Kommentaariumi link
Heli Maisalu. 1.06.2017 Pärnu kell 21.57
Tuleb sajune ja jahe nädal, on pisike lörtsioht (vt täpsemalt allpool).
Tiina Kangro. 28.05.17 kl. 9.25 Suure-Jaani
TÜ klimatoloogia praktikumi pilvemääramise slaidid: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBbWlnODFHdzhKc1E/view
Kõik, keda ilm vähegi huvitab: Kairol on huvitav säutsukogum Twitteris, soovitame jälgida https://twitter.com/KairoKiitsak.
Kairo kommentaar: See on sisuliselt minu ilmapäevik, kirjutan seal inglise keeles, et välismaalastega ka paremini suhelda. Siis näevad ka nemad, mis meil siin Eestis toimub. Vahel tuntakse suurt huvi. Lisaks liigub informatsioon seal kiiremini, just ilma osas. Kiiremini saab ühendust ka inimestega ning erinevate organisatsioonidega, näiteks Soome Ilmateenistusega ja Läti Ilmateenistusega, kes ka mind jälgivad. Minu arust on see väga tore ja huvitav ka, kui saab ka välismaalastega suhelda. Pidevalt on silm peal sellel, mis toimub teistes riikides. 🙂
4. juunil liikus kõrgrõhuhari Baltimaade kohalt itta. Selle mõjul ilm paranes ja sajud saarte kohalt eemaldusid. Päeval tuli päike enamikes kohtades välja, saartel ja lõunapiiril püsis siiski pilvine, vaid üksikute selgimistega (õhtul oli päikest enam näha, aga ilmus kõrge õhuke pilveloor), Virumaal oli seevastu pea pilvitu. Sooja oli 11...16 kraadi, rannikualadel ja pilvede all enamasti 10...13 kraadi.
"Taevatrepp" rünkpilvedest. Mõnikord võivad pilved näida imelikud perspektiivi tõttu. Kõige tavalisem on nn. taevatrepp: pilved nagu madalduksid astmetena horisondi suunas. 4.06.2017 Laagris.
Veel kõrgrünkpilvi. 4.06.2017 Tallinnas.
3. juunil oli Läänemere kohal põhja-lõunasuunaline kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul ilm ööseks selgines ja tuul nõrgenes.
Venemaa tsükloni mõju hakkas hommikul loodetuul tugevnema, kuid jäi siiski eelnevatest päevadest nõrgemaks, samuti hoidis see ilm idaservas esialgu veel pilvise, kuid olulise sajuta. Mujal oli ilm valdavalt päikeseline ja sooja üle 10 kraadi. Õhtuks ida pool selgines, ent saartel läks sooja frondi mõjul ilm pilve, püsis olulise sajuta.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala põhjaserv. Seetõttu on öö rahulk ja valdavalt selge, idaservas võib olla veel loodetuul tuntav, kuid saartel on ilm pilves ja sajab vihma. Sisemaal on öökülmaoht, sest õhk on väga kuiv, vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/td.png.
Päev on enamasti päikeseline, edelaosas võib pilvisus tihe olla, kuid suuremat sadu oodata pole. Sooja on päikese toel enamasti üle 15 kraadi, mis vaikse ilmaga tundub see ilmselt päris soe.
Ilm järgmistel päevadel. 5. ja osaliselt ka 7. juunil on vihmane, kuid praegusest siiski soojem ilm. Üle 20 kraadi võib sooja oodata alates 7. juunist, kui päikest on piisavalt. 9. juunist muutub ilm kuivemaks ja soojemaks: võivad tulla päikeselised ja üle 20-kraadised päevad.
2. juunil määras ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul ilm öösel selgines ja õhutemperatuur langes 1...7 kraadini, maapinnal kohati -1 kraadini. Loodetuul küll nõrgenes, kuid hakkas päeval uuesti tugevnema, ulatudes pärastlõunal puhanguti mitmel pool, ka sisemaal, üle 15 m/s, sest põhjast lähenes madalrõhulohk, milles isobaarid paiknesid väga tihedalt.
