pühapäev, 18. juuni 2017

25. nädala ilm (19.–25.06.2017)

Kommentaariumi link
Blogi "Ilm ja inimesed" saab 10-aastaseks. Tähistame seda suurt sündmust üheskoos minu suvilas Kibunas. Sündmus: https://www.facebook.com/events/1346974118712020.
15. juulil 2017 suvel korraldatakse seekord Tartus juba kaheksandat aastat järjest ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek, mille kohta lähemalt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2017.htm.

23. juunil oli Läänemerel ja Põhjalahel väike kõrgrõhuala. Öösel lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk. Seetõttu oli ilm rahulik ja sajuta: peamiselt vähese ja vahelduva pilvisusega, ainult Virumaal oli pilves, kuid õhtuks selgines sealgi.
Sooja oli 11...17 kraadi, pilvede all oli ajuti vähemgi, õhtul langes alla 10 kraadi. Tuul oli põhjakaartest ja nõrk või mõõdukas, kuid õhtuks nõrgenes.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Soome ja Eesti kohal väike kõrgrõhkkond ja see soodustab selge vaikse ilmaga õhutemperatuuri langust alla 10 kraadi, maapinna lähedal ehk isegi 0 °C, sest õhumass on külm. Skandinaavia kohal areneb osatsüklon ja selle lohk ulatub öösel Läänemereni. Seetõttu pilvisus tiheneb ja läheb sajule. Lõunakaartetuul tugevneb.  
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhkkond liigub Skandinaaviast Põhjalahe äärde ja suundub siis üle Soome kohale Karjala poole. Selle servas sajab hoovihma, äikeseoht on peamiselt 26. juunil. Sooja on alla 20 kraadi.

Kairo Kiitsak. Hommikune konvektsioon Kariväraval 23.06.2017

23. juuni Laagris

22. juunil taandus madalrõhkkond kirdesse Venemaale. Nii jätkus tuuline ilm (loodetuule puhangud kuni 15 m/s), sajuhood koos rahe ja piksega jäid enamasti Eesti lõuna- ja idaserva (eriti Virumaa idapiiril), merele lähemal oli enamasti päikeseline. Sooja oli 13...18 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerel tugevneb homme päeval kõrgrõhuala. Seetõttu on hoovihmavõimalus väheneb, kuid peamiselt idaservas võib mõni sajuhoog siiski ette tulla. Tuul nõrgeneb ja sooja on päikese toel kuni 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Kõrgrõhuvööndi mõju nõrgeneb ja nii on alates 24. juunist oodata uusi sadusid. Läheb pisut soojemaks.

Ott Tuulberg. Kiiresti mööduv sadu kestvusega ~4min Ipswich. Kommentaar: sellest Suurbritannia kohast eemaldus palju vaeva põhjustanud troopiline õhumass 22. juunil, saatjaks hoovihmad ja pikne (konkreetses kohas küll midagi erilist ei olnud, kuid saareriigi idaservas möllas väga tugev pikne, vt arhiivi siit https://www.lightningmaps.org/blitzortung/europe/index.php?lang=en).

21. juunil määras ilma aktiivse madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, enamasti Eesti lõuna- ja idaservas sadas hoovihma, sekka rahet ja oli äikest, seevastu Soome lahe lähedal ja saartel püsis õhtuni sajuta. Õhtul lähenes Soomest hoovihmade vöönd kohatise äikesega, milles riiulpilved ja hoovihmad jõudsid koguni ka põhjarannikule.
Tuul oli valdavalt loodest (Soome lahel läänest) ja mõõdukas, päeval tugevnes puhanguti üle 15 m/s. Sooja oli 12...16 kraadi, sajuhoogudega madalam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna edelaserv. Seetõttu on hoovihmadevõimalus jätkuvalt suur ja ilm tuuline, pole välistatud äike ja rahe, sest õhumass on üsna külm.
Ilm järgmistel päevadel. Loode-Venemaa madalrõhkkond eemaldub ja ilm paraneb: tuul nõrgeneb, sajuhooge jääb vähemaks, ilm võib ka täiesti sajuta olla. Õhutemperatuur ilmselt 20 kraadini ei tõuse. Uusi sadusid on oodata 24. juunil.

