Kommentaariumi link
Eeskujulik näide polaarfrondist on näha 24. juuni Euroopa ilmakaardil (DWD).
23. juunil oli Läänemerel ja Põhjalahel väike kõrgrõhuala. Öösel lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk. Seetõttu oli ilm rahulik ja sajuta: peamiselt vähese ja vahelduva pilvisusega, ainult Virumaal oli pilves, kuid õhtuks selgines sealgi.
Sooja oli 11...17 kraadi, pilvede all oli ajuti vähemgi, õhtul langes alla 10 kraadi. Tuul oli põhjakaartest ja nõrk või mõõdukas, kuid õhtuks nõrgenes.
22. juunil taandus madalrõhkkond kirdesse Venemaale. Nii jätkus tuuline ilm (loodetuule puhangud kuni 15 m/s), sajuhood koos rahe ja piksega jäid enamasti Eesti lõuna- ja idaserva (eriti Virumaa idapiiril), merele lähemal oli enamasti päikeseline. Sooja oli 13...18 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerel tugevneb homme päeval kõrgrõhuala. Seetõttu on hoovihmavõimalus väheneb, kuid peamiselt idaservas võib mõni sajuhoog siiski ette tulla. Tuul nõrgeneb ja sooja on päikese toel kuni 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Kõrgrõhuvööndi mõju nõrgeneb ja nii on alates 24. juunist oodata uusi sadusid. Läheb pisut soojemaks.
Ott Tuulberg. Kiiresti mööduv sadu kestvusega ~4min Ipswich. Kommentaar: sellest Suurbritannia kohast eemaldus palju vaeva põhjustanud troopiline õhumass 22. juunil, saatjaks hoovihmad ja pikne (konkreetses kohas küll midagi erilist ei olnud, kuid saareriigi idaservas möllas väga tugev pikne, vt arhiivi siit https://www.lightningmaps.org/blitzortung/europe/index.php?lang=en).
21. juunil määras ilma aktiivse madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, enamasti Eesti lõuna- ja idaservas sadas hoovihma, sekka rahet ja oli äikest, seevastu Soome lahe lähedal ja saartel püsis õhtuni sajuta. Õhtul lähenes Soomest hoovihmade vöönd kohatise äikesega, milles riiulpilved ja hoovihmad jõudsid koguni ka põhjarannikule.
Tuul oli valdavalt loodest (Soome lahel läänest) ja mõõdukas, päeval tugevnes puhanguti üle 15 m/s. Sooja oli 12...16 kraadi, sajuhoogudega madalam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna edelaserv. Seetõttu on hoovihmadevõimalus jätkuvalt suur ja ilm tuuline, pole välistatud äike ja rahe, sest õhumass on üsna külm.
Ilm järgmistel päevadel. Loode-Venemaa madalrõhkkond eemaldub ja ilm paraneb: tuul nõrgeneb, sajuhooge jääb vähemaks, ilm võib ka täiesti sajuta olla. Õhutemperatuur ilmselt 20 kraadini ei tõuse. Uusi sadusid on oodata 24. juunil.
Tartu pärast hoovihma ja rahet (http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).
Ott Tuulberg. Troopiline õhumass jättis jõe ja paadid kuivale, 21/06/17 Woodbridge, Suffolk
20. juunil süvenes tsüklon ja liikus üle Lõuna-Soome itta. Selle mõjul läks ilm sajuseks, kohati oli sadu tugev ja oli äikest, kuid päeva jooksul sajuhood hõrenesid ja selgimisi tuli juurde. Sekundaarne pilvisuse tihenemine, millega olulisi sademeid ei kaasnenud, ilmnes päeva jooksul Soome lahest, levides lõuna suunas.
Tuul oli hommikul enamasti nõrk ja lõunakaartest või muutliku suunaga, hiljem tugevnes rannikualadel puhanguti üle 15 m/s, õhtuks asendus kõikjal loodetuulega ja tugevnes puhanguti üle 20 m/s (ka sisemaal olid puhangud üle 15 m/s). Sooja oli valdavalt 10...15 kraadi, hiljem selgimistega kohati kuni 20 kraadi.
Ilm mujal Euroopas. ESTOFEX andis tõsiseid hoiatusi Eesti naabritele http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2017062106_201706191720_2_stormforecast.xml ja nii oli Sigulda kandis arvatavasti tornaado, vt
http://www.lsm.lv/raksts/laika-zinas/laika-zinas/foto-negaiss-siguldas-novada-noposta-abeldarzu-un-saboja-dzivojamas-majas-jumtu.a240640/.
Suurbritanniat, eriti saareriigi (UK) lõunaosa, vaevab troopiline õhumass hirmsa kuumusega, vt lähemalt http://www.metoffice.gov.uk/public/weather/forecast/area/london_&_south_east_england.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne tsüklon liigub üle Lõuna-Soome itta. Selle mõjul on ilm tuuline, kuigi hommikuks tuul nõrgeneb, ja esialgu suurema sajuta. Päeva jooksul on oodata paljudes kohtades hoovihma ja äikest, tuul on mõõdukas, puhanguti vali. Soojapiir jääb alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Loode-Venemaal kinnitab kanda tsüklon ja selle edelaserv jääb Läänemere idakaldale. Loodevoolus saabuv õhumass on jahe ja niiske: hoovihmade ja äikese võimalus on üsna suur. Ilm muutub küll jahedamaks, kuid esialgu kardetud arktilise õhumass jääb ilmselt saabumata ja nii on ilm siiski leebem.
See rünksajukas tõi 20. juunil Tartussegi tugeva hoovihma.
19. juunil oli Eesti kohal nõrk kõrgrõhuhari. Kuna lõunasse suundus külm front (vt ilmakaarti), siis arenes sellel päeva jooksul konvektsioon ja hoovihmad levisid Järvamaast idakagusse, Mehikoormas oli äikest. Mujal oli ilm rahulikum ja peamiselt sajuta.
Tuul oli valdavalt läänekaartest või muutliku suunaga ja nõrk, vaid hoogsajupilvedega kaasnes mõõdukaid tuulepuhanguid, õhtul aga enamasti loodest ja tugevnes rannikualadel puhanguti üle 10 m/s. Sooja oli valdavalt üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub osatsüklon üle Läänemere põhjaosa Soome rannikule. See toob tuulise ja sajuse ilma, on äikeseoht.
