pühapäev, 25. märts 2018

13. nädala ilm (26.–32.03.2018)

Kommentaariumi viide

1. aprillil oli siin aktiivse madalrõhkkonna põhjaserv. Seetõttu pilvisus tihenes ja õhtul hakkas lõuna poolt alates sadama (märg lumi, jäätuvad sademed, hiljem ka vihm). Puhus ida- ja kirdetuul 5–12, saartel ja rannikul puhanguti 15–17 m/s. Õhutemperatuur oli 1...5 °C (hommikul kuni –6,2 °C Narvas).

Kairo Kiitsak‎. Veidi haruldasem 9-kraadine haloring (keskosas õrnalt) koos seda ümbritseva suure 22-kraadise haloga Lääne-Virumaal Simunas 1.04.2018.
Tavalisim on 22° halovorm. Nagu nimetuski ütleb, on selle tajutav nurkraadius 22°. Niisugune halo tekib tavaliselt enne sooja frondi või oklusioonifrondi saabumist, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Sel juhul on pilvedes või (kui on sobivad tingimused, siis) ka maapinna lähedal teemanttolmus olevad jääkristallid kuusnurksete põhitahkudega prismad, mis paiknevad kas segipaisatult või nõrgalt orienteeritult. Kuna jääkristallis oleneb täpne vähim kaldumisnurk valguse lainepikkusest, ilmnevadki spektrivärvused, nii et halo on nõrgalt värviline: tajutava ringi sisemine osa on punakas, välimine aga sinakas. Üsna sageli on haloringil näha ka eba- ehk valepäikesed, mis viitavad sellele, et teatud hulk jääkristalle paikneb korrastatult: nad on ühesuguse orientatsiooniga.
Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22° halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel”. Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu.”  Kas nendel ilmavanasõnadel on tõepõhi all? See halovorm tekib tavaliselt kiud- ja kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti seotud olla läheneva ilmamuutusega (front, tsüklon või selle lohk), kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. aasta 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik. Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all (tuulenihe, õhurõhk langeb samal ajal), on ilma halvenemine üldjuhul üpris tõenäoline.

Kairo Kiitsak. Lumesadu Tartu linnas 1.04.2018 hilisõhtul.

31. märtsil liikus Kesk-Euroopas süvenev madalrõhkkond põhja poole ja selle põhjaserv tuli Läänemere kohale. Lätis oli täituv osatsüklon ja Soome lahel kitsas kõrgrõhuvöönd. Nii oli mere ääres vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, mujal pilves ja ennelõunal sadas kohati kerget lund.
Puhus ida- ja kirdetuul 1–7 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C (hommikul kuni –9 °C).

Ott Tuulberg. Ühendkuningriik, Christchurch Park, Ipswich, Suffolk, 31/03/2018. 

Seevastu Laagri pakkus päikeselist ilma.

30. märtsil liikus tsüklon Poola rannikult Leedu poole. Seetõttu pilvisus tiheneds ja Liivi lahe ümbruses ja Eesti lõunaservas sadas lund. Päeva peale sajuala nihkus, kuid Põhja-Eestisse ei ulatunud.
Puhus idakaartetuul 5–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur oli –1...3 °C, lumesaju all kuni –2 °C.

Kui meil on alates edela poolt lumesajune ilm (põhja pool jätkub päikeseline), siis mõnel pool maailmas leidub ohtlikke nähtusi. Nii näiteks raevutseb Vaiksel ookeanil 4. kategooria orkaan JELAWAT, mille kohta lähem info http://www.tropicalstormrisk.com/tracker/dynamic/201803W.html ja http://www.jma.go.jp/en/typh/.



‎Ain Vindi‎. Sajused kõrgkihtpilved. Altostratus praecipitatio. Pildistamise ajal sadas nõrgalt lund. Võrumaa. Holsta küla. 30.03.2018.