Tartu pärast hoovihma ja rahet (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).


Kairo Kiitsak. Konvektiivne pilvemass Jõgeva lähistel 21.06.2017 

Ott Tuulberg. Troopiline õhumass jättis jõe ja paadid kuivale, 21/06/17 Woodbridge, Suffolk

20. juunil süvenes tsüklon ja liikus üle Lõuna-Soome itta. Selle mõjul läks ilm sajuseks, kohati oli sadu tugev ja oli äikest, kuid päeva jooksul sajuhood hõrenesid ja selgimisi tuli juurde. Sekundaarne pilvisuse tihenemine, millega olulisi sademeid ei kaasnenud, ilmnes päeva jooksul Soome lahest, levides lõuna suunas.
Tuul oli hommikul enamasti nõrk ja lõunakaartest või muutliku suunaga, hiljem tugevnes rannikualadel puhanguti üle 15 m/s, õhtuks asendus kõikjal loodetuulega ja tugevnes puhanguti üle 20 m/s (ka sisemaal olid puhangud üle 15 m/s). Sooja oli valdavalt 10...15 kraadi, hiljem selgimistega kohati kuni 20 kraadi.
Ilm mujal Euroopas. ESTOFEX andis tõsiseid hoiatusi Eesti naabritele http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2017062106_201706191720_2_stormforecast.xml ja nii oli Sigulda kandis arvatavasti tornaado, vt
http://www.lsm.lv/raksts/laika-zinas/laika-zinas/foto-negaiss-siguldas-novada-noposta-abeldarzu-un-saboja-dzivojamas-majas-jumtu.a240640/.
Suurbritanniat, eriti saareriigi (UK) lõunaosa, vaevab troopiline õhumass hirmsa kuumusega, vt lähemalt http://www.metoffice.gov.uk/public/weather/forecast/area/london_&_south_east_england.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne tsüklon liigub üle Lõuna-Soome itta. Selle mõjul on ilm tuuline, kuigi hommikuks tuul nõrgeneb, ja esialgu suurema sajuta. Päeva jooksul on oodata paljudes kohtades hoovihma ja äikest, tuul on mõõdukas, puhanguti vali. Soojapiir jääb alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Loode-Venemaal kinnitab kanda tsüklon ja selle edelaserv jääb Läänemere idakaldale. Loodevoolus saabuv õhumass on jahe ja niiske: hoovihmade ja äikese võimalus on üsna suur. Ilm muutub küll jahedamaks, kuid esialgu kardetud arktilise õhumass jääb ilmselt saabumata ja nii on ilm siiski leebem.

See rünksajukas tõi 20. juunil Tartussegi tugeva hoovihma.

19. juunil oli Eesti kohal nõrk kõrgrõhuhari. Kuna lõunasse suundus külm front (vt ilmakaarti), siis arenes sellel päeva jooksul konvektsioon ja hoovihmad levisid Järvamaast idakagusse, Mehikoormas oli äikest. Mujal oli ilm rahulikum ja peamiselt sajuta.
Tuul oli valdavalt läänekaartest või muutliku suunaga ja nõrk, vaid hoogsajupilvedega kaasnes mõõdukaid tuulepuhanguid, õhtul aga enamasti loodest ja tugevnes rannikualadel puhanguti üle 10 m/s. Sooja oli valdavalt üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub osatsüklon üle Läänemere põhjaosa Soome rannikule. See toob tuulise ja sajuse ilma, on äikeseoht.
Ilm järgmistel päevadel. Loode-Venemaal kinnitab kanda tsüklon. Loodevoolus saabuv õhumass on jahe ja niiske: hoovihmade ja äikese võimalus on üsna suur. Ilm muutub küll jahedamaks, kuid esialgu kardetud arktilise õhumass jääb ilmselt saabumata ja nii on ilm leebem.

