esmaspäev, 12. juuni 2017

24. nädala ilm (12.–18.06.2017)

Kommentaariumi link
Valmis on saanud ohtlike nähtuste vaatlusvorm. Kutsume lahkelt seda kasutama: https://ilm.ee/vaatlused/. Lisainfo: Ellu Vibur, Peep Võrno.
Rahe jaoks on eraldi sisestusvorm https://ilm.ee/sisestused/rahe/, pikem jutt: https://ilm.ee/?514269.
14. juunil kell 10:05 oli Vikerraadio saates Huvitaja ilmajuttu teemal: Milline ilm ootab ees jaanipäeval? Järelkuulamine http://vikerraadio.err.ee/v/huvitaja/saated/788e84e4-1bd5-40f2-82f1-0abfa6dcac00/huvitaja-milline-ilm-ootab-ees-jaanipaeval.

18. juunil lähenes Läänemerele madalrõhulohk. See muutis ilma pilviseks ja tuuliseks (edelatuule puhangud olid üle 10 m/s), mõnel pool, peamiselt Virumaal ja õhtul lääneservas, sadas vihma. Soojas õhumassis oli õhutemperatuur üle 20 kraadi, v.a kohati (peamiselt saarte) rannikualadel.
Tugevaid äikeseid, sh ülirünksajupilvi, oli liikvel Soome kaguosas.

Kalmer Saar. 17.06.2017 Muhu, Lõunaranna sadam

17. juunil, 3 aastat tagasi, sadas mõnel pool paks lumi maha! Eilsel 17. juuni soojal, igati suvisel päeval on huvitav ja ehk isegi naljakas meenutada lumesadusid, mis juhtus täpselt kolme aasta eest: https://ilm.ee/?516295.

Leili Roosalk. Taas sajab valget lund väljas… 17.06.2014 Järvamaal.

17. juunil oli kõrgrõhuhari Läänemere kohal, kuid öösel madalrõhkkonna lõunaserv.  Selle mõjul oli ilm rahulik ja soe. Öine õhutemperatuur langes siiski mitmel pool alla 10 kraadi, kõige külmem oli Virumaal (isegi alla 5 kraadi), kohati tekkis udu.
Kuna õhus oli piisavalt niiskust, siis oli õhumass rünkpilvede tekkeks piisavalt labiilne, mõnes kohas, peamiselt lääne pool (Saaremaal), sadas hoovihma. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga või põhjakaartest. Sooja oli üle 20 kraadi (Viljandis kuni 26 kraadi), vaid kohati rannikualadel jäi madalamaks.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuhari. Vaatamata sellele muutub ilm tuulisemaks, suureneb hoovihma tõenäosusus, kuid äikeseoht on küsitav.
Ilm järgmistel päevadel. Loode-Venemaal kinnitab kanda tsüklon. Loodevoolus saabuv õhumass on jahe ja niiske: suureneb hoovihmade ja äikese võimalus. Ilm muutub jahedamaks.


Kairo Kiitsak. Rünkpilved Simunas 16.06.2017 

Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern: Nii nagu möödunud suvel, on ka seekordne kevadsuvi silma paistnud oma suure muutlikkusega. Paariks päevaks saab sooja ja päikest ja kaunist suvetunnet, siis aga rikub selle vihmane, tuuline, pilvine ja jahe „Põhjamaa suvi“. /---/ Täismahus https://ilm.ee/?516293.
Veidi kevade ja suve saabumise statistikat.
Kevade saabumise kriteeriumiks Eestis on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 kraadi. Keskmiselt saabub kevad Kagu-Eestis 20. aprilli paiku, Põhja-Eestis kuni 5 ja Hiiumaa ning saaremaa läänerannikul 7-10 päeva hiljem. Tänavu toimus see 1. mail, Kirde-Eestis 13. mail, mis on tavapärasest peaaegu kuu aega hiljem.
Suve saabumise algus kriteeriumitena arvestatakse taimefenoloogilisi parameetreid nagu pihlaka õitsemine, viljapuude õitsemise lõpp jt ning meteoroloogilise väärusena vastab sellele õhutemperatuuri püsiv tõus üle +13 kraadi. Suve saabumisel on suured territoriaalsed erinevused Eesti piires palju suuremad. Kui Kagu-Eestisse saabub suvi keskmiselt 27. mai paiku, siis Põhja-Eestisse alles juuni algul, Loode-Eestisse aga alles pärast 10. juunit. Piirkonniti võib suve saabumine erineda peaaegu kaks nädalat.
Tänavu saabus kevad meil meteoroloogiliste näitajate järgi alles mai teisel poolel, mis on peaaegu enam kui kolm nädalat tavapärasest hiljem.  Suvi näitas end korraks maikuu lõpul, kuid uuesti tõusis õhutemperatuuri kõver üle 13 soojakraadi alles 6. juunil. Sedakorda paistab see ka püsima jäävat. Nii tegi ilm oma kevadise viivituse tasa ja on praeguseks vähemasti Põhja-Eestis jõudnud kohale õigeaegselt, Lõuna-Eesti on küll oma suve algusega veidi hiljaks jäänud.
Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern, https://ilm.ee/?516293.