Riigi Ilmateenistus · Rahulikke saabuvaid kevadpühi! 
Naljapäevale kohaselt saab siin-seal lumesadu näha. Aga pole hullu, vaatasime järgi, kuidas on möödunud eelmised 1. aprillile langenud pühad ja lumiseid leidub nendegi seas.
Kuidas seekord?
Selle aasta Lihavõttepühade ilm on tõenäoliselt muutliku meelega. Öö vastu 1. aprilli on võrdlemisi selge taevaga ja veel karge – õhutemperatuuriga –1...–6 °C. Päevane ilm sõltub suurel määral Kesk-Euroopa poolt läheneva madalrõhkkonna liikumisteekonnast. Tõenäoliselt kaardub madalrõhkkonna serv üle Eesti. Kirdetuul tugevneb puhanguti 12, rannikul 15 m/s. Läti poolt kandub meile tihedam pilvemass ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. Õhtu poole tuleb sadu põhja poole, üksnes Eesti loodeserv võib lumest pääseda.
Kui madalrõhkkond 1. aprilli üllatuse teeb ja enam lõunanaabrite kohale koondub, vaid siis piirdub sadu Eesti lõunaservaga. Õhutemperatuur on 0 °C-st jääpinnalt puhuva tuulega rannikul kuni 5 °C-ni Loode-Eestis (!), mis võib mõjuda üllatavana.


26. ja 29. märtsi ilm: aina selge, ei ühtki pilvi peale mõne rünkpilve päeval ja joonpilve muul ajal.

29. märtsil oli Läänemere põhjaosa kohal kõrgrõhuhari, lõunaosa kohal madalrõhuala kirdeserv. Nii oli päikesepaisteline kuiv ilm, pilvisem vaid Kirde-Eestis.
Puhus muutliku suunaga tuul 1–6, pärastlõunal Liivi lahe ümbruses tugevnes kidetuul 5–12 m/s. Õhutemperatuur oli 0...4 °C (hommikul kuni –12,2 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Tsüklon liigub Poola rannikult Leedu poole. Seepärast lõuna poolt pilvisus tiheneb. Ennelõunal hakkab Liivi lahe ümbruses ja Eesti lõunaservas lund sadama. Päeva peale sadu levib, kuid Põhja-Eestisse tõenäoliselt ei ulatu. Puhub idatuul 5–10, saartel ja läänerannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on –1...3 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (31.03.) on taas kõrgrõhkkond ülekaalus. Sajupilved lähevad ka Lõuna-Eestist ja taevas selgineb. Idakaartetuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kohati kuni –13 °C, päeval tõuseb 1...6 °C-ni, jääpinnalt puhuva tuulega rannikul jääb 0 °C lähedale.
Pühapäeval (1.04.) tuleb Kesk-Euroopast aktiivse madalrõhkkonna serv Eestini ning tõstab ida- ja kirdetuule tugevamaks. Lisandub pilvi ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. Sadu levib edasi põhja-loode suunas. Õhutemperatuur on öösel –2...–6, Põhja-Eestis võib veel –8 °C-ni langeda, päeval 0 °C-st jääpinnalt puhuva tuulega rannikul kuni 5 °C-ni sisemaal. Kui madalrõhkkonna liikumine aeglasemaks kujuneb, siis võib Eesti loode- ja põhjaosas koguni veel paar kraadi kõrgemale tõusta.
Esmaspäeval (2.04.) jätkub madalrõhkkonna liikumine põhja-kirde suunas ja selle servas puhub siinmail tugev loodetuul; sajab enamasti lund ja tuiskab. Kui madalrõhkkond Peipsi järve äärde suundub, siis võib idapoolsetes maakondades ka vihma tulla ja sel juhul on jäiteoht suur. Madalrõhkkonna liikumistrajektoor võib veel muutuda ja pole välistatud ka kaugema kaarega Venemaa poole suundumine. Sel juhul on päeval saju võimalus Lääne-Eestis juba märksa väiksem, ida pool aga ikka suur ning sadu tuleb siis alla põhiliselt lumena. Õhutemperatuur on öösel –3...1, päeval –1...4 °C.
NB! "Ilm eeloleval ööl ja homme päeval" ja "Ilm järgmistel päevadel" põhineb tavaliselt Ilmateenistuse päevade ja nädalaprognoosil juhul, kui ei märka ilmakaartidel oluliselt erinevaid arenguid või täpsustamist vajavaid asjaolusid (sagedamini äikesega seotud olukordades), seega on tegu ikkagi kahe erineva analüüsiga. Viited on hüperlingitud. Lisaks korrigeeritakse keelelist poolt, kui vaja (arvuvahemikud märgitakse vähemalt kolme punktiga, miinusmärk aga enn-kriipsuna, mis on mõttekriipsuga samaväärne).
Vahel esineb Ilmateenistuse kodulehel märkus "Tehnilistel põhjustel ei ole andmed saadaval. Proovige mõne aja pärast uuesti." See on seotud nn serveripuhkusega, mida tehakse tavaliselt kella 1-2 vahel öösel, kuid vahel on ette tulnud ka keskpäeval või isegi muul ajal.

