Kommentaariumi link
Laagris ~1 tund enne päikesetõusu, vaade idakagusse.
Martin Kivi. [Ülal:] Päikesetõus oli üks põletavamaid, mida kogenud. Pildistatud Kiili vallas 30.06.2017 04:13, suund lõunasse.
[All:] Kuldsed pilved Kiili vallas 30.06.2017 04:17.
Kairo Kiitsak. Võimas pilvemass Simunas 26.06.2017
Rünksajupilvi 26. juunist Laagris.
Tuleb heitliku ilmaga ja suviselt soe nädal, äikeseoht on suurim 26. ja 30. juunil.
Janek Pärn kohas Simuna, Lääne-Virumaa. Mesod.24.06.2017.kella 00.30 aeg.
2. juulil täitus madalrõhkkond Läti kohal ja liikus aeglaselt itta. Teine madalrõhkkond liikus Skandinaaviast Põhjalahele. Seetõttu oli pilvine, kuid eelnevatest päevadest vaiksem, rohkematega selgimistega ja peamiselt sajuta (kohati sadas siiski uduvihma, lõunapiirile jõudis mõni hoovihm).
Tuul oli valdavalt idakaartest, kohati muutliku suunaga ja nõrk. Sooja oli 14...20 kraadi, kus päikesepaistet rohkem ja Pärnumaal, rohkemgi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Skandinaaviast läheneb uus tsüklon. See toob uued sajud, äikeseoht on väike (< 50%). Tuul on nõrk ja muutliku suunaga, võib tekkida udu. Päeval võib tugevneda lõunakaartetuul ülekaaluga edelast.
Kairo Kiitsak. Võimsad rünkpilved Kõverjärvelt nähtuna 2.07.2017
Kihtpilved samal ajal Laagris
1. juulil liikus madalrõhkkond Läti kohalt aeglaselt itta. Seetõttu oli ilm pilves ja nõrkade sajuhoogudega (mitmel pool uduvihmana, lõuna pool oli ka udu), kuid mõnel pool jäi ka kuivaks.
Idakaartetuul oli tormine eeskätt Soome lahel, lõuna pool oli oluliselt vaiksem. Sooja oli 11...17 kraadi, kagunurgas, kus pilvisus oli ajuti hõredam, ligi 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond täitub Läti kohal ja liigub aeglaselt itta. Seetõttu on ilm jätkuvalt pilves ja kohati ka sajune, hommikuks võib kohati tekkida udu. Idakaartetuul on nõrk või mõõdukas, Soome lahel võib veel puhanguti olla tugev, ent nõrgeneb.
Idakaartetuul oli tormine eeskätt Soome lahel, lõuna pool oli oluliselt vaiksem. Sooja oli 11...17 kraadi, kagunurgas, kus pilvisus oli ajuti hõredam, ligi 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond täitub Läti kohal ja liigub aeglaselt itta. Seetõttu on ilm jätkuvalt pilves ja kohati ka sajune, hommikuks võib kohati tekkida udu. Idakaartetuul on nõrk või mõõdukas, Soome lahel võib veel puhanguti olla tugev, ent nõrgeneb.
Ilm järgmistel päevadel. Skandinaaviast läheneb uus tsüklon. Selle eel võib ilm muutuda rahulikuks. Uued sajud saabuvad 4. juuliks, siis on ka äikeseoht üpris suur.
Peipsi järv 1. juulil Kauksi ja Vasknarva kohal.
30. juunil liikus aktiivne madalrõhkkond Läänemere lõunaosa kohalt põhja poole. Selle mõjul jõudis ööseks vihm ja kohatine äike juba Eesti kohale, kusjuures Kõverjärve ääres oli äike mõõdukas (video). Soome laheni siiski vihm ei jõudnud.
Päev jätkus pilves ja sajusena, peamiselt lõunaservas oli õhtupoole ka pikset. Idakaartetuul oli tugev, Soome lahel tormine (puhangud ulatusid üle 20 m/s), lõunapiiri lähedal nõrk. Sooja oli valdavalt alla 15 kraadi, aga kus selgines (ajutiselt kaguservas), tõusis lühiajaliselt üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa ja Soome lahe kohal on Läänemere lõunaosa kohal süveneva madalrõhkkonna põhjaserv. Seetõttu on ilm pilves ja sajune, idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahel tugev, kuid hakkab tasapisi nõrgenema. Äikeseoht paistab olevat marginaalne (suurim kagunurgas, kuid ikkagi alla 50%).
Päev jätkus pilves ja sajusena, peamiselt lõunaservas oli õhtupoole ka pikset. Idakaartetuul oli tugev, Soome lahel tormine (puhangud ulatusid üle 20 m/s), lõunapiiri lähedal nõrk. Sooja oli valdavalt alla 15 kraadi, aga kus selgines (ajutiselt kaguservas), tõusis lühiajaliselt üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere põhjaosa ja Soome lahe kohal on Läänemere lõunaosa kohal süveneva madalrõhkkonna põhjaserv. Seetõttu on ilm pilves ja sajune, idakaartetuul on mõõdukas, Soome lahel tugev, kuid hakkab tasapisi nõrgenema. Äikeseoht paistab olevat marginaalne (suurim kagunurgas, kuid ikkagi alla 50%).
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhkkond liigub üle Läti itta. Nii on ilm ikka sagedaste sajuhoogudega, kuid neid jääb vähemaks. Kui on mõni tund päikesepaistet, võib sooja tulla üle 20 kraadi, kuid saju all jääb ilmselt alla 15 kraadi. Idakaartetuul on tugev eeskätt Soome lahel, kuid nõrgeneb tasapisi.
Sooja õhumassi pealetungiga seotud pikne jõudis Jõgevamaani (DWD).
[All:] Kuldsed pilved Kiili vallas 30.06.2017 04:17.
Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Paar viimast ööpäeva jõudis ööpäeva keskmine õhutemperatuur vaevu-vaevu normilähedaseks. Kuigi suvesüda on juba tulekul, pole Põhjamaades eriti lootust sellest mõnu tunda. Ülemäärane kuumus koondub Vahemeremaadesse, neist põhja pool kulgevad sadu ja jahedust külvavad tsüklonid. Üks halvimaid neist on reedel Läänemerd ja maid räsimas. Mere avatud osas võib kirdetuul täitsa tormiks paisuda, st. tuule keskmine kiirus võib ajuti 21 m/s küündida. Kuid raske lehekoorma ja vihmaga piisab sama tugevusega puhangutestki, et suured oksad ja haprad puud murduksid. Lisaks võivad tormimurdu põhjustada ka äikesega kaasnevad järsud tuuleiilid. Tuleb teedel ettevaatlik olla. Ja tasub jälgida äikese liikumist, vaata SIIT. Niisamuti ka uuenevaid radariandmeid. Loe edasi: https://ilm.ee/?516314.
