadeldud trend, mis jätkub tõenäoliselt tulevikus (garantiisid ei ole). Seega ei olnud juttu konkreetsest juuni prognoosist, vaid vaadeldud üldistusega, mida ilmselt põhjustavad muutused õhuringluses. Seega sattus meediasse lihtsalt vale sõnum, mida hakati ära kasutama.

4. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhus kirde- ja põhjatuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur oli –1...–6 °C (hommikul kuni –20 °C).
Kirjeldati arusaamatut nähtust: [Elmar] käisin nagu ikka, hilja õhtul Elvas ja seekordne sõit tõi väga imeliku ilma-kogemuse: alustasin külma autoga ja kui olin kodust umbes 500 meetrit eemal mäe otsas, siis lõi auto akna äkki täielikult märjaks see külmus üsna ruttu ära, aga peaaegu vesi. lausa uskumatu. lisaks oli täna temperatuuri kõikumine 10 km ulatuses (linnulennult 8 km) koguni 8 kraadi - 10,5 ... -18,5. ma pole sellist kõikumist veel näinud, samas läbi metsa sõites püsib temperatuur alati paigal.

Ran-D :o korstnapilved 4/03/2018 Laagris

2. ja 3. märtsil ulatus Läänemerele lauge kõrgrõhuhari, Ukraina kohalt liikus põhja poole madalrõhkkond.
Nii oli 2. märtsil Põhja-Eestis vähese pilvisusega, Lõuna-Eestis pilves selgimistega olulise sajuta ilm, aga 3. märtsil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, Soome lahel ja Harjumaal sadas lund, kuid õhtuks sadu kadus ja ilm selgines.
Puhus idakaartetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s, 3. märtsil nõrgenes (1–7 m/s, tugevaim oli Haanja kandis ja merel). Õhutemperatuur oli –4...–9 °C (hommikul –10...–21 °C), 3. märtsil tõusis selgema ja vaiksema ilmaga kuni –2 kraadini (Narvas).
Haanja maratoni ilm: [Elmar] ilm oli Haanjas hommikul -13, stardi ajal -11 ja muudkui tõusis ja kahe ajal -6, aga oli üsna vastik tuul ja nii imelik kui see ka ei tundu, siis kagunurk oligi Eestis kõige tuulisem, lipud lehvisid tuules,  lootsin, et tuleb tuul 1 ... 4 m/s, aga tuli 3 ... 7 m/s.




2. ja 3. märts olid väga sarnased.

1. märtsil (29. veebruaril) oli siin ikka veel kõrgrõhkkonna lõunaserv. Nii oli vähese pilvisusega ilm, enamasti päikeseline. Rannikualadel oli ajuti pilvisem (Laagris oli keskpäeva paiku paar tundi pilves) ja mõnel pool sadas vähest lund.
Puhus kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, Liivi lahe piirkonnas puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–10 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seega on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kirde- ja idatuul 3–9, saartel ja rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on –7...–12 °C, kui on vaiksem, siis soojem.
Ilm järgmistel päevadel.  Laupäev (3.03.) kõrgrõhkkond eemaldub itta, kuid Ukraina kohalt kirdesse liikuva madalrõhkkonna üksikud lumepilved võivad jõuda ka Eestisse. Puhub mõõdukas ja nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –17...–24, Kagu-Eestis ja saartel –11...–15, päeval –7...–12 °C.
Pühapäeval (4.03.) läheneb Läänemerelt madalrõhulohk, kuid selle sajupilved enne hilisõhtut Eestisse ei jõua. Kagutuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel mandril –17...–25, saartel ja läänerannikul –7...–15, päeval –5...–11 °C.

‎Ain Vindi‎. Täna on kuu ümber rõngas. Tartu. 1.02.2018.

Laagri rämetas õhtul lühiajaliselt kihtpilvede ja uduga.