Kuna Eesti kohale ulatus -7kraadine isoterm, võis oodata kõiki sajufaase, sarnaste omadustega õhumass põhjustas kolme aasta eest lumesadusid, vt http://sakala.postimees.ee/2830793/juunikuine-lumesadu-pakkus-ohtralt-elevust. Siiski osutus õhumass võrreldes eelmise päevaga stabiilsemaks: kuigi pilvisus uuesti tihenes, oli sajuhooge vähem ja nad jäid palju nõrgemaks. Vaatamata sellele täheldati rahesadu (ilmselt siiski jääkruubid) hommikul Nõmmel ja lörtsi päeval Tartumaal (ilmahuviline Einar kell 13:19: Tulin bussiga Tartusse, linna lähedal sadas lörtsi.). Vihma sadas peamiselt Virumaal.
Õhutemperatuur tõusis 10 kraadini vaid Liivi lahel ja lõunapiiril. Sajuhoogudega, eriti Virumaal, jäi õhutemperatuur 5 kraadi lähedale.
Mujalt maailmast: Moskvas sadas lund, vt http://elu24.postimees.ee/4133675/pildid-ja-video-moskvat-tabas-ootamatult-talv-soomes-pole-parem?_ga=2.195201317.888904069.1496354716-1046170097.1495998338.
Juuni alguse tormise ilma tõttu on puid ja suuremaid oksi murdunud (vt pilte allpool) ja esinenud elektrikatkestusi peamiselt maapiirkondades. Seetõttu on Eesti kohta saadetud palju tormiraporteid, vt https://www.eswd.eu/.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on madalrõhuala edelaserv. Õhtul alates loodest ilm selgineb ja tuul nõrgeneb. Kui öö tuleb selge ja rahulik, on suur öökülmaoht. Päev peaks mööduma olulise sajuta ja sooja võib tulla kuni 15 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. 5. ja 7. juuni on vihmased, kuid praegusest siiski soojemad. Üle 20 kraadi võib sooja oodata alates 7. juunist, kui päikest on piisavalt. 9. juunist muutub ilm kuivemaks ja soojemaks: võivad tulla päikeselised ja üle 20-kraadised päevad.
4. juunil liikus kõrgrõhuhari Baltimaade kohalt itta. Selle mõjul ilm paranes ja sajud saarte kohalt eemaldusid. Päeval tuli päike enamikes kohtades välja, saartel ja lõunapiiril püsis siiski pilvine, vaid üksikute selgimistega (õhtul oli päikest enam näha, aga ilmus kõrge õhuke pilveloor), Virumaal oli seevastu pea pilvitu. Sooja oli 11...16 kraadi, rannikualadel ja pilvede all enamasti 10...13 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel liigub Skandinaavia ja Läänemere lõunaosa kohale madalrõhkkond. See toob sajuse ilma.
Ilm järgmistel päevadel. Pärast sajust päeva läheb soojemaks: öökülmaoht kaob ja päeviti võib üle 20 kraadi tulla. Mõned päevad, suurema tõenäosusega 7. ja 9. juuni.
3. juunil oli Läänemere kohal põhja-lõunasuunaline kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul ilm ööseks selgines ja tuul nõrgenes.
Venemaa tsükloni mõju hakkas hommikul loodetuul tugevnema, kuid jäi siiski eelnevatest päevadest nõrgemaks, samuti hoidis see ilm idaservas esialgu veel pilvise, kuid olulise sajuta. Mujal oli ilm valdavalt päikeseline ja sooja üle 10 kraadi. Õhtuks ida pool selgines, ent saartel läks sooja frondi mõjul ilm pilve, püsis olulise sajuta.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on kõrgrõhuala põhjaserv. Seetõttu on öö rahulk ja valdavalt selge, idaservas võib olla veel loodetuul tuntav, kuid saartel on ilm pilves ja sajab vihma. Sisemaal on öökülmaoht, sest õhk on väga kuiv, vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/td.png.
Päev on enamasti päikeseline, edelaosas võib pilvisus tihe olla, kuid suuremat sadu oodata pole. Sooja on päikese toel enamasti üle 15 kraadi, mis vaikse ilmaga tundub see ilmselt päris soe.
Ilm järgmistel päevadel. 5. ja osaliselt ka 7. juunil on vihmane, kuid praegusest siiski soojem ilm. Üle 20 kraadi võib sooja oodata alates 7. juunist, kui päikest on piisavalt. 9. juunist muutub ilm kuivemaks ja soojemaks: võivad tulla päikeselised ja üle 20-kraadised päevad.
