esmaspäev, 8. jaanuar 2018

2. nädala ilm (8.–14.01.2018)

Einar Laretei ilmakodukas: http://einlar.simplesite.com/.
NB! Paari aasta eest mälestati võimsa konverentsiga 2005. a jaanuaritormi. Materjalid on kättesaadavad: https://ilm.ee/kola/pildid/tormide_konverents/.

14. jaanuaril oli siin kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli mitmel pool pilves, kuid olulise sajuta ilm, hommikuks siiski selgines kohati mõneks tunniks, kuid õhtul oli taas kõikjal pilves ja hakkas mitmel pool kerget lund sadama.
Puhus lõuna- ja kagutuul 3–10 m/s. Õhutemperatuur oli –5...–10, rannikul kohati –1 °C.
Nädalaprognoos on uues postituses!

Kairo Kiitsak. Härmatis Simunas 13.01.2018.

Eero Hermann. Laagri rämmar samal õhtul

13. jaanuaril oli siin Venemaal asuva kõrgrõhkkonna lääneserv. Seetõttu oli muutliku pilvisusega sajuta ilm, mõnel pool oli päev päikeseline, eriti ida pool, ent õhtul tihenes pilvisus. Oli härmatist ja teedel libedust, õhtul kohati udu.
Puhus lõunakaartetuul 1–7 m/s (mõnel pool valitses tuulevaikus). Õhutemperatuur oli –3...–9, saarte rannikul pilvede all kuni –1 °C, ent hommikul ja õhtul, kus oli selgem, isegi –10...–13 kraadi, hilisõhtul selgema taeva all kuni –16 kraadi (Virumaal).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhkkonna lääneserv. Selle mõjul on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaartetuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on –5...–10, Ida-Eestis kuni –14, rannikul kohati –2 °C, kuid päev võib soojem olla.


Härmunud puud ja uduvine Laagris.

12. jaanuaril jõudis kõrgrõhuala Karjalast Peterburi lähistele ja liikus edasi lõuna suunas. Nii oli pilves, selgimistega olulise sajuta ilm. Mitmel pool oli härmatist.
Puhus ida- ja kagutuul 3-9 m/s, õhtul asendus peamiselt mere ääres lõuna-, püsides nõrk. Õhutemperatuur oli –1...–6 °C, kus oli pikemaid selgimisi, seal –5...–10 kraadi. Seega raadiosaates öeldu ei osutunud tõeseks.
NB! Õhurõhk tõusis õhtuks üle 1045 hPa (784 mmHg), mis on räme.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala liigub aeglaselt Laadoga järve kohalt lõuna poole. Nii on pilves, selgimistega sajuta ilm, on udu ja härmatist (teedel libedusoht!). Puhub lõunakaartetuul 1–6 m/s. Õhutemperatuur on –1...–7, kus pikemaid selgimisi, seal kuni –12 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (14.01.) jääb kõrgrõhkkond Eesti vahetusse lähedusse ja ilm on sajuta. Lõunakaartetuul püsib nõrgana õhtuni, siis muutub saartel tuntavamaks. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, rannikul kohati kuni –4, kus selgem, kuni –12 °C, päeval –4...–7 °C, saarte rannikul tõuseb –2 °C-ni.
Esmaspäeval (15.01.) jääb Eesti kahe rõhuala piirimaile – Venemaa kohal püsib võimsana kõrgrõhuala, Läänemerele tuleb aga madalrõhkkonna serv. Saartest alates algab lõuna- ja kagutuule tugevnemine: õhtul on sisemaal puhanguid üle 10, rannikul 15, saartel 18 m/s. Ilm püsib sajuta. Õhutemperatuur on öösel Lääne-Eestis –4...–8, kuid Tallinn-Pärnu joonest ida pool –9...–12 °C, päeval –3...–8 °C.
Teisipäeval (16.01.) tuleb madalrõhkkonna serv üle Läänemere. Jätkub kagutuule eriline tugevnemine: sisemaal on öösel puhanguid 15, rannikul 18, saartel 23 m/s, päeval sisemaal puhanguid 18, rannikul ja eelkõige saartel 25 m/s. Õhutemperatuuris muutusi pole oodata.