28. veebruaril oli siin veel kõrgrõhkkonna lõunaserv. Valdavalt oli selge või vähese pilvisusega ilm, rannikutel ja saartel oli kohati pilvisem ja sadas kerget lund, oli pinnatuisku.
Puhus kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, puhanguti kuni 15 m/s. Õhutemperatuur oli –10...–15, rannikul paiguti –8 °C.
Ööpäeva miinimum hommikul: Avandusel –29, Veneveres–26, Kasepääl –27, Tudus –29 ja Elvas –24 °C, ent Avanduselt kohalik: "Minu termomeeter näitas hommikul kelle seitsme ajal -23 kraadi. See oli selle öö kõige külmem aeg. Mul fikseerib termomeeter ööpäeva kõige soojema ja külmema näidu. Sama külm oli ka 22. veebruaril. Simunas võis rohkem olla, sest asub rabale ligemal. Isegi Avanduse külas on näidud erinevad. Näiteks Sarapil näitas termomeeter 22. veebruaril -27 kraadi. Meie vahe on üks kilomeeter. Tema maja asub madalamal kui meie oma."
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lõunaserv. Vähese pilvisusega ilm, üksnes rannikualadel on pilvisem ja kohati võib sadada vähest lund. Puhub kirde- ja idatuul 3–8, saartel ja rannikul 6–11, õhtul Liivi lahe piirkonnas puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –7...–14 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (2.03.) kõrgrõhuala nõrgeneb, kuid selle edelaserv katab jätkuvalt Eesti. Puhub nõrk või mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –17...–22, rannikul kohati –10...–14, päeval on –8...–12, kohati võimalik –5 °C.
Laupäev (3.03.) tuleb itta eemalduva kõrgrõhkkonna edelaservas sajuta ja mõõduka idakaartetuulega. Õhutemperatuur on öösel mandril ilmselt –18...–25, saarte rannikul kohati –13, päeval –7...–13 °C.
Pühapäeval (4.03.) jõuab Läänemerelt Eesti kohale madalrõhulohk ja päeval tuleb see koos lumesajuga üle Eesti. Puhub nõrk ja mõõdukas kagu- ja lõunatuul. Õutemperatuur on öösel –15...–20, Ida-Eestis koguni kuni –23, saartel –8...–14, päeval –6...–11 °C.
Võrdluseks: õhutemperatuuri absoluutne miinimum on märtsis mõõdetud 14.03.1942 Kuusikul –35,1, Jõgeval samal ööl –34,0 °C. Viimaste aastate hulgas oli kõige külmem 11.03.2005, mil Jõgeval mõõdeti –27,8 °C ja vaatluspostides samas kuni –30 °C.
Pikemalt: https://ilm.ee/?516878.

Kairo Kiitsak: Põhja-Euroopa kohal laiub võimas kõrgrõhkkond (õhurõhk keskmes 1055 hPa). Arktiline õhumass ulatub Lääne-Euroopani ja Lõuna-Euroopani. Täitsa talv! (DWD)

26. ja 27. veebruaril olin siin kõrgrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli 27. veebruaril enamasti selge või vähese pilvisusega ilm, vaid rannikutel ja saartel oli kohati pilvine ja sadas veidi lund (tugevam sadu jäi vee ja väikesaarte kohale, kus võis ööpäevaga üle 30 cm lund sadada), mitmel pool oli pinnatuisku, mistõttu lumikatte paksus lagedal vähenes.
Puhus kirde- ja idatuul 5–12, saartel ja rannikul 14, puhanguti kuni 19 m/s, merel (Naissaarel) oli puhanguid ka üle 24 m/s). Õhutemperatuur oli –10...–16 °C, kuid hommikul ja õhtul oli külmem.
Eesti kohale jõudis nn ultrapolaarne õhumass, mis on seotud ultrapolaarse antitsükloni teljega – see liigub enamasti idast läände ja nii jõudis Eesti kohale kuni –27kraadine isoterm, vt ka  https://tinyurl.com/ybkc8p56
Uudiseid Euroopast. Kuna Hispaanias on lumesajud, palus M-Sport prognoosi, kuhu kiirustestid üle viia. Kuna Portugali ega Türki nad minna ei saa, kus lund ei ole, v.a mägedes, siis jäi kohaks Narbonne Prantsusmaal, kus lumi on tänase jooksul võimalik, kuid igal juhul lume osas turvalisem kui paljud kohad Hispaanias.
Suurbritannias sajab lund mitmel pool, sh nägi Sven esimest korda kuiva lund Exeteris ja et õhutemperatuur ei tõusnud seal üle 0 °C (viimati juhtus see 2010. a). Met Office on välja andnud võimsad hoiatused https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings (hoiatuse võimsust vt allpool risttabelis; amber ei ole merevaiguvärvi, nagu ajakirjandus on vahel tõlkinud, vaid oranž hoiatus). Sealkandis räägitakse palju millestki idapoolsest koletisest (https://www.accuweather.com/en/weather-news/beast-from-the-east-to-unleash-dangerous-snow-and-cold-on-uk-this-week/70004259). Tavatu videoklipp Suurbritanniast https://www.facebook.com/severeweatherEU/videos/2179652315591191/.
Läänemere regioonis registreeriti rekordiliselt madal tropopaus – vaid 5,5 km tavalise 9 km vastu (talvel).