Ilm järgmistel päevadel. Loode-Venemaal kinnitab kanda tsüklon. Loodevoolus saabuv õhumass on jahe ja niiske: hoovihmade ja äikese võimalus on üsna suur. Ilm muutub küll jahedamaks, kuid esialgu kardetud arktilise õhumass jääb ilmselt saabumata ja nii on ilm leebem.
Ilmakaardil on näha, et Eestit ületas külm front, millega olid päevased hoogsajud seotud (DWD).
Külma frondiga seotud konvektsioon 19. juunil Jõgevamaal Voorel ja välkudeta äike Mooste lähedal (all).
Blogi "Ilm ja inimesed" saab 10-aastaseks. Tähistame seda suurt sündmust üheskoos minu suvilas Kibunas. Sündmus: https://www.facebook.com/events/1346974118712020.
15. juulil 2017 suvel korraldatakse seekord Tartus juba kaheksandat aastat järjest ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek, mille kohta lähemalt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2017.htm.
25. juunil oli siin Põhjalahe kohal asuva madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, õhtuks pilvisus tihenes, mitmel pool sadas hoovihma. Edelatuul oli mõõdukas, puhanguti vali (15 m/s), esines ka tormiseid puhanguid. Sooja oli 15...20 kraadi, õhtul langes alla 15 kraadi.
23. juuni hilisõhtu Emajõe ääres Ilmatsalus. Regina Alberi fotod
24. juunil liikus väike kõrgrõhkkond Eesti kohalt itta. Madalrõhulohk liikus üle Läänemere kirdesse. Nii jäi Eesti keskmega Fääri saarte kohal oleva tsükloni idaserva, kusjuures Läänemerel võib tekkida osatsüklon. Kui öö oli vaikne ja mitmel pool vähese pilvisusega, kohati oli öökülma (vt fotot Simunast allpool) ja udu, siis hommikul alates saartest pilvisus aeglaselt tihenes ja läks sajule.
Päeva jooksul liikus sajuvöönd aeglaselt itta, kuid samal ajal see lagunes / sajud muutusid hootisemaks, nii et Eesti idaserva jõudis vihm alles õhtuks ja kaugeltki mitte kõikjale, lisaks oli seal päikesepaistet / selgimisi kõige rohkem. Lõunakaartetuul oli valdavalt nõrk, kuigi õhtuks siiski pisut tugevnes, ja sooja 14...19 kraadi, saju all oli kohati vaid 12 kraadi.
Janek Pärn. Tere hommikust ja Tere suvi 🙂. Hallane hommik.pakun,et külma oli -2 statiiv jäätus ime kiiresti.0 võ -1 juures poleks see niiruttu toiminud.
25. juunil oli siin Põhjalahe kohal asuva madalrõhkkonna lõunaserv. Selle mõjul oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, õhtuks pilvisus tihenes, mitmel pool sadas hoovihma. Edelatuul oli mõõdukas, puhanguti vali (15 m/s), esines ka tormiseid puhanguid. Sooja oli 15...20 kraadi, õhtul langes alla 15 kraadi.
Tsüklon püsib Põhjalahe kohal väheliikuv, kuigi paari ööpäevaga peaks siiski nihkuma üle Soome Karjala kohale. Seetõttu on ilm suhteliselt tuuline ja sagedaste sajuhoogudega, 26. juunil võib äikest olla, kuid mõõdukalt soe: pikema päikesepaistega kuni 20 kraadi ja öökülmaohtu pole.
Päeva jooksul liikus sajuvöönd aeglaselt itta, kuid samal ajal see lagunes / sajud muutusid hootisemaks, nii et Eesti idaserva jõudis vihm alles õhtuks ja kaugeltki mitte kõikjale, lisaks oli seal päikesepaistet / selgimisi kõige rohkem. Lõunakaartetuul oli valdavalt nõrk, kuigi õhtuks siiski pisut tugevnes, ja sooja 14...19 kraadi, saju all oli kohati vaid 12 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Läänemere kohalt kirdesse. Nii on ilm pilvine ja sagedaste sajuhoogudega, edelatuul on mõõdukas, sooja alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhkkond liigub Skandinaaviast Põhjalahe äärde ja suundub siis üle Soome Karjala poole. See jääb lõpuks Loode-Venemaale suhteliselt väheliikuvaks. Selle servas sajab hoovihma, äikeseoht on suur 26. juunil. Sooja on alla 20 kraadi.
Ida-Euroopas hakkab tugevnema antitsüklon, mis jääb keskmega Ukraina või Lõuna-Venemaa kohale. Lääne-Euroopas määrab ilma tsüklon, mis liigub aeglaselt Skandinaavia suunas. Selle idaservas võib troopiline õhumass ühes äikestega isegi Baltikumi jõuda, kuid elame-näeme!
Ida-Euroopas hakkab tugevnema antitsüklon, mis jääb keskmega Ukraina või Lõuna-Venemaa kohale. Lääne-Euroopas määrab ilma tsüklon, mis liigub aeglaselt Skandinaavia suunas. Selle idaservas võib troopiline õhumass ühes äikestega isegi Baltikumi jõuda, kuid elame-näeme!
30. juuni prognoos 24. juuni seisuga (http://www.weatheronline.co.uk/weather/maps/forecastmaps?LANG=en&UP=1&R=0&MORE=1®ION=0004&DAY=6&MAPS=over&CONT=euro&LAND=ED&TOFD=tag).
23. juunil oli Läänemerel ja Põhjalahel väike kõrgrõhuala. Öösel lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk. Seetõttu oli ilm rahulik ja sajuta: peamiselt vähese ja vahelduva pilvisusega, ainult Virumaal oli pilves, kuid õhtuks selgines sealgi.
Sooja oli 11...17 kraadi, pilvede all oli ajuti vähemgi, õhtul langes alla 10 kraadi. Tuul oli põhjakaartest ja nõrk või mõõdukas, kuid õhtuks nõrgenes.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Soome ja Eesti kohal väike kõrgrõhkkond ja see soodustab selge vaikse ilmaga õhutemperatuuri langust alla 10 kraadi, maapinna lähedal ehk isegi 0 °C, sest õhumass on külm. Skandinaavia kohal areneb osatsüklon ja selle lohk ulatub öösel Läänemereni. Seetõttu pilvisus tiheneb ja läheb sajule. Lõunakaartetuul tugevneb.
