pühapäev, 4. veebruar 2018

6. nädala ilm (5.–11.02.2018)

Kommentaariumi link / Ilmainstituut OÜ
Blogis tekkinud katkestus tekkis Kääriku suusaseminari tõttu, https://drive.google.com/file/d/1rbQTu9CkBPYbe1OJnju5lqRMilEIlHlp/view?usp=sharing. Palume ebamugavuste pärast vabandust!
Intervjuu Hannes Tõnissonigahttps://sport.err.ee/681177/tanaku-ilmaennustaja-ilma-on-voimalik-ennustada-isegi-99-tapsusega. Kogemus on sarnane, ainult selle vahega, et ettevalmistavat aega oli vähem, sest tööpakkumine tuli alles aasta alguses, napilt enam kui kuu aega tagasi.
95...99-protsendiline täpsus on võimalik hetkeennustuses ehk ülilühiajalises prognoosis (nowcasting, vt pikemalt http://www.meteoswiss.admin.ch/home/measurement-and-forecasting-systems/warning-and-forecasting-systems/nowcasting.html, üks vana ettekanne http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/04/mannik_ettekanne_2006.pdf).

Talve tagamaadest: https://heureka.postimees.ee/4400701/riigi-ilmateenistus-reetliku-talve-pohjuseks-on-jaavaba-meri?. Kommentaariks, et talve iseloomu määrab siiski meil globaalne olukord, eriti see, mis toimub põhjapoolkeral: Rossby ehk planetaarsete lainete asend ja dünaamika, polaarpöörise tugevus ja dünaamika (seda väljendatakse AO indeksina) ja selle derivaat NAO indeks (Põhja-Atlandi ostsillatsioon) vs. Siberi antitsüklon (Euraasia mandril toimuv).
Regionaalsemalt määrab Eesti ilmastikku suuresti Barentsi mere seisund: kui palju on seal jääd (kui jääd pole, siis väheneb aastaaegade kontrastsus). Mingil põhjusel on Islandi miinimum suures osas nihkunud Teravmägede ja Novaja Zemljani ehk osaliselt kolinud Barentsi mere kohale (T. Soomere ettekanne, slaidid 44 ja 45, kanti ette Nidas http://www.baltic-earth.eu/events/nida2016/presentations.html). Muutliku ja püsimatu talve põhjusi tuleb otsida niisiis eespoolnimetatud asjaoludest.
Kohalikud põhjused, mis puudutavad mõningaid tugevaid lumesadusid, on Läänemere seisund (veetemperatuur, jäätumise aste) ja õhumass selle kohal (see määrab kihistuse tüübi – labiilne, stabiilne või ükskõikne ehk indiferentne) ehk nendevaheline vastastikmõju, mille osas siis räägitakse vahel mereefektist (lake-effect snow, tuleb juttu ka ilm.ee reedeses ilmateates). Vahel toob rohkelt lund ka kohaliku tekkega tsüklon.
Võrreldes eelmiste aastatega on talv saanud üsna tugeva sõnaõiguse ega näi veel niipea lõppevat, sest Siberi antitsüklon on jõudnud Läänemere idakaldale ja tundub, et suudab suunata tsüklonid liikuma põhja. See siiski väga külmi ilmu ei tõota. 24. veebruariks võib juba ilm olla kevadhõnguline, kuid elame-näeme!

Riigi Ilmateenistus · 2017. aastal registreeris põhjamaade välgudetektorvõrgustik NORDLIS Eesti piirkonnas kokku 29957 pilv-maa-välku (terminitest). Seda on märgatavalt vähem perioodi 20052017 keskmisest (43000 välku aastas).
Aastane pilv-maa-välkude koguarv oli mullu suurim Maardu ümbruses, kus neid registreeriti ühtekokku 1413. Tallinnast 20 km raadiuses oli 1126 pilv-maa-välku. Kõige vähem lõi välku Lihula, Räpina ja Põlva ümbruses, vastavalt 206, 166 ja 155 välku.
Sveni eksklusiivkommentaar: ATD kaardi põhjal Euroopa välkudest 2017 tundus, et Eestis ei olnud väga oluliselt rohkem välke kui 2016, samas kindlalt enam kui 2015. Ainus vahe, et 2017 tundus, et enim äikest oli Tallinn-Pärnu joonel, samas kui 2016 pigem kagus-idas, põhjuseks ilmselt see suurtorm, mis 12.08. tekitas välke seal joonel eriti palju.