Mika Rantanen‏: Today in southern Finland, the stratosphere is only ~5,5 km above our heads (average height is ~9 km) (https://twitter.com/mikarantane/status/968407973499494400). 
Nii madalat tropopausi ei mäletagi. See võib selgitada tähelepanekut: Aleksei Va...: "Jah, olen juba mitu korda märganud, et mereefektiga tingitud rünksajupilvede kajad radaril on madalad, kuigi annavad korraliku sadu."

Rekordmadal tropopaus märgiti ka lennumeteokaartidel, kus selle kõrguseks määrati vaid lennutasand 230, mis vastab ligikaudu 7 km-le (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Küsiti: kas ja kuivõrd see stratosfääriline soojenemine (kuivõrd see on kaunikesti haruldane sündmus) on seotud antropogeense kliimamuutusega? – Andmeid on tõenäoliselt liiga vähe (näiteks on korduvusperiood mitu aastat) ja seosed troposfääri ja stratosfääri vahel keerukad, nii et mingit selget ja ühest vastust on väga raske anda.
Kuna see protsess algab troposfäärist, kus seoses kliimamuutusega vaadeldakse eeskätt aluspinnalähedase õhutemperatuuri kasvu (troposfääri ülapiir pigem jahtub ja tropopaus tõuseb kõrgemale), siis võib eeldada, et kliimamuutus mõjutab selle nähtuse korduvusperioodi küll. Seda on modelleeritud ja tulemused näitavad, et stratosfääri äkilist soojenemine peaks hakkama oluliselt rohkem tulevikus olema. See tähendab, et kuigi kliimamuutuse kontekstis on talved soojemad ja sajusemad, võib äkilisi ja intensiivseid külmalaineid hakata paradoksaalsel kombel rohkem olema.




Seiklus läbi 26. ja 27. veebruari Laagris. Kui nädala algul esines rohkesti lumerajusid, siis edaspidi enamasti selget ilma, ent isegi alumiselt kahelt fotolt näeb, et 27. veebruari õhtul olid võimsad kõikumised ilmaoludes: vaid tunniga muutus ilm selgest pilviseks ja siis tagasi paduselgeks – selle põhjuseks oli nähtavasti tuule suund, mille mõnekraadises muutuses saabusid pilved või taevas selgines.
2. fotol on näha, et taevas on valkjas. On huvitav, et ekstreemsetes õhumassides (ülikuumades ja ülikülmades) muutub mõlemal juhul taevas valkjaks, eriti vaadates horisondi suunas. Kui ülikuumades õhumassides on valkjas taevas seotud enamasti suure niiskusega (kastepunkt on siis üle 15 °C), harvem mineraalsete osakestega õhus, siis ülikülmas õhumassis on tõenäoline see, et sfääriline ehk Mie hajumine on tugevam õhus tekkivate pisikeste jääkristallide tõttu.

***

Tuleb väga külm, paiguti pakaseline nädal. Praegune ilm tuleb meile stratosfäärist, vt allpool.

Tähelepanuks! Eesti kohal on jäine arktiline õhumass. Tuul tugevneb, mis on väga madala õhutemperatuuri korral organismile kiire ja tugeva jahutava toimega. Tuule jahedust saab vaadata http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ (ja tajutavat temperatuuri uurida või arvutada https://planetcalc.com/2089/). Pole välistatud, et need näitajad ulatuvad kuni –40 kraadini.
Nädal algas kõrgrõhkkonna lõunaservaga, mida päeval asendas ajutiselt väheaktiivne madarõhulohk. Seetõttu sadas mitmel pool lund, kohati tuiskas. Puhus kirdetuul 4–10, saartel ja rannikul puhanguti 14, õhtul kuni 17 m/s. Õhutemperatuur oli –6...–12 °C, kuid hommikul peamiselt ida pool selgimiste ajal kuni –21 °C, õhtul alates Virumaast külmenes.

Väga tõenäoliselt stratosfääri äkilise soojenemise tagajärjel muutunud tsirkulatsiooni tingimustes arenes antitsüklon (õhurõhk keskmes 1050 hPa), mis toob kogu Euroopasse talvise ilma, ainult Kaug-Põhjas Teravmägedel on soe ja vihmane (DWD)