Ott Tuulberg. Öine udu 12/01/2018 Ipswich, UK

11. jaanuaril tugevnes Karjala ja Soome põhjaosas uus kõrgrõhkkond, mis levis aeglaselt lõuna poole. Seepärast oli peamiselt pilves ilm* ja paiguti sadas vähest lund (udulumi**). Puhus idakaartetuul 2–7, saartel ja rannikul kuni 11 m/s.
Õhutemperatuuri maksimum oli küll 0...–3 °C, kuid Virumaal langes õhtul temperatuur –5 kraadist lühikeseks ajaks madalamale: Simunas oli kell 17.45 koguni –7 kraadi, aga pärast pilve minnes soojenes uuesti. Teedel oli kohati kiilasjääd ja mujal (eriti puude-põõsastel) härmatist / jäidet.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuala liigub Karjala põhjaosa kohalt Peterburi lähistele. Seepärast on pilves, selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2–7, saartel hommikupoolikul kuni 10 m/s, kuid õhtul asendub lõuna-. Õhutemperatuur on –2...–6, kuid saarte rannikul võimalik kohati 0 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeval (13.01.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti idapiiri taha ja hoiab ilma sajuta. Puhub võrdlemisi nõrk lõunakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –5 kraadi, aga kui on pikemaid selgimisi, siis isegi kuni –9 °C, seevastu meretuulega rannikul jääb vaid pisut alla 0 °C (Liivi lahe ääres), päeval püsib sarnasena.
Pühapäeval (14.01.) jääb kõrgrõhkkond Venemaa lääneosa kohale ja selle loodeservas on Eesti ilm sajuta. Lõunakaartetuul püsib nõrgana õhtuni, kuid siis muutub saartel tugevamaks. Õhutemperatuur on öösel –5...–10, tuulepealsetel rannikualadel –2...–4 °C, päeval on sarnane, kohati võib tõusta –1 °C lähedale.
Esmaspäeval (15.01.) jääb Eesti kahe rõhuala piirimaile – Venemaa kohal püsib kõrgrõhuala, kuid Läänemerele laieneb madalrõhkkonna serv. Saartest alates tugevneb lõuna- ja kagutuul: õhtul on sisemaal puhanguid üle 10, rannikul 15, saartel 18 m/s. Ilm püsib sajuta. Õhutemperatuuris suuri muutusi ei ole.

*– Inversioon ja sudu. Jahtumine öösel või talvel suurtel laiuskraadidel tingib omakorda inversiooni, sest aluspinna lähedal tekib külm õhukiht, mille kohale jääb soojem õhk. Selline olukord takistab õhu segunemist ja soodustab linnapiirkonnas saaste kogunemist. Samuti põhjustab inversioon sageli pilves ja sompus ilma, seega ei saa siis nautida antitsüklonile omaseks peetavat selget ilma.
Sellised ilmad on meil tüüpilised sügisel ja talvel, sest jahtumine on siis tugev ja olud soodustavad inversiooni, mistõttu väga kõrgest õhurõhust hoolimata võib lauspilves (kiht- või kihtrünkpilved) ja vahel udune ilm püsida päevi. Inglise keeles on selle kohta isegi olemas kindel väljend: anticyclonic gloom. Täismahus: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus04_2013.pdf (lk 12).
**– Lumeterad ehk udulumi on sademed, mille osakesed võivad olla läbipaistmatud plaadi- või kepikesekujulised, meenutades sageli mannateri, diameetriga alla 2 mm ehk on märgatavalt väiksemad kui lumekruubid. Lumeteri sajab kihtpilvedest (Stratus) ja vahel koos uduvihmaga (sel juhul jäite oht) ning tegu on laussademetega. Lumeteri sajab tavaliselt temperatuurivahemikus 0...–10 °C.

Maagilised vaated Teletornist (http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php).