Ilmutused 3. juunil Sõrves. Regina Alberi fotod
Ain Vindi. Pilved 3 juuni
2. juunil määras ilma madalrõhuala edelaserv. Selle mõjul ilm öösel selgines ja õhutemperatuur langes 1...7 kraadini, maapinnal kohati -1 kraadini. Loodetuul küll nõrgenes, kuid hakkas päeval uuesti tugevnema, ulatudes pärastlõunal puhanguti mitmel pool, ka sisemaal, üle 15 m/s, sest põhjast lähenes madalrõhulohk, milles isobaarid paiknesid väga tihedalt.
Kuna Eesti kohale ulatus -7kraadine isoterm, võis oodata kõiki sajufaase, sarnaste omadustega õhumass põhjustas kolme aasta eest lumesadusid, vt http://sakala.postimees.ee/2830793/juunikuine-lumesadu-pakkus-ohtralt-elevust. Siiski osutus õhumass võrreldes eelmise päevaga stabiilsemaks: kuigi pilvisus uuesti tihenes, oli sajuhooge vähem ja nad jäid palju nõrgemaks. Vaatamata sellele täheldati rahesadu (ilmselt siiski jääkruubid) hommikul Nõmmel ja lörtsi päeval Tartumaal (ilmahuviline Einar kell 13:19: Tulin bussiga Tartusse, linna lähedal sadas lörtsi.). Vihma sadas peamiselt Virumaal.
Õhutemperatuur tõusis 10 kraadini vaid Liivi lahel ja lõunapiiril. Sajuhoogudega, eriti Virumaal, jäi õhutemperatuur 5 kraadi lähedale.
Mujalt maailmast: Moskvas sadas lund, vt http://elu24.postimees.ee/4133675/pildid-ja-video-moskvat-tabas-ootamatult-talv-soomes-pole-parem?_ga=2.195201317.888904069.1496354716-1046170097.1495998338.
Juuni alguse tormise ilma tõttu on puid ja suuremaid oksi murdunud (vt pilte allpool) ja esinenud elektrikatkestusi peamiselt maapiirkondades. Seetõttu on Eesti kohta saadetud palju tormiraporteid, vt https://www.eswd.eu/.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Läänemere kohal on madalrõhuala edelaserv. Õhtul alates loodest ilm selgineb ja tuul nõrgeneb. Kui öö tuleb selge ja rahulik, on suur öökülmaoht. Päev peaks mööduma olulise sajuta ja sooja võib tulla kuni 15 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. 5. ja 7. juuni on vihmased, kuid praegusest siiski soojemad. Üle 20 kraadi võib sooja oodata alates 7. juunist, kui päikest on piisavalt. 9. juunist muutub ilm kuivemaks ja soojemaks: võivad tulla päikeselised ja üle 20-kraadised päevad.
GFS sajufaaside väljund 2. juuniks. Tugevam ja kestvam sajuhoog võib tuua mõnesse kohta lund ja lörtsi (mudelis roosaga) (allikas).
Mall Elbing. tormituul Tartus. Ca kella 12 paiku murdis tugev pilvealune tuuleiil meie maja Uus 63a taga maha sireli ja paiskas ümber plastist prügikasti. Tuuleiili suund oli SW. Vt.foto. Äikest ei olnud.
Janek Pärn. 2.06.2017. külm kella neljaaeg hommikul [ 4.51 õige kellaaeg]. Simunas.
1. juunil oli siin madalrõhuala tagala, vt ka allolevat ilmakaarti. Selle mõjul oli ilm tormine ja sajuhoogudega: sadas nii vihma kui lörtsi, kohati tuli sekka jääkruupe ja rahet, üksikutes kohtades oli äikest (Virumaal), sajuhoogudega esines tugevaid pagisid.
Sooja oli 10 kraadi, kuid pikema päikesepaistega kuni 12 kraadi, sajuhooga langes kohati vaid +1 kraadi lähedale, nt Lasnamäel tugeva rahehooga. Õhtul hakkas ilm selginema, mõnel pool läks pea täiesti selgeks ja päeval puhanguti kuni 21 m/s tugevnenud lääneloodetuul nõrgenes pisut.