Ilm järgmistel päevadel. Madalrõhkkond liigub Skandinaaviast Põhjalahe äärde ja suundub siis üle Soome Karjala poole. Selle servas sajab hoovihma, äikeseoht on peamiselt 26. juunil. Sooja on alla 20 kraadi.
Kairo Kiitsak. Hommikune konvektsioon Kariväraval 23.06.2017
23. juuni Laagris
22. juunil taandus madalrõhkkond kirdesse Venemaale. Nii jätkus tuuline ilm (loodetuule puhangud kuni 15 m/s), sajuhood koos rahe ja piksega jäid enamasti Eesti lõuna- ja idaserva (eriti Virumaa idapiiril), merele lähemal oli enamasti päikeseline. Sooja oli 13...18 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemerel tugevneb homme päeval kõrgrõhuala. Seetõttu on hoovihmavõimalus väheneb, kuid peamiselt idaservas võib mõni sajuhoog siiski ette tulla. Tuul nõrgeneb ja sooja on päikese toel kuni 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Kõrgrõhuvööndi mõju nõrgeneb ja nii on alates 24. juunist oodata uusi sadusid. Läheb pisut soojemaks.
21. juunil määras ilma aktiivse madalrõhkkonna edelaserv. Selle mõjul oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, enamasti Eesti lõuna- ja idaservas sadas hoovihma, sekka rahet ja oli äikest, seevastu Soome lahe lähedal ja saartel püsis õhtuni sajuta. Õhtul lähenes Soomest hoovihmade vöönd kohatise äikesega, milles riiulpilved ja hoovihmad jõudsid koguni ka põhjarannikule.
Tuul oli valdavalt loodest (Soome lahel läänest) ja mõõdukas, päeval tugevnes puhanguti üle 15 m/s. Sooja oli 12...16 kraadi, sajuhoogudega madalam.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkonna edelaserv. Seetõttu on hoovihmadevõimalus jätkuvalt suur ja ilm tuuline, pole välistatud äike ja rahe, sest õhumass on üsna külm.
Ilm järgmistel päevadel. Loode-Venemaa madalrõhkkond eemaldub ja ilm paraneb: tuul nõrgeneb, sajuhooge jääb vähemaks, ilm võib ka täiesti sajuta olla. Õhutemperatuur ilmselt 20 kraadini ei tõuse. Uusi sadusid on oodata 24. juunil.
Kairo Kiitsak. Konvektiivne pilvemass Jõgeva lähistel 21.06.2017
20. juunil süvenes tsüklon ja liikus üle Lõuna-Soome itta. Selle mõjul läks ilm sajuseks, kohati oli sadu tugev ja oli äikest, kuid päeva jooksul sajuhood hõrenesid ja selgimisi tuli juurde. Sekundaarne pilvisuse tihenemine, millega olulisi sademeid ei kaasnenud, ilmnes päeva jooksul Soome lahest, levides lõuna suunas.
Tuul oli hommikul enamasti nõrk ja lõunakaartest või muutliku suunaga, hiljem tugevnes rannikualadel puhanguti üle 15 m/s, õhtuks asendus kõikjal loodetuulega ja tugevnes puhanguti üle 20 m/s (ka sisemaal olid puhangud üle 15 m/s). Sooja oli valdavalt 10...15 kraadi, hiljem selgimistega kohati kuni 20 kraadi.
Ilm mujal Euroopas. ESTOFEX andis tõsiseid hoiatusi Eesti naabritele http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2017062106_201706191720_2_stormforecast.xml ja nii oli Sigulda kandis arvatavasti tornaado, vt
http://www.lsm.lv/raksts/laika-zinas/laika-zinas/foto-negaiss-siguldas-novada-noposta-abeldarzu-un-saboja-dzivojamas-majas-jumtu.a240640/.
Suurbritanniat, eriti saareriigi (UK) lõunaosa, vaevab troopiline õhumass hirmsa kuumusega, vt lähemalt http://www.metoffice.gov.uk/public/weather/forecast/area/london_&_south_east_england.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Aktiivne tsüklon liigub üle Lõuna-Soome itta. Selle mõjul on ilm tuuline, kuigi hommikuks tuul nõrgeneb, ja esialgu suurema sajuta. Päeva jooksul on oodata paljudes kohtades hoovihma ja äikest, tuul on mõõdukas, puhanguti vali. Soojapiir jääb alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Loode-Venemaal kinnitab kanda tsüklon ja selle edelaserv jääb Läänemere idakaldale. Loodevoolus saabuv õhumass on jahe ja niiske: hoovihmade ja äikese võimalus on üsna suur. Ilm muutub küll jahedamaks, kuid esialgu kardetud arktilise õhumass jääb ilmselt saabumata ja nii on ilm siiski leebem.
Tuul oli valdavalt läänekaartest või muutliku suunaga ja nõrk, vaid hoogsajupilvedega kaasnes mõõdukaid tuulepuhanguid, õhtul aga enamasti loodest ja tugevnes rannikualadel puhanguti üle 10 m/s. Sooja oli valdavalt üle 20 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub osatsüklon üle Läänemere põhjaosa Soome rannikule. See toob tuulise ja sajuse ilma, on äikeseoht.
Ilm järgmistel päevadel. Loode-Venemaal kinnitab kanda tsüklon. Loodevoolus saabuv õhumass on jahe ja niiske: hoovihmade ja äikese võimalus on üsna suur. Ilm muutub küll jahedamaks, kuid esialgu kardetud arktilise õhumass jääb ilmselt saabumata ja nii on ilm leebem.
Tuleb sagedaste sajuhoogudega (hoovihmade ja äikesega) jahe nädal, pole välistatud öökülm 24. juuni paiku.
Nädala alguses määrab ilma madalrõhkkonna edelaserv, päeval kõrgrõhuhari. Nii kandub suurem sajuvõimalus lõunapiirile, mujal ilm paraneb ja on soe, tõenäoliselt enam kui 20-kraadise soojaga.
20. juuniks toob osatsüklon tugevad sajud ja äikese. Pilves ja sajuse ilmaga on sooja tõenäoliselt alla 20 kraadi. Sajuhoogude ja äikesega on veel ka järgmine päev, jahedamas õhumassis ei ole ka pikema päikesepaistega ilmselt enam 20 kraadi oodata.