16. juunil kõrgrõhuhari Baltimaade kohal lagunes. Väheaktiivne madalrõhulohk liikus Taanist ja Saksamaalt Läänemere lõunaosa kohale. Selle mõjul pilvisus tihenes ja kohati sadas hoovihma (peamiselt sisemaal), äikest polnud. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga, sooja oli 19...24 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhulohk liigub Läänemere lõunaosast kagusse. Homme kõrgrõhuhari Läänemere kohal. See toob küll rahuliku ilma, kuid paistab, et sisemaal on märkimisväärne hoogsadude tõenäosus (GFS mudel näitas ka kõrget CAPE väärtust), mujal peaks päev mööduma olulise sajuta; sooja on oodata üle 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Kõrgrõhuharja mõju nõrgeneb ja võib suureneda hoovihmade ja äikese võimalus. Ilm hakkab jahedamaks muutuma.

Kalmer Saar. 15.06.2017 Koigi raba

15. juunil liikus kõrgrõhuhari üle Läänemere kagusse, antitsükloni kese püsis väheliikuvana Poola kohal (DWD). Selle mõjul oli ilm rahulik ja valdavalt selge. Sooja tuli mitmel pool üle 20 kraadi, vaid rannikualadel jäi madalamaks. Tuul oli nõrk ja peamiselt muutliku suunaga või põhjakaartest.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuhari liigub aeglaselt üle Läänemere Baltimaadele. See toob rahuliku ja selge ilma,  mistõttu õhutemperatuur langeb valdavalt alla 10 kraadi. Päeval on pilvisem ja mõni hoovihm või isegi nõrk äike pole välistatud, kuid sooja on üle 20 kraadi, v.a kohati rannikualadel.
Ilm järgmistel päevadel. Püsib kõrgrõhuharja mõju, kuid see nõrgeneb. Soojenevas õhumassis on oodata üle 20-kraadist päevasooja, kuid suureneb hoovihma ja äikese tõenäosus (need sajud ja äikesed on tõenäoliselt väga lokaalsed ega haara suurt maa-ala).

Heli Maisalu‎. Igal pilvel oma rada 14.06.2017 Pärnu

14. juunil liikus kõrgrõhuhari Skandinaaviast Läänemerele. Selle mõjul hommikuks pilvisus hõrenes ja ilm selgines, hommikul oli pilves ja sajune veel idapiiril.
Päev oli vähese ja vahelduva pilvisusega, ainult kagunurgas oli veel pilvisem, kuid püsis sajuta. Põhjakaartetuul püsis mõõdukas (puhangud üle 10 m/s).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kõrgrõhuhari liigub Skandinaaviast Läänemerele. See toob rahuliku ja selge ilma, mistõttu õhutemperatuur langeb valdavalt alla 10 kraadi. Päeval peaks soojapiir kohati 20 kraadini ulatuma.
Ilm järgmistel päevadel. Tugevneb kõrgrõhuharja mõju ja ilm on sajuta. Soojenevas õhumassis on oodata üle 20-kraadist päevasooja, öökülmaohtu pole. Alles 18. juunil suureneb sajuvõimalus, ilmselt tulevad hoovihmad.



Eesti ilm on väga muutlik: paaritunnine vahe 13. juunil ja järgmisel hommikul (Laagris, all).