Lumekaart 29. märtsi kohta (Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Mure: Miks ilmateenistuse lumekaart niimoodi valetab? Ristnas 0,0 cm lund ei tähenda, et ülejäänud Hiiumaal nii on!!!
Suures osas Kõpu poolsaarel on lund üle 10 cm! Ja ma ei räägi tuisukuhjadest. Miks tõmmatakse Ristna olematu lumi üle kogu poolsaare??? Meil on siin veel väga kena valge talv https://imgur.com/a/HhjpDPilt tehtud Kõpus ja nüüd palun vaadake lumekaarti, mis näitab ÜMMARGUST nulli tervel poolsaarel!
Võib vastata nii: Need on interpoleerimisvõlud. Programm interpoleerib automaatselt olemasolevate punktide järgi pinna. Andmed on ainult vaatluspunktide kohta, vahepealsete alade kohta ei tea me midagi.

28. märtsil oli Läänemere kohal kõrgrõhuala. Seepärast oli vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, õhtuks jõudsid Põhja-Eestisse Soomest hooglumed (peamiselt Lahemaal). 
Puhus valdavalt läänekaartetuul 2–8, põhjarannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli –2...2 °C (hommikul kuni –15,6 °C).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala. Nii on päikesepaisteline kuiv ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1–6, pärastlõunal Liivi lahe ümbruses tugevneb kagu- ja idatuul 5–10 m/s. Õhutemperatuur on 0...4 °C (hommikul –1...–12 °C).
Ilm järgmistel päevadel. Suurel Reedel (30.03.) kõrgrõhuvöönd veidi taganeb Venemaa poole, sest Läänemere lõunavete poolt avaldab survet madalrõhkkond. Öö on veel selge taeva, nõrga idakaartetuulega ja külm. Õhutemperatuur langeb –5...–10, kohati kuni –15 °C-ni. Päeval tuleb pilvekiht Eesti kohale ja Lõuna-Eestis sajab ka lund. Idakaartetuul on mõõdukas. Õhutemperatuur on –1 °C-st Lõuna-Eestis kuni 3 °C-ni päikeselisemas Loode-Eestis.
Laupäeval (31.03.) on taas kõrgrõhkkond ülekaalus. Ilm on sajuta ja selge taevaga. Puhub nõrk idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –4...–9, kohati kuni –14 °C, päeval tõuseb 0...5 °C-ni, jääpinnalt puhuva tuulega rannikul jääb 0 °C lähedale.
Pühapäeval (1.04.) tuleb Kesk-Euroopast aktiivse madalrõhkkonna serv Eestini ning muudab ida- ja kirdetuule tugevamaks. Lisandub pilvi ja Lõuna-Eestis hakkab lund sadama. On võimalik, et sadu levib edasi põhja-loode suunas, kuid see vajab veel täpsustamist. Õhutemperatuur on öösel –2...–7, Põhja-Eestis võib veel –10 °C lähedale langeda, päeval 0...3, Kui Põhja- ja Loode-Eestisse sajupilved ei jõua, siis tõuseb koguni 5 °C ümbrusse. 