10. ja 11. veebruaril ulatus Läänemerele Venemaa kõrgrõhuala lääneserv. Seetõttu püsis valdavalt pilves ilm, kohati sadas vähest lund (udulumi ehk lumeterad). Puhus idakaartetuul 18 m/s (hiljem, 11. veebruaril, oli ülekaalus kagutuul). Õhutemperatuur oli päeval 3...6 °C, vaid 10. veebruaril oli lääne pool enne päikesetõusu kuni –14 °C.



 Kihtpilved ja udulumi 10. veebruari õhtul Alatskivil.

Kihtpilved 11. veebruaril Alatskivi ja Peatskivi vahel. 

9. veebruaril ulatus Läänemerele Venemaa kõrgrõhkkonna hari. Seega oli pilves, selgimistega ilm, üksikutes kohtades sadas veidi lund, saju tõenäosus oli suurem saartel ja Eesti idaservas. Puhus muutliku suunaga või idakaartetuul 08 m/s. Õhutemperatuur oli 4...11, saartel 1...4 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerele ulatub Venemaa kõrgrõhuala lääneserv. Nii on valdavalt pilves ilm, kohati sajab vähest lund, on udu ja härmatist. Puhub idakaartetuul 28, põhjarannikul ida- ja kirdetuul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on päeval 3...6 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (11.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja pärastlõunal tuleb Skandinaaviast Läänemerele madalrõhkkonna serv. Vähest lund sajab vaid kohati. Tuul asendub kagu- ja päeva jooksul veidi tugevneb, rannikul õhtul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel 4...10, päeval 1...5 °C.
Esmaspäeval (12.02.) jõuab Oslo lähistele uus aktiivne osatsüklon, mille idaserv ulatub üle Eesti – mitmel pool sajab lund. Kagutuul tugevneb: rannikul ulatuvad tuuleiilid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel 2...7, päeval 0...3, saartel kuni 1 °C.


Talve külmim päev härma ja uduga (kihtpilvedega) Laagris.

8. veebruaril tuli kõrgrõhuhari lõuna poolt üle Läänemere. Selle mõjul oli muutliku pilvisusega ilm, mõnel pool oli pikemalt päikesepaistet näha, üksikutes kohtades sadas vähest lund, kohati oli uduvine. Puhus lõunakaartetuul 39, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, mis õhtuks nõrgenes. 
Õhutemperatuur oli 1...–10 °C, kuid hommikul mõõdeti sisemaal ida pool kõrgrõhuharja mõjul kuni –15 °C (Tiirikojal 15, Rannu-Jõesuus ja Tartu lähedal Reolas 15,2, Mustvees Piirivalve Kordoni juures 15,8 °C), samal ajal oli vastu Läänemerd üksnes 0 °C. Õhtul langes mitmel pool –10 °C-st madalamale, kuid pärast pilvisuse tihenemist tõusis taas.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuhari tuleb Venemaalt Läänemerele ja levib aeglaselt põhja suunas. Seega on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades sajab veidi lund, saju tõenäosus on suurem saartel ja Eesti idaservas. Puhub idakaartetuul 28 m/s. Õhutemperatuur on 4...10, saartel vaid 1...4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (10.02.) jääme kõrgrõhkkonna serva. Öösel on sajuvõimalus väike, kuid päeval lisandub pilvi ja kohati võib vähest lund sadada. Puhub nõrk idakaatetuul. Õhutemperatuur on öösel 6...11, kohati võib langeda isegi 13, ent päeval tõuseb 2...6 °C-ni.
Pühapäeval (11.02.) kõrgrõhuala mõju väheneb ja pärastlõunal tuleb Skandinaaviast Läänemerele madalrõhkkonna serv, kohati sajab vähest lund. Tuul asendub kagu- ja päeva jooksul veidi tugevneb, rannikul õhtul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel 7...11, saartel kohati 4 °C, päeval 1...5 °C.
Esmaspäeval (12.02.) jõuab Oslo lähistele uus aktiivne osatsüklon. Öösel ja ennelõunal on sajuvõimalus väike, aga pärastlõunal on saartele oodata lumesadu, mis õhtuks jõuab mandrile. Kagutuul tugevneb: rannikul ulatuvad tuuleiilid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel 2...7, päeval 0...4 °C.