Edaspidi muutub ilm päev-päevalt kuivema ja jahedamaks. Praeguseks pole veel selge, kas kõige külmemaks osutub 22. või 23. juuni, kui on ka öökülmaoht. 24. juuniks küll öökülmaoht taandub, aga suviste ilmade saabumine või märkimisväärne soojenemine on küsitav. Seda täpsustame paari päeva jooksul.
Nädala alguses määrab ilma madalrõhkkonna edelaserv, päeval kõrgrõhuhari. Nii kandub suurem sajuvõimalus lõunapiirile, mujal ilm paraneb ja on soe, tõenäoliselt enam kui 20-kraadise soojaga.
20. juuniks toob osatsüklon tugevad sajud ja äikese. Pilves ja sajuse ilmaga on sooja tõenäoliselt alla 20 kraadi. Sajuhoogude ja äikesega on veel ka järgmine päev, jahedamas õhumassis ei ole ka pikema päikesepaistega ilmselt enam 20 kraadi oodata.
Edaspidi muutub ilm päev-päevalt kuivema ja jahedamaks. Praeguseks pole veel selge, kas kõige külmemaks osutub 22. või 23. juuni, kui on ka öökülmaoht. 24. juuniks küll öökülmaoht taandub, aga suviste ilmade saabumine või märkimisväärne soojenemine on küsitav. Seda täpsustame paari päeva jooksul.
Heli Maisalu 16.06.2017 Pärnu. Veetsin imekauni õhtu mõnusate pilvedega. Töölt tulles märkasin, et tõsised pilved on hoopis jõe pool ja otsustasin mere randa jalutamise asemel liikuda vastassuunas.
105 kommentaari:
Kas pilte ka Soome ülirünksajupilvest kusagil näha saab?
Kairo sai, aga tal ei lubatud neid kaadreid ega videot jagada.
Mis pidu blogijuubelil tuleb?Saab napsu ka võtta või vahime niisama pilvi?
Kõik on pilves :)
Nüüd saab jagada fotot ülirünksajupilvest, mis paiknes Soome kaguosas.
https://www.taivaanvahti.fi/observations/show/64659
Tarmo Tanilsoo Twitterist: https://twitter.com/es5nhc/status/876459573917478912
Hook echo: https://en.wikipedia.org/wiki/Hook_echo
Mõni kuumalaineke võiks ka siia Eestisse paaris päevaks ära eksida
Blogipidu on ikka napsudega. Soovi korral võib anda täpsemat infot aja ja koha kohta ja siis pole muud kui kohale tulla.
Plaan: Algul tervitame üksteist, sööme ja joome veidi koos ja siis räägime lugusid blogist, pilvedest ja oma hobidest (see võib siis ka fotograafia, loodus jms laiemalt olla), kui on selge öö, siis uurime mesosid, kas tulevad, ja kui on muud, siis vaatame muud, natuke tutvustaks ka lemmikpilvevaatluskohti, näitaks tornaadojälge jms.
Mida pakume?
Lisaks napsudele ka morsse ja aiamarjadest jooke, ehk ka boole, veine ja õlut / siidrit, kohvi, teed (kõik ei joo alkoholi). Toidupoolist pakun ka, lisaks saame seal grillida.
Aga ärge siis mütsi ja kindaid unustage.
Ilmaprotsessidele on Eesti puhul iseloomulik "läbimõtlemata kiirustamine" ja nii ongi homne äikesevõimalus seetõttu päris väike, kuna äikeseks soodsaim labiilsus on Mandri-Eestis juba hommikul kella 9 ajal, aga peaks alles kell 15 jõudma. Arvan et tõeline sähvimine algab alles pärast Peipsi järve ületamist.
Jah, jälle suur ebaõnn.
Aga blogi sünnipäeva plaanime 22. juulil pidada ja kohaks on Kibuna (https://www.google.ee/maps/place/Kibuna+MT%C3%9C/@59.2058016,24.2762209,15z/data=!4m5!3m4!1s0x0:0x7fbc28c38f5dd435!8m2!3d59.206219!4d24.2828299).
ESTOFEXI hoiatus: http://estofex.org
Sarnane olukord oli 15. mail 2007: http://old.wetterzentrale.de/archive/2007/sfloc/Rsfloc220070515.gif, uudis http://sakala.postimees.ee/2183227/aikesetorm-kostitas-viljandimaad-rahega.
Lk 23 on kaart: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/eesti_ilma_riskid_2012_aike.pdf.
Tallinn peaks siis varsti saama kätte kauaoodatud äikse.
Midagi ebamäärast äikest on Harjumaal teinud. Seega ka siin loodenurgas on ots lahti tehtud.
Ida Tallinna osas üks kärakas käis ja nüüd ootame teist juba tükk aega.
Ilmateenistuse lehekülg toimib nagu vahelduvvool - on ja ei ole. Juba hommikust saati nii.
Marul hommikupoolikul paar sahmakat vihma andis aga siis selgines,põhja poolt voorib rünksajupilvi järjest mööda .Tuul tugevnes lõuna ajal.
GFS näitab 30. juuniks laustroopikat a la 2010.
Jah aga iga jooksuga on see kuumalaine lahjemaks läinud. Oleksin veel ettevaatlik.
Arvan, et see kuumalaine asendatakse 20-kraadise tavapärasusega, kui mitte isegi juba külmalainega.
Mõtlesin juba, et peab hakkama leitsakus ägamiseks ja unetuteks öödeks valmistuma, aga õnneks on GFS kuumalaine täielikult ära kaotanud ning mõnusalt jahe ja sajune ilm jätkub. Heast tujust annan siiski teile väikese tip'i järgmiseks korraks: kui soovite tänavu veel kuumalaineid ja äikest näha, siis parem lõpetage see hõiskamine ära, kui GFS mudelisse midagi posititiivset ilmub, vastasel juhul sõnute kõik ära. Tean, et kõlab naeruväärsena, kuid tehke proovi ja nähke tõde!
Jah, see on vist tõde (pr. Murphy). Tartus oli vaid tugevat hoovihma. Kuumalaine asemel tuleb vist hoopis tsüklon.
Tore oleks, sest siis pole põuaohtu vähemalt.