Tänavused "esimesed" läätspilved.28.03.2018 Laagris

Tuleohust. Seoses kuivade ja päikeseliste ilmadega on hakanud tuleoht Kagu-Eestis suurenema (või kas ikka on? – mõni murelik kodanik on sellele tähelepanu juhtinud).
Mida sellest arvata? Kas loota sademetele, et tuleoht ei suureneks? Ühe seisukoha järgi ei tohi, sest tuleoht on siis, kui tuld teed, aga kui tuld teha ei anna kuidagi ega sãdet ole, siis pole ka erilist tuleohtu. Samas, tulekahju tekkeks pole tuld ega sädemeid vaja, sest piisab, kui on klaasikild ja päikesepaiste – kiirte koondamisega võib temperatuur tuleohu korral tõusta süttimistemperatuurini, mida on korduvalt juhtunud.
Kuigi tuleohtlikku olukorda ja tulekahjusid endid on peetud looduslikuks, mis on "normaalne" (tõepoolest, inimtegevusest sõltumatult ju esineb ka tulekahjusid), ei tule klaas loodusest (looduslik klaas on ka olemas – see on obsidiaan, aga Eestis seda pole), vaid inimestelt. Ilmselt seetõttu peetakse üldiselt tulekahjusid väga taunitavaks nähtuseks ja arvatakse, et neid ei peaks olema. Ometigi arvatakse ka Eestis, et tulekahjusid, vähemalt kulupõlenguid, võiks enne tuleohtlikku aega olla, et vähendada puukide arvukust.
Ilmselt tegelikku tuleohtu siiski ei ole, sest talv kestab ja lumi on maas, kohati on lund väga rohkesti. Seega on tuleohukaardil tegu vaid arvutusliku (teoreetilise) näitajaga ehk tuleohuindeksiga. 
Metsade tuleohu indeks arvutamisel võetakse arvesse õhutemperatuur päeval n kell 15:00 kohaliku aja järgi, kastepunkti temperatuur päeval n kell 15:00 kohaliku aja järgi ja kuivade päevade arv – indeksit summeeritakse saju alguseni, piisavalt suurte (vastavalt etteantud kriteeriumidele) sademete puhul muutub indeks nulliks ja arvutamist alustatakse uuesti. 
Kuigi on mõeldav, et tuleoht esineb ka tegelikkuses puude ja põõsaste võrades, sest päikeselised, kuivad ja üsnagi tuulised ilmad mõjuvad väga kuivatavalt, ei ole tulekahju alguse saamine võradest tõenäoline. 

Tuleohuindeks 28. märtsi seisuga (Ilmateenistus).

27. märtsil tuli Skandinaavia keskosast  kõrgrõhuala üle Läänemere kagu suunas. Nii oli vähese ja  vahelduva pilvisusega ilm, päeval ja õhtu poole sadas kohati vähest hooglund (arenes konvektsioon). 
Puhus põhjakaartetuul 3–8, õhtul põhjarannikul loode- ja läänetuul puhanguti kuni 9 m/s. Õhutemperatuur tõusis –3...–0 (hommikul oli kuni –15,4 °C), Lõuna- ja Lääne-Eestis kuni 1 °C-ni.


Rünksajukas puistab mere kohal hooglund ja kaks kassi tantsivad salsat 27.03.2018 Laagris.


Lumekaardid tööpäeva ja pühapäeva kohta (Ilmateenistus http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).
Kommentaar ilmahuviliselt Ainilt: Mittetööpäevadel kaob Otepääl lumi ära. Aga muidu võiks selle Otepääl oleva ala ida poole välja venitada, sest Kanepi ümbruses on ka alati rohkem lund. 
Lihtsalt vähe mõõdupunkte on järele jäänud. Vanasti mõõdeti igas majandis ilmaandmeid. Ilmselgelt on meie väikese aga suure kliimaerinevusega riigi kohta liiga vähe ilmajaamu.
Võru on ikka lage olnud, sealt mõni km eemale ja lumi alati olemas.

