esmaspäev, 13. november 2017

46. nädala ilm (13.–19.11.2017)

Kommentaariumi link
NB! Uus ilmablogi: http://einlar.simplesite.com/
Lõppenud pilvejahist ja tulemustest on juttu pühapäevases teadussaates Labor: http://vikerraadio.err.ee/l/labor. Vaata lisaks: https://www.facebook.com/teadus/photos/a.370437313008.203914.320508843008/10156923604708009/?type=3&theater

Pilvejahi pidulik lõpetamine on 27. novembril kell 16 Teletornis.


19. novembril oli Eesti kohal väheliikuv tsüklon. Seetõttu varieerus tuule suund olenevalt kohast, ent ülekaalus oli siiski lõunakaartetuul, mis oli nõrk või mõõdukas. Vihm asendus päeva jooksul kohati (märja) lumega, sadu oli mõnel pool tugev. Sooja oli 0...5 kraadi, kusjuures päeva jooksul ilm külmenes.
Ilm järgmistel päevadel. Vaata uuest postitusest!

18. novembril oli siin aktiivse madalrõhuala lõunaserv. Seetõttu oli ilm pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sadas (hoo)vihma, saartel oli äikest. Puhus edela- ja lõunatuul 5–10, puhanguti 14, rannikul kuni 21 m/s. Õhutemperatuur oli 4...8 °C.
Äikese kohta: 18.11.2017. Saaremaal, Kuressaares lõi ühe korra kenasti taeva valgeks ja müristas. 16:50 umbes.

Riigi Ilmateenistus
17. november kell 12:31 · 
NUMA – Medicane (Mediterranean+Hurricane)
Juba mitu päeva on Vahemerel toimetanud madalrõhkkond NUMA, mis Itaalias, Kreekas ja osaliselt ka Balkanimaades on ekstreemseid ilmaolusid pakkunud ning mitmele poole kaost külvanud. 
NUMA tekkis Aadria mere ääres 14.11.2017 ning liikus 15.11. üle Itaalia Vahemerele. 16.11.2017 jäi tsüklon Itaalia ja Kreeka vahele pöörlema ning süvenema. Piirkonna meteoroloogid võisid ägeda pöörise nimetada Medicaniks. Medican on Vahemerel tekkinud madalrõhkkond, millel on troopilisele tsüklonile iseloomulik jõud, vaatamata sellele, et tegemist ei ole vee ja õhu piiril arenenud pöörisega. 
Kui troopilise tsükloni arenguks on oluline veetemperatuur 26 °C, siis Medicani arenguks piisab vähemast: Itaalia ja Kreeka vetes on praegu sooja 18 kuni 21 °C. Temperatuurikontrastid läbi õhusamba on Medicani arengus olulisemad. Antud juhul saabus Vahemere õhuruumi loodevoolus (umbes 5 km kõrgusel) kaugelt põhjast külm õhumass ning kohtus siin Vahemere sooja veega.Tsükloni arengule aitas kaasa Balkani Aadria rannikul mägedest alla mere suunas puhuv kohalik külm tuul bora. Tulemusena arenes tsüklon, mille ümber ulatusid tuuleiilid üle 20 m/s, mõnes kohas kuni 30 m/s ning vihm ja äike on põhjustanud elanikkonnale katastroofilisi tagajärgi. Vihma on sadanud mõne päeva jooksul sadu millimeetreid. Kuna tsüklon püsib elujõulisena veel mitu päeva ja võib isegi süveneda, siis on oodata sajule lisa mõnisada millimeetrit. Ka tuuleiilid võivad tugevneda 40-45 m/s. Itaalia ja Balkani mägedes (umbes 800 m kõrgusel maapinnast) on NUMA põhjaservas sadanud lund juurde meetri jagu ning tuleb veel. 
18.11. nihkus NUMA edasi Kreeka ranniku suunas, pühapäeval (19.11) jõudis Türgi vete kohale ning võttis edasise suuna Mustale merele. 
Vahemikus 1948 kuni 2017 (69 aasta jooksul) on üles nimetatud 99 Medicani tüüpi madalrõhkkonda, seega nähtus pole just tavapärane.
17. novembri öö hakul oli ilm kõrgrõhuharja mõjul sajuta ja mõõduka läänekaartetuulega, kuid pärast keskööd tuli aktiivse madalrõhkkonna serv üle Läänemere (madalrõhulohk). Pilvisus tihenes, saartel hakkas vihma sadama ja hommikuks laienes sadu üle Eesti. Päevaks eemaldus sadu itta. Õhtul ilmusid Soome lahelt hoogsajud, mis liikusid kagusse.
Lõunatuul tugevnes puhanguti 15 m/s ja asendus päeval enamasti edela-, Soome lahel lühiajaliselt ka läänetuulega. Puhanguid oli kuni 20 m/s, õhtul isegi rohkem. Sooja oli 4...9 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne madalrõhkkond liigub Põhjalahe põhjaosast kirdesse. Pilvisus tiheneb ja kohati sajab vihma. Puhub edelatuul 510, puhanguti 14, saartel ja rannikul 1015, puhanguti kuni 20 m/s. Õhutemperatuur on 2...7 °C, Kagu-Eestis 2 °C. Jätkub pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 510, puhanguti 14 m/s, saartel ja rannikul 813, puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on 3...8 °C. 
Ilm järgmistel päevadel.  Paar päeva jätkub hilissügis, aga siis näib, et pöörab talviseks ... Pühapäeval (19.11.) koondub madalrõhkkond Läänemere kohale. Selle idaservas sajab saartel ja läänerannikul vihma, sekka võib ka lörtsi tulla, mandri sisealadel tulevad sajud enamasti märja lumena. Tuul jääb nõrgemaks ja puhub lõunakaartest. Õhutemperatuur on ööpäeva vältel 0...3, meremõjuga rannikul kuni 5 °C.
Esmaspäeval (20.11.) madalrõhkkond nõrgeneb, kuid jääb Läänemere äärde tiirlema. Sajuhooge on hõredamalt, kuid vihma ja lörtsi sekka tuleb sisemaal ka lund. Õhtul võib sadu laialdasemaks muutuda. Tuul on sisemaal rahulik ja lõunakaartest, saartel ja põhjarannikul puhub mõõdukas idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –2...2, saarte rannikul kuni 5, päeval 0...3, rannikul kuni 5 °C.