Ilmakaardilt on näha, et Eesti ilma määras kolm rõhkkonda: 1. Islandi miinimumist lähtuv väheaktiivne lohk, mille mõju vähenes; 2. Venemaalt eriti tugevast antitsüklonist (õhurõhk keskmes vähemalt 1055 hPa) lähtuv üsna kitsas kõrgrõhuhari, mille mõju tugevnes ja 3. Balkanimaadelt Ukraina suunas liikuv madalrõhkkond, mis tõi niiskust ja pilvi (DWD).

7. veebruaril oli siin täituva madalrõhuala lõunaserv, kuid see rõhkkond kadus õhtuks ilmakaardilt. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, paiguti oli sadu tugev ja tuiskas kergelt. 
Puhus enamasti edelatuul 510, merel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s (alguses Liivi lahel, hiljem Soome lahel). Õhutemperatuur oli 2...5, saarte rannikul kuni 0 °C, õhtul tõusis vastu Läänemerd 1 °C-ni.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Täituva madalrõhuala lõunaserv, rõhkkond kaob ilmakaardilt. Nii on muutliku pilvisusega ilm, üksikutes kohtades võib vähest lund sadada. Puhub lõunakaartetuul 410, rannikul puhanguti kuni 14 m/s, kuid pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 2...7, kohati isegi kuni 10 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (9.02.) saab ülekaalu Venemaa kõrgrõhkkond, mis tuleb servaga Läänemere äärde. Ilm on enamasti sajuta. Tuul on idakaartest ja nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel selge taevaga 8...14, Kagu-Eestis ja saarte rannikul kuni 5 °C, kuid päeval tõuseb 3...6 °C-ni.
Laupäeval (10.02.) püsib kõrgrõhkkonna serv üle Eesti. Päeval lisandub pilvi, nii et kohati võib vähest lund sadada. Tuul on nõrk ja idakaartest. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel 4...9, päeval 2...6 °C.
Pühapäeval (11.02.) tuleb üle Skandinaavia Läänemerele madalrõhkkonna serv ja lõunavoolus lisanduvast niiskusest sajab mõnes kohta nõrka lund, kuid sajuhulk on väike. Tuul asendub kagu- ja lõunas- ning muutub tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel 4...9, kuid selgema taeva all võib veidi alla 10 °C langeda, päeval on oodata 1...5 °C.

Ellu Vibur. Lumesadu Mooni tänavas.

Eero Hermann. Padulumi Laagris (def. vaata tugeva lumesaju alt http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/hoiatuste-kriteeriumid/).

Lõuna pool oli selgem ja kuivem (Tartus).

6. veebruaril liikus madalrõhkkond üle Eesti Läänemerele. Seetõttu püsis pilves ilm (päike paistis enamasti siiski läbi), aeg-ajalt sadas lund, jälgitavad olid halod.
Puhus muutliku suunaga tuul 27 m/s, ajuti valitses tuulevaikus, õhtupoole peamiselt lõuna- ja kagutuul, mis Soome lahel tugevnes kuni 10 m/s. Õhutemperatuur oli 3...8 °C.
Mereefekt ja lõunatsüklonist idatsükloniks transformeerunud rõhkkond tegid ilma – sellest allpool pikemalt. Ilmateenistuse arhiveeritud hoiatus: Uuendatud: 06.02.2018, 10:55
6.02. Lumesadu, nähtavus sajus ajuti halb. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-7 cm. Libeduseoht on suur!



Ilm Käärikul: pilvisus tihenes päeva peale ja õhtuks hakkas lund sadama, hiljem hõrenes nii pilvekiht kui sadu uuesti.