***
Talvine, kuid kevadmärkidega nädal.

(Kevad)talv kestab. Nädala alguses liikus madalrõhulohk üle Läänemere ja Soome lahe kagusse ja lumesadu liikus lõuna poole, tuues värske lumekihi. Selle järel tugevnes Skandinaavia keskosas kõrgrõhuhari, mille mõjul ilm selgines.
Puhus enamasti kirdetuul 5–10, rannikul puhanguti 16 (hommikul lõunaservas veel edela- ja läänetuul), kuid õhtul nõrgenes. Õhutemperatuur oli –1...–4 °C, edela pool soojem, kuid õhtul langes paiguti –10 °C-ni.
Ülejäänud nädal on peamiselt sajuta ja talvine: hommikuti kuni –15 °C ja päeviti 0...–5 °C, kohati ja lühiajaliselt ka soojem. Suuremat lumesadu ja tuisku on tõenäoliselt oodata aprilli alguses, kuid soovitan siiski silm peal hoida jooksval ilmaprognoosil. Nagu ikka – elame-näeme!

Pilvelumestus Kariväraval 24.03.2018 kell 12:15
Pilvelumestus on ümmargune või ovaalne auk pilvedes [enamasti kiudrünk- (Cirrocumulus) või kõrgrünkpilvede (Altocumulus) puhul]. 
See nähtus tekib siis, kui pilved koosnevad allajahtunud veepiisakestest, mille temperatuur on 20...30 °C, kuid jäätumist esialgu ei toimu, sest jäätuumakesi pole piisavalt. Kui tekib mingi häiring, näiteks sõidab lennuk või lendab linnuparv pilvekihist läbi, siis võib nt  aerodünaamilise rõhulanguse tõttu moodustuda hulgaliselt jääkristalle ehk tekivad jäätuumakesed. Need võivad vallandada doominoefekti ehk allajahtunud veepiisakesed külmuvad peaaegu otsekohe jääkristallideks kuni teatud kauguseni häiringust. Tekkinud jääkristallid langevad sajujoontena pilvekihist välja. Seetõttu jääb pilvedesse tihti kontsentriline ring või auk.  

47 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Euroopa pikk prognoos pakub kevadele tõsist läbimurret 8 aprilli paiku. Lühem prognoos juba varem. Igaltahel seda külma tuleb umbes nädal veel kannatada.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, talv jätkub natuke aega veel. Postitus on natuke põhjalikum nüüd, sh lisatud tagasiulatuvalt nädala alguse ilma kokkuvõtte

Anonüümne ütles ...

Täna õhtune Norra ilmajaama väljund täitsa meeldib mulle. Lootus, et alates 04 saabub kauaoodatud + meite maale. Aga üldse ei imesta, kui hommikune prognoos selle juba miinuseks muudab :D

Jüri Kamenik ütles ...

Just, mine sa tea, kaua see talv veel kestab!

Anonüümne ütles ...

GFS igaltahel lükkab selle soojenemise sinna 8 aprilli kanti.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, nii see muudkui nihkub ...

Anonüümne ütles ...

Huvitav kumb oma prognoosi oluliselt enne muudab ? Euroopa oma jonnakalt seisukohal ,et 4.aprilli paiku soojeneb oluliselt. GFS aga endiselt külmaga sina peal.

Anonüümne ütles ...

kust neid mudelite andmeid näeb?

Anonüümne ütles ...

Ei taha ära sõnuda, aga millist lumetormi GFS hetkel meile järgmise nädala alguseks lubab...

Anonüümne ütles ...