13. juunil liikus madalrõhkkond Soome kohalt itta ja ilma kujundas selle lõunaserv.  Selle mõjul oli ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, mitmel pool sadas hoovihma, kohati oli äikest. Õhtul alates Soome lahest pilvisus tihenes ja hakkas uduvihma sadama, sekka tuli tugevamaid vihmahooge.
Tuul oli peamiselt läänekaartest, kuid õhtul tugevnes alates Soome lahest kirdetuul puhanguti üle 10 m/s. Sooja oli valdavalt 11...16, Tiirikojal kuni 18 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhkkond liigub Loode-Venemaalt itta. Seetõttu on öö tuuline ja sagedaste sajuhoogudega, kuid on ka selgimisi. Päeval muutub ilm selgemaks ja rahulikumaks, kuid 20 kraadi jääb ilmselt kättesaamatuks.
Ilm järgmistel päevadel. Tugevneb kõrgrõhuharja mõju ja ilm muutub kuivemaks. Kuna õhumass soojeneb, siis tõuseb iga järgneva päevaga õhutemperatuur kõrgemale, võides 17. juuniks mõnel pool ulatuda 24 kraadini. Öökülmaohtu pole. Tundub, et suvi on jõudnud kohale!


Kairo Kiitsak. Konvektiivse pilvestikuga päev Jõgeval 13.06.2017.

12. juunil liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta. See tõi mõõduka, ajuti tugeva laussaju. Sademehulk oli mitmel pool üle 10 mm/d (saartel ja mandri lääneservas enamasti sellest madalam). Õhtul saartest ilma paranes ja tugevam laussadu eemaldus idapiiri taha. Enne sadu oli sisemaal udune.
Hommikuks tugevnes lõunakaartetuul puhanguti 12 m/s, õhtul asendus edelatuulega, mille puhangud ulatusid mõnel pool üle 15 m/s. Sooja oli üsna ühtlaselt 14 kraadi (hommikul pigem 12 kraadi, kuid õhtuks õhutemperatuur tõusis aeglaselt üle 15 kraadi, paiguti rannikualadel jäi madalamaks, hiljem jälle langes).
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Madalrõhuala liigub aeglaselt Skandinaavia ja Soome kohalt kagusse. Öösel on suurema sajuta, kuid vastu hommikut pilvisus tiheneb ja hakkab hoovihma sadama, on äikesevõimalus. Päev on hoovihmade ja äikesega, soojapiir jääb alla 20 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Tugevneb kõrgrõhuharja mõju ja ilm muutub kuivemaks. Õhumass on esialgu jahe, kuid see hakkab soojenema. Nii on aja jooksul oodata päikese toel üle 20 kraadi sooja.


Enne suurt lausvihma ja lausvihma ajal (Merivälja vs. Laagri).

***

Tuleb sagedaste sadudega, kuid mõõdukalt soe nädal.

Nädal algab väga tsüklonaalselt ehk madalrõhulohk liigub Skandinaavia kohalt itta. See toob tugevad sajud ja võimalik, et kohatise äikese. Enne sadu on kohati sisemaal udune. Tuul tugevneb. Sooja jagub pilves ja sajuse ilma kohta siiski mõõdukalt: 10...15 kraadi.
Sagedaste hoovihmade ja äikesega on tõenäoliselt 13. juuni. Seejärel väheneb paariks päevaks sajuvõimalus ja päikese toel on ilm soojem.
Uued sajud ja jahedam ilm saabub 16. juuni paiku.
Ilmaprognoosidest soovitame vaadata https://yle.fi/saa/viro/tallinna/ (suuremad linnad olemas), https://www.meteoblue.com/en/weather/forecast/multimodel/tallinn_estonia_588409 (iga küla olemas) ja http://www.meteo.pl/index_en.php (koordinaadipõhine prognoos).

"Kui päike loojaminekul kõrvetab, tuleb ilus ilm." (https://www.antikvariaat.eu/tr%C3%BCkis/ilma-ennustamine-labi-vanarahva-tarkuse/13084). Seekord oli 11. juuni loojang siiski erandlik: tuli väga sajune päev (Laagris).

66 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Olen neid loojanguvärvusi jälginud ja tegelikkus on veidi teine. Kui soojal ajal loojub punaselt siis pea reeglina tuleb järgmine päev äikest. Väga harva tähendab see laussadu nagu praegu on. Tavaliselt eelneb laussajule värvusetu ( öeldakse kahvatu loojang) ehk tavaline loojang. Ilusa ilma tunnuseks on aga pea reeglina kuldne loojang. Punane jah aga pea alati ikka hoovihmade eelmärk mitte laussaju. Ei tea mis seekord loodusel nihu läks.

Jüri Kamenik ütles ...

Ikkagi oli selles osas õigesti, et seekord erandlik olukord, sest tuli laussadu.
Aga neid seisukohti tuleks siis revideerida, sest tähelepanekud ja vaatlused näitavad siis midagi muud kui ilmavanasõnad ja käibetõed ette näevad.