@ 20. juuni 2017 21:11
Aga kui ma ütlen, et GFS kaotab niikuinii kindlasti kõik kuumad ära, siis küll ärasõnumine ehk vastupidistumine ei kehti...kuumad kaotataksegi.
Nii kevadel ennustasin ,et pööripäeva tuul näitab jahedat kevadet ja see osa nii ka läks. Nüüd mida siis tuule järgi suvelt oodata ? Peaks samuti kas normaalne või jahedam tulema. Suve alguses (ütleme 10.juulini) võib mingisuguse soojalaine korraks teha ja kõik. Suvi on ka sajuhulgalt tavaline või alla normi. Samuti suve algus võib normist sajusem olla. Vaatame siis kuidas see pööripäeva tuul seekord näitab. Kevadel läks kümnesse. Tegelikult ka talvine enne seda näitas suht olematut talve.
Lisan veel ,et 20.juuni näitas ka seda ,et suve esimene kolmandik peaks olema äikeserohke. (Pööripäevale eelnev näitab suve esimest kolmandikku. Pööripäev ise keskosa ja homne näitaks suve viimast kolmandikku)
Ülehomseks ennustavad Kesk-Saksamaale üle 4kilost CAPE väärtust. Jube kõrge! :)
Nüüdseks on GFS ja ECMFW ennustus kuumalaine tagasi. Eks näis, mis saama hakkab. Üle nädala on veel aega. See jahedus võiks küll lühiajalise kuumusega asenduda.
Lõunamaakonnad saavad jälle äikest :(
Euroopa mudeli väljund 1. juuli ööks on erakordne ja sellel mudelil põhinev yr.no ennustus on samuti seetõttu põnev.
Kui üldse tuleb siis võiks selline hetk olla päevasel ajal
Ongi ju päevasel ajal samuti üle 30ne kraadi sooja.
Ärge veel hõisake. Eelmine aasta oli mitu korda nii ,et meeletu kuumus ja äike tuleb. Kui lubatuni oli ainult neli , viis päeva oligi tavaline ilm prognoosis asemel.
Isegi mittehõiskamisel seda kuumust ei tuleks.
-----------------
Ise pooldan öist kuumalainet, kuna sumedad suveööd on parim osa Eesti suvest,mida siis õues nautida saaks.
Ei taha kuidagi vedu võtta see prognoositud äike täna.
No siin lõunapool oli küll täna mõnus äikesepäev jälle.
Viljandis ei olnud küll midagi
Ei tea, kus see äike oli, Tartus kuuldi vaid üht mürinat ja oligi kõik. Intensiivset kuumalainet mudelites enam pole.
Njah, nii paska suve annab otsida. Isegi helkpilvi pole, rääkimata muust põnevast.
Mis asi see keset tuulist Põhjamerd praegu möllab? Hea näide inimestele, kes vahest arvavad, et näiteks jaheda mereveega Soome laht võtab meilt äikse ära. Ma pakun, et äiksed on täielikult seotud ainult konkreetse õhumassiga ja muud tegurid on minimaalse osatähtsusega (tuul, päike, meri, õhutemperatuur või geomeetriline paiknemine).
Viljandimaal ja mujal lähiümbruses on pilved küll võimsad. Hetk tagasi tuli sahmakas hoovihma ja rahet. Müristamist pole kuulda olnud veel.
Soome lahe ääres elamise kogemus seda ei kinnita, et äike ei olene pinnamoest või veekogudest. Ka eilne ja tänane on hea näide sellest, kui palju kõik muu määrab.
Põhjamerel tegutseb mõne arvates ülirünksajukas ja seal on troopiline õhumass.
Mis see ülirünkpilv endast täpsemalt kujutab?
See Soome lahe juhtum oli siiski nö riismete jõudmine, sest äike kadus pilvevööndist juba enne lahe kaskossa jõudmisel.
-----------------------------
Põhjamere ääres oleks tahtnud olla päikesetõusu ajal ja siis uuesti vahetult enne äikese maabumist. Arvata võib, et lageda vetevälja kohalt saab äikese tuultesüsteem laitmatult areneda ning seetõttu oli seal ilmselt ka väga korrapärane rullpilv, riiulpilv, jne.
Täna jälle päike lõõskab siin lahe ääres pidevalt. Muidugi ka see lakkamatu tuul ulub juba 3. päeva järjest. Alus uue põua arenguks seega juba hoogsalt käib. Õnneks on külm vähemalt, see aeglustab protsessi.
Keegi võiks ilmahuviliste heaks selle artikli täisteksti siia kopeerida:
http://maaleht.delfi.ee/news/lehelood/koik/pilvede-all-inimesed-paluvad-end-teadlasel-aikese-katte-viia?id=78632518
Ei salli üldse selliseid poolikuid artikleid.
Pilv on jõudnud Saksamaa kohale ja kohati annab kuni 360 välgulööki minutis (stabiilselt 300 ringis varahommikust saadik). Riigi ilmateenistus on sinna punane hoiatus andnud: Heavy Damaging Thunderstorm
Kas kuskilt otsepilti näeks sellest piirkonnas, mingit ilmakaamerat või fotomaterjali? Oleks väga huvitav jälgida seda.
Kui satub mõne suurema linna kohale proovi googeldada sealse linna liikluskaameraid. Ise vaatasin sedasi ükskord Dublini kaameraid
Jah, on küll kaameraid, mobiilist raske otsida. Püüame miskit saada. Üks koht, kus võib midagi leida https://www.earthcam.com/network/index.php?page=world&country=Germany
Ülirünksajuka kohta kirjutan peatselt pikemalt, sellest paar artiklit ka olnud.
Aitäh intervjuu lingi eest, loodetavasti midagi hullu ei avaldatud. Me tegime jah näidisäikesejahi ja võimalikult audentse. Tuleb täistekst hankida, tegeleme sellega.