Vaata Wetterzentrale.de ja seal menüüs ilusti olemas. GFS on ameeriklaste variant ja ECWMF on Euroopa oma jne.
1 ja 2 apriilil võib tulla jah märkimisväärne kogus tahket sadu aga eelkõige põhjapoolsemas osas eestist. Lõuna pool ilmselt vahepeal tuleb ka vihmana. Tuiskama ilmselt ei hakka kuna kraad on pigem seal nulli ringis.

Anonüümne ütles ...

Miks ilmateenistuse lumekaart niimoodi valetab? Ristnas 0,0 cm lund ei tähenda, et ülejäänud Hiiumaal nii on!!!
Suures osas Kõpu poolsaarel on lund üle 10 cm ! Ja ma ei räägi tuisukuhjadest. Miks tõmmatakse Ristna olematu lumi üle kogu poolsaare ??? Meil on siin veel väga kena valge talv !

Anonüümne ütles ...

https://imgur.com/a/HhjpD

Tõestuseks !!! Just tehtud pilt!!!

Anonüümne ütles ...

Pilt tehtud Kõpus ja nüüd palun vaadake lumekaarti, mis näitab ÜMMARGUST nulli tervel poolsaarel !

Jüri Kamenik ütles ...

Lumekaardist on postituses juttu. Need on interpoleerisvõlud. Programm interpoleerib automaatselt olemasolevate punktide järgi pinna. Andmed on ainult vaatluspunktide kohta, vahepealsete alade kohta ei tea me midagi.
Tuiskab ka sooja ilmaga. Tuisk ei ole vaid lume edasikandumine mööda maapinda, vaid lume kandumine õhus tuule mõjul, kusjuures tekivad hõredamad ja tihedamad kohad.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et kordub 2016 aastale sarnane aasta sademete osas, ehk et loe ja põhi tulevad siinmail põuased ja ida ning kagu tulvavetega.
Seetõttu prognoosin, et homne sadu kohe kindlasti põhjarannikuni ei jõua ning 2. aprilli tuisk jääb ka ära, idas-kagus on see võimalus vaid.

Jüri Kamenik ütles ...

Ohjestas, et ei saagi aprillituisku ja tuleb niru suvi.

Anonüümne ütles ...

bljäääd, ma eile õhtul vaatasin, et trollid prognoosivad järgmiseks laupäevaks +15. Täna hommik venkud pühapäevaks suisa +18. No kui nii tõesti, siis tõepoolest kevad tuleb pauguga :D Laksust +18 kevadel on eestlase jaoks ju täielik rannailma.

Anonüümne ütles ...

Jah ainult kui see kõik aprillis äikesega ei lõpeks.

Anonüümne ütles ...

Ideaalis võiks küll järgmine nädal teha paar tugevat plussipäeva, võtaks selle jääkolaka ja lume ära ning seejärel paar ööd jälle -10 teha. Siis tahendaks kenasti ära.

Jüri Kamenik ütles ...

Ilmselt seda ei juhtu, samas kes teab. Ilmselt tuisk tuleb ja tuleb ka see tohutu soe (nagu nad ütlevad, kevad paugutab kohale).
Seda äikest aprillis jah ei taha, sest kohe meenub 2015. a metsik aprilliäike ja sellele järgnenud suvi.

Anonüümne ütles ...

No siis võiks see kuumus maini jutti kesta ja siis alles suure joonpagiga eemalduda.
Euroopa mudeli järgi võiks õhumassi järgi päevasel ajal vist kuni 25 kraadi 8. aprillil tulla.

Jüri Kamenik ütles ...

Nii varasel ajal vast 20 kraadi selge ilmaga. Piia Post: FMI ilmaäpp näitab mulle järgmiseks pühapäevaks 20 kraadi sooja!

Anonüümne ütles ...

@ 30. märts 2018 18:51
Lähtusin maksimumtemperatuuri osas 06.04.2016 juhtumist, mil +5-ne isokas tõi kuni 20 kraadi. Seega +10-ne isokas, mida Euroopa mudel näitab/näitas, peaks kuni 25 tooma.

