esmaspäev, 22. jaanuar 2018

4. nädala ilm (22.–28.01.2018)

Kommentaariumi link
NB! Seoses muutunud tööülesannetega tuleb viibida 23.–29. jaanuaril Prantsusmaa Alpides Monte Carlo lähedal, lähemalt http://ekspress.delfi.ee/lisalood/juba-teine-eestlasest-ilmatark-sai-m-spordi-palgale?id=80907145.
Uuendused tulevad vastavalt võimalustele, kuid postituse lõppu, mitte algusesse.

Talv asendub hilissügisese ilmastikuga.

Alates 10. jaanuarist jäi õhutemperatuur peaaegu kõikjal alla 0 °C – seega jäi talv üllatavalt kauaks püsima ja lõpuks tekkis ka arvestatav lumikate, kuid enam mitte.
Nädala alguses liigub kõrgrõhuala Skandinaavialt Leedu kohale. Seetõttu on öö pilves, selgimistega ilm. Kohati sajab lund ja paiguti on udu. Puhub läänekaartetuul 2–8 m/s. Õhutemperatuur on –3...–8, pikemate selgimiste korral kuni –16 °C. Päeval sajab mitmel pool lund,  lääne- ja edelatuul võib veidi tugevam olla (4–9, Liivi lahe ümbruses iiliti 14 m/s) ja õhutemperatuur on 0...–5 °C.
24. jaanuaril jõuab Norra merele mitmekeskmeline sügav tsüklon (õhurõhk keskmes alla 970 hPa). See avab tee läänevoolule ja nii on 25. jaanuaril vihmane ja erakordselt soe ilm, sest õhutemperatuur tõuseb 2...7 kraadini.
Ilmamuutusega kaasneb 24. jaanuaril sadu ja tuisk: lumesadu levib saartelt mandrile, tuiskab, kuid pärastlõunal muutub sadu alates läänest vihmaks (on jäidet!). Puhub lõuna- ja edelatuul 7–13, rannikul puhanguti 15–20 m/s, aga pärastlõunal lühiajaliselt veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on Ida-Eestis –2...–6, Lääne-Eestis –1...3 °C.
Kuigi nõrgenevas ja hääbus madalrõhusüsteemis õhumass jahtub ja vihma sekka tuleb ka märgi helbeid, ei näi enam möödunud kahe nädalaga sarnanevat talveilma tulevat. Tõenäoliselt jätkub selline ilmastik, nagu oli detsembris või jaanuari alguses: sademeid võib palju tulla, kuid õhk on soe, nii et püsivaks lumikatteks on lootust peamiselt kõrgustikel.

Ott Tuulberg. Kiudpilved rämetasid sajule, nende ilust võis hulluda (rohkem https://maaelu.postimees.ee/4379265/kuidas-ennustada-ilma-kohalike-tunnuste-jargi). Amsterdam Centraal
***