Teisipäeval (27.02.) koondub madalrõhkkond Musta mere kohale, samal ajal tugevneb põhja poolt kõrgrõhuala. Nii puhub tugev kirde- ja idatuul, millel puhanguid 15, rannikul 17 m/s. Ilm on enamasti sajuta ja võrdlemisi selge taevaga, vaid Hiiumaa ja mandri põhjarannikule võib jõuda pilvi ja kergeid lumehooge. Õhutemperatuur langeb öösel 20...25 °C-ni, kus tuul veidi nõrgem, seal võib madalamale langeda, jäävaba veega rannikualadel on kuni 16 °C, päeval on 13...19 °C.
Kolmapäev (28.02.) tuleb kõrgrõhkkonna servas sajuta ja laialdaselt selge taevaga. Tuul nõrgeneb ja ilm on väga külm. Õhutemperatuur langeb öösel –22...–28 °C-ni, pole välistatud langus ka  madalamale, päeval on enamasti –13...–18 °C.
Neljapäeval (1.03.) katab Eestit kõrgrõhuvöönd. Ilm rahulik, sajuta ja võrdlemisi selge taevaga. Õhutemperatuur on öösel –22...–28, pole välistatud paar kraadi madalamgi õhutemperatuur, päeval –12...–17 °C.
NB! Võimalik on ka selline variant, et paar päeva on ilm üsna tormine ja õhutemperatuur ööpäevaringselt enamasti –15...–20 °C, kuid isegi sel juhul peaks arvestama, et tuule jahedus on tõenäoliselt madalam kui –25 °C.
Soojemaks läheb 2. märtsi paiku. Siis võib öösiti olla –10...–15 ja päeviti –5...–10 °C, pole välistatud isegi soojem ilm, kuid seda täpsustame nädala jooksul. 
Laiem kontekst. Alates 20. sajandi keskpaigast on Eesti keskmine õhutemperatuur tõusnud rohkem kui maailmas keskmiselt (0,2–0,3 °C kümnendi kohta). Lumikattega päevade arv on vähenenud (aastatel 1961–2002 keskmiselt 25,9 päeva võrra) ja sademete hulk kasvanud (5–15%). Seoses globaalse soojenemisega (kliimamuutusega) prognoositakse nende trendide jätkumist, ainult juuni muutub külmemaks ja lumisemaks. Sellele vaatamata on lumi novembrist aprillini jätkuvalt tavaline (oktoobris ja aprillis on 0–5 lumepäeva). 
See kõik tähendab, et selliste trendide jätkudes on 2100. aastal talv selgelt tsüklonaalne: tormine, vihmane ja soe, meri enamasti ei jäätugi (külmalained ja padulumed siiski ei kao, vt allpool), suvi aga selgelt antitsüklonaalne: tuulevaiksem, palav ja paduvihmadega. 
Isegi kui lähebki nii, siis on ikkagi mõned sündmused, mis toovad intensiivseid külmalaineid (kirjeldatud siin http://loodusvaatleja.blogspot.com), tuletades kunagisi karme talvi meelde. Üheks selliseks sündmuseks on stratosfääri äkiline soojenemine ehk Berliini fenomen (https://en.wikipedia.org/wiki/Sudden_stratospheric_warming), sest just seal see nähtus 1950ndatel avastati ja esmakordselt kirjeldati. Stratosfääri äkiline soojenemine on seotud polaarpöörise jagunemise (kaksistumisega), mille tulemuseks on jugavoolu aeglustumine – stratosfääri läänetuuled muutuvad nõrgemaks või peatuvad. Selle mõjul hakkab tsirkulatsioon muutuma ja suureneb (pool)meridionaalse tsirkulatsioonitüübi tõenäosus. Stratosfäärist alguse saanud muutused jõuavad maapinnale mitme päeva kuni paari nädala möödudes, mõjutades kõige rohkem Euroopat. Võimalik, et 2012. a hilist külma ja ebatavalisi muutusi tsirkulatsioonis saaks just sellise sündmusega siduda http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2012.htm
See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby ehk planetaarlainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on mingil põhjusel nõrk (näiteks kaksistumise tagajärjel), siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-tüüp) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vastavalt C- või E-tüüp) ja see tähendab tavaliselt suuri anomaaliaid, skemaatiliselt vt lk 2 https://drive.google.com/file/d/1EqXgiKuvemS9i9piczLF_pY-MbbKkal5/view. Ilmselt sellest ka põhjus, miks Teravmäed vaevlevad kuni 5-kraadise kuumalaine käes (Norra soojim koht), sest sinna jõudis troopiline õhumass Atlandi ookeani 30ndatelt laiustelt või miks Suurbritannias on mitmel pool oodata alla 0 °C päevast õhutemperatuuri (https://www.metoffice.gov.uk/public/weather/warnings). 
Vaata lisaks https://www.metoffice.gov.uk/learning/learn-about-the-weather/how-weather-works/sudden-stratospheric-warming.
Kokkuvõttes võib öelda praeguse talve koht kahtmoodi: 
·         kolmeosaline talv: soe algus, väga meeldiv keskpaik ja liiga külm lõpuosa;
·         erakordselt soe, kuid väga külm talv.
Viimane mõjub kindlasti paradoksaalselt, kuid arvestades selliseid stratosfääri äkilisi soojenemisi, võib nii tõepoolest öelda. Kuigi regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus), muudavad sellised sündmused märkimisväärselt muidu valitsevat olukorda. Vahel kasutatakse koguni sellist kujundlikku näidet: see on nagu mõni Colombia linn, mis on narkokartelli võimu all, politsei võib ju seal korraliku lahinguga ajuti kontrolli enda alla saada, aga see ei jää nii. Selles näites on see linn Eesti, narkokartell on Barentsi meri ja stratosfäär siis see politsei ehk et "politsei" ei suuda "linnakest" piisavalt kaua hoida enda kontrolli all ja seepärast Barentsi meri ei jõua jäätuda.
Külmarekordid. Tugev külm tekitab alati huvi ka rekordmadala õhutemperatuuri osas. Võib teatud andmetele tuginedes väita, et –40 °C korduvusperiood on üle 50 aasta (1940. ja 1978. a) ja –50 °C korduvusperiood on paar sajandit, isegi rohkem.
Samas on tähelepanekuid, et kui juba on nn ametlikes vaatlusjaamades –40 °C ja madalam õhutemperatuur, on tõenäoliselt mõnes jahtumist eriti soosivas kohas ka –50 °C. Nii on teada, et 1940. a  külmusid Petseri raudteejaamas viinad ära ja termomeeter olevat näidanud samal ajal –50 °C (kui see on tõsi, siis nn kontrolljoont mittearvestades on olnud Eestis nii madalat õhutemperatuuri).
Väga huvitavad on kohalike tähelepanekud: "Jaaa, 1978.–79. aastavahetusõ paiku külma jakku! Piusa orus –50 ringis!" (seal Võmmorski orus on ka alati väga külm).
Eesti ametlik külmarekord on siiski vaid –43,5 °C (17. jaanuaril 1940 Jõgeval), teisele kohale jääb –43,4 °C (3. jaanuaril 1941 Võrus) ja hilisemast ajast –42,6 °C (30. detsembril 1978 Narvas), sel sajandil aga –36,7 °C (11. jaanuaril 2003 Jõgeval, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/#abs_min_ohut).