Laagris kõige pimedamal hetkel, vaade põhjakirdesse (30. juuni öö). Pika säri (~1,6 sekundit) tõttu on puude figuurid liikumise pärast tormis ähmased.
29. juunil oli Läänemere põhjaosa ja Soome kohal Poolas süveneva madalrõhkkonna põhjaserv. Nii oli ilm enamasti päikeseline, kuid tugevneva idakaartetuulega. Õhutemperatuur tõusis valdavalt üle 20 kraadi. Alates lõunapiirist pilvisus tihenes, kuid olulist sadu veel kohale ei jõudnud, mõnel pool koguni selgines ajutiselt.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ilma määrab Poola kohal süveneva madalrõhkkonna põhjaserv. Selle idaservas on sajune ilm, on äikeseoht. Sadu jõuab ilmselt kõikjale ja suurim sajuhulk võib ulatuda üle 30 mm/d, eriti kuna pilved liiguvad ilmselt aeglaselt.
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhkkond liigub Läänemere lõunavete kohale. Nii on ilm ilmselt sagedaste sajuhoogudega, äikeseoht on küsitav. Kui on mõni tund päikesepaistet, võib sooja tulla üle 20 kraadi, kuid saju all jääb ilmselt alla 15 kraadi. Idakaartetuul on tugev eeskätt Soome lahel, kuid nõrgeneb tasapisi. Uued sajud ja piksed võivad saabuda 3. juuli paiku.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Ilma määrab Poola kohal süveneva madalrõhkkonna põhjaserv. Selle idaservas on sajune ilm, on äikeseoht. Sadu jõuab ilmselt kõikjale ja suurim sajuhulk võib ulatuda üle 30 mm/d, eriti kuna pilved liiguvad ilmselt aeglaselt.
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhkkond liigub Läänemere lõunavete kohale. Nii on ilm ilmselt sagedaste sajuhoogudega, äikeseoht on küsitav. Kui on mõni tund päikesepaistet, võib sooja tulla üle 20 kraadi, kuid saju all jääb ilmselt alla 15 kraadi. Idakaartetuul on tugev eeskätt Soome lahel, kuid nõrgeneb tasapisi. Uued sajud ja piksed võivad saabuda 3. juuli paiku.
Eriti karm prognoos on idaserva (https://yle.fi/saa/viro/tartto/).
Regina Alber. Vaata aknast välja, näed ilusaid suuski taevas! 29. juunil Tartus
28. juunil tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul päeval küll pilvisus tihenes, aga püsis sajuta, saartel ja kohati rannikualadel jäi pea täiesti selgeks.
Tuuleväli on Eesti kohal muutlik (saartel rohkem lõunast, Virumaal kirdest), kuid ülekaalus oli siiski läänekaartetuul, mis oli nõrk või mõõdukas, kuid õhtuks asendus nõrga muutliku suunaga tuulega. Sooja oli kuni 20 kraadi (v.a Viljandis, kus oli kuni 21 kraadi).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuvöönd. Päeval süveneb Poola kohal madalrõhkkond, mille põhjaserv hõlmab Läänemere. Nii tuleb esialgu vaikne ja rahulik ilm, sisemaal on sooja 3...8 kraadi ja isegi öökülm pole välistatud.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuvöönd. Päeval süveneb Poola kohal madalrõhkkond, mille põhjaserv hõlmab Läänemere. Nii tuleb esialgu vaikne ja rahulik ilm, sisemaal on sooja 3...8 kraadi ja isegi öökülm pole välistatud.
Päeval alates lõunapiirist pilvisus tiheneb, kuid esialgu püsib sajuta. Õhtuks võib lõunapiirile jõuda ka vihm ja ehk mõni äike (tõenäosus kuni 50%). Nõrk muutliku suunaga tuul asendub tugevneva idakaartetuulega. Sooja on tõenäoliselt üle 20 kraadi oodata.
Pilved 28. juunil Ränilinnas.
Ilm järgmistel päevadel. Lääne-Euroopas tekkinud segatüüpi tsükloni* teine kese tekib Poola kohal ja see liigub juba iseseisvana aeglaselt Skandinaavia suunas (Läänemere kohale). Selle idaservas on sagedaste sadudega ilm, on äikeseoht, kuid kui palju vihma üks või teine koht saab ja isegi see, kas ikka sadu jõuab kõikjale, on veel ebaselge, eriti puudutab see 30. juunit. Tõenäoliselt jääb selle lohk mitmeks päevaks Eesti kohale ja hoopis 2. juulil on suurim äikeseoht.
27. juunil oli Eesti ilma kujundamas tsükloni edelaserv. Selle mõjul oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, kohati oli üsna päikeseline Soome lahel oli enamasti pilves, üksikute selgimistega, õhtuks selgines mitmel pool.
Peamiselt lõunaservas sadas hoovihma (üks sajuvöönd läks ka üle Tartu) ja oli äikest, mujal oli peamiselt sajuta. Läänekaartetuul oli mõõdukas, puhanguti tugev (Soome lahe ääres üle 15 m/s). Sooja oli alla 20 kraadi.
Peamiselt lõunaservas sadas hoovihma (üks sajuvöönd läks ka üle Tartu) ja oli äikest, mujal oli peamiselt sajuta. Läänekaartetuul oli mõõdukas, puhanguti tugev (Soome lahe ääres üle 15 m/s). Sooja oli alla 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Tsükloni edelaserv. Sajuta, kuid kohati pilves öö. Läänekaartetuul nõrgeneb. Sooja on sisemaal alla 10 kraadi. Päeval suureneb taas hoovihmavõimalus, kuid selle tõenäosus jääb ka idaservas alla 50%, seega sajuhoogu välistada ei saa.
Ilm järgmistel päevadel. Lääne-Euroopas tekkinud segatüüpi tsüklon* liigub aeglaselt Skandinaavia suunas. Poola kohal tekib osatsüklon, mis iseseisvudes jõuab 30. juuniks Läänemere kohale ja süveneb. Selle idaservas jõuab väga soe ja niiske (troopiline) õhumass ühes äikestega Baltikumi.
Praegu tundub, et tugevate sadude ja äikese tõenäosus on siiski väga suur, kuid see vajab täpsustamist. Mõni mudel näitab enam kui 50 mm/d, mis võib nii laus- kui hoovihm olla. Kuna tsüklon jääb Eesti vahetus lähedusse mitmeks ööpäevaks, siis tuleb sagedaste ja ajuti tugevate sadudega ilmselt pikemat aega arvestada.