22. jaanuaril liikus madalrõhulohk  Lõuna-Soomest lõuna poole. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, kohati oli tugevat hooglund ja lumekruupe. Puhus lääne- ja edelatuul 4–9, rannikul iiliti 14 m/s. Õhutemperatuur oli 0...–4 °C, ennelõunal kohati rannikutel pisut kõrgemgi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere lõunaosa kohal on kõrgrõhuhari ja Läänemere põhjaosa kohal on madalrõhuala lääneserv. Seepärast on enamasti pilves ilm ja kohati sajab vähest lund. Ennelõunal puhub muutliku suunaga tuul 2–7, pärastlõunal tugevneb edelatuul 5–11, saartel puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 0...–4, Kirde-Eestis –6 °C (hommikul võib veelgi madalam olla).
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeval (24.01.) tuleb madalrõhkkonna serv üle Läänemere. Pärast keskööd hakkab saartel lund sadama, nii et hommikuks jõuab sadu mandrile ja muutub tugevaks, tuiskab. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5–12, saartel ja rannikul kuni 15, puhanguti 20 m/s. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis –2...–7, Kesk- ja Ida-Eestis võimalik –8...–12 °C.
Päeval sajab mandril tugevalt lund ja tuiskab, saartel ja õhtul ka läänerannikul muutub sadu vesisemaks ja seetõttu on jäidet. Puhub lõuna- ja kagutuul 7–12, puhanguti 16, saartel ja rannikul kuni 23 m/s. Õhtul asendub tuul edela- ja üürikeseks nõrgeneb. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis ennelõunal –1...–5, kuid pärastlõunaks tõuseb üle 0 °C, Kesk- ja Ida-Eestis on –4...–7 °C ja õhtul tõuseb.
Neljapäeval (25.01.) tekib Skandinaavia keskosa kohal uus osatsüklon, mis liigub edelavoolus edasi Lapimaa suunas ja selle lõunaserva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Aeg-ajalt sajab ja enamasti vihma, vaid öö hakul Ida-Eestis sadu olla veel lume ja lörtsina. On jäidet! Tuul tugevneb uuesti, puhudes öösel edelast, kusjuures sisemaal on puhanguid 15, rannikul 20 m/s, kuid päeva jooksul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 0...5, enne keskööd võib Ida-Eestis veel alla 0 °C olla, seevastu päeval on 2...7 °C. 


Tugev hooglumi 22.01.2018 õhtul Laagris.

23. jaanuaril määras Eesti ilma Valgevene kohal asunud antitsükloni põhjaserv. Ookeani kohal asunud ulatusliku tsükloni idaservas saabus niiskust. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas lund, rannikutel ja kohati lääne pool oli sadu ka vesisem.
Tuul asendus lääne poolt alates edela- ja lõuna- 4–10 m/s, saartel tugevneb puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on –1...–5 °C, saarte rannikul kohati 1 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Selle mõjul ilm muutub: varahommikul hakkab Lääne-Eestis lund sadama, tuiskab, kuid pärastlõunal muutub alates läänest vesisemaks ja sajuhood harvenevad. Paiguti esineb jäidet.
Lõuna- ja edelatuul tugevneb 6–12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10–15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 m/s, pärastlõunal lühiajaliselt veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0..–3, pärastlõunal tõuseb 0...4 °C-ni, kuid Ida-Eestis –3...–7 °C, õhtul tõuseb.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (25.01.) liigub uus aktiivne osatsüklon piki Norra rannikut põhja-kirde suunas ja selle serva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Aeg-ajalt sajab vihma, vaid öö hakul võib Ida-Eestis veel tulla märga lund, on jäidet! Tuul tugevneb uuesti, puhudes öösel lõunast, sisemaal on puhanguid 16, rannikul 20, saartel 23 m/s, kuid hommikul asendub edela- ja nõrgeneb päeva jooksul veidi. Õhutemperatuur on öösel 0...5, Ida-Eestis võib keskööni olla veel kuni –2 °C, päeval on 2...7 °C.

Kõrg-Alpid 23. jaanuaril lennuki pardalt nähtuna.

24. jaanuaril ulatus Läänemere  aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Seetõttu oli pilves ilm, sadas lund ja tuiskas. Keskpäeva paiku muutus saartel ja läänerannikul vihmaks ja sajuhood nõrgenesid. Mitmel pool sadas jäätuvat vihma ja esines jäidet.
Puhus lõunatuul 7–12, puhanguti 15–17, saartel ja rannikul 12–17, puhanguti 24 m/s, pärastlõunal asendus edela- ja lühiajaliselt veidi nõrgenes. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis 0...–3, pärastlõunal tõusis 0...4 °C-ni, Ida-Eestis –3...–9 °C, kuid õhtul tõusis samuti.
Dokumenteerimise huvides hapuks läinud hoiatus:
Uuendatud: 24.01.2018, 05:54
24.01. lõuna- ja edelatuul sisemaal puhanguti 15, hommikuks 17 m/s, saartel ja rannikul 15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 m/s.
24.01. vastu hommikut hakkab Lääne-Eestis lund sadama ja tuiskab. Lumesadu liigub edasi üle Mandri-Eesti ja muutub tihedaks. Orienteeruv lisanduv lumehulk on 4-8 cm. Pärastlõunal läheb sadu lääne poolt alates üle lörtsiks ja vihmaks. On jäidet.
Lähenev sadu muudab liiklustingimused halvaks! Tihedas sajus on nähtavus piiratud ja tõusva õhutemperatuuri tõttu on libeduse oht suur. Õhtu poole tuul lühiajaliselt nõrgeneb.