Kairo Kiitsak. Talviseid vaateid Simunast 23.02.2018.

‎Ain Vindi‎. Looduses Vabariigi aastapäeva tähistamas sportides. Võrumaa. 24.02.2018.

50 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Üldse ei taha seda tugevat tuult. Rikub lumikatte ühtluse ära. :/
Praegu just kõik ilusti ühtlaselt kaetud. Ka sellised kohad, mis tuisuga alati paljad on. Näiteks liivahunnikud.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see tugev tuul on jube. Olgu siis vähemalt lumetormi või piksega.

Anonüümne ütles ...

Kas keegi 03.03(laupäeva) ilma kohta oskab midagi prognoosida?
Peipsile minek ja hea oleks teada.Tänud!

Anonüümne ütles ...

Ilus talvine ilm peaks olema siis. Sulale õnneks (õnneks, kuna ei taha seda pori ja pläga) igatahes siis ei lähe.
Tuul peaks ka nõrk olema.

Anonüümne ütles ...

Pakun -5 ja tuult 4 - 5 m/s järve peal

Anonüümne ütles ...

Kas ilmateenistus külma eest lähipäevadel ka hoiatab? Eriti just tuulekülma eest, sest paistab, et mõningates kohtades tuleb tuulekülma alla -40 kraadi.

Jüri Kamenik ütles ...

Üldiselt nad ettevaatlikud ega pruugi hoiatada, kuid võib soovituse anda.

3. märtsi kohta on palju küsitud juba mitmeid päevi varem, sest siis toimub Haanja maraton. Midagi täpsemalt on raske öelda, prognoos kipub olema madala usaldusväärsusega. Õhutemperatuur on igal juhul alla 0°C, aga täpsemalt ei tea.
Kui lõunakaartest jõuab kohale külmem õhumass, võib hommikul olla -15 °C ja päeval -5...-10 °C, tuul on ilmselt kagust ja nõrk või mõõdukas, välistada ei saa kerget lumesadu.
Üritame postitusse homseks teha 3. märtsi kohta nii täpse prognoosi kui võimalik.

Anonüümne ütles ...

Acceweatheri kevadprognoos on juba muutunud. Nüüd näidatakse sajust kevadet ?!

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, eks need muutuvad kiiresti. Kahju!

Aga tuulekülma kohta selgus, selleks ei ole vormi (ilmselt on hoiatuste väljastamiseks kindel vorm, kus tuleb valida nähtus, mille eest hoiatatakse, aga seda lahtrit ei ole ja teha ei saa). Ainus variant oleks teha uudis, kus siis ohtlikku olukorda kirjeldatakse ja sellega lubati tegeleda.