Näiteks ka nii saab midagi http://www.wetteronline.de/webcam/gardelegen
Õnnestus paberkandjal täismahus läbi lugeda. Üldiselt oli päris hea, mõningaid ebatäpsusi esines (eks kogu näidisäikesejaht kestis mitmeid tunde ja suhtlus oli kõnekeelne, nii et info võis muutuda ebatäpseks), olgu ära toodud koht sissejuhatuse lõpu poole, kus öeldakse, et kümne minuti pärast olime lausvihmas – tegelikult oli see hoovihm või siis ehk olulisemgi ebatäpsus: faktikastikeses, kus juttu äikesesademete tähtsusest põllumajanduses – juttu on üksnes suvekuudest, mitte kogu aastast, täpsemalt https://www.ilm.ee/kola/pildid/jyri/Baka2013Kamenik.pdf. Lisaks vajaks mõni koht pikemat lahtirääkimist, mis koha peal ka toimus, kuid artikkel-intervjuusse kõik ei mahu, tuleb kärpida jne. Autosuurusest keravälgust on kirjeldus siin http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2013.htm.
Pildid täismahust: https://www.upload.ee/image/7150594/20170622_190437.jpg ja https://www.upload.ee/image/7150608/20170622_190448.jpg
Ülirünksajuka kohta selgitus. Kasutan Loodusesõbra ajakirjas ilmunud artiklist vastavat väljavõtet:
Eraldi mõisted mõtlesime välja rünksajupilvede organiseerituse tähistamiseks. Lihtrünksajupilv (ingl k single cell thunderstorm) tähendab üksikut, võrdlemisi väikest ja lühiealist rünksajupilve; liitrünksajupilv (ingl k multicell thunderstorm) tähendab juba ulatuslikumat, pikema elueaga ja mitmest rünksajupilvest koosnevat kogumit, kusjuures see jaguneb lihtsaks liitrünksajupilveks ja joonpagiks (ingl k squall line), ja ülirünksajupilv (ingl k supercell) on väga võimas, pika elueaga ja ohtlikke kaasnähtusi, näiteks hiidrahet või tugevaid tornaadosid tuua võiv rünksajupilv.
Alternatiivseteks mõisteteks oleksid „mitmikrünksajupilv“ „liitrünksajupilve“ asemel ja „hiidrünksajupilv“ „ülirünksajupilve“ asemel. Neid siiski konvektiivsüsteemide ja äikeseasjatundjad ei pooldanud. Argumendid on sisulised ja on järgmised. „Hiidrünksajupilv“ viitaks justkui mõõtmetelt tohutult suurele rünksajupilvele, mis on sageli nii, ent sugugi mitte alati. Nii näiteks defineeris meteoroloog Jon Davies alles 1990. aastate algul koguni eraldi pisikeste ülirünksajupilvede tüübi, mida iseloomustab madal tipp – kõigest 6–9 km muidu tüüpilise enam kui 12 km vastu. Seda nimetatakse inglise keeles low-topped supercell, eesti keeles aga madaltipuline ülirünksajupilv. Määrav on niisiis ehitus ja sellest tulenevad ohud. Seega peaks liide „üli-„ viima mõtte erilisusele.
Ülirünksajupilve defineerivaks ehituslikuks tunnuseks on mesotsüklon, mis kujutab endast pikka aega püsivat pöörlevat tõusva õhu sammast. Sellega on seotud tornaadode teke. Lisaks on määrava tähtsusega veel see, et ülirünksajupilvedes asub tõusva õhu vool laskuvatest õhuvooludest eraldi, mis tagab süsteemile pika, tavaliselt tundidesse ulatuva eluea. Ülirünksajupilved saavad tekkida ainult sellises troposfääris, kus on korraga märkimisväärne suunaline ja tugevus-tuulenihe.
Huvitav millised kahjud Saksamaal on tekkinud seoses selle tohutult tugeva äikesega?
https://m.youtube.com/watch?v=JyiiawkAe6s
Igaltahel võimast rahet on Saksamaal juba varem tulnud
Eile oli ETV2 pealt väga huvitav film USA ajaloo kõige võimsamast tornaadost - "Megatornaado keerises" ("Inside the mega twister"). Kordus on sel laupäeval kell 21.30. Soovitan vaadata! See film on ka youtubes olemas, seal mõistagi eestikeelse tõlketa: https://www.youtube.com/watch?v=0VZ2QWNGQL0
Juba 5 päeva järjest näitab nii GFS kui ka ECMWF mudel 29. juuniks kuuma ja niiske õhumassi saabumist lõuna poolt. Kisub põnevaks. Tänasega läks ennustus jälle mõnevõrra paremaks.
Jah, eks nad teevad eriliste tornaadode ja -puhangute kohta dokfilme jms. Paljud vaatasid seda ja sattusid vaimustusse.
Hiidrahe oli nii Saksamaal kui ka Venemaal, suurimad enam kui 8 cm diameetriga.
30. juuni kohta: Kuigi jah, GooFuS(GFS hüüdnimi USAs) palub isegi MLCAPE osas üsna kenasid numbreid. Kulmu ilmselt kergitada tasub aga see ka kõik. Üleüldse tundub et GFS kipub konvektsiooni üle mängima.
Ja mida see GOOFUS tähendama peaks? Lühend fraasist "Good for us"?
GFS: Lihtsalt mõned ameerika teravhambad on paar tähte juurde pannud. Teine hüüdnimi, mida ma kuulnud olen, on Generic Fail Solution. Vt ka ingl k sõna goof
Välk võib ka selgest taevast tulla. Vaata videos piirkonda 2:00
https://m.youtube.com/watch?v=bCXNfOps7z8
No ilm oli seal tegelikult vähese või vahelduva pilvisusega, samuti ei ole see teadmata, vt nt viimane lõik http://stormhighway.com/lightning_200_miles_long_myth.php (So, what about actual...).
Opaa ! Hetke GFS järgi võib nii mõnigi 30 juunil katusest ilma jääda või saadab välk elektroonika õhtule. Midagi sellist terendab nagu oli 8.08.2010
Kui need andmed jäävad püsima, siis pakun, et lõuna ja kesk eestis hakkab keerutama kuskil. Läti kirde osas on Lifted index lausa -15! Suht enneolematult kõrged näitajad
Keegi võiks lisada 08.08.2010 GFS kaardi ka siia võrdlemiseks.
Ma soovitan siiski vähemalt teisipäevani veel oodata, teate küll seda Eesti ilma. Kuigi ebastabiilset ala on mudelijooksudega lääne poole nihutatud, mis on suurendanud võimalust Eestis.