Kairo Kiitsak. Härmas ja pisut lumine päev Lääne-Virumaal Simunas 11.01.2018 

10. jaanuaril oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Seetõttu oli pilves sajuta ilm. Puhus muutliku suunaga tuul 2–7 m/s, põhjarannikul oli tuul isegi tugevam. Õhutemperatuur oli 0...–2, Liivi lahe rannikul kohati kuni 1 °C, õhul –1...–4.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa ja lahtede kohal püsib kõrgrõhuvöönd. Seetõttu on peamiselt pilves, kuid olulise sajuta ilm, mõnel pool võib olla udu. Puhub idakaartetuul 2–7, saartel ja rannikul kuni 11 m/s. Õhutemperatuur on 0...–2 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (12.01.) liigub kõrgrõhkkond Peterburi lähistele ja selle lääneservas püsib ilm olulise sajuta. Puhub mõõdukas ida- ja kagutuul. Laupäeval (13.01.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti idapiiri taha ja hoiab ilma sajuta. Puhub võrdlemisi nõrk lõunakaartetuul. Õhutemperatuur on –4...–9, meretuulega rannikul kuni 0 °C, päeval –3...–6, kuid saartel ja läänerannikul 0...–2 °C.
Pühapäeval (14.01.) jääb kõrgrõhkkond Venemaa lääneosa kohale ja selle loodeservas on Eesti ilm olulise sajuta. Lõunakaartetuul püsib nõrgana õhtuni, kuid siis muutub saartel tuntavamaks. Õhutemperatuur on öösel –4...–8, aga kui on selgimisi, siis Ida-Eestis kuni –10 °C, päeval –3...–6, saartel ja läänerannikul 0...–2 °C.

Katrin Tarand. Udune päike 9.01 kl.10.40 Saku 

9. jaanuaril oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Nii oli muutliku pilvisusega ilm, pilvisus tihenes, kuid oli olulise sajuta (Ida-Eestis sadas kohati uduvihma või udulund ehk lumeteri), paiguti oli udu, õhtul oli loodest alates uuesti selgimisi. Puhus läänekaartetuul 3–9, rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur oli 1...3 °C.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal püsib kõrgrõhuhari. Vahelduva pilvisusega ja pilves, selgimistega sajuta ilm, kohati tekib udu. Puhub läänekaartetuul 2–7 m/s. Õhutemperatuur on 0...–2, kohati rannikul kuni 3 °C, aga kus selgineb, kuni –6 kraadi (ebatõenäoline).
Ilm järgmistel päevadel. Kõrgrõhuala Soome kohal tugevneb ja liigub aeglaselt lõuna poole. Seepärast on neljapäev (11.01.) kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Idakaartetuul on nõrk või mõõdukas. Reedel (12.01.) kõrgrõhkkond tugevneb ja ilm on sajuta. Puhub mõõdukas ja nõrk idakaartetuul. Laupäeval (13.01.) tuleb kõrgrõhkkond Eesti kohale. Ilm püsib sajuta. Puhub nõrk lõunakaartetuul. Õhutemperatuur oleneb pilvisusest, kuid jääb ilmselt 0...–10 kraadi vahele, kohati rannikul võimalik kuni 1 °C.
Aga edasi, mis üllatused, elame-näeme? Kõrgrõhuala kese koondub Venemaa lääneosa kohale. Siistel päevadel hoiab selle kõrgrõhuala lääneserv ilma sajuta ja mõõdukalt külma-

Pilves ja sombuse ilma tõi soe õhumass, (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).

Ott Tuulberg. Pilvisus Ühendkuningriigis


Marnet Kokk. Enne oli udu Vasalemmaski.

8. jaanuaril tugevnes Läänemere kohal  kõrgrõhuhari. Seepärast oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mõnel pool sadas hooti vähest lund, oli pinnatuisku, kuid õhtul liikus üle mandri loodest kagusse kitsas lumesajuvöönd, kus tuiskas. 
Ennelõunal puhus loodetuul 7–12, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul 25–32 m/s, kuid õhtul asendus läänekaarte- ja nõrgenes. Õhutemperatuur oli –2...2 °C, õhtul vastu Läänemerd isegi kuni 4 kraadi, kuid märkimisväärset sula polnud.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kolmapäeval (10.01.) katab Eestit sooja õhumassiga antitsüklon ja nii on ilm olulise sajuta. Tuul nõrgeneb ja on õhtul lõunakaartest. Õhutemperatuur on öösel 0...–4 (mere ääres võib kuni 4 kraadi olla), päeval –2...4 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäev (11.01.) tuleb kõrgrõhkkonna servas suurema sajuta. Idakaartetuul tugevneb puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel –2...–5 (mere ääres võib kuni 4 kraadi olla), päeval –1...–3, meremõjuga rannikul 0...4 °C.
Reedel (12.01.) kõrgrõhkkond tugevneb ja seetõttu on ilm sajuta. Puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –3...–7, päeval –1..–6 °C, merel on ikka soojem. Kui ilm on pilvine, siis on ilm soojem.