Ilmakaardil on näha, et Eestit ületas külm front, millega olid päevased hoogsajud seotud (DWD).



Külma frondiga seotud konvektsioon 19. juunil Jõgevamaal Voorel ja välkudeta äike Mooste lähedal (all).

Tuleb sagedaste sajuhoogudega (hoovihmade ja äikesega) jahe nädal, pole välistatud öökülm 24. juuni paiku.
Nädala alguses määrab ilma madalrõhkkonna edelaserv, päeval kõrgrõhuhari. Nii kandub suurem sajuvõimalus lõunapiirile, mujal ilm paraneb ja on soe, tõenäoliselt enam kui 20-kraadise soojaga.
20. juuniks toob osatsüklon tugevad sajud ja äikese. Pilves ja sajuse ilmaga on sooja tõenäoliselt alla 20 kraadi. Sajuhoogude ja äikesega on veel ka järgmine päev, jahedamas õhumassis ei ole ka pikema päikesepaistega ilmselt enam 20 kraadi oodata.
Edaspidi muutub ilm päev-päevalt kuivema ja jahedamaks. Praeguseks pole veel selge, kas kõige külmemaks osutub 22. või 23. juuni, kui on ka öökülmaoht. 24. juuniks küll öökülmaoht taandub, aga suviste ilmade saabumine või märkimisväärne soojenemine on küsitav. Seda täpsustame paari päeva jooksul.

Heli Maisalu 16.06.2017 Pärnu. Veetsin imekauni õhtu mõnusate pilvedega. Töölt tulles märkasin, et tõsised pilved on hoopis jõe pool ja otsustasin mere randa jalutamise asemel liikuda vastassuunas.

61 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas pilte ka Soome ülirünksajupilvest kusagil näha saab?

Jüri Kamenik ütles ...

Kairo sai, aga tal ei lubatud neid kaadreid ega videot jagada.

Anonüümne ütles ...

Mis pidu blogijuubelil tuleb?Saab napsu ka võtta või vahime niisama pilvi?

Anonüümne ütles ...

Kõik on pilves :)

Kairo Kiitsak ütles ...

Nüüd saab jagada fotot ülirünksajupilvest, mis paiknes Soome kaguosas.
https://www.taivaanvahti.fi/observations/show/64659

Kairo Kiitsak ütles ...

Tarmo Tanilsoo Twitterist: https://twitter.com/es5nhc/status/876459573917478912
Hook echo: https://en.wikipedia.org/wiki/Hook_echo

Anonüümne ütles ...

Mõni kuumalaineke võiks ka siia Eestisse paaris päevaks ära eksida

Jüri Kamenik ütles ...

Blogipidu on ikka napsudega. Soovi korral võib anda täpsemat infot aja ja koha kohta ja siis pole muud kui kohale tulla.
Plaan: Algul tervitame üksteist, sööme ja joome veidi koos ja siis räägime lugusid blogist, pilvedest ja oma hobidest (see võib siis ka fotograafia, loodus jms laiemalt olla), kui on selge öö, siis uurime mesosid, kas tulevad, ja kui on muud, siis vaatame muud, natuke tutvustaks ka lemmikpilvevaatluskohti, näitaks tornaadojälge jms.
Mida pakume?
Lisaks napsudele ka morsse ja aiamarjadest jooke, ehk ka boole, veine ja õlut / siidrit, kohvi, teed (kõik ei joo alkoholi). Toidupoolist pakun ka, lisaks saame seal grillida.

Anonüümne ütles ...

Aga ärge siis mütsi ja kindaid unustage.

Anonüümne ütles ...

Ilmaprotsessidele on Eesti puhul iseloomulik "läbimõtlemata kiirustamine" ja nii ongi homne äikesevõimalus seetõttu päris väike, kuna äikeseks soodsaim labiilsus on Mandri-Eestis juba hommikul kella 9 ajal, aga peaks alles kell 15 jõudma. Arvan et tõeline sähvimine algab alles pärast Peipsi järve ületamist.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, jälle suur ebaõnn.