Lumi 1. juunil Helsinkis. Mõnel pool Lõuna-Soomes, sh Helsinkis, sadas tugevat hooglund (tõenäoliselt märg hooglumi) ja moodustus ajutine lumikate (teade tuttavalt). Ilmavaatlused, nt Testbedi andmed (http://testbed.fmi.fi/) näitasid sajualade all sooja 1 kuni 2 kraadi, Eestiski tuli mitmel pool tahkeid sademeid, sh vähemalt lörtsi, samuti on õhumass sarnaste omadustega paari aasta eest juunis lumesadusid toonud õhumassiga, nii et vastav teade on usutav.
Sooja oli 10 kraadi, kuid pikema päikesepaistega kuni 12 kraadi, sajuhooga langes kohati vaid +1 kraadi lähedale, nt Lasnamäel tugeva rahehooga. Õhtul hakkas ilm selginema, mõnel pool läks pea täiesti selgeks ja päeval puhanguti kuni 21 m/s tugevnenud lääneloodetuul nõrgenes pisut.
Lumi 1. juunil Helsinkis. Mõnel pool Lõuna-Soomes, sh Helsinkis, sadas tugevat hooglund (tõenäoliselt märg hooglumi) ja moodustus ajutine lumikate (teade tuttavalt). Ilmavaatlused, nt Testbedi andmed (http://testbed.fmi.fi/) näitasid sajualade all sooja 1 kuni 2 kraadi, Eestiski tuli mitmel pool tahkeid sademeid, sh vähemalt lörtsi, samuti on õhumass sarnaste omadustega paari aasta eest juunis lumesadusid toonud õhumassiga, nii et vastav teade on usutav.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kuigi ilm rahunes 1. juuni õhtuks veidi ja sajuhooge jäi hõredamaks, muutub ilm 2. juuni hommikul uuesti tormiseks ja suureneb lörtsi- ja märja lume oht, sest Eesti kohale võib GFSi järgi ulatuda kuni -7 kraadi isoterm https://www.upload.ee/image/7073062/17060206_2_0112.gif ja sellega võib oodata kõiki sajufaase.
Loodetuul võib päeva ulatuda puhanguti enam kui 20 m/s. Selle põhjuseks on põhjast lõunasse liikuv madalrõhulohk, milles isobaarid paiknevad palju tihedamalt, vt https://www.upload.ee/image/7073045/17060209_2_0112.gif.
Ka Ilmateenistus on oma prognoosi vastavalt õhumassi omadustele korrigeerinud (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/:
Loodetuul võib päeva ulatuda puhanguti enam kui 20 m/s. Selle põhjuseks on põhjast lõunasse liikuv madalrõhulohk, milles isobaarid paiknevad palju tihedamalt, vt https://www.upload.ee/image/7073045/17060209_2_0112.gif.
Ka Ilmateenistus on oma prognoosi vastavalt õhumassi omadustele korrigeerinud (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/:
Eesti
Pilvisus tiheneb. Mitmel pool sajab hoovihma, hommikul võib Kirde-Eestis sekka tulla ka lörtsi. Loodetuul tugevneb 8-13, puhanguti 15-17, saartel ja rannikul kuni 20 m/s, õhtul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on 7...13 °C.
Tormise ilmaga on öökülmaoht väike, aga edaspidi, kui ilm rahuneb ja öö tuleb selge ja vaikne, on öökülm siiski tõenäoline.
Edasine ilm. 3. juuni paiku hakkab õhumass soojemaks muutuma ja selleks ajaks muutub ilm kuivemaks ja rahulikuks. Sooja võib tulla juba üle 15 kraadi.
1. juuni tormine ja lörtsine ilm tõi Meriväljale ka uhkeid laineid.
Eelmisel nädalal blogisse kirjutatud ehk selle postituse algus: "Juuni algul jääb üsna intensiivne ja ulatuslik tsüklon Loode-Venemaale. See toob külma ja tuulise ilma, sagedased on sajuhood. Kas ka märga lund tuleb – elame-näeme, kuid 17.06.2014 lund ja tuisku toonud õhumass oli sarnaste omadustega http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2014061712_3.gif" (FMI).
Lahkuv hooglörtsipilv. 1.06.2017 Laagrist kagus.