Kairo Kiitsak. Lumetuisk Tartus 7.01.2018. Video: https://www.youtube.com/watch?v=zzi9p1Zm-Ls&t=13s.

Helle Vahter.  8.1.2018. Mähe. Päikeseline keskhommik kell 11:30.

***

Tuleb suurema sajuta, kuid talvine nädal.

Nädala alguses liigub aktiivne tsüklon Norra keskosast üle Põhjalahele kagusse. Päeval tugevneb uuesti kõrgrõhkkonna mõju. Seetõttu on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab kerget lund. Ennelõunal puhub loodetuul 7–12, puhanguti kuni 15, saartel ja rannikul kuni 20 m/s, kuid õhtupoolikul asendub lääne- ja veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on –2...2 °C, õhtupoolikul langeb.
Teisipäeval (9.01.) tuleb kõrgrõhkkonna mõjusfäär üle Läänemere ja nii on ilm suurema sajuta, üksnes idapoolsetes maakondades võib kohati veidi lund sadada. Lääne- ja loodetuul rahuneb. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul –2...3 °C, kuid öö hakul idapoolsetes maakondades kuni –5 °C.
Kolmapäeval (10.01.) katab Eestit kõrgrõhkkond ja nii on ilm suurema sajuta. Tuul asendub idakaarte-, mis päeval Lääne-Eesti rannikualadel tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –1...–6, päeval 0...–3, saartel kuni 2 °C.
Neljapäev (11.01.) tuleb kõrgrõhkkonna all sajuta. Tuul nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–6, päeval 0...–4, meremõjuga rannikul veidi üle 0 °C.
Reede (12.01.) püsib kõrgrõhkkonna servas veel sajuta. Lõunakaartetuul on sisemaal nõrk, rannikul veidi tugevneb. Õhutemperatuur on öösel –2...–8, päeval 0...–4 °C.
Laupäeval (13.01.) ja pühapäeval (14.01.) püsib kõrgrõhkkonna ülekaal. Ilm on sajuta, rahulik ja koguni külm.

70 kommentaari:

Vello ütles ...

Tere
Kas on mõnd lihtsat tarkvara (Adroid/Windows/Linux), kuhu saab kanda temperatuuri näite ja on võimeline joonistama aasta graafikuid?

Foreca.ee asemel soovitan kasutada soomekeelset Foreca.fi lehte, sest annab hulga rohkem infot (15-ööpäevane võimalike arvutiennustuste graafik, kuu temperatuuri ja sademete ennustuse video, jne.).

Anonüümne ütles ...

Lõpuks on NOAA oma kaarte uuendanud ja nagu ammu ütlesin hakatakse värve nö tagasi tõmbama. See on toimunud ja väheneb veel kindlasti. Skandinaavias leiab juba sinist ka.

Anonüümne ütles ...

Pööre sooja poole peaks toimuma 18. jaanuaril.

Anonüümne ütles ...

Homne sula on küll täielik nõmeduse tipp. Aga seda oligi karta, et need ajad on möödas, mil külm tuli ja jäi ning seda koos lumega.

Arvan et homme on kõikjal plusskraadid, kasvõi +0,1 kraadi.
Tallinn-Pärnu joonel ja sellest lääne poole pakun sooja 2-4 kraadi, ida poole 0-1 kraadi. No Tuulemäel võib tõesti miinus NULLkomaIKS kraadi jääda.
Tallinna maksimum tuleb +2,7 kraadi. Lihtsalt ennustan, huvitav ju näha, kas läheb täide.

Anonüümne ütles ...

8.jaanuar 23:18
Kus sa seda soojenemist näed ? Enne tuleb antud kuupäeva paiku ports lund hoopis.

Anonüümne ütles ...

Kas saabuvad miinuskraadid võivad põhjas-loodes mere-effekti põhjustada?
Vōi on külm liiga nõrk selleks?

Anonüümne ütles ...

Liiga nõrk on külm selleks ja 1,5 km kõrgusel peaks vähemalt -10 olema

Anonüümne ütles ...