16. novembril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta, öösel lähenes aktiivne madalrõhulohk. Seetõttu oli vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, Soome lahe ääres oli pilvisem, hommikuks eemaldus vihmasadu itta, Virumaal oli veel päevalgi vihmahooge, kuid õhtuks sajud kadusid.
Puhus lääne- ja edelatuul 511, põhjarannikul loodetuul puhanguti 15 m/s (öösel oli puhanguid üle 20 m/s), õhtul oli tuul valdavalt edelast. Õhutemperatuur oli 4...8 °C.


16. novembri pilvemaagika Tartus ja Kesk-Eestis.

15. novembril süvenes madalrõhulohk Skandinaavia kohal ja liikus üle Läänemere itta. Seetõttu liikusid läänest itta enamasti hootised sajud (valdavalt vihm). Tuul oli enamasti edelast ja tugevnes, õhtul asendus alates läänetuulega, mis tugevnes puhanguti 25 m/s.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk süveneb Läänemere kohal ja liigub öösel itta, hommikul tugevneb kõrgrõhuhari. Seetõttu on öö hakul pilves ilm, sajab vihma ja lörtsi. Pärast keskööd lääne poolt alates pilvisus hõreneb ja sadu lakkab. Õhutemperatuur on 0...6 °C. Päev on vähese ja vahelduva pilvisusega, ilm on sajuta. Puhub läänetuul 5–12, põhjarannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 4...7 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Reede (17.11) öö hakul on ilm kõrgrõhuharja mõjul sajuta ja mõõduka läänekaartetuulega. Pärast keskööd tuleb aktiivse madalrõhkkonna serv üle Läänemere. Pilvisus tiheneb, saartel hakkab vihma sadama ja hommikuks liigub sadu üle Eesti, mandril tuleb sekka ka lörtsi. Edela- ja lõunatuul tugevneb puhanguti 15, saartel ja rannikul 20 m/s. Õhutemperatuur on öö hakul sisemaal 0 °C lähedal, rannikul kuni 6 °C, kuid pärast keskööd tõuseb.
Päevaks tekib uus osatsüklon, liigub edasi Põhjalahele ja selle lõunaserv katab Läänemere. Ennelõunal on veel väga tugev edela- ja läänetuul: puhanguid on 15, rannikul 18 m/s, ida pool sajab veel vihma. Samal ajal saartel pilvisus juba hõreneb ja saju võimalus väheneb. Päeva peale eemaldub tihedam sadu  mandri kohalt. Õhutemperatuur on 5...8 °C.
Hiljem jääb tsüklon Eesti kohale ja eemaldub aeglaselt Venemaale. Seetõttu avaneb tee külmale õhumassile ja oodata on talvist ilma. Suurt lund või väga külma ilma siiski ei paista.