31. mail liikus madalrõhkkond üle Soome lõunaosa itta. Selle mõjul sadas öösel lausvihma, kuid sajuhulk jäi üllatavalt väikeseks (ainult Soome lahel sadas üle 5 mm), ilmselt kuiva õhu ja kuivuse (põua) tõttu, mistõttu tuleoht jäi alles http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/.
Päev oli pilvine, mõnel pool selgimistega, kohati sadas veidi vihma, rannikualadel oli udune. Läänest itta liikus uus sajuala, mis sattus peamiselt lõunapiirile ja lähistele, mujal sadas vähem ja lühemat aega. Õhtul alates loodest ilm selgines.
Tuul oli valdavalt läänekaartest (hommikul enam edelast, õhtul aga loodest) ja mõõdukas, puhanguti vali (kuni 15 m/s merel ja kohati rannikualadel. Sooja oli 10...16 kraadi, kohati rannikualadel madalam.
Tuul oli valdavalt läänekaartest (hommikul enam edelast, õhtul aga loodest) ja mõõdukas, puhanguti vali (kuni 15 m/s merel ja kohati rannikualadel. Sooja oli 10...16 kraadi, kohati rannikualadel madalam.
Edasine ilm. Sajuhoogudega ja tugeva tuulega ilm püsib mõne päeva, on väga jahe: õhutemperatuur jääb alla 15 kraadi, on öökülmaoht.
Pärast 6. juunit võib ilm muutuda oluliselt soojemaks, ent kahjuks on nädalane prognoos sellise muutliku ilmastiku ja tsirkulatsiooni tingimustes üsna vähe usaldusväärne.
Kairo Kiitsak: Ilmaolud Simunas 31.05.2017.
Pärast 6. juunit võib ilm muutuda oluliselt soojemaks, ent kahjuks on nädalane prognoos sellise muutliku ilmastiku ja tsirkulatsiooni tingimustes üsna vähe usaldusväärne.
30. mai öösel tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Päeval laienes merele madalrõhuala idaserv. Seetõttu oli ilm öösel selge ja mitmel pool öökülmaga. Keskpäevaks tõusis õhutemperatuur päikese toel juba 10...15 kraadini. Kirdetuul asendus alates saartest kagutuulega.
Pilvisus alates loodest tihenes ja õhtuks läks sajule. Kõige kauem püsis päikeseline ilm kaguservas, kuid õhtutundidel jõudsid sinnagi tihedad pilved. Õhutemperatuur tõusis päikese toel valdavalt üle 15 kraadi, vaid rannikualadel jäi enamasti madalamaks. Tuul oli nõrk ja valdavalt kagust, kohati muutliku suunaga, Soome lahel esialgu veel kirdest, hiljem samuti kagust.
Mujalt maailmast: Siberis oli võimas tornaado https://www.facebook.com/EUStormMap/photos/a.738419906257993.1073741828.732236203543030/1089679924465321/?type=3&theater.
Mujalt maailmast: Siberis oli võimas tornaado https://www.facebook.com/EUStormMap/photos/a.738419906257993.1073741828.732236203543030/1089679924465321/?type=3&theater.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Lausvihm liigub öö jooksul üle kogu Eesti. Pilves ja sajuse ilma, samuti saabuva soojema õhumassi mõjul on öö suhteliselt soe: valdavalt üle 10 kraadi. Päeval eemaldub suurem sadu idapiiri taga, ent sajuhooge peaks jätkuma õhtuni. Kui päike välja tuleb, võib sooja tulla üle 15 kraadi.
Kui 29. mail kustutasid äikesevihmad tuleohu peamiselt Kagu-Eestis, siis 31. mai sajud teevad seda tõenäoliselt kogu Eestis.
Ilm juuni alguses. Tsüklon eemaldub Põhja-Venemaale ja selle tagalas avaneb tee külmale õhumassile. Seetõttu tulevad jahedad, tuulised ja sajuhoogudega päevad, kuid siiski peaks päeviti vähemalt päikesega üle 10 kraadi sooja olema, on suur öökülmaoht. Pole välistatud, et sajuhoogudega tuleb ka tahkeid sademeid, nt jääkruupe.
Pärast 4. juunit võib kohale jõuda soojem õhumass ja sooja tulla uuesti üle 15 kraadi.
Äikesevihmad kustutasid juba 29. mail Kagu-Eestis tuleohu (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/).