Anonüümne ütles ...

Lõunatsüklonite puhul ju nii ongi, et lõõmav loojang toob sajuse päeva.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see sai isegi pilveraamatusse kirja. Kuid seekord on läänetsükloniga tegu ja pilved hõõgusid ikka loojumisel ja just loojangusuunas, mitte vastasilmakaares.

Anonüümne ütles ...

Sellepärast mõtlesingi ,et mis reeglipäras seekord looduses nihu läks ? Aga päev pole veel läbi ja jõuab kuskil selle äikesegi ära teha. Harjumaal on juba maa heasti kasta saanud. Nõmmekas tahaks vist veel vihma.

Jüri Kamenik ütles ...

Tema soovib kindlasti veel sademeid, muld on sügaval tuhkkuiv. Äkki tuleb pikne homseks?

Anonüümne ütles ...

Homme siis Kesk- ja Lõuna- Eestis äikest jälle oodata.

Jüri Kamenik ütles ...

Lausa hirmutavalt palju näitavad prognoosid.

Anonüümne ütles ...

@ 12. juuni 2017 13:14
Jah, sest praegu loojub päike pmst põhjaloodesse ja seetõttu värvus ka 7. juuni loojang hõõguvaks.

Anonüümne ütles ...

Kahju, et Ida- Virumaal ilmakogukond nii väike on, Narvast pole vist kedagi.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, on kahju. Igor ja Ivar on Jõhvist, Aigar Iisakust.

Anonüümne ütles ...

Äike siis vaikselt tegutseb siin-seal Eestimaal.

Madis Puuraid ütles ...

Viljandis justkui midagi mürises aga see võis vabalt ka mu kõht olla...

Anonüümne ütles ...

Isegi äikesehoiatus väljastatud.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, natuke üllatav isegi. Samas mitmel pool oli, ent mitte tugevat pikset. Nüüd laheäärne osa eriti madalalt pilves.

Murphy ütles ...

Nii peabki olema, sest tööpäev on ju läbi.

Jüri Kamenik ütles ...

Ilmad on pärast tööpäeva lõppu sagedamini selginenud (kui selle kohta mõeldi) ehk et õhtutunnid, sh tööpäeviti, on olnud viimastel nädalatel tavapärasest päikesepaistelisemad. Kas see on anti-Murphy? Ootasime pärast tööpäeva lõppu udu või tugevat sadu, aga ei tulnud.

Anonüümne ütles ...

Kuigi pilved, mis liikvel praegu, on suhtkoht võimsa välimusega, aga olemuselt nirud, sest äikest kahjuks pole enam esinenud.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, Alatskivilt läks Einari teatel meeletu vihm üle, radaril oli ka kollane, isegi oranžikas kaja seal.

Anonüümne ütles ...

17. juuni võib küll 7. ja 11. üle trumbata, aga see ei tähenda et suvi kohale jõudnud on, jaaninädal tõotab klassikalise rohelise sügise ilmaga tulla.

Jüri Kamenik ütles ...

Suve kriteerium: ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõuseb püsivalt üle +13 °C. See langeb kokku ajaga, mil väljas võib hakata kasvatama soojalembelisi köögivilju, viljapuud on lõpetanud õitsemise, kuid pihlakas alles puhkeb õide.

Anonüümne ütles ...

See ütlebki juba kõik. Hea kui päevamaksimumidki antud näiduni jõuavad :(.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et tänasega algas vähemalt Tallinnas uus pikk põuaperiood, mis kestab vähemalt juulini, kuna laussadusid oodata pole ning hoovihmad pole alates 2015. aasta suvest enam kuigivõrd Tallinna ilmateema.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kahju et jälle ohustab põud. Mitte kuidagi ei saa kummitavast põuaohust lahti.

Anonüümne ütles ...

Olen Harjumaa äikesetusele mõelnud veidi teise nurga alt ja jõudsin pikalt mõtlemata tõsiasjale, et äikesevaesus algas just siis, mil töölt hakkasin esimest korda pikka puhkust võtma - 3 nädalat suvel, 1 talvel ning seda just äikese jälgimise tõenäosuse suurendamisel. Varem oli igas aastaajas nädalane puhkus.

Tundub, et pean vanale puhkusejaotusele tagasi minema või siis elukohta vahetama. Seni kuni ei lähe, on äikesetud suved siinkandis vist kindlad.

Anonüümne ütles ...