Nagu keegi kommentaarides ütles: tallinnlased võiksid sajukaardi ära salvestada (Ilmateenistuse sademekaart).


Nädalate teema. Vat see oli alles muutus :o (paar tundi varem https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10204125661018345&set=gm.1422567971189693&type=3&theater&ifg=1). 15.11.2017 öised pilved Laagris.

14. novembril liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere itta ja Norra merelt lähenes madalrõhulohk. Seetõttu oli ilm muutliku pilvisusega ja sagedaste sajuhoogudega (esindatud olid kõik sajufaasid, kuid vihm ülekaalus); ebatavaliselt palju nähti vikerkaari, sest selgimisi oli üsna palju.
Läänetuul oli mõõdukas, puhanguti tugev (puhangud merel kuni 15 m/s), õhtul asendus lõunatuulega, mis nõrgenes veidi. Sooja oli 1...6 kraadi, hommikul ja õhtul kohati kuni –2 °C, mistõttu kiilasjääd ja jäidet oli mitmel pool, kohati väga ohtralt.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Skandinaaviast Läänemerele. Öö hakul on Ida-Eestis veel kõrgrõhuharja mõju tugevam ja ilm suurema sajuta.
Pilvisus tiheneb ja alates saartest hakkab sadama vihma, ida pool tuleb kohati sekka ka (märga) lund. Kohati on udu ja jäidet. Puhub valdavalt lõuna- ja edelatuul 3–9, rannikul puhanguti 13 m/s. Õhutemperatuur on –2...3, rannikul kohati 5 °C.
Päeval madalrõhulohk eemaldub, kuid jääme siiski Põhja-Euroopat katva madalrõhuala mõjusfääri. Päeva jooksul on pilves, selgimistega ilm. Ennelõunal sajab Ida-Eestis enamasti lörtsi, põhjarannikul on sajuhooge nii vihma kui lörtsina. Õhtuks jõuab saartele uus madalrõhulohk ja vihmasadu levib edasi mandrile, kus tuleb sekka ka lörtsi. Edelatuul tugevneb 5–12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 m/s. Õhutemperatuur on 3...7 °C.
Ilm järgmistel päevadel.  Neljapäeva (16.11.) öösel madalrõhulohk kaugeneb itta. Sajab veel lörtsi ja vihma, kuid pärast keskööd lääne poolt alates sadu lakkab. Puhub tugev lääne- ja loodetuul (puhangud 15, öö hakul põhjarannikul kuni 18 m/s). Päeval tugevneb kõrgrõhuhari, taevas selgineb ja ilm on enamasti sajuta. Puhub loode- ja läänetuul puhanguti 15 m/s, õhtul muutub ilm rahulikumaks. Õhutemperatuur on öösel 0...3, rannikualadel kuni 6, päeval 4...7 °C.
Ilm jätkub sarnases rütmis mitu päeva.

Päev täis vikerkaari ...