Ilm eeloleval ööl ja homme päeval.  Läänemerele ulatub aktiivse madalrõhkkonna idaserv. Samal ajal liigub uus aktiivne osatsüklon piki Norra rannikut põhja-kirde suunas ja selle serva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Seepärast on pilves ilm, sajab vihma, Ida-Eestis öösel ja hommikul veel kund. Keskpäeval lääne poolt alates sadu järk-järgult lakkab.
Puhub edelatuul 6–11, puhanguti 15 m/s, saartel ja rannikul 10–14, puhanguti kuni 20 m/s, pärastlõunal nõrgeneb. Õhutemperatuur on 1...7 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Reedel (26.01.) kaugeneb madalrõhkkond üle Lapimaa Barentsi merele. Öö tuleb selle servas veel tugeva edelatuulega, kuid päeval jääb tuul vaiksemaks. Öö on suurema sajuta, päeval sajab Lõuna-Eestis peamiselt vihma. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 1...4 °C.
Edaspidi hakkab ilm külmemaks minema, kuid pole kindel, kas talv suudab end uuesti kehtestada või on tegu vaid paari pisut külmema ja lumisema päevaga.

Ellu Vibur. Tuisumöll Mooni tänavas


25. jaanuaril ulatus Läänemerele aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu oli pilves, selgimistega ilm, saartel selgines, Ida-Eestis sadas kohati vihma, kuid õhtul sadu lakkas.
Puhus lõuna- ja edelatuul 6–11, puhanguti kuni 15 m/s, saartel ja rannikul 10–16, puhanguti kuni 22 m/s, õhtul nõrgenes. Õhutemperatuur oli 2...6 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval.  Läänemerele ulatub aktiivse madalrõhkkonna lõunaserv. Seetõttu on pilves, selgimistega, kuid olulise sajuta ilm, vaid päeval sajab Kagu-Eestis vihma või märga lund; kohati tekib udu. Puhub edelatuul 6–11, saartel ja põhjarannikul puhanguti 15 m/s, kuid öö jooksul tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on 1...4 °C.

Ott Tuulberg. Taevas käis torm. Ipswich Town Centre 25/01.

26. jaanuaril ulatus Läänemerele täituva madalrõhkkonna edelaserv, samas nihkus lõunast Eesti poole sekundaarne soe front. Seetõttu oli pilves ilm, Kagu-Eestis sadas vihma, õhtul ka märga lund, mitmel pool tekkis õhtuks udu, kohati langes nähtavus udus alla 50 m. 
Puhus edela- ja lõunatuul 4–11 m/s. Õhutemperatuur oli 2...4 °C, õhtul kohati kõrgustikel kuni 0 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerele ulatub täituva madalrõhkkonna edelaserv. Homme areneb Lõuna-Soome kohal uus osatsüklon. Seetõttu on pilves ilm, Kagu-Eestis sajab lörtsi ja lund, mujal võib veidi vihma tulla. Mitmel pool on udu, kohati võib olla jäidet! 
Ka ennelõuna on pilves ja kohati udune, kuid mitmel pool sajab lörtsi ja vihma, sekka isegi lund, kohati võib olla jäidet. Pärastlõunal on selgimisi ja sadu taandub itta. Lõuna- ja edelatuul asendub alates saartest lääne- ja loode- 4–10, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on 0...3 °C.