Te seal Loode-Eestis muidugi ootate actionit, sest sinna ju kunagi midagi eluohtlikku ei jõua, isegi erakordsetes tingimustes(08.08.2010), mistõttu saate pingevabalt kagus ja idas möllavale katastroofile onlines kaasa elada ja hiljem põnevusega uudiseid lugeda, pilte ja videosid vaadata, mida kõike see korda saatis, samal ajal oma vara pärast muret tundmata. Elades ise aga siin kagunurgas, siis sellised näitajad tekitavad juba praegu kõhedust, kuna nende realiseerumisel on häving garanteeritud siin.
Siis tuleb sealt ohtlikust kagust ohutumasse kohta ära kolida, pole ju vaja kannatada loodusjõudude pärast.
Millal loodeservas oli viimati tõeline olukord ja nähtus, mis kahjugi põhjustas? Mõned usuvad, et 9.08.2013 ja 24.08.2007, aga mida teie arvate?`
Jah, Sven ja Tarmo ütlesid ka, et äkki taandatakse idakagusse nagu tavaliselt ja midagi ei tulegi. Aga need väärtused oleksid jah teadaolevaks rekordiks Baltikumis. 8.08.2010 seis http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2010080812_48.gif (ja õhtul http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2010080818_48.gif).
@ 24. juuni 2017 12:16
Aga mida sa seal kagus enam passid siis? Vahetame omavahel kodud ära ja tule ela siin Eesti igavusepealinnas Tallinnas.
@ 24. juuni 2017 14:15
2007. aasta juhtumi puhul olin liiga noor ja ilmahuvi algeline, kuid 2013. puhul oli Nõmmelt vaadatuna parim äike mu elu jooksul, seda nii piisava kauguse, intensiivsuse (vihm+välgud) ja kestvuse poolest. Äike oli 2 lainena. Kahjusid sellega minule ei kaasnenud - elekter jäi alles ja pagituul oli 10-12 ms PUHANGUTI.
-------------------------------------------
Tõde 30.juuni ilma kohta tuleb oodata vähemalt 28. juuni ööni, kuna 2 ööpäevaga võib prognoos veel palju muutuda. Isegi 12 tunniga, kui meenutada 13.12.2014 tormi trajektoori, mis tõi Tallinnasse kell 10 hommikul tuulevaikuse, aga Liivi lahele sel ajal 30+ puhangud.
GFS ennustuse poolepealt on hetkel andmed märksa kõvemad kui 2008. Millal wetteri uuendus tuleb?
Mis 2008 toimus siis? Meenub küll tohutu pikne 14.07.2008 Põlvamaal, seda sai ühistranspordi ja lõpuks jalgratastega taga aetud.
Nonäete, kus prognoos aina muutubki! Nüüd on kuumus lükatud 30. juuni öölt 1. juuli öö peale! Õhtuse uuendusega 2. juuli ööle, jne. Jäätegi seda eest põgenevat kuumust taga rääkima...
----------------
Kagunurka näitab nüüd 1. juuli ööks 22-kraadist isokat, aga valeajastuse tõttu jääb uus absoluutne maksimum 37-kraadi näol löömata.
No aga äkki lükkubki veel 12 tundi edasi ja saabki kuumarekordi 1. juuli päeval
Ilmselt saaksid ka Läti ja Leedu uued absoluutsed soojarekordid, kui õhumass jõuaks varem kohale. Juuni lõpus 25-kraadise isotermi Lätti jõudmine oleks ikka päris karm.
Minu meelest on kuumust nihutatud lääne poole ja äikesemaksimum algab viimase seisuga 30. juuni hilisõhtul.
Kui keegi mäletab, siis analoogne olukord oli 30. juunil 2011. Piksejaht algas alles pärast tööpäeva ja esimesed äikesed õnnestus tabada Pärnumaal. Järgneval ööl sähvis päris karmilt Halliste valla kohal.
08.08.2008 läks minu mäletamistmööda see derecho tüüpi pilv üle. Siinseal lõuna eestis tegi materiaalset laastamistööd (elektrikatkestused ja murtud puud) aga tallinnast möödus suhteliselt vaikselt ilma pahandust tegemata. Äikese intensiivsus ei olnud midagi eriskummalist (pigem keskmine) aga pilve enda ehitus ja vàljanägemine oli võimas. Ise ootaks pigem sarnast äikest, mis toimus 2007 aasta 24 augusti varahommikul Tallinnas. Andmeid täpselt ei màleta aga Jüri kunagi ammu vist mainis, et ka tol ööl oli erakordselt kõrged cape & li ja kõik muud jutud ka.
Sain 24.08.2007 öised CAPE ja Li andmed kätte, need olid vastavalt siis 1749 J/kg ja -5,96. Tohutult intensiivne õhumassi sisene äike oli tookord Tallinna idapoolsemas osas.
Jah, see hiidpagi oli 2010. a, üksikasjalikum ülevaade http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm. Ilmselt ei ole pilve välimus ja äikese tugevus või vähemalt välkude hulk jms kaugeltki alati kooskõlas.
Siin on hoopis kirjas, et oli frontaalne äike http://www.ilmateenistus.ee/2007/08/oine-aike-24-08-07/, seega seal midagi valesti?
Kuumale ja äikesele natuke leevendust ka - täna öösel oli Kirde- ja Ida-Eestis niimõnelgi pool külmem kui 2014. aasta jaaniööl. Võimalik, et V.-Maarja ja Jõgeva said uued jaanikülmarekordid.
Jah, Janeki pilte ja tähelepanekuid uurides võis õhus olla 0 ja maapinna lähedal kuni -5 kraadi.
Ma ei saa hetkel ikkagi hästi aru, kas 30. saabub ka kuumalaine või lihtsalt ektreemselt labiilne õhumass?
Ilmselt ei saabu kumbagi. Mudelid kruvivad ootusärevuse lakke lihtsalt, et paar päeva enne 30. juunit see kuumus kaotada väljundeist, et meile suur pettumus teha...
Eks see ikka saabub aga kui võimsal kujul, seda näitab aeg.
Kuumuse osas kõhklen aga tugevate sadude osas pea kindel. Peab ju see suvi hästi sajune tulema. Talvel juba ütlesin seda.
Esmaspäevane äikesevõimalus on labiilsuselt hea, aga tundub, et mingi inversioonikiht hakkab pilvi laiali ajama ja seeläbi massiliselt kihtrünkade (madalpilvisuse) massi tootma. Vähemalt HIRLAMi väljundist võib nii järelduda.