26. juunil oli siin Põhjalahe kohal asuva madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli ilm muutliku pilvisusega, sadas hoovihma, sajuhood olid ajuti tugevad ja mõnel pool koos rahega, oli äikest. Edelatuul oli mõõdukas, puhanguti vali (Liivi lahel ja pagidega üle 15 m/s). Sooja oli alla 20 kraadi, sajuhoogude ajal langes 10 kraadi lähedale.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna edelaserv. Sajuhooge jääb vähemaks, lääne pool võib püsida sajuta, kuid idaservas on hoovihma rohkem, päeval pole ka äike välistatud. Läänekaartetuul on mõõdukas, puhanguti tugev. Sooja on alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhkkond liigub Soome kohalt Põhja-Venemaale ja edelast läheneb kõrgrõhuvöönd. See muudab ilma 28. juuniks rahulikuks ja kuivaks. Sooja võib tulla kohati üle 20 kraadi, öökülmaohtu pole.
Ida-Euroopa kohal tekib nõrk antitsüklon, mis jääb keskmega Ukraina või Lõuna-Venemaa kohale. Lääne-Euroopas tekib segatüüpi tsüklon*, mis liigub aeglaselt Skandinaavia suunas ja võib Läänemere kohal intensiivistuda. Selle idaservas jõuab väga soe ja niiske (troopiline) õhumass ühes äikestega Baltikumi, kuid asjaolusid veel täpsustame.
*– troopilist õhumassi kannavad Euroopas põhja poole tavaliselt lõunatsüklonid, millega on ühtlasi seotud ohtlik ilm. Lõunatsüklonitel on mitmeid alltüüpe – klassikalised on Aadria mere ja Musta mere lõunatsüklonid, kuid neid tekib ka Türreeni merel, Kaspia merel, Kesk-Euroopas ja mujalgi. Siiski võib troopiline või vastav transformeeruv õhumass sattuda ka mõnel lääne- või edelatsükloni haardesse. Edelatsüklonid tekivad Biskaia lahel, kuid tinglikult võib neiks pidada mistahes edelast saabuvaid tsükloneid. Viimaste hulka kuulub ka 30. juunil saabuv tsüklon, millel on selgeid lõunatsükloni tunnuseid ja omadusi, aga mis paistab tekkivat Atlandi ookeani mõjusfääris (Prantsusmaa või koguni Põhjamere kohal, kuid eks paistab).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna edelaserv. Sajuhooge jääb vähemaks, lääne pool võib püsida sajuta, kuid idaservas on hoovihma rohkem, päeval pole ka äike välistatud. Läänekaartetuul on mõõdukas, puhanguti tugev. Sooja on alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhkkond liigub Soome kohalt Põhja-Venemaale ja edelast läheneb kõrgrõhuvöönd. See muudab ilma 28. juuniks rahulikuks ja kuivaks. Sooja võib tulla kohati üle 20 kraadi, öökülmaohtu pole.
Ida-Euroopa kohal tekib nõrk antitsüklon, mis jääb keskmega Ukraina või Lõuna-Venemaa kohale. Lääne-Euroopas tekib segatüüpi tsüklon*, mis liigub aeglaselt Skandinaavia suunas ja võib Läänemere kohal intensiivistuda. Selle idaservas jõuab väga soe ja niiske (troopiline) õhumass ühes äikestega Baltikumi, kuid asjaolusid veel täpsustame.
*– troopilist õhumassi kannavad Euroopas põhja poole tavaliselt lõunatsüklonid, millega on ühtlasi seotud ohtlik ilm. Lõunatsüklonitel on mitmeid alltüüpe – klassikalised on Aadria mere ja Musta mere lõunatsüklonid, kuid neid tekib ka Türreeni merel, Kaspia merel, Kesk-Euroopas ja mujalgi. Siiski võib troopiline või vastav transformeeruv õhumass sattuda ka mõnel lääne- või edelatsükloni haardesse. Edelatsüklonid tekivad Biskaia lahel, kuid tinglikult võib neiks pidada mistahes edelast saabuvaid tsükloneid. Viimaste hulka kuulub ka 30. juunil saabuv tsüklon, millel on selgeid lõunatsükloni tunnuseid ja omadusi, aga mis paistab tekkivat Atlandi ookeani mõjusfääris (Prantsusmaa või koguni Põhjamere kohal, kuid eks paistab).
26. juuni oli hoovihmadega ja pikseline (prognoos päevaks http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).
***
Nädala alguses määrab ilma madalrõhuala lõunaserv, see suundub aeglaselt üle Soome Loode-Venemaale. Nii on ilm selle lõunaservas hoovihmade ja kohatise äikesega.
Ilm muutub seejärel kuivemaks ja rahulikumaks. Kuid 29. juunil jõuab Läänemerele haruldane lõunatsüklonite tüüp Vahemere lääneservast, kandes idaservas troopilise ja pikselise õhumassi Baltikumi kohale.
30. juuni võib selle lõunatsükloni mõjul olla palav ja äikeseline, seda just kõrge kastepunkti temperatuuri (> 20 °C) pärast. 2. juuliks ilm rahuneb ja jaheneb, kuid sajuhood on sagedased.
179 kommentaari:
Aina ümmargusemaks vurriks see tsüklon GFSis muutub. See tähenab vaid seda, et varsti polegi sellest troopilisest kuumusest suurt midagi järel. Madalrõhulohk on kuumuseks parim - nt möödunud aasta 2. juuli.
Samas on olukord jälle karmistunud, vt http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC18_93_11.png ja http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC18_96_11.png ja 30. juuni keskpäevaks juba http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC18_111_11.png
Huvitav fakt Soome ilmateadustajalt täna, et kui aastas enamus kuud näitavad ajas soojenemistrende, siis juuni teeb vastupidi ja nad ei oska juurpõhjust ka öelda, et miks see nii on.
Lühidalt - liigselt avatud Barentsi meri. Tihti rikub see ka ülejäänud suve. Talvel soodustab sooja. Kes veel sellist suve tahab nagu 2010 siis koligu Poolasse või kaugemale
Keegi ilmateenistuse kodulehele saab ligi? Ausalt, aasta on 2017 ja me oleme arenenud riik, miks riigiasutuse koduleht ei toimi korralikult, pidevalt on mingisugused probleemid.
Ja kes pole veel ilmateenistuse nädalaprognoosi näinud, olge mureta, nad ei maini neljapäevast ja reedest äikeseohtu.
Sama jama oli eelmine nädal ka ühel päeval. Küll näitas maas serverit või avanes teosammul või ei tulnud üldse midagi ette peale sinise tausta.
ECWMF kuuprognoos lubab normist veidi külmemat juulit. Jääb loota ,et seekord panevad mööda.
Pane tähele, et see kohalik ilmaprognoos jõuab veel muutuda.
Eestil jah vigaseim ilmateenitus Euroopas.