29. mail liikus madalrõhkkond Soomest ida suunas. Öösel on Läänemere kohal kõrgrõhuala. Nii oli öösel mitmel pool sajuhooge ja kohati äikest, kuid hommikul hakkas alates saartest ilm selginema.
Päeval oli sajuhooge ja äikest veel peamiselt Eesti lõuna- ja idaservas, kuid õhtu jooksul selgines ilm sealgi. Edelatuul asendus valdavalt põhjakaartetuulega ja nõrgenes. Sooja oli 18...23 kraadi, sajuhoogude ajal ja rannikualadel madalam. Tartumaale ja hiljem sellest lõuna poole koondus eriti kõrge kastepunktiga ala (vt kaarti allpool), millega pärastlõunane äike oli ilmselt seotud.
Ilm mujal Euroopas. 23. mail hakkas Aafrikast Lääne-Euroopa suunas liikuma troopiline õhumass. See jõudis paari päevaga Suurbritanniasse ja liikus siis tasapisi kirde suunas. 26. mail oli Prantsusmaal mõnes kohas sooja kuni 40 kraadi ja Suurbritanniaski paiguti üle 30 kraadi. Prantsusmaa lääneservas tekkis 26. mai õhtul hiiglaslik äikesekogum, mis suundus üle Inglise kanali Suurbritannia kohale ja tekitas seal rekordilise äikesepuhangu. Sven-Erik kirjeldab Exeteris kogetut nii: [kell 0:44 Eesti aja järgi] 150 km lõunakagus hetkel äike English Channeli kohal, siin hetkel selge ja 21 kraadi. [Järgmisel päeval] http://www.plymouthherald.co.uk/epic-video-footage-which-captured-plymouth-s-lightning-storm-from-all-corners-of-the-city/story-30357299-detail/story.html see tuli üle maakonna, 3 tundi oli taevas suht pidevalt välkudest valge, keskööst 3-ni. /---/ Tugev äike Exeteris möödunud ööl. 3 tundi oli taevas suht pidevalt välkudest valge. Samas väga häid fotosid ei saanud, sest enamasti olid välgud pilvede või sademete taga niiet ainult valgussähvatusi nägi. Järgmisel päeval ehk 27. mail tekkis joonpagi ühes rahega Suurbritannia idaosas, liikudes sealt Põhjamerele.
28. maiks koondus troopiline õhumass Prantsusmaa kohale. Õhtul tekkis eriti intensiivne äikesekogum Inglise kanali kohal, liikudes põhja poole Suurbritannia kohale. Kaupo kirjeldas seda nii: Lightningmaps pakub praegu ca 220 välgulööki minutis. Üleeelmisel aastal nägin lõunast põhja üle Madalmaade liikumas ülirünksajukat, mis tootis max hetkel ca 450 lööki. Liigub otse lõunast põhja suunas. Sven siin räägib, et ülirünksajukad ei anna eriti pilv-maa välke. Kõik üldiselt pilve sees.
29. mail nihkus troopilise õhumassi raskuskese Saksamaa kohale, kus oli kuni 37 kraadi. Suur äikesekogum tekkis Prantsusmaa põhjaservas, liikudes Belgia kohale. Tugevaid äikeseid tekkis ka Saksamaal. Üks osa kuumast ja niiskest õhumassist jõudis Venemaale, põhjustades seal ulatusliku äikesepuhangu. Moskvat tabas intensiivne allapuhe ja pagi, mis tõi kaasa inimohvreid ja palju vigastusi, vt https://www.rt.com/news/390071-moscow-storm-people-killed/ ja https://vk.com/clubmeteo?w=wall-42886009_536312%2Fall.