Ain Vindi. Täna õnnestus esimest korda seda kasvavat kuud läbi pilvede näha. Samal ajal pudenes vaikselt lund ja maad kattis taas kerge valge kirme. 26.01.2018. 21:21. Võrumaa. Holsta küla.

27. jaanuaril liikus Lõuna-Soome kohalt osatsüklon itta, öösel määrab ilma kõrgrõhuhari, päeval tekib merel uus osatsüklon. Seetõttu oli pilves ilm, vaid saartel oli selgimisi, mitmel pool sadas märga lund ja vihma, mitmel pool oli udu.
Õhtul oli selgimisi mujalgi ja hootised sajud liikusid itta. Puhus enamasti edelatuul 3–9, rannikul puhanguti 12 m/s, saartel ja läänerannikul asendus lääne- ja loode-. Õhutemperatuur oli 0...3 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Lõuna-Soome kohalt liigub osatsüklon itta, öösel määrab ilma kõrgrõhuhari, päeval tekib merel uus osatsüklon. Seetõttu on pilves ilm, lumesadu levib saartelt itta, saartel ja läänerannikul sajab vihma. 
Alguses puhub edela-, hiljem kagutuul 5–10, rannikul iiliti 15 m/s, õhtu poole tuul nõrgeneb, kuid Saaremaal ja Liivi lahe ümbruses asendub edela- ja tugevneb taas. Õhutemperatuur on –1...3 °C.


Kairo Kiitsak. Tihe udu ja lörts Lääne-Virumaal Emumäel 27.01.2018

47 kommentaari:

Margus Voitk ütles ...

Kas oled kuidagi ralli MM etapiga seotud?

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, midagi sellist, sest neile tuleb hakata koostama teeilmaprognoose.

Anonüümne ütles ...

Huh, pidevalt jooksus, varsti enam Eesti jaoks aega ei jäägi.
Kesk- Eestis juba viimased 2 tundi laia lund sadanud, ülimalt mõnus ilm.

Anonüümne ütles ...

NOAA jälle väheke veebruari anomaaliat tagasi tõmmanud. Endiselt usun ,et veebruar tuleb talvine aga kas piisavalt on veel küsitav. Sellise jaanuari järel peaks sooja suve jaoks olema veebruari keskmine vähemalt -5

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, paras hullumaja on tõepoolest, ja eriti karm on siis, kui vaja on teeilma hakata koostama Jaapanis Suzukas või Laguna Secas USAs (tuleb aasta teises pooles).

Margus Voitk ütles ...

Tohid sa sellest lähemalt rääkida, kellele täpsemalt jne...

Anonüümne ütles ...

+9 kraadi pole usutav, arvan, et mingi 6,5 ehk tuleb hädisi ära. Meri ikkagi omajagu jahtunud ju.
-----------------------------------------------
Eilne ilm oli tegelikult eriline - vaatamata mõõdukale edela- ja läänetuulele olid peaaegu kõikjal miinuskraadid. Samasuunalised tuuled toovad neile omaselt nüüd edaspidi 5 kraadise sooja.
Viimati olid miinused sellesuunaliste tuultega vist 26.01.2013.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, õige märkus. Taandan siis 7 kraadile. See edelatuulte asi jah väga huvitav.

Eks koha peal selgub, kas ja palju rääkida.

Anonüümne ütles ...

Homme siis ilmselt korralik tuisk ja seejärel jäävihm tulekul. Mudelite järgi vist piirdub see sulaperiood õnneks vaid nädalaga.

Anonüümne ütles ...

Sama mõte siin ja NOAA tõmbab ka veebruari osas veel oluliselt tagasi.

Anonüümne ütles ...