Ahsoo, peasüüdlane siis tunnistas ise üles, milles asi. Soovitan sul täna õhtul mitte mingisuguseid aineid peale enam tõmmata.

Anonüümne ütles ...

?
Mis aineid...

Jüri Kamenik ütles ...

See on intrigeeriv hüpotees. Jah, põuapesa on just Eesti kohal arenemas: http://www.wetterzentrale.de/maps/GFSOPSC12_105_49.png. Eks näis, mis saab edasi.

Anonüümne ütles ...

See nüüd küll eriline põud pole. Uuel nädalal sajab jälle. Ei usu seda ,et Tallinnas näiteks kuu lõpuni sajuta.

Jüri Kamenik ütles ...

Ei olegi põud, aga kel hirm põua ees vms, siis võidakse nii tõlgendada.

Anonüümne ütles ...

Õnneks jah suutsid viimased sajud mulda ca 25 cm ulatuses täielikult niisutada.

@ 14. juuni 2017 23:06
Kui laussadusid ei tule, siis on see võimalik, et kuu lõpuni siin sajuta. Ka 13.juuni oli Tallinnas sajune tänu õhtusele LAUSsajule.

Anonüümne ütles ...

Lapimaal sähvib vist päris usinasti.

Jüri Kamenik ütles ...

Seal jah korralik pikne. Ja loodame, et põuaennustused tõeks ei osutu.

Anonüümne ütles ...

Ei tea, kas täna mingisugune äiksevõimalus ka tuleb, sest rünkpilved siin Viljandimaal on küll kärmelt arenema hakanud. Eriti just vertikaalselt.

Jüri Kamenik ütles ...

Äkki tulebki? Kairo pakkus Simunat.

Anonüümne ütles ...

Küll nad lamenevad. Erilist äikest juunis ei paku. 11. juuni jääb kuu tipuks. Võimalik et kogu rohelise sügise.

Anonüümne ütles ...

ECWMF värske nelja nädala prognoos ei näita ikka kuuma suve kuslilt otsast. Igavus kuubis jätkub.

Jüri Kamenik ütles ...

Tuleb kuiv, jahe ja loodekaartetuultega ilm?

Anonüümne ütles ...

Ikka see hädaldamine ei lõpe veel! Üks ja sama inimene käib nutmas koguaeg? Vaata rohkem aknast välja, mitte ära ela prognoosides. Aga Tartu ümbruskonnas peaks minu andmetel praegu päris kõrged rünkpilved asuma. Paistavad ka Viljandisse. Ehk tuleb pauku kah!

Anonüümne ütles ...

Peaaegu nii. Venemaale pargib madal ja ongi lahendatud. Ise arvan ,et sajab ka ,et põuda ei tule.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kui see jääb idapiiri taha, ongi külm ja loodekaartetuultega ilm, võib ka sajuta olla.

Anonüümne ütles ...

Tundub, jah, sarnane hädaldada olevat kui Keevalliku fänn. Ei imesta, kui peagi jutt, et... peale pööripäeva enam äikest tulla ei saa, sest Päike hakkavat madalamalt käima.... Hii-ei kutsu vaime välja!!

Jüri Kamenik ütles ...

Ärme ikka vaime ega Keevallikut välja kutsu! Praegugi on kaelas Ilmar Raidna, kes läkitas Maa Elule oma ilmaloo, kel huvi, vaadaku https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBdzRGVV9qQTk3elk/view?usp=sharing

Anonüümne ütles ...

Kui nüüd see fänn välja ilmub siis teab keda süüdistada. Viimati piisas nime mainimisest ja hakkas pihta.

Anonüümne ütles ...

Siin hädaldajaid rohkemgi. Ühel on põud koguaeg. Teisel ei tule kunagi äikest. Kolmandal pole talvel torme jne. Eks ilm olegi selline asi millega ainult vähesed rahul on.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah! Samas, kellelgi tekkis selline mõte: Mina hakkan nüüd arusaama ilmade pidevatest muutuste põhjustest: üks viriseb, teine vingub, kolmandal on külm, neljandal on soe ... Ilm püüab kõigile meele järgi olla ja ongi tulemus käes, ei see ega teine!

Anonüümne ütles ...

Maailma ebakvaliteetseim ilmateenistus on Eestil, sest kel muul ikka on mitu kuud radar vigane ja mudelprognoos ei uuene mitu korda üldse, mil neil kordadel peaks.

Anonüümne ütles ...