Ilm mujal Euroopas. 23. mail hakkas Aafrikast Lääne-Euroopa suunas liikuma troopiline õhumass. See jõudis paari päevaga Suurbritanniasse ja liikus siis tasapisi kirde suunas. 26. mail oli Prantsusmaal mõnes kohas sooja kuni 40 kraadi ja Suurbritanniaski paiguti üle 30 kraadi. Prantsusmaa lääneservas tekkis 26. mai õhtul hiiglaslik äikesekogum, mis suundus üle Inglise kanali Suurbritannia kohale ja tekitas seal rekordilise äikesepuhangu. Sven-Erik kirjeldab Exeteris kogetut nii: [kell 0:44 Eesti aja järgi] 150 km lõunakagus hetkel äike English Channeli kohal, siin hetkel selge ja 21 kraadi. [Järgmisel päeval] http://www.plymouthherald.co.uk/epic-video-footage-which-captured-plymouth-s-lightning-storm-from-all-corners-of-the-city/story-30357299-detail/story.html see tuli üle maakonna, 3 tundi oli taevas suht pidevalt välkudest valge, keskööst 3-ni. /---/ Tugev äike Exeteris möödunud ööl. 3 tundi oli taevas suht pidevalt välkudest valge. Samas väga häid fotosid ei saanud, sest enamasti olid välgud pilvede või sademete taga niiet ainult valgussähvatusi nägi. Järgmisel päeval ehk 27. mail tekkis joonpagi ühes rahega Suurbritannia idaosas, liikudes sealt Põhjamerele.
28. maiks koondus troopiline õhumass Prantsusmaa kohale. Õhtul tekkis eriti intensiivne äikesekogum Inglise kanali kohal, liikudes põhja poole Suurbritannia kohale. Kaupo kirjeldas seda nii: Lightningmaps pakub praegu ca 220 välgulööki minutis. Üleeelmisel aastal nägin lõunast põhja üle Madalmaade liikumas ülirünksajukat, mis tootis max hetkel ca 450 lööki. Liigub otse lõunast põhja suunas. Sven siin räägib, et ülirünksajukad ei anna eriti pilv-maa välke. Kõik üldiselt pilve sees.
29. mail nihkus troopilise õhumassi raskuskese Saksamaa kohale, kus oli kuni 37 kraadi. Suur äikesekogum tekkis Prantsusmaa põhjaservas, liikudes Belgia kohale. Tugevaid äikeseid tekkis ka Saksamaal. Üks osa kuumast ja niiskest õhumassist jõudis Venemaale, põhjustades seal ulatusliku äikesepuhangu. Moskvat tabas intensiivne allapuhe ja pagi, mis tõi kaasa inimohvreid ja palju vigastusi, vt https://www.rt.com/news/390071-moscow-storm-people-killed/ ja https://vk.com/clubmeteo?w=wall-42886009_536312%2Fall.
Edasine ilm. Kõrgrõhuharja mõjul ilm selgineb umbes üheks ööpäevaks, mistõttu sadudes on pikem vaheaeg. Mai lõppeb ilmselt väga sajuselt: madalrõhkkond liigub Skandinaaviast üle Läänemere ja tõenäoliselt kulgeb edasine trajektoor üle Soome lahe ranniku itta, nii et tuleoht võib suurema sajuga mitmel pool kustuda.
Juuni alguses liigub see tsüklon Loode-Venemaale ja avab tee arktilisele külmale. Kui esialgu näis olevat isegi väike lörtsioht, siis nüüd on olukord ilmakaardil leebemaks muutunud ja päikeselise ilmaga võib isegi üle 10 kraadi sooja tulla, samas öökülmade tõenäosus suureneb.
29. mai äike Tartus
29. mai õhtuks koondus Tartumaale ja lõuna poole kõrge kastepunktiga ala, mistõttu äikeseks olid tingimused soodsad (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html)
***
Nädal algab ilmamuutusega: üle Eesti liigub külm front, mis on seotud üle Skandinaavia ja Kesk-Soome ida suunas liikuva madalrõhkkonnaga. Seetõttu on mitmel pool oodata vihma, võimalik on äike. Päeval ilm paraneb, kuid sajuhooge ja äikest võib ette tulla idaservas, suurima tõenäosusega kagunurgas. Soojapiir jääb tõenäoliselt alla 20 kraadi.
Tähelepanek. Kogemus näitab, et kui õhumass liigub läänest itta ja Rootsis on äikest (28. mai oli seal äikeseline https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/), siis Eestis on oodata järgmisel päeval äikest. Asi selles, et õhumasside omadused on konservatiivsed, st nad ei muutu kuigi kiiresti.
Ilm alates 30. maist. Sadudes tuleb pikemaid pause, kuid 31. maiks on oodata uut tsüklonit, mis toob suurema saju. See võib tuleohu mitmel pool kustutada. Tsükloni möödumisel on oodata tuule tugevnemist ja ilma jahenemist.