Kas on võimalus, et sellise külma järel, mis nüüd saabub(miinimum -15), tuleb ka suvi soe või kuumalainetega, juhul kui see kestab näiteks jaanuari lõpuni, aga veebruar ja märts tulevad taolised nagu detsember või veelgi soojemad? Ilmateenistuse prognoositav külm kompenseeriks kiiresti esimeses dekaadis olnud sooja, ja isegi kui selline ööpäeva keskmine kuu lõpuni jääbki -7 kanti, siis tuleb ju jaanuar täiesti tavapärane.

Anonüümne ütles ...

Kui külma tuleb ainult niipalju ,et jaanuari keskmine tuleks sinna -2 kanti ja veebruar jälle soe siis sellest ei piisa. Kui aga jaanuari keskmise vajutaks nii -6 piirkonda siis piisab. Kui mõlemad kuud tuleks nii -4 siis ka piisaks ja isegi siis suvi oleks päästetud kui märts oleks talve külmim kuu. Nagu ammu mainisin ,et rütmi järgi peaks 2018 tulema korralik suvi siis see nõuab ette ka talve. Tundub ,et lõpuks hakkab talve paistma. Soome üks ilmatark ennustas ,et tõeline talvekuu on alles veebruar. Saab näha aga suvele mõeldes oleks see super.

Anonüümne ütles ...

@ 9. jaanuar 2018 09:06
Hoopis on õhumassi suund vale selleks.
-------------------------------------------------
-6 kraadi saabuval ööl on küll VÄGA ebatõenõoline. Hea kui kuskil -2 kraadigi tuleb.
Samuti tõusis ka täna päeval soojus kõikjal plussi, kui ilmateate kohaselt pidi ka 1 külmakraad jääma. Isegi tuulemäel oli plussis.

Minu lühiennustus on selline, et homme-ülehomme nullilähedane mõttetus püsib, siis reedest on ehk lootust talvele.

Anonüümne ütles ...

Jah õhumassi suund on ka vale meile aga ega Soomes ka midagi tule. Ikka temperatuuri kontrast on olulisem.

Anonüümne ütles ...

NOAA soe jaanuar kuivab üsna kokku juba. Kui jaanuari esimestel päevadel näidati ,et kuu keskmine on üle 4 või rohkem siis nüüd kraad ,paar on järgi.

Anonüümne ütles ...

Jah, nii palju siis kõvasti keskmisest soojemast jaanuarist. Usun, et seekord paneb GFS oma viimase väljundiga täppi, mil kuu viimases dekaadis on oodata tõeline pakast, ning kokkuvõttes jääb jaanuari keskmine normi piiresse või sellest madalamaks.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see antitsüklon on sooja õhumassiga ja mereefekti ei tule. Soe õhumass jõudis hommikuks kohale ja nii soojenes õhk kõikjal üle 0 kraadi. Eks näis, mis saama hakkab ...

priit retsep ütles ...

+ 0,3 ,pilves,vaikne.

Jüri Kamenik ütles ...

Laagris üritab ka udu tulla, kuid ebaõnnestunult. Pilved püsivad 120 m kõrgusel.

Anonüümne ütles ...

Lisan oma 9.jaanuari 12:53 kommentaarile ,et hetkel tundub minema variant kus jaanuari keskmiseks tuleb -4 ja veebruar ehk rohkemgi. Seega suvi oleks siis päästetud. Ah ja eks NOAA hakkab ka veebruari prognoose varsti tagasi keerama.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et kui see talvine periood 18. jaanuaril ei lõppe, siis lõppeb alles 7. veebruaril. (+/- 2 päeva.)

Anonüümne ütles ...

@ 9. jaanuar 2018 06:57
Ei näinudki, vaid ennustasin ise, niiöeldes eikusagilt. Eeldan, et selle kuupäevani, kaasa arvatud, külm ilm püsib.

Anonüümne ütles ...

Lisan juurde, et eelduse põhjuseks on plaanitav matk selleks kuupäevaks. Poris ei tahaks küll plätserdada. Seda juba KÜLLLLLALT alates septembrist kogetud.

Anonüümne ütles ...

Pigem pead 18 jaanuari paiku väga soojalt riidesse panema ja termosed kuuma joogiga kaasa !

Anonüümne ütles ...