-----------------------------------------------------
Täna jälle hea näide, et vähemalt Tallinnlastel küll pole vaja edelat alavääristada, kuna tänu Saare- ja Hiiumaale on siis maismaad konvektsiooniks rohkem, mujal rikub Liivi laht varase konvektsiooni.
29. juuni on paljulubav siin Kagu-Eestis, kuna õhuvool on lõunast ning päeval Lätis tekkivad võimsad äikesed jõuavad suure tõenäosusega ka siia.
Jah, seda juuni jahenemist oleme aeg-ajalt maininud, kuid teiste riikide kohta pole selle kohta andmeid või õigemini vastavat järeldust teada / kuulda eriti olnud.
Nädalaprognoosis on küll pikne ja tugevad sajuhood sees. Eks see muutub ja täpsustub järgmistel päevadel.
Ilmateenistuse kodulehel jah sageli rikkeid ja tõrkeid, põhjusi ei tea.
Praegu küll ilmakaardil ei tundu juuli soe tulevat, näib olevat selge ülekaal tsüklonitel ja siis seetõttu ka sajustel ja jahedatel ilmadel.
No ilmselt peab keegi anonüümne ameti maha panema. Lubas ennustamise lõpetada kui kuuma suve ei tule. Vaidles veel vastugi kui ma ütlesin ,et sooja talve arvelt tehakse tagasi kraade suvest. Suvi siis kannatab kui talv soe.
Ei tea kas neljapäevaks võib oodata klassikalist tuulevaiksemat äiksetormi või nagu täna, väga tuuline?
Nüüd, kui Loode-Eestis on tänase päeva jooksul mitu äikest esinenud, ei kõla sealse vinguja poolt ühtki kiidulaulu, rahulolu, mõnu hõiset - jee äike.
Tallinna kesklinnas üksik nõrk müristamine kõrgel pilve sees.
No asi seegi. Viljandimaal näiteks pole ikka väga kaua aega äikest esinenud. Ka neljapäeval plaanin Valgamaa suunas sõitma minna, et mõne teravama elamuse leida.
Tallinnas teine mürin aga suunale ei saanud pihta.
Äkki see huviline on äikesejahil või jälgib õues piksete arengut ja üleminekuid? Kui ta veebis tagasi, eks ta siis kirjutab muljetest.
Tundub, et isegi Viljandis on täna lootust äiksele. Edelast liigub rünksajukas siiapoole. Ma loodan, et neljapäevane labiilsus ei saabuks sellise tuulega, muidu on täielik pudru ja kapsad, ei kuule ei näe, mis ümberringi toimub. Õues oleks ikka suht ebamugav vaatlusi teha. :)
Ilus suur sajukas sõitis üle Viljandi aga siiski, ühtki plõksu ei teinud seekord. Hoovihmaga asi piirdus.
Siin Tartumaal korralik äike hetkel, müristab päris tihedalt.
Tartust käis ka äikesehoog üle, aga mitte väga äge. 7-8 müristamist oli kuulda, u. 5 minuti jooksul sadas tugevat vihma. Sekka tuli ka rahet, raheterad olid umbes hernesuurused.
Hetkel Keilas selle aasta esimene äike.Sajab rahet/vihma ja müristab-sähvib korralikult.
Kaart näitab, et selles pilves mis vaikselt üle Viljandi kulges, arenes alles keset Võrtsu äike ja edasine teekond üle Tartu käiski sähvides.
Nõmmekas on vaikseks jäänud põua kurtmisega. Vist ikkagi midagi sajab ka seal.
Täpselt nii. Olen selle olukorraga siin Viljandis juba harjunud. Tartu poole on teel veel üks kerkiv äiksepilv. Siin tuli vaid vihma, rahet mitte.
Nõmme huviline pole ehk kodus, kes teab. Aga Laagris ja ka linnas oli tugevat hoovihma. Äikest oli väga vähe, õhtu poole vist ei olnudki.
GFS õhtust uuendust ei olegi tulnud täna. Esimese väljundiga lillaks maalitud ebastabiilsuse ala Lätis ja Leedus on juba pruunimaks tehtud.
Täitsa hämmastav, et isegi nii hilja õhtul on veel mõni cumuluos congestuse liikvel kesk-eesti kohal.
http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC12_75_11.png minuarust küll kõik endiselt lilla
Jah suurendus Skandinaavia peale näitab ilusti kõrglabiilsust, Euroopa kaardil ei olnud seda märgatagi. Tänan!
Hetkel on Viljandis õhuniiskus 99%. Õhutemperatuur võiks mingi 25C olla, siis läheks siin päris huvitavaks.
Jah, õhumass on uuendustes säilitanud omadused. Postituses tsükloni kohta nüüd selgitused.
Isegi Laagris näha liikvel ülivõimsaid rünkpilvi.
Väga nõrgad helkpilved on praegu näha!
Jüri kas pealkirja saad muuta ? Juunis pole 32 päeva :)
Praegu näeb veel huvitavaid prognoose - Moskva kanti ennustab Gismeteo viiepäevaseks ajavahemikuks 30. juuni - 4. juuli 80-100 (!) mm vihma, sealhulgas 4. juuliks üksinda 40-50 mm.
Uuendus on 29. juuni labiilsuse nüüd väheke lõunapoole tagasi arvutanud.
27. juuni 2017 09:14
Jüri on nii mitmeid kordi teinud, on silmale parem, kui 26.- 01.07.2017.
Jälle paistab vähemalt Harjumaal ,et pihlakatel saab palju marju olema seega jälle tuleb sügis tormivaene. Ka eelmine aasta oli sama lugu.
Yr.no on vist seekord kõige õigem. Kuuma siit ei tule aga suured sajuhulgad küll kuna just Eesti kohal saab külm front sooja kätte.
Jaa, saab muuta küll pealkirja. Üks hetk ...
Näib, et äikese taandamine idakagusse on lõpuks alanud. Kui kõik läheb nagu tavaliselt, peaks lõpuks see 500 km Eestist idakagusse saama taandatud.
No ma ütlesin ju, et kumbagi ilmselt ei tule, ei kuumust ega äikest.
Aga sadu ikka tuleb? Samas õhumass näib jätkuvat päris palav tulevat, isegi tsükloni keskmes. See võib siiski üllatusi tuua. Me kõik ju mäletame, mis juhtus 30. juunil 2013 ja järgmisel päeval Eestis ja Soomes. Meenub ka 13. juuni 2009.
Pealkiri on nüüd muudetud.
Minesatea midagi...Järgimine kaotatav element ongi sadu ja pärast seda pilved...
Nõme ongi see, et isegi 2 päeva ilm on ebakindel.
Ja siis päike ka ... :)
Jah, kes teab, mis saama hakkab. Aga saabuv õhumass on ka viimases väljundis ebatavaliselt labiilne. Ilmselt võime usaldada seda, et lõunast saabuv õhumass on tohutult labiilsete omadustega. Iseasi, kui kaugele ja kuhu see õhumass jõuab. Tuleb vist jälle see tollipunkti efekt mängu?