5. veebruaril kõrgrõhkkond nõrgenes ja Läänemerele tuli Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv. Viimane tõi lõunatsüklonina Moskvasse üle 20 cm lund ööpäevaga. Seetõttu oli Eestis pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund ja kohati on tuisku, õhtul arenes mereefekt (vt selgitust allpool), mis tõi kuni 10 cm lund. 
Puhus põhjakaartetuul 511, rannikul põhja- ja kirdetuul puhanguti kuni 16 m/s. Õhutemperatuur oli 2...8 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Nõrgenev madalrõhuala liigub Venemaalt Läänemere poole. Püsib pilves ilm, aeg-ajalt sajab lund. Puhub muutliku suunaga tuul 27 m/s. Õhutemperatuur on 3...8 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Kolmapäeval (7.02.) kaldub hääbuv madalrõhkkond Edela-Soome poole ja selle serv ulatub Eesti kohale. Aeg-ajalt sajab lund. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel 6...11, saarte rannikutel 3...5, päeval 1...5 °C.
Neljapäeval (8.02.) ulatub üle Skandinaavia ja Soome kaugelt Grööni merelt madalrõhkkonna äärmine kaguserv. Samal ajal tugevneb Venemaa kohal kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail asendub senine tuul edela- ja veidi tugevneb. Öösel sajab siin-seal lund, päev on peamiselt sajuta. Õhutemperatuur on öösel mandri sisealadel 7...11, saartel ja läänerannikul 1...5 °C, kuid päeval tõuseb mandri sisealadel 3...8, saartel ja läänerannikul 0 °C ümbrusse, aga õhtul langeb märgatavalt.
Venemaal on oodata uue antitsükloni tugevnemist, mistõttu ilm on rahulik, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C (ainult neljapäeval on mere lähedal võimalik sula), pole välistatud, et öösiti on selgema ilmaga kuni –15 °C.
Alles esmaspäeval (12.02.) liigub madalrõhulohk üle Skandinaavia Läänemerele, toob lund, lõuna- ja kagutuul tugevneb, kuid õhutemperatuur tõuseb päeval 0...–5 °C-ni.

Andres Tuzberg. Vasalemmas hetkel [5.02. kell 21:32].


Ain Vindi. Ilm läks külmemaks ja sammas kerkis kõrgemale. Tartu. 5.02.2018.

Ringvaade · Ott Tänaku ilmaennustaja Hannes Tõnisson andis täna Ringvaates oma prognoosi, milline on Saku-Tallinn tee homme hommikul kell 8. Meil on vaatajatele palve: kui te sinna satute, pildistage olukord üles ja kirjutage meile siia, kui täpne enuustus oli! Täname ette.
Saku-Tallinn lõik, 6. veebruar, hommikul kell 8:
Õhutemperatuur Sakus peaks olema vahemikus 6...7 kraadi, Tallinnasse jõudes tõuseb temperatuur 4...6 kraadini (kesklinna pool on soojem). Teepinna temperatuur peaks jääma vahemikku 4...6 kraadi. Taevas on pilves ja puhub nõrgenev põhjakaartetuul 2...3 m/s. On väga tõenäoline, et öösel algab kerge lumesadu ja kogu tee võib olla kaetud 23 cm paksuse värske lumekihiga*, ilmselt moodustub Männiku tee Tallinna-poolse osa keskele väike lumevaal, nii et mõistlik oleks hommikul aega varuda, et jääks aega auto puhastamiseks ja ei peaks lumevaaluga kohas tegema ohtlikke möödasõite. Paar kilomeetrit enne linnapiiri on Männiku tee rohkem avatud ja seal võib ka pisut tuisata. Kuna linnas pannakse rohkelt soola ja see sulatab lund, siis oleks mõistlik kontrollida, et kojamehed töötavad ja aknapesuvedelikku jagub. Kerge kuni mõõdukas lumesadu jätkub ilmselt ka kell 8 ja ka hiljem.
– Mereefekt tähendab pilvede ja sademete moodustumist veekogude kohal, kust need võivad liikuda rannikualadele, tuues kaasa peamiselt lume või isegi lumepagidena väga rikkalikult sademeid.
Eestis on mereefekt tihti seotud Soome lahega, mistõttu võiksime siin seda nimetada ka ainult laheefektiks.
Mereefekt tekib vaid teatud tingimustel:
·     kui õhutemperatuur 1,5 km kõrgusel on 8–13 või enam kraadi madalam kui veekogu temperatuur, mistõttu tekivad tõusvad õhuvoolud ja nende tõttu pilved. Võimalikud on isegi rünksajupilved, kuid siis peaks temperatuuri erinevus olema üle 13 kraadi.
·     Et õhumass saaks piisavalt niiskust, peab veekogu olema vähemalt 80–100 km lai. Seega ei saa mereefekt tekkida enamike järvede, sh Võrtsjärve või Peipsi kohal või nende rannikualadel, sest need on liiga väikesed.
·     Arenevad pilved püsivad koos ja kasvavad vaid siis, kui õhuvoolusuund veekogu kohal kuigivõrd ei muutu. 