Aga blogi sünnipäeva plaanime 22. juulil pidada ja kohaks on Kibuna (https://www.google.ee/maps/place/Kibuna+MT%C3%9C/@59.2058016,24.2762209,15z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x7fbc28c38f5dd435!8m2!3d59.206219!4d24.2828299).

Kairo Kiitsak ütles ...

ESTOFEXI hoiatus: http://estofex.org

Jüri Kamenik ütles ...

Sarnane olukord oli 15. mail 2007: http://old.wetterzentrale.de/archive/2007/sfloc/Rsfloc220070515.gif, uudis http://sakala.postimees.ee/2183227/aikesetorm-kostitas-viljandimaad-rahega.
Lk 23 on kaart: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/eesti_ilma_riskid_2012_aike.pdf.

Anonüümne ütles ...

Tallinn peaks siis varsti saama kätte kauaoodatud äikse.

Anonüümne ütles ...

Midagi ebamäärast äikest on Harjumaal teinud. Seega ka siin loodenurgas on ots lahti tehtud.

Anonüümne ütles ...

Ida Tallinna osas üks kärakas käis ja nüüd ootame teist juba tükk aega.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistuse lehekülg toimib nagu vahelduvvool - on ja ei ole. Juba hommikust saati nii.

priit retsep ütles ...

Marul hommikupoolikul paar sahmakat vihma andis aga siis selgines,põhja poolt voorib rünksajupilvi järjest mööda .Tuul tugevnes lõuna ajal.

Aadi ütles ...

GFS näitab 30. juuniks laustroopikat a la 2010.

Anonüümne ütles ...

Jah aga iga jooksuga on see kuumalaine lahjemaks läinud. Oleksin veel ettevaatlik.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et see kuumalaine asendatakse 20-kraadise tavapärasusega, kui mitte isegi juba külmalainega.

Anonüümne ütles ...

Mõtlesin juba, et peab hakkama leitsakus ägamiseks ja unetuteks öödeks valmistuma, aga õnneks on GFS kuumalaine täielikult ära kaotanud ning mõnusalt jahe ja sajune ilm jätkub. Heast tujust annan siiski teile väikese tip'i järgmiseks korraks: kui soovite tänavu veel kuumalaineid ja äikest näha, siis parem lõpetage see hõiskamine ära, kui GFS mudelisse midagi posititiivset ilmub, vastasel juhul sõnute kõik ära. Tean, et kõlab naeruväärsena, kuid tehke proovi ja nähke tõde!

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see on vist tõde (pr. Murphy). Tartus oli vaid tugevat hoovihma. Kuumalaine asemel tuleb vist hoopis tsüklon.

Anonüümne ütles ...

Tore oleks, sest siis pole põuaohtu vähemalt.

Anonüümne ütles ...

@ 20. juuni 2017 21:11
Aga kui ma ütlen, et GFS kaotab niikuinii kindlasti kõik kuumad ära, siis küll ärasõnumine ehk vastupidistumine ei kehti...kuumad kaotataksegi.

Anonüümne ütles ...

Nii kevadel ennustasin ,et pööripäeva tuul näitab jahedat kevadet ja see osa nii ka läks. Nüüd mida siis tuule järgi suvelt oodata ? Peaks samuti kas normaalne või jahedam tulema. Suve alguses (ütleme 10.juulini) võib mingisuguse soojalaine korraks teha ja kõik. Suvi on ka sajuhulgalt tavaline või alla normi. Samuti suve algus võib normist sajusem olla. Vaatame siis kuidas see pööripäeva tuul seekord näitab. Kevadel läks kümnesse. Tegelikult ka talvine enne seda näitas suht olematut talve.

Anonüümne ütles ...