13. novembril liikus madalrõhkkond Soome idaservast aeglaselt Valge mere äärde ja täitub. Homme päeval levib kõrgrõhuhari üle Läänemere itta. Seetõttu oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, mõnel pool ajuti ka üsna selge, mistõttu oli öökülma, kiilasjääd ja halla; mitmel pool sadas hooti nii vihma kui märga lund, kohati ka jää- ja lumekruupe. 
Sooja oli 4...8 kraadi (hommikul ja hilisõhtul kuni –1 °C). Tuul oli enamasti edelast ja nõrgenes, vaid põhja- ja lääneservas oli valdavalt loodetuul, mis püsis mõõdukas, puhanguti tugev. 
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuhari levib üle Skandinaavia lõunaosa ja Läänemere itta. Seetõttu on pilves selgimistega ilm, kohati on pikemaid selgimisi. Mõnel pool sajab hoovihma, hooglörtsi, vastu hommikut ka lund. Mitmel pool on udu ja jäidet. Tuul on vaikne, ent peamiselt rannikualadel puhub läänekaartetuul (puhangud kuni 11 m/s). Õhutemperatuur on –3...2, rannikul kohati 5 °C. Päevane ilm on sarnane, kuid kõikjal tõuseb õhutemperatuur üle 0 °C.
Ilm järgmistel päevadel. Kolmapäeva (15.11.) öö hakul on veel kõrgrõhuharja mõju tugevam ja ilm suurema sajuta. Merelt läheneb madalrõhulohk ja pärast keskööd hakkab läänest alates sadama – Lääne-Eestis sajab enamasti vihma, Kesk- ja Ida-Eestis enam märga lund. Edelatuul tugevneb. Õhutemperatuur on –2 kuni Lääne-Eesti rannikualadel 6 °C. Päeval sajab aeg-ajalt lörtsi ja vihma. Puhub tugev edela- ja läänetuul (puhanguid on rannikul 15 m/s). Õhutemperatuur on 3...7 °C.
Olulist ilmamuutust ei näi kaasa toovat ka nädala lõpp – on hilissügiseselt soe ja sombune ilm, tuul püsib veel tugev, ent raugeb tasapisi. Võib-olla tuleb pööre talve poole pärast 20. novembrit? Elame-näeme!


Kalmer Saar. 13.11.2017. Saaremaa
***

Tuleb hilissügiseselt heitliku ja üsna sajuse ilmaga nädal. Võimalikud on kõik sajufaasid, kuid talv veel ülekaalu ei saavuta.

Nädala alguses liigub madalrõhkkond aeglaselt Soome lõunaosa kohalt kirdesse. Seepärast on ilm kohatiste sajuhoogudega, lisaks vihmale võimalik ka märg lumi. 
Teisipäeva (14.11.) öösel võib hääbuva madalrõhkkonna servast kohati veel märga lund või vihma sadada. Päevaks tugevneb kõrgrõhuharja mõju ja ilm on enamasti sajuta. Läänekaartetuul on nõrk, rannikul mõõdukas. Õhutemperatuur on öösel –4...1, meremõjuga rannikul kuni 4, päeval 1...5 °C.
Kolmapäeva (15.11.) öö möödub kõrgrõhuharjas, kuid päevaks jõuab kohale Skandinaaviast madalrõhulohk. Öö ja ennelõuna on olulise sajuta, pärastlõunal läheb alates Loode-Eestist sajule. Sajab märga lund ja vihma. Puhub mõõdukas edelatuul. Õhutemperatuur on öösel 0...–4, rannikul kohati kuni 4, päeval 2...7 °C.
Neljapäeva (16.11.) öösel liigub madalrõhkkond üle Eesti itta, päevaks tugevneb kõrgrõhuhari. Öösel levib lausadu üle maa, võimalikud on kõik sajufaasid. Hommikuks sadu lõppeb ja päev tuleb valdavalt sajuta. Puhub mõõdukas loode- ja läänetuul. Õhutemperatuur on öösel 0...5, päeval 3...7 °C.
Reede (17.11) möödub suuremas osas ööpäevast kõrgrõhuharjas, kuid päeva teiseks pooleks ulatub üle Lääne-Eesti Islandi lähistel pöörleva ulatusliku madalrõhuala idaserva sadu (pole välistatud osatsükloni teke – siis võib sadu ja tuul tugevam olla). Öö on sajuta, päeval sajab mitmel pool (vähest) vihma. Puhub mõõdukas või tugev edela ja lõunatuul. Õhutemperatuur on öösel –2...3, saartel ja läänerannikul 4...7, kuid päeval 4...7 °C.
Olulist ilmamuutust ei näi kaasa toovat ka nädala lõpp: on hilissügiseselt soe ja sombune ilm, kuid tuul võib nõrgemaks jääda. Võib-olla tuleb pööre talve poole pärast 20. novembrit? Elame-näeme!

Kalmer Saar. Pildistatud 7.11-8.11 Orissaares

44 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Reede tuleb kindel sajupäev, märkige omale üles.