Mulle tundub küll ,et neid kaarte küll edasi ja tagasi kerides aina sajusemaks see laulupeo aeg läheb.
Jah, tsüklon on ebatavaliselt võimsate niiskusvarudega ja see kõik sajabki meil tantsu- ja laulupeo ajal maha ...
Huvitav kelle algandmeid Foreca kasutab ? Nad siiani temperatuuri osas kõige pessimistlikumad.
Ilmateenistuse järgi tuleb 1. juuli öö 30. juuni omast soojemgi.
Möödunud aasta 17-18 juuni olikord oli üsna sarnane vist.
------------------------------------------------------------------
Vikerraadio toimetus on päris hullunud ilmateadete kärpimisega - neljapäeva päeva ennustus hõlmab ainult tuult.
Nüüd yr.no näitab Ida-Eestis see (Tartu, Võru) reedeks 70 mm kandis vihma. Päris valus uputus kui tõeks läheb.
Päris räme. Peab siis sajujahile minema.
Gismeteo jälgijatel vist küll tuju nullis. Ei mingit suve juulis selle järgi.
Kas Gismeteo üldse kunagi täppi paneb midagi?
Nõmmekas peaks siis Võrru või Tartusse minema selle suure saju kogemise ootuses, siis sajutab selle vee hoopis kiusu pärast ikkagi Nõmmel maha ja nõmmekas läheb Tallinnasse tagasi ja saabki hõisata, et hurraa, põud kutu.
Nähh! Põud on nüüd küll mõneks ajaks läbi. Aga Gismeteo näitab siis öökülmadega juulit?
Ei seda ma ei mõelnud aga koguaeg mingi +15 või +20 päeval. Seekord võikski see prognoos nihu minna.
http://www.foreca.fi/Estonia/Tartu/15vrk
Vabalt võib neljapäevast kuni pühapäevani 100mm sademeid tulla Tartu kandis, aga küll see ennustus muutub vahepeal X kordi.
Praegu on jah põud läbi, aga selline tuuline föönilik ilm (eriti kui kõik 3 komponenti kuumus + päike + tuul korraga) kuivatab ju ruttu. Neljapäevaks on kindlasti pealmine pinnasekiht/kruusateed tolmkuivad.
Kuna see saabuv ülilabiilne õhumass on nö aktiivne vaid päevasel ajal, kas see tähendab, et öösiti on ikkagi suhteliselt jahe ja rünkpilvi arenema ei hakka? Muud loogilist seletust nagu polegi, sest GFS puhul on üsna suur roll ka kastepunktil, mis öisel ajal tuleb järelikult madal. Ma eeldasin, et troopiline õhumass on ööpäev läbi soe ja väga niiske ning arenguid võib toimuda millal iganes. Natuke kummaline.
Äkki tähendab see olukord ja õhumass seda, et tekkinud äikesed ei kao õhtul ja öösel ruttu, vaid püsivad visalt. Muidu frontide tõttu võiks aktiivsust küll ööpäevaringselt oodata. Ilmselt tuleb üllatusi.
Jah, Laine Keppart ütles, et eile sadas Jõgeva alevikus 17,9 mm, kuid muld on kõigest parasniiske. Põhjuseks toodi suurt auramist ja varasemast kuivust. Loodame siis, et see 100 mm vihma jagub kõikjale ühtlaselt viie päeva jooksul.
Ma ise kaldun arvama, et see tsüklon okludeerub ära enne kui Eesti kohale jõuab ja troopiline õhumass ning intensiivsemad äikesed jäävad pigem Lätti, Leetu. Meil tuleb võibolla lihtsalt rohkelt sademeid.
Jah, neljapäeva pärastlõunases seisundis peaks see tsüklon olema Eesti kohal, kuna siis on isobaarid selle idaosas meridionaalsed ehk parim olukord kuumuseks ja äikesteks. Aga siis on see ala alles Lätti jõudmas/jõudnud.
Nii et tuleb siis tugevat lausvihma, aga isegi mitte piksejäänuseid?
Mulle tundub, et GFS paneb selle neljapäeva ja reedega veidi puusse.
No eks mõne räbala ikka pillub.
Loodetavasti see tsüklon käivitab siis lõunakaaretsüklonite seeria.
Jah, ühte sellist ja päris karmi on oodata 5. juuliks: http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC18_177_2.png.
Viimane väljund on juba tagasihoidlikum ja võimsam osa möödub kagunurgast. Ehk saab näha öist äikest. Viljandis pole tõesti ammu välku nähtud.
Vaevalt Eesti homme ja sellele järgneval ööl äikeseta jääb, Lätis arenevaid äikeseid peaksid eriti silmas pidama Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa.
Ma olen alates 28. juuni õhtust Kagu-Eestis Põlvamaal.
Ma üritan ise ka kuskil Valgamaal ringi sõita, kõik oleneb, kuidas äiksed levivad.
28. juuni 2017 10:59
Kas siis Valga-, Põlva- ja Võrumaa ei olegi Eestimaa? Või siis mida silmas pidama peaksime?
Loomulikult on Eestimaa, lihtsalt ütlen, et praegu tundub, et nendel maakondadel on suurim oht äikesteks.
Võimalus homme hilisõhtuks on olemas, kui äiksed liiguvad näiteks Kura poolsaarelt Lõuna-Eestisse. Ma lihtsalt mõtlen, et selliste andmetega konvektsioonis tekkinud sajupilved omavad ehk ka pikemat eluiga, kui tavaliselt.
Te räägite isegi äikesest, aga iseasi kas Põhja- ja Kirde-Eestisse üldse vihmgi jõuab.
Jõuab aga küsimus on kas ta selle esimese hooga (reedel) kohale jõuab.
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/1988062518_48.gif
Homse ilmamuutuse raames sobrasin ajaviiteks ajaloost välja jõhkramaid GFS prognoose kogu Eestile. Ise oli tol ajal päris väike veel, ei mäleta sellest konkreetsest suvest midagi. Üldse neid vanu kaarte uurides, selgub, et ilmad olid tol ajal ikka väga heitlikud suvedel. Ei tea, kas põhjus võis olla, et lihtsalt andmetöötlus oli liiga algupärane ja ebatäpne, aga üle 2500J/kg äiksepäevi analüüsiti küll üsna tihti valmis. :)
Üldse kellel kodus parasjagu igav ja siin viriseda ei viiitsi, siis soovitan Jüri blogis vanu postitusi lugeda ja pilte vaadata ning ise kaasa mõelda ja meenutada. Olid ikka vägevad ja äikserohked suved. :)
Ei vaidle vastu. Alles eile meenutasin ,et Harjumaal oli selline suvi kus midagi põnevat oodata oli 2013.