Oma eilses kommentaaris (8. jaanuar 2018 23:37) maksimumtemperatuuri +2,7 kraadi Tallinna kohta, ennustasin vaid 0,1 kraadiga mööda. Kella 13 ajal oli maksimum +2,8 kraadi.
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/
(Otselinki aegadele ei lase panna, sisestage lahtritesse vastavalt 09.01.2018 ja 13)

Seega tasus see ennustamine isegi ära, arvestades et 0,1 kraadi on üsna väike möödapanek.

Anonüümne ütles ...

Täna vist selle talve esimene päev, mil kõigis ilmajaamades üheaegselt miinuskraadid?

Jüri Kamenik ütles ...

Uskumatu, et nii täpne prognoos, ja et järsku igal pool alla 0 °C.

Anonüümne ütles ...

Ja see ka uskumatu, et praegu Soome lahel mereefekt käivitunud. Tõsi küll, ainult Viimsi ja Juminda poolsaarte vahel. Need pilved liiguvad Viimsi poole.

Anonüümne ütles ...

Praegu kell 11:55 teletorni kaamerast näha tihe lumesadu.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, pigem on see kihtpilvede jäätumine kui et mereefekt, sest õhumassi omadused ei soosi mereefekti

Kairo Kiitsak ütles ...

10. jaanuari hilisõhtul tekkis tihe udu ja külma oli 4,5 kraadi. Selle mõjul moodustus täitsa ilus härmatis, mida sain pildsitada 11. jaanuari päeval. Täna õhtuks klaaris taeva ka selgeks ja õhutemperatuur langes -5 kraadist madalamale.

Kairo Kiitsak ütles ...

Asukohaks on siis Lääne-Virumaa, Simuna. Õhk muutub üha külmemaks.

Kairo Kiitsak ütles ...

Kella 17:55 seisuga on Simunas taevas selge ja õhutemperatuur -7 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Nüüd seal vist pilves ja heal juhul -4 kraadi vaid.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti jääbki ilm pilve ja miinimum temperatuur -5 kanti seniks kuni see külm aeg läbi saab ning uuesti sulale läheb. Siis jääks keskmine õhutemperatuur kõrgeks ja on võimalus, et tuleb aegade kõige soojem talv nii keskmise kui ka miinimum temperatuuri osas.

Anonüümne ütles ...

Ma küll ei looda. Sellest pilves masendusest on kõriauguni tüdimus juba.

Jüri Kamenik ütles ...

Fui! Et siis erinevad arvamused ... Aga eks näis, mis üllatusi ilm suudab veel pakkuda.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan ,et ikkagi see soe suvi tuleb ja enne töötleb ka korraliku talveilmaga jaanuaris ,veebruaris. Metsamehed saavad varsti tööle ja veebruaris on ka seisvatel jäämurdijatel tööd.

Anonüümne ütles ...

Lisan ,et kui ei lähe nii siis rütm katkeb ja suvi tuleb siis parimalgi juhul midagi sellist nagu 2016

Anonüümne ütles ...

Eelmine aasta oli sama teema sellega. Alguses väideti, et sooja talve korral, kui veebruari või jaanuari keskmine vähemalt -4 kraadi ei tule, siis jägneb jahe suvi. Nii läkski ja oodatud -4 kraadist keskmist ei tulnud kummaski kuus. Seejärel võeti tagavara seaduspära ja hakkati väitma, et külm märts võib siiski sooja suve tuua. Kuna aga ka märts tuli erakordselt soe, siis tuli ka see seaduspära kõrvale heita. Mai saabumisel võeti kasutusele juba teine tagavara seaduspära, mille kohaselt pidavat soe mai tooma sooja suve, kui õigesti mäletan, või oli hoopis nii, et mai erakordselt soe esimene dekaad tähendab jahedat suve.

Mida sellest järeldada?

Variant 1: Tulgu talve kõikide kuude keskmine kasvõi plusskraadidega, aga kui pärast seda järgneb märts, mil kuu keskmine on sama madal nagu 2013. aastal või veelgi madalam, siis järgneb ikkagi kuum suvi, hoolimata aegade kõige soojemast talvest.
Variant 2: Tulgu talve kõikide kuude keskmine kasvõi plusskraadidega ja märtsis alaku üldse "suvi" rohelise loodusega nagu 2007 aastal, aga kui mai tuleb soe, siis järgneb ikkagi kuum suvi hoolimata aegade kõige soojemast talvest ja märtsist. Selle variandi puhul võib arvata, et suure tõenäosusega järgneks ka aega kõige soojem aasta, kuna eriti soojale talvele järgneks väga soe kevad (aprill muidugi teadmata) ja seejärel juba kuum soe suvi.