Anonüümne ütles ...

Tallinnlased võiksid sajukaardi ära salvestada.

Jüri Kamenik ütles ...

Salvestatud!

Anonüümne ütles ...

Kus reedest sadu näeb? Hirlam näitab hetkel kolmapäeval.

Jüri Kamenik ütles ...

Näeb näiteks: http://www.weatheronline.co.uk/cgi-bin/expertcharts?LANG=en&MENU=0000000000&CONT=scan&MODELL=gfs&MODELLTYP=1&BASE=-&VAR=prty&HH=96&ZOOM=1&ARCHIV=0&RES=0&WMO=&PERIOD=

Anonüümne ütles ...

Teleorni kaamera järgi oli Viimsis kella 11:40 (kaamera kell 2 minutit ees) ajal korralik lumesadu, aga vaid 5 minuti vältel.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, võis olla küll. Päris huvitav, kui kõik sajufaasid on võimalikud.

Anonüümne ütles ...

Nõmmel piirdusid sajud lörtsi ja vihmaga.

Anonüümne ütles ...

Nüüd kogu õhtu selge olnud. Mingi suvine anomaalia vist, et öösiti ehk pimedas selge ja päeval ehk valgel ajal sajab... Täitsa nagu suvel konvektsiooniga.

Pigem võiks öösiti sadada ja päeval selge olla, saab väljas olla + pole seda libedat ega öökülma.

Anonüümne ütles ...

@ 14. november 2017 16:51
No ikka, kui kõrgustes -5 kraadi. See isoterm tõi ju ka 17.06.2014 lund.

Jüri Kamenik ütles ...

Karm jah! Veidrad tõesti need selged anomaaliad öösiti ...

Anonüümne ütles ...

Kadripäeva külm on juba üsna kokku kuivanud. Tundub ,et pigem tuleb nende harvade aastate hulka kus mõlemad päevad soojad.
Kuu lõpp vaata ,et soojemgi kui praegu

Anonüümne ütles ...

Mis sa siis arvasid? Et nädalakaugune külm tõesti tuleb nii nagu ennustati? Mudelid, eriti GFS, on ju teada oma täpsuses... :)

Anonüümne ütles ...

Külm ikkagi tuleb aga saab Kadripäevaks ehk liiga vara läbi. Tekkis mõte ,et mis oleks siis kui neid asju vaadata vana kalendri järgi.

Margus Voitk ütles ...

Üldiselt neid asju kõiki tulekski vana kalendri järgi vaadata

Anonüümne ütles ...

Kas professor Sirje Keevallikust on viimasel ajal meedias juttu olnud? Ma väga tahaksin tema artikleid lugeda! Kellel infot on, palun kirjutage! Ta on väga tark inimene.

Anonüümne ütles ...

Põhjarannik saab vist pakusu lume kui GFSi 00Z uuendus täide läheb.

Anonüümne ütles ...

Ikkagi lõpuks enamus kordade järgi ehk külmakraadidega Kadripäev

Anonüümne ütles ...

Ei tundu küll sedasi...

Anonüümne ütles ...

No jah. Sooja äge rünnak on tagasi pandud.

Anonüümne ütles ...

Jah, imelik mõelda, et november ja märts olid minevikus klimatoloogilised talvekuud, kuid nüüd vastavalt sügis- ja kevadkuu. Ilmselt ei lähe enam kaua aega, kui ka detsember saab sügiskuuks, või juba ongi? Teine tähelepanuväärne muutus on toimunud mai ja septembriga - viimase kümne aasta keskmise põhjal võib neid vähemalt Kagu-Eestis juba napilt suvekuudeks pidada. Pole kahtlustki, et kliima soojenemise jätkumisel saab meil juba lähikümndenditel olema klimatoloogiliselt viis suvekuud, kolm sügiskuud ning kaks kevad- ja talvekuud.
Suundume kliima osas ühe enam lõunamaale. Äge!

Anonüümne ütles ...

Gismeteo ka oma prognoosi ära muutnud, mis lähiajaks talve saabumist enam ei näita.

Jüri Kamenik ütles ...

Päris karm see kliimamuutus! Jah, see talv jääb üürikeseks – 25. novembris jälle soe.