Lisan veel ,et 20.juuni näitas ka seda ,et suve esimene kolmandik peaks olema äikeserohke. (Pööripäevale eelnev näitab suve esimest kolmandikku. Pööripäev ise keskosa ja homne näitaks suve viimast kolmandikku)

Anonüümne ütles ...

Ülehomseks ennustavad Kesk-Saksamaale üle 4kilost CAPE väärtust. Jube kõrge! :)

Kairo Kiitsak ütles ...

Nüüdseks on GFS ja ECMFW ennustus kuumalaine tagasi. Eks näis, mis saama hakkab. Üle nädala on veel aega. See jahedus võiks küll lühiajalise kuumusega asenduda.

Anonüümne ütles ...

Lõunamaakonnad saavad jälle äikest :(

Anonüümne ütles ...

Euroopa mudeli väljund 1. juuli ööks on erakordne ja sellel mudelil põhinev yr.no ennustus on samuti seetõttu põnev.

Anonüümne ütles ...

Kui üldse tuleb siis võiks selline hetk olla päevasel ajal

Anonüümne ütles ...

Ongi ju päevasel ajal samuti üle 30ne kraadi sooja.

Anonüümne ütles ...

Ärge veel hõisake. Eelmine aasta oli mitu korda nii ,et meeletu kuumus ja äike tuleb. Kui lubatuni oli ainult neli , viis päeva oligi tavaline ilm prognoosis asemel.

Anonüümne ütles ...

Isegi mittehõiskamisel seda kuumust ei tuleks.
-----------------
Ise pooldan öist kuumalainet, kuna sumedad suveööd on parim osa Eesti suvest,mida siis õues nautida saaks.

Anonüümne ütles ...

Ei taha kuidagi vedu võtta see prognoositud äike täna.

Anonüümne ütles ...

No siin lõunapool oli küll täna mõnus äikesepäev jälle.

Anonüümne ütles ...

Viljandis ei olnud küll midagi

Jüri Kamenik ütles ...

Ei tea, kus see äike oli, Tartus kuuldi vaid üht mürinat ja oligi kõik. Intensiivset kuumalainet mudelites enam pole.

Anonüümne ütles ...

Njah, nii paska suve annab otsida. Isegi helkpilvi pole, rääkimata muust põnevast.

Anonüümne ütles ...

Mis asi see keset tuulist Põhjamerd praegu möllab? Hea näide inimestele, kes vahest arvavad, et näiteks jaheda mereveega Soome laht võtab meilt äikse ära. Ma pakun, et äiksed on täielikult seotud ainult konkreetse õhumassiga ja muud tegurid on minimaalse osatähtsusega (tuul, päike, meri, õhutemperatuur või geomeetriline paiknemine).

Anonüümne ütles ...

Viljandimaal ja mujal lähiümbruses on pilved küll võimsad. Hetk tagasi tuli sahmakas hoovihma ja rahet. Müristamist pole kuulda olnud veel.

Jüri Kamenik ütles ...

Soome lahe ääres elamise kogemus seda ei kinnita, et äike ei olene pinnamoest või veekogudest. Ka eilne ja tänane on hea näide sellest, kui palju kõik muu määrab.
Põhjamerel tegutseb mõne arvates ülirünksajukas ja seal on troopiline õhumass.

Anonüümne ütles ...

Mis see ülirünkpilv endast täpsemalt kujutab?

Anonüümne ütles ...

See Soome lahe juhtum oli siiski nö riismete jõudmine, sest äike kadus pilvevööndist juba enne lahe kaskossa jõudmisel.
-----------------------------
Põhjamere ääres oleks tahtnud olla päikesetõusu ajal ja siis uuesti vahetult enne äikese maabumist. Arvata võib, et lageda vetevälja kohalt saab äikese tuultesüsteem laitmatult areneda ning seetõttu oli seal ilmselt ka väga korrapärane rullpilv, riiulpilv, jne.

Anonüümne ütles ...