Jaanuar tuleb keskmisest siiski tunduvalt soojem. Algselt prognoositud külm jäi tulemata tänu pilvistele öödele ja -15 kraadi piir ka ületamata, mistõttu jääb keskmine temperatuur võrlemisi kõrgeks enne saabuvat sula. Hetkel võib küll üsna julgelt väita, et siin Kagu-Eestis, Võrus, jääb talve keskmine temperatuur detsembri ja jaanuari seisuga umbes -1 kraadi kanti, mis on soojuselt kusagil kolmas koht. Kõigi aegade soojemaks talveks oleks vaja, et veebruari keskmine tuleks siin vähemalt +2 kraadi, mis pole siiski võimatu, kuna nii juhtus 1990. aasta, aga üsna vähetõenäoline. Seega veebruar otsustab täielikult, mis sellest talvest saab. Võimalus, et veebruar päästaks suve ära, on ülimalt vähetõenäoline, kuna talve keskmine on lihtsalt niivõrd kõrge detsembri ja jaanuari seisuga. Samuti on äärmiselt vähetõenäoline, et väga soojale detsembrile ja jaanuarile järgneb ülikülm veebruar.

Anonüümne ütles ...

See on jah vähetõenäoline ,et veebruari keskmine Harkus vähemalt mingi -4,5 või rohkem tuleks. Aga lootus elab ja viimane sõna jääks siis märtsile. Kui veebruari keskmine tuleks näiteks -3 ja märts -2 (vähetõenäoline) Harkus siis tasuks ka veel suvelt midagi oodata. Kui aga veebruar tuleb ainult -1 siis ei päästa enam märts ka. Igaltahel sooja suve võimalused vaikselt kahanevad.

Anonüümne ütles ...

Ja ainuke lootus oleks siis selline suvi nagu 1992 kus oli kuumalaineid aga samas keskmiste järgi see aasta millegis silma ei hakka suvel.

Anonüümne ütles ...

Kuskil Raplamaa kandis pidi kõva vihm olema, aga õhutemperatuur -3 kraadi...

Anonüümne ütles ...

Raplamaal Kuusikul igaltahel juba napilt plussis aga eks maapind ole veel miinustes

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, Priidul Viljandimaal oli -2,2 kraadi ja sadas tugevat lausvihma (ei olnud jäävihm, temp 1,5 m kõrgusel mõõdetud).
Aga ju on need vanad seaduspärasused katki ja toimuvad muutused igavesti asjaomase võrrandi segi löönud!?

AwesomeThundercloud ütles ...

Arvatavasti on lumi täna õhtuks pmst kõik ära sulanud ja seda ainuüksi tuule tõttu.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see tuul tekitab sooja õhuga tihedama kokkupuute (soojusülekanne on tugevam), aga aurumine niiskuse tõttu ilmselt olematu.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel enamus lumest läinud, ainult tuulevarjulistes kohtades saab lumikattest rääkida.
Päeval vilksas ka päike ja oli +5 kraadi, kevad missugune. Vaid linnulaul oli puudu...

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti Euroopa mudeli hetkeväljund veebruari alguse osas osutub täppiläinuks.

uhh ütles ...

Hei,olen suht algaja kaardilugeja,aga kas panen väga puusse kui vaatan Euroopa mudelit ja ütleksin selle põhjal,et alates 01.veebruarist tekib Venemaal kõrgrõhkkond mille servas jõuab meile põhjalaiustelt arktiline õhumass?

Anonüümne ütles ...

Ei, kõrgrõhkkonda praeguses väljundis pole arvutatud. Külm tundub seekord piki tsükloni põhjaserva saabuvat.
Kui nii läheb, saab põhjarannik ja Hiiumaa palju lund.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, siin on tegu pikem tsüklonaalse mõjutusega kui antitsükloniga.

Anonüümne ütles ...

Ja samuti tundub ,et veebruari keskmisena -5 pole endiselt võimatu. Noaa peab kohe kohe ka tagasi tõmbama hakkama. Imestan ,et siiani pole seda tehtud.

Anonüümne ütles ...