Seega on praegune kurtmine sooja talve üle täiesti kasutu, kuna märts ja mai võivad ikkagi kuuma suve tuua, isegi siis kui tänavune talv tuleb aegade kõige soojem.

Anonüümne ütles ...

Siin Kagu-Eestis(Võru andmetel) pole alates 1950. a(varasemad andmed puuduvad) olnud sellist talve, kui miinimum temperatuur oleks -15 kraadist kõrgemale jäänud, isegi mitte 2008. a kuumal talvel. Käesoleval talvel on see võimalus endiselt olemas.

Anonüümne ütles ...

@12. jaanuar 2018 13:05

Lisaks veel sellele kommentaarile, et kuumade suvede seaduspära paarisaastatel või iga 1-3 aastase vahega on läbi keskmise temperatuuri järgi, aga kehtib endiselt veel kuumalainetega suvede osas. Siiski 2014. a võrdset talve pole tänavu kuskilt paista, seega võib arvata, et eeloleval suvel murdub see seaduspära ka kuumalainete osas.

Anonüümne ütles ...

2014 aastaga võrdset jaanuari vist ei tule jah aga veebruar võib vabalt külmem tulla kui 2014 oli. Siis ehk jääks ka kevadine külmalaine ära. Ja erakordselt soe mai algus tähendas sajust suve aga kuna möödunud aastal seda polnud siis tekkiski lootus ,et äkki juhtub ime ja suvel sooja saab aga paistab üldiselt ikka ,et jaanuar ja veebruar on kõige olulisemad ja alles siis märts. Aprilli ja mai vist tasub kõrvale heita.

Anonüümne ütles ...

Olgu, aprill ja mai on mängust väljas. Aga mis saab siis, kui tänavu tuleb aegade kõige soojem talv ning seejärel aegade kõige külmem märts? Millist suve võiks siis oodata?

Anonüümne ütles ...

Kõige aegade soojemat talve ei tule sel aastal - võin seda garanteerida. Vähetõenäoline ka ,et aegade soojemale talvele järgneks väga külm märts nagu näiteks 2013 oli. Kui peaks aga nii juhtuma mingil teisel aastal nagu välja käisid siis nii sooja talve järel külm märts enam ei päästaks. Selline teoreetiline olukord siis.

Anonüümne ütles ...

Keegi hädaldas koguaeg ,et tuleb jälle talv kus alla -10 ei lange. No tundub ,et juba täna öösel on see number ohus.

Anonüümne ütles ...

ECWMF värskeim prognoos näitab ,et normaalne talveilm püsib vähemalt neli nädalat.

Anonüümne ütles ...

Tore, lõpuks ometi sai see lõputuna näiv hallus ja hämarus lõpu :)

Anonüümne ütles ...

Hetkeseisuga Kuusikul miinimum juba -10,5

Anonüümne ütles ...

Võrus ka alla -10-ne kraadi langenud. Esimesed sellised näidud siis sel talvel.

Aga 05.02.2012 mõõdetud -35 kraadi on 7 maa ja mere taga olev karge mälestus, millest praegused näidud on köki-möki.

Anonüümne ütles ...

GFSi hetkeuuenduse (18z) järgi peaks 18.01 õhtul nõrk sula Eestisse saabuma ühes mõõduka lumesajuga. Sula saabub kagust.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see on kagupoolne sulailm ja tuleb ilmselt mõne lõunatsükloniga.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et uue nädala keskel saavad Põhjamere riigid taas üsna korralikku tormi tunda.
Satelliidipildi järgi on Eestil suur õnn, et praegu üldse päikest siin näeme.

Anonüümne ütles ...

00:17 kommentaarile ,et viimases kahes jooksus küll enam sula pole.

Anonüümne ütles ...

GFSil ja teistel mudelitel paistab olevat mõningaid raskuseid madalrõhkkondade asetuse prognoosimisega, sest sügava tsükloni, mis Atlandil kõrgrõhkkonda survestama hakkab, servades tekib mitu erinevat pisemat tsüklonit ja nende trajektoorid on nagu pudru ja kapsad.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, neid pisikesi osatsükloneid ei prognoosi täpselt ükski mudel. Eks näis, kaua talv suudab vastu pidada, enne kui soojus jälle võimutseb.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti märtsini. Seda seailma küll ei igatse. Parem olgu miinustes pilves kui plussis pilves.
------------------------
Homme ilmselt kõikjal lauspilves.