@ 16. juuni 2017 19:01
Eks see nõmmekas ole, seal tõesti kurvad lood äikesega ju olnud. Kui seda pole, siis pole ka korralikku sadu,mis põuda leevendaks.

Margus Voitk ütles ...

mobiilivariandis uueneb.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider olukord jah. Kuidas Mongoolias ja mujal ilmateenistustega seis? Kas neil on üldse operatiivset radariinfot?

Anonüümne ütles ...

See aasta on jah ääretult igava ilmaga olnud, sest lisaks äikesele pole ka helkivaid ööpilvi sel hooajal MITTE KORDAGI näinud, kuigi selgeid öid on küll ja küll olnud tänu põuale. VEEL ÜKS PÕHJUS, miks ma 2012. aasta jahedat sajust suve üheks paremaks pean - siis oli helkpilvi omajagu näha.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, 2012. a suvi oli erakordselt vaheldusrikas ja huvitav. Kahjuks ei ole sellest vist aru saadud. Eks praegune tsirkulatsioon on väga ebasoodne igasugusteks nähtusteks peale põua; mesosfääris on intensiivne kuumalaine.

Anonüümne ütles ...

2012. a suvi oli erakordselt vaheldusrikas ja huvitav ilmselt Loode-Eestis, sellest tulenevalt on kagueestlasena võrdlemisi raske aru saada, miks see suve niivõrd haibitakse siin. Kagu-Eestis annab 2012. aastast mõttetumat suve mäletada. Aga eks nii need asjad ju käi, et kui kagus on huvitav, siis loodes on igav ja vastupidi, sest loode ja kagu ju ka ilmakaartena vastandid.

Anonüümne ütles ...

Näiteks oli 2012. aasta suvel 29. juuli öösel sooja tublisti üle 20 kraadi ja seda ka Võrus. Seega täiesti oleneb, mis mõttes mõttetu. Nt minu puhul pole sajune suvi mõttetu, kuna vesi on elu alus.

Jüri Kamenik ütles ...

Aitäh, ilma veeta tõepoolest ei saa. Isegi kui tundub, et on jube põuane, asub Eesti õnneks parasvöötme niiskes osas.

Anonüümne ütles ...

Uuel nädalal saavad soomlased lume või lörtsisadu tunda :) Pole meil midagi hullu.

Anonüümne ütles ...

1. juuli GFSi keskpäevane väljund on päris huvitav Eesti kohta. Vähemalt esialgu. ;)

Anonüümne ütles ...

Täna äikest ei tule, sest ulatuslik kõrgpilvisus on EBASOBIVAL ajal Eestis. Lisaks on see ka nii paks, et täisvarje polegi peaaegu. Öine olukord pidanuks olema päeval, kuna siis oli lausselge ja päike saanuks usinalt kütta. Selge ilmaga oleks täna 25+ kraadi oodata.

Kairo Kiitsak ütles ...

Kuumuse ja äikese osas on küll kauge tuleviku prognoosid huvitavaks muutunud.
http://wxcharts.eu/gifs/1FkIOdwR20.gif

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, jälle see lauspilvisus rikub kõik ära! Mõned kurdavad, et pole nii jubedat maid ja juunit näinudki.

Anonüümne ütles ...

Minu arvates 2015 juuni oli veel hullem. Siis 2014 ja alles siis kurdaks praeguse üle.

Jüri Kamenik ütles ...

Vat siis! Ei olegi kõige hullem siis.

Anonüümne ütles ...

No 2015. aasta juunis oli Tallinnas vähemalt mitu tormipäeva, mis muutis igava rahulikkuse mitmeküllasemaks. Ja too 24. juunigi tõi siia esimese äikesemürina, möödunud aastal 26.juuni. Sel aastal vist samad kuupäevad juulis alles.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, kas ongi nii, et ühtegi pikset polegi siinkandis sel hooajal veel olnud.

Anonüümne ütles ...

Kui 27. aprilli välk arvesse võtta, mida ma tööloomana siis ei saanudki kogeda, on olnud sel juhul siin äikest, aga muidu jah vaikus olnud.
--------------------------------------------
Ainus tõsiseltvõetav äikesevõimalus siin on 20. juunil, 21. juuni oht on väike, kuna õhuvool loodest.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, siis küll ja näib, et jälle kehtib see maagiline seos aprilli äikeselisuse ja suve äikeselisuse vahel: pikseline aprill (ka äikesepäevade mõttes, isegi kui oli vaid üks välk) tähendab äikesevaest suve.