***

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.

Nädala alguses kõrgrõhkkond nõrgeneb ja Läänemerele tuleb Lääne-Venemaal paikneva madalrõhkkonna lääneserv.
Esmaspäeval (5.02.) kahe rõhuala vastasseis püsib (kõrgrõhkkonna kaguserv) ja kirdetuul on jätkuvalt tugev. Kohati sajab lund, päeval on lumehoogusid enam Ida-Eestis. Õhutemperatuur on 5...10 °C.
Teisipäeval (6.02.) tuleb nõrgenev madalrõhkkond Eesti kohale, kuid see on eriti külma õhumassiga. Seetõttu on pilves ja lumesajune. Öösel puhub veel võrdlemisi tugev kirdetuul, mis päeval nõrgeneb ja puhub põhjakaartest. Õhutemperatuur on –5...–10 °C, sisemaal võib selgineva taeva all öösel –13 °C-ni langeda. 
Madalrõhkkonna pakaseline õhumass nihkub kirdesse ja asemele tuleb soojema õhumassiga antitsüklon, mis tugevneb Venemaal. Nii muutub ilm rahulikumaks, lumesadude võimalus väheneb ja õhumass soojeneb, kuid õhutemperatuur püsib alla 0 °C.

***

Ele Pedassaar · DINO ja LOTTI – kaks kanget.

Skandinaavia põhjaosa kohal tugevnev kõrgrõhuala DINO on laienes (3.02.2018) lõuna suunas ja ühes sellega levis samas suunas külm õhumass. Samal ajal kulges Vahemere äärest üle Balkani Venemaale madalrõhuvöönd ning selle süsteemi tegijaim pööris LOTTI jõudis Balkanile, põhjustades Aadria mere ääres tugevat vihmasadu. Samal ajal on vööndi läänepoolset serva mööda tunginud külmem õhk üle Kesk-Euroopa Püreneeni ja Alpid said oma mitmemeetristele hangedele lund juurde. Sloveenias, Ungaris ja Ukrainas tuli samuti leppida talvise lumesajuga.
Eestis kogunesid tihedamad lumepilved tugevneva kõrgrõhuala lõunaserva ehk meie põhjarannikule, kui vähehaaval jõudu koguv kirdetuul neid Soome lahelt üles korjas ja kaugemale sisemaale kandis.
4.02. suurenes kahe erinimelise rõhkkonna vastasseis: kõrgrõhkkond DINO kese nihkus Lõuna-Norra kohale, madalrõhkkond LOTTI sättis ennast Lääne-Venemaale ja Läänemeri sai nende piirialaks. Kirdest enam põhja pöörduv tuul kandis külma juurde ja muutis olemise kõledaks. Plusskraadid on mõneks ajaks unustatud ning uuel nädalal võib ligi hiiliv külm jääda meie kohale paikseks ja isegi süveneda. Kui lähemad paar päeva mööduvad tugeva tuule seltsis –4 ja –10 °C vahel, siis nädala keskpaigas, kui tuul vaibub, langevad termomeetri näidud öösel ka –15 °C-ni, päev toob vähemalt 5 °C võrra leevendust. Vaatamata külmenevale ilmale ei möödu ükski päev lumesajuta, kuigi võimsamad sajuhulgad jäävad meist praegu eemale. 
Igal juhul on talv praegu nii õhus kui pindadel ja õue minnes on vaja soojemaid riideid, liikluses aga harjumuspärasest rohkem aega.


Kairo Kiitsak. Talv Kagu-Eestis Kõvera ümbruskonnas 4.02.2018

34 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Gismeteo näitab märtsi alguseks juba ligi 30 kraadi külma.

Scott ütles ...