Täna jälle päike lõõskab siin lahe ääres pidevalt. Muidugi ka see lakkamatu tuul ulub juba 3. päeva järjest. Alus uue põua arenguks seega juba hoogsalt käib. Õnneks on külm vähemalt, see aeglustab protsessi.

Anonüümne ütles ...

Keegi võiks ilmahuviliste heaks selle artikli täisteksti siia kopeerida:
http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/pilvede-all-inimesed-paluvad-end-teadlasel-aikese-katte-viia?id=78632518
Ei salli üldse selliseid poolikuid artikleid.

Anonüümne ütles ...

Pilv on jõudnud Saksamaa kohale ja kohati annab kuni 360 välgulööki minutis (stabiilselt 300 ringis varahommikust saadik). Riigi ilmateenistus on sinna punane hoiatus andnud: Heavy Damaging Thunderstorm
Kas kuskilt otsepilti näeks sellest piirkonnas, mingit ilmakaamerat või fotomaterjali? Oleks väga huvitav jälgida seda.

Anonüümne ütles ...

Kui satub mõne suurema linna kohale proovi googeldada sealse linna liikluskaameraid. Ise vaatasin sedasi ükskord Dublini kaameraid

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, on küll kaameraid, mobiilist raske otsida. Püüame miskit saada. Üks koht, kus võib midagi leida https://www.earthcam.com/network/index.php?page=world&country=Germany

Ülirünksajuka kohta kirjutan peatselt pikemalt, sellest paar artiklit ka olnud.

Aitäh intervjuu lingi eest, loodetavasti midagi hullu ei avaldatud. Me tegime jah näidisäikesejahi ja võimalikult audentse. Tuleb täistekst hankida, tegeleme sellega.

Anonüümne ütles ...

Näiteks ka nii saab midagi http://www.wetteronline.de/webcam/gardelegen

Jüri Kamenik ütles ...

Õnnestus paberkandjal täismahus läbi lugeda. Üldiselt oli päris hea, mõningaid ebatäpsusi esines (eks kogu näidisäikesejaht kestis mitmeid tunde ja suhtlus oli kõnekeelne, nii et info võis muutuda ebatäpseks), olgu ära toodud koht sissejuhatuse lõpu poole, kus öeldakse, et kümne minuti pärast olime lausvihmas – tegelikult oli see hoovihm või siis ehk olulisemgi ebatäpsus: faktikastikeses, kus juttu äikesesademete tähtsusest põllumajanduses – juttu on üksnes suvekuudest, mitte kogu aastast, täpsemalt https://www.ilm.ee/kola/pildid/jyri/Baka2013Kamenik.pdf. Lisaks vajaks mõni koht pikemat lahtirääkimist, mis koha peal ka toimus, kuid artikkel-intervjuusse kõik ei mahu, tuleb kärpida jne. Autosuurusest keravälgust on kirjeldus siin http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2013.htm.
Pildid täismahust: https://www.upload.ee/image/7150594/20170622_190437.jpg ja https://www.upload.ee/image/7150608/20170622_190448.jpg