Anonüümne ütles ...

Radaril hetkel kenad soolikad. Nende vahel tahaks olla - saaks laheda perspektiivi esile toova ööpildi.
Naissaar saab ilmselt 30 cm lund. Kahju et lumemõõturit seal pole.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, väga kahju! Tegu siis https://en.wikipedia.org/wiki/Horizontal_convective_rolls. Selle järgi võib küll üle 30 cm lund sadada vähem kui 12 h jooksul.

Anonüümne ütles ...

Kas täna ka Keila kanti mere-efekti oodata?
Eilne oli ikka grazy :S

Anonüümne ütles ...

Nüüd õhuvool peaaegu täiesti idast, seega Keila jääb ilma. Tõesti kahju, et väikesaartel lumepaksust ei mõõdeta, nendel saartel juba praegu vist pool meetrit täis.

Anonüümne ütles ...

Samas mujal lumikate kahaneb jõudsalt - Tallinnas ja Ristnas on lumikate võrreldes eilsega ca 5 cm õhemaks läinud, kuigi pmst kogu päeva sadas lund. Ega põhjust pole vaja kaugelt otsida - ikka seesama nõme tuul on süüdlane.

Võimalik, et homseks on lund Tallinnas alla 15 cm.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kes teab, samas tuul viis selle 50...55 cm lund kindlasti minema. Tuulega väheneb lumikatte paksus jätkuvalt jõudsalt.

Anonüümne ütles ...

Käisin eile õhtupoolikul Tallinna küljeall põllul lund mõõtmas 3 kohast, saades keskmiseks tulemuseks 14 cm.
2 päeva varem oli see näitaja samades kohtades 21 cm.

Lumikatte õhenemist on näha mõõtmatagi - vana lumi, mille õnneks sõbrapäeva sula kinni mätsis - on kohati täiesti väljas. Teiseks on koristatud vilja tüükad taas välja turritamas, mis enne tuisku olid pmst kõik peidus.

Seega kui sõbrapäeva sula poleks tulnud, siis ilmselt oleksid põllud vist ainult paari cm-se lumekirme all.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see tuul viib lund, aga mitte kõik. Üldse toimuvad ebatavalised sündmused – sellest peatselt ehk postituses.

Anonüümne ütles ...

Kui praegune talveilm nt 10. märtsini kestab, siis kas tänavune talv liigitub soojaks või külmaks talveks?

Anonüümne ütles ...

Top 15 soojema hulka vist küll ei tule.

Jüri Kamenik ütles ...

Väga soe talv, kuid ebatavaliselt külma lõpuga. Sellest paradoksist on postituses pikemalt juttu.

Anonüümne ütles ...

Ma küll kuskilt välja ei loe, et 03.03 päikeseline tuleks. Mudelid näitavad ju päris pilvist ilma.

Anonüümne ütles ...

Veebruar tuli siis 2,4 kraadi normist külmem. Ka märts tuleb ülitõenäoliselt keskmisest tunduvalt jahedam tänu pakaselisele algusele, kui just suviseid kuumalaineid esinema ei hakka. Igatahes eelolev kevad paistab kontrastne ja huvitav tulema, eriti kui uskuda Accuweather'i prognoosi. Ilmateenistus peaks samuti täna kuu prognoosi väljastama märtsi kohta, mille ilmselt nemadki jahedaks prognoosivad. Kas keegi siin blogis ka kevadet ennustab? Ja millist suve nüüd oodata võiks?

Anonüümne ütles ...

Accuweather näitas jah algul sooja kevadet aga uuem ennustus näitas hoopis sajust kevadet. NOAA aga ei näita üldse midagi erilist kevadeks ega suveks. NOAA järgi tuleks jälle igav suvi. Siis rütm millest olen ammu rääkinud(paarisaastad üle ühe) ja mille järgi peaks soe suvi tulema on nüüdsete keskmiste valguses aina tõenäolisem küll aga on selle rütmi järgi võimatu öelda ,et kas ootab ees midagi 2014 sarnast (hilja soojaks) või saab midagi 2006 sarnast kus juba kuumalaineid vaatab juunis vastu.

Anonüümne ütles ...

Milline Accuweather'i uuem ennustus? Mis ajast Accuweather oma hooaja prognoose uuendab? Endiselt prognoositakse sooja ja ohtlikku ilma meile kevadeks: https://www.accuweather.com/en/weather-news/2018-europe-spring-forecast-severe-weather-to-target-eastern-and-central-europe-shift-to-drier-warmer-weather-from-uk-to-france-and-spain/70004191

Anonüümne ütles ...