Nii aga viimane GFS uuendus on siis ära nullinud labiilsuse Eesti kohta ja hoopis 2. juuliks meile igaks juhuks mingi pruunika olluse värvinud. Kenad pildid vähemalt, hea vaadata kohe!
Küll ka see 2. juuli labiilsus pühitakse.
-------------------------------------------------
Nõmmel oli viimatine äikesesuvi aastal 2014.
HIRLAMi sajuväljund on ka päris hea - Võrtsu ümbruses võib üle 50 mm sademeid tulla ööpäevas. Emajõel siis korralik vetemäng tulekul.
Kui äikest tuleb, kas siis on tegemist mingisuguste frondiäikestega?
Ikka jah
Poolas märatseb päris korralik äike, aga viimasest vaatest selgub, et soe sektor sulgub enne Eestit. Vihma lädistab kindlasti 30. juunil.
Ka möödunud aastal oli aktiivne lõunatsüklon juunis (17. ja 18.06), mille soe sektor vist samuti sulgus just enne Eestit.
Loodame et vanad pildid ikka nähtavad. Martin ütles ükskord, et kadunud.
Aga jah, oligi arvata, et kõik taandatakse 500 km idakagusse, seekord põhjuseks sooja sektori sulgumine.
Vaata värskeimat uuendust, selles jälle näitab, et kuni Pärnuni veab midagi välja. Kuidagi pidi ei jõuta kokkuleppele. :)
Mulle tundub, et need äikesed koos labiilse õhumassiga on jõudnud prognoositud piirkonnast umbes 9h ettepoole. Äike on jõudnud Leedu piiri äärde. Aga mine tea, kõik võib muutuda.
Viljandist lõunapool paistab kõrgkihtpilvisus.
Soovitan endiselt Lõuna- Eesti maakondadel tähelepanelik olla, kui miskit peaks seal Kuramaal tekkima, siis Eesti saab matsu.
Just täpselt. Sest eile õhtul Poola keskosast alustanud äiksed on triivinud ilusti Leetu sadu või enam kilomeetreid kirdesse. Jõudu ja vastupidavust on palju. Hoian toimuval silma.
Esimene sajuala Lätis on radari peal paista.
Eestit ei saa äikese osas võrrelda Leedu ega Poolaga. Võin teile kohe lubada, et sellise olematu labiilsusega ei tule täna ega eeloleval ööl peale vihma siin midagi. Pole mõtet oma lootusi jälle hellitada ja hiljem pettuda. Kas tõesti ei piisanud sellest, et alla -10sed LI indeksid ja >2500 CAPE nihutati Eesti kohalt Leetu? Hõisata tasub siis, kui labiilsus on samal päeval või äärmisel juhul päev enne kindlalt üle Eesti arvutatud. Aga jah, paistab, et tuleb veel valusamalt pettuda, enne kui lõpuks õppima sellest hakatakse.
Sa siin ajad tähtsat juttu, aga ühe asja oled jätnud arvestamata, et äiksepilvede tekke piirkond on Leedus-Lätis aga need võivad vabalt Lõuna-Eestisse jõuda. Need arenevad päeva jooksul seal väga võimsaks ja vastupidavaks.
Ilmselt ta mõtleb rohkem Eesti põhjapoolsemat osa.
Eesti puhul ei piisa sellest, kui võimsad ja vastupidavad on naaberriikides arenevad äikesed. Kui luba, äikese puhul labiilsust, pole, siis sisse siia ei pääse. Simple as that.
Ühe teema unustate ära ja see on tuul, mis tugevneb Soome lahel ja võib rannikul pahandusi teha.
29. juuni 2017 11:29
Ahsoo, kuidas sa siis seda selgitad, et Poola edelaosast liikusid Leeduni mitu võimsat äikesesüsteemi takistamatult nii, et labiilsus oli õhtul-öösel juba põhimõtteliselt 0? Not that simply as your think.
Ilmateenistus andis posu hoiatusi, äike, vihm, tuul.
GFS 06 uuendus lasti üles ja see näitab, et ebapüsivus joon ulatub täna Riiani.
@29. juuni 2017 12:21
Nagu ütlesin, Eestit ei saa võrrelda Poola ja Leeduga äikese osas. Ilmselt pole siis seal labiilsus määrav äikese säilimiseks erinevalt Eestist.
Saame täna taaskord näha, kuidas Ilmateenistuse äikeseprognoos mööda läheb.
Päris korralik tuulenihe on Viljandi kohal, risti.
Vähemalt on nüüd kvaliteetsed kaamerad mitmel pool Baltimaades(Balticlivecam), mistõttu hea vaatemängu jälgida. Raju kohe Varssavis: https://balticlivecam.com/cameras/poland/warsaw/warsaw-panorama-view/
Nagu näha veel Leedu kõige labiilsemas piirkonnas (15Z) veel ühtki põmakat teinud, kuigi algeline radar näitab, et vist arengud läksid käima. Sel juhul on pilvede liikumissuund juba otse üles Eesti poole, mitte edela-kirde suunaline. Viljandit katab nüüd kõrgkihtjas pilveloor, horisondil kaugel lõunas on näha tumesinist kaetud taevast.
Äikesed on "avatud" seni, kuni tsükloni soe sektor suletud pole. Aga enne Eestit just, peas sulguma. Seega kui midagi tekib, hakkab see just enne Eestit hajuma. Lisaks erodeerib tugev idakirdetuul samuti konvektsiooni.
@ 29. juuni 2017 15:08
Jah, oleks praegu varahommik, tuleks lõõmav päikesetõus.
Tallinnas on mõned rünkpilved + kiudpilvesäbru, kaugel lõunas valkjas kõrgpilvisus,mis vastu horisonti on helesinakashall.
Vaadates sat24lt, siis soe sektor on päris ahtakeseks jäämas/jäänud. Seda vist tähistabki Poola pagijoon ja Baltimaade pilvisuse lõunaserv. Õhtuks need pilvisused põrkuvad ja sektor ongi sulgunud.
Samas olukord nii lihtne ei ole, lausa kaks sooja fronti: http://www.dwd.de/DWD/wetter/wv_spez/hobbymet/wetterkarten/bwk_bodendruck_na_ana.png
Kas mitte GFS märgitud ajale ei pea 3 tundi juurde liitma? 15Z peaks meie aja järgi olema 18.
Nii ta on. Talvel pane 2 tundi juurde.
"29.06. pärastlõunal jõuab Lõuna-Eestisse vihmasadu, sadu on kohati tugev ja on äikest, millega võivad kaasneda tugevad tuulepuhangud."