Ei tasu neid pikemaid prognoose tõena võtta. Sellisele pikale ennustusele on väga suur mõju arvutamise hetkel kehtival ilmaolukorral ja järgneva nädala prognoosil. Näha on, et Gismeteo ennustab järgmiseks nädalaks väikseid plusskraade, millega kõik paistavad ühte meelt olema. Mis sealt edasi, arvatakse tulema kõva külm. Sama oli mõned nädalad tagasi suure soojalaine ajal - see hakkas lõppema ja kahe nädala ennustus täitus algusperioodi külmenemise osas päris hästi, samas kui lõpuosas ja eriti kuuprognoosis oli selgelt kirjas üle nulli temperatuuride ülekaalukas võidukäik.

Kaob ka see märtsialguse -30C varsti sealt ära. Kui tõepoolest juhuslikult märts sellise temperatuuriga kostitab, hakkab see uuesti paistma nädal-poolteist enne saabumist lühemates prognoosides.

Sedasi tulevad need Delfi ahhetamisartiklid, et mingi aja pärast tuleb saja aasta karmim talv jne. Tegelikult on Gismeteo pikas ennustuses see anomaalia vaid paaris arvutusringis sees, kuniks tavalisema ilmaga asendatakse. Aga ajakirjanik tabas hetke ja sai oma klikkepüüdva pealkirja.

Anonüümne ütles ...

Täpselt sama. Ei imesta kui Delfis varsti artikkel. "Märts algab rekordkülmaga" vms.

Anonüümne ütles ...

Miks ta täna sisemaal sajab aga mitte põhjarannikul nagu peaks ?

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, parem mitte vaadata pikemaid kui nädalaprognoose. Isegi selleks otstarbeks on hea vaadata samale alusele taandatud mudelite võrdlusi: https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409?fcstlength=168 (kõik kohad on saadaval). Silma paistab, et 8. ja 9. veebruari osas on suuri erinevusi – lumest vihmani ja –12 °C-st +1 °C-ni.

Anonüümne ütles ...

Lõpuks ometi käivitus Tallinnas asjalik Erie järve efekt yeee
See siis seguneb öö jooksul St.Peterburist tuleva tsüklonaalse lumega.
No on nunnu noh.

Jüri Kamenik ütles ...

Postituses mereefektist pikemalt, lisaks neljapäevases (8.02.) Maa Elus. Eestis on kohasem pisut teine nimetus kui Erie või Victoria järve efekt.

EestiLoodus ütles ...

Kuusalu vallas Kolgal on kokku umbes 20-22 cm lund. Sadas vist sisuliselt kogu öö ja hommiku. Sadu algas eile õhtul.
Hommikul oli ka päikest lumesadude vahel ja ajal, nüüd lihtsalt pilves ja sajuta.

EestiLoodus ütles ...

Nüüd taas sajab, aga hetkel mitte kuigi tugevalt.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuses ilmus ülevaade välkude esinemisest 2017. aastal. Tuleb välja, et Loode-Eestis elavatele äikesehuvilistele ongi sellised suusa-suved kõige kasulikumad, kuna siis esineb seal kõige rohkem äikest, mis on täpselt vastupidine Kagu-Eestile. Kaardilt võib selgelt näha, kuidas Tallinna piirkond trumpas Kagu-Eesti haledalt üle äikese sageduse osas möödunud aastal. Samasugune äikesepõud oli siin kagus ka 2016 ja 2015, mis läheb täpselt kokku jahedate suvedega. Te loodekad peaksid ju rõõmsad olema, kui veebruar ka nüüd soe tuleb, saaksite taas ühe äikeserikka suve lisaks.

Anonüümne ütles ...

Mul jääb küll siin loodes suu lahti selle uudise peale. Äikest ju praktiliselt polnud? 12 august oli ainuke päev kus välke samapalju kui ülejäänud suvel kokku

Anonüümne ütles ...

Vaatasin seda kaarti jah loode pole päris õige. Parem oleks öelda Harjumaa idaosa. Kuna ise olin just tolsamal 12 augustil Harjumaa idaosas ei imesta miks just seal niipalju näitab. Arukülas nägin isegi kuidas välgutabamuse ajal kõrgepinge alajaamast tuli lendas.

Anonüümne ütles ...