Marul algas tugev sadu koos tuuleiilidega
Pigem pakuks seda labiilsust kui kuuma. Midagi toimub kindlasti. Kuuma tuleb siis, kui vähemalt paar tundigi paistab päikest. Analoogne juhtum on teada 2013. a, vt välke Soomes: https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20130630
Aga kas 30. juuni äikesed liiguksid edelast kirdesse või lõunast põhja?
@ 25. juuni 2017 11:24
Seda on praegu - 5 ööpäeva varem - raske öelda, kuna oleneb näiteks tsükloni ulatusest. Väikese tsükloni korral võib suund lühikese ajaga palju muutuda, aga suure korral on püsivam.
Arvan, et äikeste liikumissuund on pigem edelast kirdesse, täpsemalt vahepealselt, ehk lõunaedelast põhjakirdesse.
Jah, see tsüklon on ulatuslik ja lõunakaartest põhja, edela-kirdesuunalise komponendiga, peaks õige olema. Viimane GFS väljund on jälle karmim: http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC06_105_11.png ja http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC06_108_11.png
Aga Euroopa mudeli (mis Jürile varem justkui rohkem meeldis/kasutas) väljund on Eestile leebe - tsükloni kese möödub meist kagu poolt ja jääme selle tagalasse. Seda näha ka norrakate ennustusest. Ega GEMi väljundki eriline pole.
Ilmateenistus näitab neljapäevaks vaid 15-22 kraadi ja idakirdetuult. Tuulesuund justkui vihjab tsükloni möödumisele lõuna poolt. Kuumalaineks oleks vaja kagukaartetuuli.
Jah, äkki ongi siis klassikaline olukord, et kõik taandatakse idakagusse? Kirdetuulega on ka olnud suurt kuumust, nt 2003. a juulis.
Lääne-, loode-, põhja-, kirde-, ida- ja väga tihti ka edelavool on kõige ebakindlamad äikesetormide osas üldse. Pole mitte kunagi nende ilmakaarte peale lootnud ega hakka ka lootma, ükskõik kui lubavad prognoosid ka poleks. Ainus, mis nendega seostub, on lokaalsed ja hääbuvad äikesed. Parimad mälestused siin Kagu-Eestis elades on olnud ikka lõuna- ja kaguvooluga, mille peale saab alati lootuse panna nii jõhkrate äikesetormide, pikkade kuumaperioodide, kui ka troopiliste sumedate ja sombuste õhtute osas. Viimaste ilmakaarte puhul on peaaegu alati ülivõimsad ja hävitavad äikesetormid garanteeritud ja ka tõenäosus, et sadu km eemal(Venemaal, Leedus, Valgevenes) tekkinud intensiivsed äikesesüsteemid jõuavad siia välja. Eriliselt tähelepanuväärne on veel see, et pole mitte kunagi näinud ühtegi riiulpilve, hiidrahet, vahepidamatut sähvimist, muud erilist nagu selgesse taevasse ulatuvaid välke jne, mis oleksid kaasenud äikesega, mis oleks saabunud mujalt kui kagust või lõunast. Samuti võin kinnitada, et nii kaua kui olen äikesetorme vaadelnud, on absoluutselt KÕIK kõige tugevamad äikesed(kaasaarvatud 2001 juulitormid, 2010 augustitorm jne), mis siin Kagu-Eestis aset leidnud, pärit lõunast ja kagust, harvem ka edelast, aga peaaegu mitte kunagi ühestki muust ilmakaarest. Samuti on mudeliprognoosid lõuna ja kaguvoolu osas tunduvalt täpsemad.
No, kagu puhul küll ei maksa edelat alavääristada. On ka edelast tulnud rajusid. Nt 09.05.2013 ja 09.08.2013.
Ma viibin alates 28. juunist kuni 2. juulini Kagu-Eestis Põlvamaal. Mudelid on juba nädal aega järjest näidanud, et selle kuu lõpuks võib lõuna poolt jõuda väga soe ja niiske õhumass Eestisse.
Edelavool on lihtsalt nii tavaline ja seetõttu enamus äikeseid ka saabuvad sellest ilmakaarest, kuid eriti tugevate ja kaugemalt kohalejõudvate rajude osakaal on kagu- ja lõunavoolu korral suurem, seda saan enda kogemuste põhjal öelda..
Tegu siis põhimõtteliselt sama õhumassiga, mis hetkel põhja itaalias, slovakkias ja horvaatias karmi äikest laksab. Võite mõnda detektorit uurida, kuidas tundub?
Nüüd järgmise uuendusega tundub, et 29. kuupäev on jälle paremad võimalused kõvaks äikeseks lõuna eestis. 30 on vähe rahulikum aga samas laialdasemalt üle terve eesti.
Loodes magusam hetk ilmselt öösel seega ilmselt peale suure vihma midagi erilist ei tule. Lõunas kasvõi Valgamaal võib juba 29.juuni õhtupoolik põnev tulla.
Kas keegi oskab palun lvälja otsida 23.08.2007 õhtuse ja 24.08.2007 varahommikuse GFS labiilsus kaardi?
Wetterzentrale arhiivist ei ole mul küll võimalik leida CAPE kaarte.
Eelmisele:
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2007082318_48.gif (23.08 õhtu)
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2007082400_48.gif (24.08 varahommik)
Siin Tallinna kandis on tugevad piksed vist kõik edelast tulnud? Vähemalt enamus võimsaid äikeseid meenub, et oleks nagu edelast tulnud. 11.06.2011 oli äikesejaht Läänemaal ja seal tuli võimas pikne kirdest, lisaks on Tartumaal paar tugevat äikest tulnud põhjast, üks neist oli vist 9.06.2014, teine on Einaril Alatskivilt kirjas.
Ärge nüüd nii ekstaasi ka minge. 19.05.2014 juhtum näitas ilmekalt, mis ilm võib "sajandi äikeseohuga" tulla. Kardeti ju tornaadosid ja ülitugevaid äikeseid pmst üle Eesti, aga siin-seal vaid midagi tuli.
Kõik oleme rahulikud, inimesed lihtsalt arutavad, ja see on igati õigustatud ja isegi oodatud tegevus. Selle paariaasta taguse juhtumi puhul räägitakse siiamaani, et sellist maru ja pidevat sähvimist ei ole varem nähtud, eriti just kagunurgas.
Postita kommentaar