Vaata aasia ennustust(tuli välja hiljem) - kaart ulatub servas baltikumini välja ja vaata hoolega mis alas asume.

Anonüümne ütles ...

Walesi piirkonnas siis eriti lumine, kuni 50cm võib maha tulla. Eestis näeb sellist ilma harva.

Anonüümne ütles ...

@1. märts 2018 19:03

Need prognoosid on siiski erinevate maailmajaode jaoks tehtud ja erinevate meteoroloogide poolt. Pealegi pole Euroopast ega Balti riikidest seal mingit juttu. Ehk otsutati kaart lihtsalt servani ära värvida ja ei pööratud suurt tähelepanu sellele, mis tooni võiks see pisike osa Euroopast olla? Elame-näeme!

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ei võtaks seda uuendusena, need on ikkagi erinevad tooted.

Eestis jah ei näe sellist lund just iga päev.

Anonüümne ütles ...

Isegi ütleks ,et elame näeme kas tasus seda serva vahtida või mitte.

Anonüümne ütles ...

Huvitav millised aastad jäävad kolme talvekuu (dets.,jaan.,veeb.) keskmise osas möödunule kõige lähemale ?

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse talve ülevaate järgi 2001/2002 ja 1973/1974.

Anonüümne ütles ...

Siis nagu 50/50. 2002 oli hea suvi ja 1974 polnud väärt midagi. See nüüd statistilises mõttes küll midagi juurde ei andnud.

Anonüümne ütles ...

Seda Ringvaate vestlust oli üsna halb vaadata, sest see kärsitu Reikop koguaeg segas vahele ja ei lasknud lauseid lõpetadagi. Arvan, et Jüril oli selles pommirahes päris ärev olla...

Anonüümne ütles ...

Kliima on vahepeal kõvasti soojenenud ja sel sajandil absoluutselt kõik jalka mm suved kuumad või kuumalainetega olnud, sealhulgas 2002. Ehk see seaduspära siis tänavu ei katke tänu külmale veebruarile ja märtsile.

Kas keegi siin kevadet ka tänavu ennustab või ei julgeta enam? Maalehe ilmatargad prognoosivad täiesti tavapärast Eesti kevadet.

Anonüümne ütles ...

GFSi järgi võib juba mitmendat uuendust järjest 10-11. märtsi paiku Lõuna-Euroopasse jõuda tõeline suvekuumus. Itaaliat, kus just lund nähti, riivab isegi +20 kraadine isoterm.
12. märtsiks jõuab Valgevenesse +10-ne isokas. Seega külm märts võib ära jääda kui õhuvoolu suund natuke muutub.

Anonüümne ütles ...

Ma see kes seda paarisaasta kuuma suve ootab. No kevade kohta niipalju ,et tavaliselt sellistel kevadetel kus see polaarpööris jaguneb kipub meil see soe aeg viibima aga hiljem on soojenemine seda järsem. Aprillis on öökülmasi palju aga mais peaks juba ühe kuumalaine viskama küll. Ütleme nädala üle +25. Samas kuna lund ei ole teab mis palju siis ei tohiks ka kevad sadudega koonerdada. Seega aprill - juuni sajune aga üsna soe eriti eelmise aastaga võrreldes. Märts on aga veel enamuses talvine.

Anonüümne ütles ...

@ 2. märts 2018 12:08
Mida tähendab "täiesti tavapärane Eesti kevad"? Viimase kümnendi kogemused näitavad, et see tavapärasus justkui tähendab -30..+30 kraadi ning lund ja äikest.

Anonüümne ütles ...

@2. märts 2018 13:02

Ilmselt keskmise temperatuuri ja sademete osas.

Anonüümne ütles ...

Täna oli ilm mitmes kohas prognoositust 4-5 kraadi soojem. Seega kevadpäike juba soojendab hoolega ja ei imesta, kui edaspidi päeviti juba niimõneski kohas sulale läheb.

Jüri Kamenik ütles ...

Seda Ringvaate vestlust oli üsna halb vaadata, sest see kärsitu Reikop koguaeg segas vahele ja ei lasknud lauseid lõpetadagi. – jah, ta tahtis liiga palju.
Eks seal on ajaline piirang väga suur, saateaega 7 minutit ja süveneda ei jõua, see vajaks päris korralikku ettevalmistust. Mäletan, kuidas taevasina saatelõik Osoonis käis - mitmed ettevalmistavad koosolekud, katsetused, palju selgitustööd, kuid sellise otse-eetri puhul seda teha ei saa. Siiski ma arvan, et selle saatelõigu tegemine oli piisavalt tähtis ja vajalik.