Eks pärastlõuna ole juba läbi? Tugevast vihmast, rääkimata äikesest ja sellega kaasnevatest tugevatest tuulepuhangutest ei ole siin Lõuna-Eestis kippu ega kõppu. Vastupidi, ilm on hoopis selginema hakanud. Ei jõua siia ka õhtul ühtegi "võimsaks ja vastupidavaks" arenenud äikest nagu hommikul siin mõned lootsid ja unistasid.
Võimalus on olemas, kui külm front Leedus rünkpilved käima on tõmmanud. Ma ei taha kindlalt öelda, et nii ka juhtub. See on võimalik nagu varemgi ütlesin.
Ühest ülirüngast täitsa piisab, et sul Valgamaa täna öösel pahupidi pöörata. Ülirünksajuka hoiatus on ESTOFEXil täitsa olemas.
Ja nüüd eemaldas Ilmateenistus tänase äikesehoiatuse.
@29. juuni 2017 17:38
Estofex: "Poland, Lithuania, eastern Germany - ... In the evening, cold air advection is expected from the west and storms will weaken.
Ju siis on asjaolud muutunud.
http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC06_9_11.png
Selle prognoosi järgi peaks Lätis juba hullumoodi kõva äike välkuma.
Veider jah. Ilmselt on tegu ebatavaliselt suure määramatuse ja aspektirohkusega.
Kuidas nüüd on lõunas selgimistega ja pilvisusega? Äkki on lootust, et saab siis lõõmavat päikesetõusu näha ning üle pika-pika aja taas telgis magada, mil öösel oli tublisti üle 10 kraadi sooja - sel aastal vist ainult 29. mai ja 19. juuni on Tallinnas selliste öödega olnud.
@ 29. juuni 2017 18:13
Isegi SAMA PÄEVA prognoosimisega on nö tippmudelitel suured raskused. Uskumatu.
Poola äike juba uudisläve ületanud:
http://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/video-raju-aikesetorm-jattis-ara-poola-ralli-avatseremoonia?id=78729816
Äkki on liiga palju tehnikat ja vanu simulatsioone ennustustesse kaasatud. Ehk oleks aeg vana GFS välja vahetada näiteks järgmise põlvkonna FIM vastu. Ebatäpsust on viimasel ajal tõesti palju.
Viljandis on hetkel kõrgpilvisus ja selginemist pole näha.
Jah, põlvkonnavahetust oleks väga vaja. Ain teatas, et Pühajärvel lõõmab lauspäike.
Siin Tartumaa lõunaosas ka pooleldi selge, päike paistab.
Seda poleks kah uskunud, et see äikesesüsteem juba Lõuna-Leedus nõrgenema hakkab nii kõrgete indeksite juures, ja siin oodatakse veel selle Eestisse jõudmist ülirünksajupilvede ja võimsate äikeste näol... vähemalt tuleb hea õppetund taaskord neile, kes ei tugine labiilsusele ja unistavad võimatut. Ei tasu ignoreerida tõsiasja, et ilmahuviliste paradiis Eestis 2010-2014 ülikuumade troopiliste Vahemereliste ja äikeseliste tormiste suvedega on nüüdseks läbi, suved jahenemas meil ning aeg taas reaalsusse maabuda. Meie silmad enam järjestikku nelja nii sooja ja äikeserikast aastat Eestis enam ei näe ka. Vähemalt on tulevikus, mida meenutada, kui igisuvine temperatuurimaksimum jääb 28 kraadist madalamale, ning vahest eksib ehk mõni hädine äikesepilv ka paar korda suve peale siia ära, mis piirdub paari välguga ja mõne vihmapiisaga, ning sedagi vaid Kagu-Eestis.
Tänasest algab jääaeg ja eesti kohale tekib igavene kõrgrõhkkond.
https://balticlivecam.com/cameras/lithuania/vilnius/vilnius-panorama-view-crowne-plaza/
Vihm ja rahe tuiskab läbisegi praegu.
Aga pigem tuleb ju tuult ja lausvihma juurde, kui kliimamuutusele viide!? Aga piksed lähenevad kiiruga https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/
Äike on jõudnud 100km kaugusele Eesti Vabariigi piirist. Eks siis seda asja ole varsti näha, kes eksis ja mis juhtuma hakkab.
Viljandis on jälle kõrgpilvisus, vahepeal selgines. Kas niiskus saabubki selliste lainetena täna?
Tuulenihe samuti täitsa olemas.
https://balticra.in/
Siin oleks nagu näha, et hakkab vist uut pagiliini valmis punuma?
Joonpagi punub jah. Näib, et tegu on mitme sooja frondiga, sh sekundaarsete soojade frontidega. Ehk varsti kajastub siingi https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET.
Põhja-estis võib hea õnne korral lõõmav äike tulla - päikesetõus valgustab äikesepilve ja selle sajualagi ehk. Oranzh välgupilt oleks küll eriline.
-------------------------
Emhi radar on maas.
EMHI viimane radarikaja uuendus 23:00
Alternatiiv:
https://balticra.in/
Kas mõni sähvatus kuskil lõunapiiri äärde ka juba paistnud on?
Minul küll Ilmateenistuse radar töötab ja Valgas peaks sadu algama
Tänane päev saab kohe läbi, mis tähendab, et prognoosisin täppi, et äike siia ei jõua. Kui ka öösel tuleb mõni välguke, pole see enam labiilsuse, kõrgete indeksite ega ka kaugelt eemale jõudva süsteemiga seotud, kuna Varssavi lähistelt alguse saanud pagijoon hajus täielikult Leedus.
Jah, eks mudelites on palju vigu sees, mis teha. Viljandis algab varsti laussadu. Indeksid olid vägevad jah. :)
Estofex on tõmmanud level 2 üle Lõuna- Eesti
Põhiteema seoses selle 2. astme ohuga on suured sademehulgad ja/või tugev tuul. Äike on siiski vist marginaalne. Viljandis on aeg tuttu minna, sest äikest vist tänasel öö ei esine.
Tanel
ma kuulsin õues kauget müristamist Tartus
Thomas
Tanel ma ka tartust pärit ja ei kuulnud müristamist ma koguaeg õues töötan.
Päris pikad kõrvad peavad olema, et ca 50km kauguselt müristamist kuulda. Pigem ettekujutus.
Hävitajad, mis viimasel ajal eemalt lendavad, on mitmeid kordi ka mind ära petnud, kuna need teevad ülisarnaseid mürinaid, samuti aknavahelt puhuv tuul jpm. Vähetõenäoline, et see äikesemürin oli, kuna elan ise Tartumaa lõunapiiril, kus see sajuala palju lähemal on, ning pole siiani veel ühtegi mürinat kuulnud.