@ 6. veebruar 2018 15:55

2016 aasta suvi nüüd küll kagus äikesevaene polnud. Pooled äikesed olid seal minuteada öised.

Aga mis möödunud aastat puuduab, siis Tallinnas olid äikesepäevad, 4. juuli ning 12., 19. ja 22. august ning 16. september ja 17. oktoober. Need on siis kuupäevad, mil õnnestus vähemalt 1 välk + mürin ära kogeda.

Anonüümne ütles ...

1 kuupäev jäi kuidagi vahele - 17. augustil oli ka äikest.

Anonüümne ütles ...

@6. veebruar 2018 19:35

Elan Kagu-Eestis ja võin kinnitada, et vähemalt minu elukohas oli 2016 suvi aegade üks kõige äikesevaesem.

Anonüümne ütles ...

Kas saad võimalusel loetleda kuupäevaliselt tolle suve sealsed äikesepäevad?
1 kuu igatahes mahakantud jah:
https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?month=201605

Anonüümne ütles ...

Vaatasin järgi ja tuli välja, et ajasin ikkagi segi 2015 ja 2016 suved. Esimene oli siin aegade üks kõige äikesevaesem, aga viimane tavapärane. Nagu varem juba mainitud sai, siis äikeserikka suve jaoks on siin Kagu-Eestis vaja kuuma suve, mil esineb sagedasti ka laastavaid äikeserajusid.

Anonüümne ütles ...

Viljandis on varahommikust saadik Liivi lahelt mereefektiga seoses korralik lumikatte maha sadanud. Mõnus talve tunne siin.

Anonüümne ütles ...

Tartu Maratoni ennustust ei oleks juba võimalik prognoosida mingil moel?

Tänud

Lugup
Marko

Anonüümne ütles ...

Keegi pole reageerinud siis ma lisaks vahele ,et hetkeseisuga maratoniga probleeme ei tule. Küsimus on kas teeb järgmise nädala poolel (pigem läänepoolses osas Eestist) paar nulli päeva või mitte ja kui külmaks läheb maratoni hommikul?

Anonüümne ütles ...

Igltahel lumi ära sulada ei jõua. Vabariigi aastapäevaga on juba teine lugu.

Jüri Kamenik ütles ...

Ei olnud kättesaadav vahepeal. Lund jagub, aga ilm võib üsna soe olla, 0 °C lähedane. Paraku pole kindlat meetodit maratoni ilma prognoosimiseks, vaid peab vaatama sünoptilist olukorda ja õhumassi omadusi.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti see nullilähedane mõttetus jääb ära siiski. Detsembris juba küllalt oli, 2 nädalat jutti.
Tundub et pööre sooja poole tuleb 18. veebruaril.

Anonüümne ütles ...

Teisipäeva paiku tuleb jah paar sellist mõtetut nullipäeva aga sulale minek 18 -da paiku on veel nii ebakindel kui saab.

Anonüümne ütles ...

Hetkel on Kuusikul talve maagilisest piirist (-15) jagu saadud.

Anonüümne ütles ...

Isegi -16 piir löödi alla. (Miinuste puhul 'üle' vist öelda ei kõlba)

Jüri Kamenik ütles ...

Fui! Et siis ei olegi kõrgeima minimaalse õhutemperatuuriga talv!?

Anonüümne ütles ...

Vist siiski on, sest 2008. aasta miinimum jäi kättesaamatuks. Mulle tundub, et möödunud pimedus jääbki selle talve külmimaks.

Anonüümne ütles ...

@ 9. veebruar 2018 12:40
Napilt ööpäev möödas, aga juba teised lood. Ainult esmaspäev ja neljapäev võivadki tuleva nädala tõelised talvepäevad olla.

Anonüümne ütles ...

Ristna on mitmeid tunde Eesti külmim paik.
SEE ON VÄGA ERAKORDNE !

Anonüümne ütles ...

Mm ei tea, viimane GFS uuendus näitab uue külmalaine tulekut järgmise nädala lõpus.

Anonüümne ütles ...

Euroopa oma aga visalt soojenemise trendil.

Anonüümne ütles ...

Ega jah, ka norrakad näitavad sooja. 20. veebruaril lausa +6 kraadi ja päike.

Jüri Kamenik ütles ...

Veidrad lood ...