Ülirünksajuka kohta selgitus. Kasutan Loodusesõbra ajakirjas ilmunud artiklist vastavat väljavõtet:
Eraldi mõisted mõtlesime välja rünksajupilvede organiseerituse tähistamiseks. Lihtrünksajupilv (ingl k single cell thunderstorm) tähendab üksikut, võrdlemisi väikest ja lühiealist rünksajupilve; liitrünksajupilv (ingl k multicell thunderstorm) tähendab juba ulatuslikumat, pikema elueaga ja mitmest rünksajupilvest koosnevat kogumit, kusjuures see jaguneb lihtsaks liitrünksajupilveks ja joonpagiks (ingl k squall line), ja ülirünksajupilv (ingl k supercell) on väga võimas, pika elueaga ja ohtlikke kaasnähtusi, näiteks hiidrahet või tugevaid tornaadosid tuua võiv rünksajupilv.
Alternatiivseteks mõisteteks oleksid „mitmikrünksajupilv“ „liitrünksajupilve“ asemel ja „hiidrünksajupilv“ „ülirünksajupilve“ asemel. Neid siiski konvektiivsüsteemide ja äikeseasjatundjad ei pooldanud. Argumendid on sisulised ja on järgmised. „Hiidrünksajupilv“ viitaks justkui mõõtmetelt tohutult suurele rünksajupilvele, mis on sageli nii, ent sugugi mitte alati. Nii näiteks defineeris meteoroloog Jon Davies alles 1990. aastate algul koguni eraldi pisikeste ülirünksajupilvede tüübi, mida iseloomustab madal tipp – kõigest 6–9 km muidu tüüpilise enam kui 12 km vastu. Seda nimetatakse inglise keeles low-topped supercell, eesti keeles aga madaltipuline ülirünksajupilv. Määrav on niisiis ehitus ja sellest tulenevad ohud. Seega peaks liide „üli-„ viima mõtte erilisusele.
Ülirünksajupilve defineerivaks ehituslikuks tunnuseks on mesotsüklon, mis kujutab endast pikka aega püsivat pöörlevat tõusva õhu sammast. Sellega on seotud tornaadode teke. Lisaks on määrava tähtsusega veel see, et ülirünksajupilvedes asub tõusva õhu vool laskuvatest õhuvooludest eraldi, mis tagab süsteemile pika, tavaliselt tundidesse ulatuva eluea. Ülirünksajupilved saavad tekkida ainult sellises troposfääris, kus on korraga märkimisväärne suunaline ja tugevus-tuulenihe.

Anonüümne ütles ...

Huvitav millised kahjud Saksamaal on tekkinud seoses selle tohutult tugeva äikesega?

Anonüümne ütles ...

https://m.youtube.com/watch?v=JyiiawkAe6s
Igaltahel võimast rahet on Saksamaal juba varem tulnud

Kalle ütles ...

Eile oli ETV2 pealt väga huvitav film USA ajaloo kõige võimsamast tornaadost - "Megatornaado keerises" ("Inside the mega twister"). Kordus on sel laupäeval kell 21.30. Soovitan vaadata! See film on ka youtubes olemas, seal mõistagi eestikeelse tõlketa: https://www.youtube.com/watch?v=0VZ2QWNGQL0

Kairo Kiitsak ütles ...

Juba 5 päeva järjest näitab nii GFS kui ka ECMWF mudel 29. juuniks kuuma ja niiske õhumassi saabumist lõuna poolt. Kisub põnevaks. Tänasega läks ennustus jälle mõnevõrra paremaks.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, eks nad teevad eriliste tornaadode ja -puhangute kohta dokfilme jms. Paljud vaatasid seda ja sattusid vaimustusse.
Hiidrahe oli nii Saksamaal kui ka Venemaal, suurimad enam kui 8 cm diameetriga.

30. juuni kohta: Kuigi jah, GooFuS(GFS hüüdnimi USAs) palub isegi MLCAPE osas üsna kenasid numbreid. Kulmu ilmselt kergitada tasub aga see ka kõik. Üleüldse tundub et GFS kipub konvektsiooni üle mängima.

Anonüümne ütles ...

Ja mida see GOOFUS tähendama peaks? Lühend fraasist "Good for us"?

Jüri Kamenik ütles ...

GFS: Lihtsalt mõned ameerika teravhambad on paar tähte juurde pannud. Teine hüüdnimi, mida ma kuulnud olen, on Generic Fail Solution. Vt ka ingl k sõna goof

Anonüümne ütles ...

Välk võib ka selgest taevast tulla. Vaata videos piirkonda 2:00
https://m.youtube.com/watch?v=bCXNfOps7z8

Jüri Kamenik ütles ...

No ilm oli seal tegelikult vähese või vahelduva pilvisusega, samuti ei ole see teadmata, vt nt viimane lõik http://stormhighway.com/lightning_200_miles_long_myth.php (So, what about actual...).