Täna oli ilm mitmes kohas prognoositust 4-5 kraadi soojem. Nii ja naa, näiteks Pärnus olevat eile kõik sulanud, aga Laagris ei miskit. Eks pilved, liigne tuulevaikus jms tekitab neid lahknevusi.

Anonüümne ütles ...

Väidetavalt oli viimati kevadine polaarpöörise pooldumine 2010 ja 2013. Mõningatel andmetel ka Jaanuaris 2014. Kas on kohta kus saaks seda täpsemalt vaadata ? (kasvõi viimase 10 aasta kohta)

Anonüümne ütles ...

Näiteks kas sellise asja reedaks NO või NAO indeks ?

Margus Arge ütles ...

Ilmateenistus tegi talvest kokkuvõtte. Andke andeks, aga tali kestab veel!! Tuleks õigesti defineerida alguse ja lõpu tärmin!! Aastakümnete keskmise temp.graafikute abil määrata "talihari" e keskpaik ja sealt siis 1,5 kuud ette ning tahapoole.
Teada ju, et suvehari langeb 5...10 augusti kanti. Seal on ka kuumarekord.
Seega on talihari nii 5...10 veebruar. Talve aeg langeb pea täpselt kokku astronoomilise perioodiga. No ei ole nõus praeguse talvelõpu jutuga. Kevadkuu võib märts olla aga statistiline kevad saabub ikka kuu teises pooles. Samuti teete selle arvestusega normaalsest kevadest külma kevade, kuna loete kevade alanuks 1. Märtsist. Ebanormaalne!! On mul mõttekaaslasi??

Anonüümne ütles ...

Olen täiesti nõus, talve peaks lugema lõppenuks siis, kui see ikkagi päriselt läbi saab. Mitte kuude järgi.

Anonüümne ütles ...

Sama siin. Hea meelega teeks talvekuudeks jaanuar - märts.

Jüri Kamenik ütles ...

Kas on kohta kus saaks seda täpsemalt vaadata ? (kasvõi viimase 10 aasta kohta) – Hea küsimus. Polaarpöörise animatsioon ajas https://ds.data.jma.go.jp/tcc/tcc/products/clisys/anim/anim_nh.html (sealt saab valida aasta ja kuupäeva, nii et peab ise läbi kammima ja aru saama, millega kaardil tegu). Lõunapoolkeral on vaid üks suursündmus registreeritud (2012. a).

No ei ole nõus praeguse talvelõpu jutuga. – Nii ja naa. 2013. a jah lõppes talv alles 10. aprilli. Märts võib nii talve- kui kevadkuu olla. Tavaliselt kipub ikkagi 20. märtsi paiku talv lõppema ja algama kevadtalv või isegi varakevad. See soov on mõistetav, et talv võiks muudkui kesta, aga eks loodus toimetab omasoodu. Põrguliku külma tõttu ootavad inimesed kevadet ega suuda teisiti mõelda.

Anonüümne ütles ...

No kui inimeste ootuse järgi, siis lõpetame talve juba 1 veebruariga ära. Vahel on veebruar pehme, lausa kevadkuu.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, mõni sooviks varemgi, samas kevad kipub siis vinduma augustini.

Anonüümne ütles ...

Arvan ikka, et talve kokkuvõte on vale. Iseasi on talvekuude arvestust teha aga siis nii ka rääkida. Ei saa veel rääkida keskmisest soojemat talvest kui tõsine talveilm kestab.
Mõned aastad tagasi oli märts talveperioodi kõige karmim kuu. Kui see kevade arvesse läks on nonsenss.
Olgu pööripäevast pööripäevani arvestus

Jüri Kamenik ütles ...

Kas need võrdpäevsused on paremad, sest vahel lõppeb talv varem või kestab kauem. Nad kasutavad meteoroloogilist ehk kalendaarset aastaaega. Meteoroloogiline talv tähendab perioodi 1. detsembrist kuni märtsini, seega kolm kuud. Selline määratlus on puhtpraktiline (raamatupidamisvõte), et oleks parem teha aastaaegadest kokkuvõtteid.
Kokkuvõtteks: meteoroloogilisi aastaaegu määratletakse kolme kalendrikuu kaupa, et oleks lihtsam arvestusi pidada. Neil pole mingit otsest seost loodusega, vaid see määratlus on puhtpraktiline. Seetõttu on igal aastal kõik meteoroloogilised aastaajad olemas samal ajal, sõltumata ilmast ja ilmastikust. Meteoroloogiline talv on detsember, jaanuar, veebruar. Mõnikord tuntakse meteoroloogilisi aastaaegu ka kalendaarsete aastaaegade nimetuse all, mis võib keskmisele inimesele tunduda ilmselt palju loogilisem ja arusaadavam. Ometigi kasutatakse viimast nimetust vähem.