Hetkel näitavad osad ennustused esmaspäevaks kuni 20 cm värsket lund, millele võib 3 päeva hiljem järgneda 15-20 kraadine soe.

Anonüümne ütles ...

Tundub et minu nädal tagasi broneeritud rehvivahetus 6 aprilliks õigustab end igati :D Sobiks vist ka M-sporti ilmaennustajaks :D :D

Anonüümne ütles ...

Tere! Juhin tähelepanu kuupäevale - 13. nädala ilm (26.–32.03.2018) :)
Aitäh huvitava blogi eest!

Anonüümne ütles ...

Ei ole esimene kord. Kas mingi vigane programm sülitab vigaselt kuupäevad ette või nimelt vaatab kui ruttu seekord märgatakse.

Anonüümne ütles ...

32.03 on palju mugavam kui 01.04, Jüri on seda alati teinud

Anonüümne ütles ...

Mugavam võib olla, aga siiski võiks korrektselt kirjas olla. Mõni vb vaatabki, et Jüri ei tea päevade arvu kuudes.
------------------------------------------------
Kella 3veerand 12-se seisuga ei tohiks esmaspäevane tuisk Viljandi-Kunda joonest läände ulatuda.

Anonüümne ütles ...

Jutt käib siis HIRLAMi mudeli kohta.

Anonüümne ütles ...

Mis seda suurt sooja puudutab, siis oodakem teisipäevani. Ei taha pessimist olla, aga raudselt jälle jäävad sellest soojast riismed järele või taandatakse jälle itta-kakku.

Anonüümne ütles ...

No igaltahel juunis hoidke silmad lahti. Varasemat arvestades on suur oht ,et pealkirja ilmub 31 juuni.

Anonüümne ütles ...

GFS viimane väljund näitab neljapäevaks kuni 18 kraadi sooja ja labiilsust.

Anonüümne ütles ...

Sisemaal võimalik aga mere ääres sh. Tallinnas unustage ära. Nii 20 - 30 km tuleb merest eemale minna ,et sellist sooja nii vara saada

Anonüümne ütles ...

Aga huvitav oleks, kui nüüd nädala alguses sajaks paks lumi maha ning seejärel tuleks kohe nii suur soe otsa, et lumi ei jõua vahepeal ära sulada.

Anonüümne ütles ...

Kas kellegil veel selline probleem on ,et ilmateenistuse lehekülg ei lase aprillikuude kuu kokkuvõtet 2017 näiteks vaadata ? (Vahet pole millise aastanumbri ette lükkad)

Anonüümne ütles ...

Jah, sellega mingi probleem.

Anonüümne ütles ...

Palju siis esmaspäeval lund tuleb?

Anonüümne ütles ...

@ 31. märts 2018 13:20
Oleneb tuulesuunast. Kagu- ja lõunakagu-tuulega on Tallinnas 18 kraadi sama võimalik kui sisemaal. 6. aprilli 2016 juhtum oli õhumassi poolest väga sarnane.

Anonüümne ütles ...

Üksikud kohad saavad ilmselt üle 20cm lund, oleneb, millist trajektoori tsüklon liigub.

Anonüümne ütles ...

Ma loodax, et see suur soojus ära jääb. Natuke liiga varavõitu on veel. Tulex ta veel 20.apr. paiku. MÄR

Anonüümne ütles ...

Oleneb, millist trajektoori tsüklon liigub? Me räägime tsüklonist, mis jõuab meile kohale homseks õhtuks ja me ei tea ikka veel, millist trajektoori mööda ta liigub ? Olen jälginud YR.NO, Foreca.com, gismeteo.ru, GFSmudel - kõik need on päevi ennustanud, et tsüklon läheb otse üle Eesti. Hirlam näitab ainukesena, et tsüklon toob vaid kagueestisse uduvihma ja möödub peipsi järve tagant.
Kui Tallinlased esmaspäeval 20cm lume otsas ärkavad siis on nemad kindlasti šokis, sest keegi pole ju öelnud!
Kui 2008 novembrikuus tuisutsüklon Irmela tuli, oli see NÄDAL aega ette teada, et see läheb üle eesti ja paluti olla valmis. Nüüd ei suudeta isegi 24 tundi ette ennustada.....