Kairo Kiitsak ütles ...

Simunas oli korralik härmatis täna. Praegu kell 17:45 taevas selge ja külma 14,5 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Aga nüüd pilves jah?

Kairo Kiitsak ütles ...

Madalad kihptilved jõudsid pärast kohale jah. Aga õhutemperatuur jäi sina -11...-12 kraadi vahele. Meil tekkis udu ka. Saab veel härmatist.

Anonüümne ütles ...

Nojah, Tallinnas lihtsalt mõttetu pilves ilm jälle, kus ei saja ega udu ka pole. :(

Jüri Kamenik ütles ...

Nii õudne ju!

Anonüümne ütles ...

Hommikul selgines ja langes kohe ligi -9 kraadini.
--------------------------------------------------------
Euroopa mudeli järgi talvega enam pikka pidu pole - 20. jaanuaril peaks tulema isegi üle-Eestiline sula, sest siia jõuab tsüklonaalne -3 kraadine isoterm. Tsüklonite puhul peab -5-st kindlasti madalam olema.

Seega keskmiselt +2 kraadi vist tulemas isegi - saartel soojem, Tallinn-Pärnu joonest idas külmem.

Anonüümne ütles ...

@ 11. jaanuar 2018 20:46
Sinule kahjuks on see lootus 10 miinuskraadiga üle löödud. Ehk -5 asemel -15 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Satipildilt nähtuna on täna Harjumaal päikese nägemine suur õnn - igas muus ilmakaares paarikümne km pärast juba pilves ja seda sadade km-te ulatuses.

Anonüümne ütles ...

@14. jaanuar 2018 11:52

Seda sai loodetud seepärast, et pidev nii madal õhutemperatuur viiks keskmise liiga alla, mis vähendaks aegade kõige soojema talve võimalust nii keskmise kui ka minimaalse temperatuuri osas(siin Kagu-Eestis eelkõige). Aga praegu ju endiselt mõlemad võimalikud, sest enamuse ajast on ikkagi ilm pilves ja nüüd näitavad mõlemad mudelid juba peatset soojenemist. Et aegade kõige soojema talve rekordit minimaalse temperatuuri osas ei tuleks, peaks siin Kagu-Eestis(Võrus) minimaalne langema alla -16.8 kraadi, millest on veel palju puudu. Ja aegade kõige soojema talve ärajäämiseks keskmise temperatuuri järgi peaks jaanuari lõpp ja veebruar tingimata külmad tulema. Igatahes viies soe talv on juba kindlustatud, iseasi kas ka aegade kõige soojem.

Anonüümne ütles ...

Saabuvaks ööks prognoositav pilvisuse hõrenemine jääb ka tõenäoliselt ära.

Anonüümne ütles ...

Miks see lumi sajab praegu. Ei lubatud ju?

Anonüümne ütles ...

No seda enam jääb see lubatud pilvisuse hõrenemine ära. Pilved järelikult juba nii paksud, et lausa prognoosivälised sademed tekkinud.

Anonüümne ütles ...

Mu 8. jaanuar 2018 23:18 öeldu kehtib siiani.
Samuti ka täpsustavad lisakommentaarid selle öeldu kohta, mis lisatud 10. jaanuar 2018 19:26 ja 10. jaanuar 2018 19:30.

Miks seda kõike mainisin, on seepärast, et Euroopa mudel on 20. jaanuari sula nihutanud juba 19. peale.

Anonüümne ütles ...

@ 14. jaanuar 2018 22:00
Niiskuse lisandumine ilmselt, kõrgematesse õhukihtidesse eelkõige. Jüri ehk täpsustab kui eksin.

Anonüümne ütles ...

Viimane Euroopa mudel küll selles sulas nii kindel pole.

Jüri Kamenik ütles ...

See on pilvede jäätumine. Need kihtpilved koosnevad veetilkadest, aga seal siis temperatuur langenud vähemalt -12 kraadini, et jäätumine annaks sademeid. Seda saaks päeval vaadata siit http://weather.uwyo.edu/upperair/sounding.html.