Mõnikord võib kuulda olla ülikauget müristamist. Paar aastat tagasi juhtusin ma Tartus seda ise kuulma, äike oli samal ajal kesk-Lätis. See sõltub atmosfääri omadustest ja on kuuldav ülimadala kõminana. Ka täna ma olen kuulnud mõned korrad mingit sarnast kahtlast kõminat, aga see võis vabalt ka liiklusmüra olla. Igatahes hetkeseisuga näib, et äikesed hajuvad enne Eestisse jõudmist.
Ma olen ka kuulnud müristamist nii 60 km kauguselt. Oli täiesti vaikne ja pime öö mingi 10 aastat tagasi. Kuna välgukuma paistis väga hästi aga lõi harva nii iga 5 min tagant oligi võimalik sekundeid korrutades helikiirusega saada kaugus.
Tuulevaikse ilmaga võib teatud tüüpi äikeseid tõesti kaugele kuulda, olen ise samuti kuulnud. Aga mis puudutab eilset, siis vaevalt. Tugeva tuule poolt tekitatud müra oli liiga vali ja ilmselt aeti helid millegi muuga segi.
Millised väljavaated meil siis tänaseks päevaks on? Viljandis on tulnud väike paus laussaju vahele. Äikest pole esinenud. GFS ebapüsivusala on joonistatud Lõuna-Eestini seekord, ESTOFEX ajab üldse 2. astme ohust oma teemat. Sajualad panevad rist-rästi üle Baltikumi, ikaüks oma teed. Ei saagi täpselt enam aru, kust midagi oodata. Kas see kuni 1500J/kg prognoosis on tõsiseltvõetav ja realiseeruv number või tuleb täna meil minimaalselt äikest?
ECWMF -i Juuli prognoosi on uuendatud ja lühidalt võib ka nii öelda: Pruuniks 2.augustiks ? Unustage ära sel aastal.
@ 30. juuni 2017 12:08
Halvimal juhul ei tulegi, sest esiteks on ilm lauspilves ja teiseks peaks nüüd küll sektor sulgunud olema.
Millest selline pilvemasside erisuunaline liikumine (Eestis,Lätis), kas külm front hakkab sooja õhu alla pugema?
Siin Kagu-Eestis Põlvamaal oli mõnus disko öösel. Tegemist oli mõõduka äikesega.
Aga Tallinnas oli selle aasta võimsaim päikesetõus.
Frontide ümber ongi vist tavaline see pilvede erisuunaline liikumine ei kõrgustes, kuna soe ja külm õhk asetsevad tavaliselt üksteise suhtes mingi kalde/nurga all. Ehk kui maapinna lähedale on jõudnud külm õhumass, siis samas kohas kõrgemates kihtides on tihti veel soe õhumass.
Frontide juures on konvergents ehk voolude koondumine. Frontide liitumine algab tsükloni või lohu keskme juurest ja aluspinnalt, sest seal on nad üksteisele kõige lähemal. Ju siis pole liitumine pilvede kõrguseni veel jõudnud.
Kuidas siis Valgas olukord on, kas juba müristab?
Jaa, Ain Kurg teatas, et paugub korralikult.
Radari peal on näha, kuidas Valga lähedal pilvemassiivid lähevad huvitavalt kahte lehte.
No nüüd hääbub ikka täiesti ära. :D
Jep, kummipael ehk antud juhul pagijoon katkes just Valga juures.
EMHI ennustab jätkuvalt ka järgnevateks päevadeks äikest. Einoh palju õnne! Viljandis pole peale vihmasaju ja kohati kõva tuule midagi toimunud. Tõenäoliselt saabuvad samasugused ilmad, ootused olid vahepeal küll suuremad.
Ma ka ei saa aru miks Ilmateenistus ei suuda täpsustada ,et äikeseoht on täna ainult Eesti lõunaosas. ( homme on tõenäosus terves riigis null).
Ilmateenistuses on praegu kriis. Ilmselt asi selles.
Moskvas oli viimase 90 aasta hulleim torm täna. AK-s rääkis hukkunudest ka.
Kuidas saab hullem olla kui hukkunuid oli kuu aega tagasi rohkem või mille järgi nad seda tugevust arvestavadki jäigi arusaamatuks.
Marul hommikupoolikul paar korda müristas ,vihma sadas kogu päeva korralikult ,sajuhulgaks tuli 27,8mm ,juunikuu sajuhulk kokku 109,5mm
Laagris hakkas jälle sadama, on tormine ilm. Sõit Vasknarva saab olema ilmselt huvitav.
Mul on siin Põlvamaal 19 kraadi sooja juba.
Päris jõhker! Ja Narva-Jõesuus mul vaid 13 kraadi.
Aastaringne sitt suusakas jah. Juuli ja päeval 12 kraadi + tuul + vihm. Täitsa sügis ju, roheline sügis õigemini.
Kahju jah, et nii si*a ilmaga õnnistatud on
Tänavu juuli tuleb Eestis ilmselt 100 aasta külmim, kui Gismeteo prognoos paika peab. Selle järgi pole kuni 26. kuupäevani Tartusse üle 21-kraadist päevamaksimumi oodata. Praeguse seisuga nõustuvad sellega ka mudelid. Tundub, et saan ilmaprognoosimise ameti juba enne augustit maha panna.
Ma juba talvel ütlesin, et mingit 19-kraadist juuli keskmist tänavu ei tule.
Kahju, et siis nii. Samas keegi kuskil ja varem ütles, et külmarekordid olevat hästi vanad, ju tekkis aeg neid uuendada.
Keegi rammis talvel ,et tuleb kuum suvi ja lausa peab tulema vms. Lubas ametigi maha panna kui ei tule. No ma olen see kes ütles ,et kui pole talve pole ka õiget suve. Ka sajust suve ootasin ja esialgu uputust veel pole aga põuda ka mitte.
Lahkunud Kuusetaat lubas ka peale jaani kuuma suve. No läks ka elu viimane ennustus nihu.
Arvan, et see teisipäevane äikeseoht tuleb peaaegu olematu, kuna ilm peaks üsna lauspilves tulema ja tuul pöördub juba ennelõunal lääneloodesse. Ida-Eesti ehk võib saada paarivälgulisi äikeseid.
Äikeseoht on idas hinnanguliselt 50% piirimail, Tallinn-Pärnu joonest läänes 10% piires.
Mäletan, et 2003. a. juuli esimene pool oli ka väga niru, sadas pidevalt ja oli jahe. Nii et ei maksa veel suve maha kanda. Üle 2 nädalasi prognoose pole ka mõtet väga tõsiselt võtta. Tõsi küll, kuumalainete saabumist ennustavad prognoosid kipuvad viimastel kuudel vähem täkkesse minema kui viletsa suusailma prognoosid.
Eelmisele kommentaarile veel täienduseks, et 2003. a. juuli teine pool oli seevastu palav ja päikeseline.
Mõned ütlevad, et suvi algab alles 20. juulil.
Postita kommentaar