Anonüümne ütles ...

No esimene lumi näitas 4 talve. See varsti algav oleks selle arvestuse esimene. Seega kui nii pikad vahed on sulade näol pole see just hea märk terveks talveks ega ka suveks 2018

Anonüümne ütles ...

Ega NOAA prognoos talveks ka just paljulubav pole külma osas.

Anonüümne ütles ...

Üks ennustas kuskil kunagi ahvenauime pealt talve. Oli kes ta oli aga minu nähtud ahvena järgi samahea kui talve ei tule. Mõni nädalane jupike siin seal ajalises mõttes ja kogu lugu. Ka kevad peaks soe olema. Loogiline kah kuna kahte hästi külma kevadet järjest ei tule tavaliselt.

Anonüümne ütles ...

Kadripäev toob vist uued soojarekordid!

Anonüümne ütles ...

Täna oli Saaremaal äikest mitmel pool. Kohati oli vihm tugev. Imelik, et kusagil ei mainita.

Anonüümne ütles ...

Seda oli juba mitu päeva tagasi näha, et saartel võis kuupäevaliselt eile äikest tulla.

Jüri Kamenik ütles ...

Kahjuks polnud päeval arvuti ligi, kuid äikesegrupis küll räägiti (https://www.facebook.com/groups/aikesehuvilised.ee/).

Anonüümne ütles ...

Mäletan ,et soome radar näitas ka ühel hetkel ühte välku ja kohe teist ei tulnud siis mõtlesin ,et kas on võimalik? Paistab ,et oli. Aeg oli eile õhtul seal viie paiku

Anonüümne ütles ...

Seda talvist perioodi vist ei tulegi. GFS näiteks nihutab iga uuendusega soojapahvaku saabumist umbes 6-12 tundi varasemaks. Kui enne näis, et sulale (kui lund pole, siis jääd ikka on, mis sulab) läheb ööl vastu 25. novembrit, siis nüüd juba ööl vastu 23. novembrit.

Anonüümne ütles ...

Jah see hetk on üsna hõredaks uuendatud aga praegu ollakse enavähem üksmeelel ,et detsembri alguses valivad tsüklonid tee meist lõunapoolt. Ehk saab siis juba rohkem külma.

Anonüümne ütles ...

Varem oldi üksmeelel, et talvine ilm algab juba novembri keskel. Arvata võib, et see soojaks muutmine jääbki kevadeni kestma nagu viimastel aastatel tavaks. Kui käesoleval kuul enam külma oodata pole ja see soojapahvak realiseerub, siis tuleb tänavune november tõenäoliselt aegade kõige soojem.

Anonüümne ütles ...

No 2011 novembrit sel aastal küll üle ei lööda.

Anonüümne ütles ...

GFS ja ECWMF on praegu väga suurte erinevustega peale Kadripäeva. Huvitav kumb nüüd rohkem muutma hakkab ? Ise pakun ,et GFS hakkab külmamat rohkem näitama.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan et mõlemad muutuvad. Sellinne mõttetu vahepealsus (keskmiselt +3 või +4 kraadi) veab vist aatavahetuseni välja.

Anonüümne ütles ...

Nii GFS kui Euroopa mudel näitavad nüüd kuu lõppu täiesti jaburat soojalainet Gröönimaale. Hetketemperatuurist peaks soojenema nii 40 kraadi võrra.
Iseenesest peaks selline asjade käik (kõrgrõhkkond Briti saartel) meile talvisemat lootust andma, kuigi hetkeseisuga jääb see meie jaoks pisut liiga läände.

Anonüümne ütles ...

Küll ta tuleb see külm ja lumi

Margus Arge ütles ...

Küll see grööni soe siis kaarega meilegi jõuab ja detsembri ära rikub.

Anonüümne ütles ...

Enam nii jõhkrat kuuma ei näita Grönkale - "vaid" 25 kraadist soojenemist hommikuse 40 asemel.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, veider. Nüüd postitused uuendatud!

Anonüümne ütles ...

Mis koht see Grönka veel on? Henry Kõrvitsa alias Genka kolimisel Gröönimaale oleks selline nimi isegi tabav jah :D

Jüri Kamenik ütles ...

Eks Grönka vast niisama mugandatud hüüdnimi ole. Tundus siiski arusaadav.