Anonüümne ütles ...

Tänapäevase tehnika juures suudetakse kindlasti palju täpsemalt ennustada kui 2008, aga kuna arvuti mudelprognoos on muutunud mitmekülgsemaks ja analüüsimiseks kasutatakse rohkem informatsiooni, siis on see olukord jätnud ka ametlikud ilma ennustajad vahest kõhklevale seisukohale, ma arvan. 2008a. läks lihtsalt õnneks ja tsüklon lipsas otse üle. Ilma ennustamise juures tasub jätta ka enesekindel mulje ja asi nii tegelt toimib paremini. ;)

Anonüümne ütles ...

Tsüklon läheb äkki natuke siit vöi hoopis sealt: mida enam jätta neid valikuvõimalusi ennustusse tekitatakse kunstlikult ebapädev prognoos, mida tõlgendatakse just nii, nagu 31. märts 2018 20:35 kommentaar. Tänapäeva inimene on igasugu informatsiooni suhtes nagunii sadu kordi tundlikum, kui 20-30 aastat tagasi. Niiet kindlamat meelt EMHI poolt. ;)

Anonüümne ütles ...

No tõepoolest, millega seal EMHIS tegeletakse? Kas tõesti on pikad pühad ja veebis kajastub neljapäeval tehtud prognoos? Või tõesti ollakse tsükloni liikumise osas nii kardinaalsel arvamusel? Vaadake või Soomlaste poolt pakutavat tsükloni liikumist- esmaspäeva hommik tuleb jälle ootamatu ning püüdke Tallinn-Tartu mnt vältida ...
https://www.supersaa.fi/sadetutka/eurooppa/

Jüri Kamenik ütles ...

Tere! Märkusi ja tagasisidet:
• jah, märkus on õige, kuid ei soovinud rikkuda arvulist harmooniat, lisaks on 13. nädala ilm (26.–32.03.2018) palju lühem ja kompaktsem kui 13. nädala ilm (26.03–1.04.2018), kuid selle saab ju ära muuta. Päris alguses oli tõepoolest programm, mis neid kuupäevi ette söötis ega olnud piiratud 31. kuupäevaga, hiljem võis selles teatud mugavust märgata. Liiga suuri erinevusi lubada ei saa, maksimum on 34. kuupäev (kui kuus 31 päeva, nt mais), mida tulnud kasutada, aga sel juhul on kaldkriipsuga lisatud ka kalendrijärgne kuupäev.
• M-Sport soovib eeskätt teeilma kohta, ehk prognoosida tuleks teepinnaseisundit. Midagi tuleb öelda ka õhus toimuva kohta, näiteks pilvisus, sademed, tuul. Kas igaüks sinna sobiks, vat ei tea.
• Soe siiski tuleb, aga iseasi, kas pigem 10 või 17 °C. Samuti näib tekkivat teatav äikeseoht.
• Ei lase jah, see on seotud serveripuhkusega, millest postituses ülevaade olemas.
• 20 cm lund on usutav küll, kuigi see näib märg lumi olevat. Meenub 2003. a, kui oli ka aprillis lumetorm, aga siis oli külmem ja tuiskas 3 päeva järjest.
• Jah, kummalised lood nende trajektooride ja prognoosidega.

Anonüümne ütles ...

20 cm pole usutav, sest esiteks on see märg lumi, mis oma raskuse all lössi vajub; teiseks tuleb see sadu tuisuga, mis kannab lund ka kraavitäiteks.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see 20 cm on võetud sajuhulga järgi, et 1 mm võiks olla 1 cm.