25.jaanuar 23:13 Kõrgrõhkkond küll tekib aga pigem Norra merele või Rootsi - Norra kohale.

Anonüümne ütles ...

Mudelite järgi tundub et see -15 kraadi piir lüüakse 2-4 veebruari paiku üle, sest Eesti kohale jõuab miinus 15-18 kraadine isoterm.

Anonüümne ütles ...

GFS -i vaadates võib isegi tekkida tunne ,et praegune sula (mis vist osaliselt kestab esmaspäevani)on tükiks ajaks viimane ja Tartu maratoniga ei saa ka probleeme olema. Vähemalt hetkeseisuga tundub seda lund ka tulema enne maratoni.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse Vihterpalu termomeeter on vist ka tuksi minemas. Pidevalt näitab 2 kraadi rohkem kui tegelikult on.

Jüri Kamenik ütles ...

Peab siis hakkama siis talve ümber hindama. Meil siis Prantsusmaal tekkis lõunatsüklon, õhk on soe ja lämbe (hommikul oli kohati 10...15 kraadi) ja mõnel pool oli äikest.

Margus Voitk ütles ...

Gapis

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, Gapis, äikest ei tulnud siiski ja vihma on vähe sadanud. Samas läheduses on möllanud nii piksed, paduvihmad kui lumetuisud.

Margus Voitk ütles ...

Kas rajal lund ka oodata et peaks talverehvid alla kruvima.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kõrgemates osades sajab lund.

Anonüümne ütles ...

NOAA ja GFS on praegu täielikus vastuolus veebruari osas. Aga olen endiselt arvamusel ,et esimene hakkab muutma prognoose rohkem.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, vaevalt, et pärast külma nädalat tuleb pidevalt 5...12 kraadi sooja.

Anonüümne ütles ...

Jah, paistab et veebruar tuleb karm. Mõlemad mudelid näitavad kuu alguseks -18 kraadist isotermi. Loodetavasti saavad siis kuumad jalka MM suved jätkuda.

Anonüümne ütles ...

Ehk lähebki kuni aprillini külmaks. Siis jääb see mõttetu, viimastel aastatel juulini vinduv, +5-+10 kraadine periood väga lühikeseks, nii nagu 2013 oli.
Teiseks jääb ka igasugu haigusi vähemaks tänu pakasele.

Anonüümne ütles ...

GFS'i viimane väljund näitab veebruari alguseks juba -20 kraadise isotermi jõudmist Eestisse. Arvestades kui soe meri on, siis võib ehk korralikku mereeffekti oodata.

Anonüümne ütles ...

No arvan, et seda isotermi leevendatakse, sest see mudel on ainus mis nii külma näitab. ECMWF ja GEM on palju leebemad.

Anonüümne ütles ...

Nii või naa aga külma on ikkagi.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kes teab ... Laupäeval jõudis äike Gapist kõigest sajakonna km kaugusele.

uhh ütles ...

No palju õnne Jüri M-Spordiga liitumise puhul!Kõva sõna igaljuhul.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et Põhja-Eesti seekord algavaks külmalaineks lund ei saa, aga lõuna võib 15 cm saada.

Anonüümne ütles ...

Euroopa mudelis pole külmalainest enam midagi järel :S

Anonüümne ütles ...

No maapinna temperatuurid annavad natuke teise tulemuse. Kuigi jah siin välja käidud -15 piir võib saavutamata jääda.

Anonüümne ütles ...

Te siin tõesti arvasitegi tõsimeeli, et see käre külm tulebki? Ma olin juba nädal tagasi kindel, et veebruari lähenedes see külm nigunii kaotatakse ja nii ka praegu läheb/läks.
Seega kuumast äikesesuvest võite vaid unenägusid näha.

Jüri Kamenik ütles ...

Aitäh, jah, motospordis on ilm ülioluline ja see on lihtsalt meeletu, mis seal toimub. Kolmapäeval on Vikerraadio hommikuprogrammis kell 8.35 sellest pikemalt juttu.