Juuni algul jääb üsna intensiivne ja ulatuslik tsüklon Loode-Venemaale. See toob külma ja tuulise ilma, sagedased on sajuhood. Kas ka märga lund tuleb – elame-näeme, kuid 17.06.2014 lund ja tuisku toonud õhumass oli sarnaste omadustega http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2014061712_3.gif.
Tähelepanek. Kogemus näitab, et kui õhumass liigub läänest itta ja Rootsis on äikest (28. mai oli seal äikeseline https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/), siis Eestis on oodata järgmisel päeval äikest. Asi selles, et õhumasside omadused on konservatiivsed, st nad ei muutu kuigi kiiresti.
Ilm alates 30. maist. Sadudes tuleb pikemaid pause, kuid 31. maiks on oodata uut tsüklonit, mis toob suurema saju. See võib tuleohu mitmel pool kustutada. Tsükloni möödumisel on oodata tuule tugevnemist ja ilma jahenemist.
Juuni algul jääb üsna intensiivne ja ulatuslik tsüklon Loode-Venemaale. See toob külma ja tuulise ilma, sagedased on sajuhood. Kas ka märga lund tuleb – elame-näeme, kuid 17.06.2014 lund ja tuisku toonud õhumass oli sarnaste omadustega http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2014061712_3.gif.
70 kommentaari:
S-CNTRL Sweden ...
A warm /moist and unstable warm sector evolves over the area of interest during noon/afternoon. A phasing short-wave and a consolidating LL vortex approach from the W and push a cold front east during that time, scattered convective initiation is expected. DLS of 10-15 m/s and similar 0-3 km shear with 400-800 J/kg MLCAPE is enough for a few organized multicells with isolated large hail, strong to isolated severe wind gusts and a localized excessive rainfall threat. Strengthening linear forcing should support a rapid upscale growth into a cluster of storms, which moves east before weakening over the N-Baltic Sea during the night. Eastward fanning MUCAPE plume however may support embedded thunderstorms all the way to SE-Finland - by then, no severe risk is forecast.
Päris karm, midagi võib siiski tulla.
Viljandimaal käib vilgas rünksajukate grupeerumine. Kuskil lõunapiiril võib nendest ka äikest tulla.
Nonii, kagus on meeletu areng alanud. Potentsiaalseid äikesepilvi igas ilmakaares. Kaugelt läänest kostus just vali müristamine.
Jah, see pilv, mis müristab, asub praegu Võrtsjärve kohal. Viljandisse ei ole kuulda.
Arvan, et see kolmapäevane tsüklon jätab Harjumaa kuivale ja ilmselt ka Läänemaa ja Hiiumaa põhjaosa. Kagule omaselt peaks seal muru lirtsumiseni sadama.
Poleks uskunud, et täna äikest näen, aga siin Kagu-Eestis on ju alati nii, et kui juba tuleb, siis rajult. Eelmine Võrtsjärvel tekkinud äikesepilv möödus väga napilt edelast, millest oli mitu valjut müristamist kuulda. Nüüd on uus äikesepilv tekkinud suhteliselt lähedale idakaarde, mille riivamisel hakkas just sadama. Järgmine äikesepilv möödub jällegi suhteliselt lähedalt edelast, millest võib pöörlevaid pilveräbalaid näha. Võrlemisi raske aru saada, kummalt poolt müristamised tulevad.
Üks pilt pilveräbalatest: https://www.upload.ee/image/7061400/aike.jpg
Kas esimene nähtud-kuuldud äike kagus sel aastal? Ja kas see on rekord, et nii hilja?
Jah, ei mäleta varasemalt nii hilist äikest. Seevastu tuli jällegi kohe esimese korraga korralik äikesepäev, mida ei juhtu just tihti.
Mulle tundub,et viimased nädalad GFS ja ECMWF näitavad ikka konkreetselt aiateibaid.Seda nii möödunud nädalavahetuse ilma kohta kui ka tuleva nädalavahetuse kohta.Päev enne panevad veel ka puusse.
@ 29. mai 2017 17:04
Ilmselt tuleb tänavune suvi veelgi sitem kui 2 eelmist.
@ 29. mai 2017 16:55
Saartelgi oli möödunud ööl korralik äike. Nagu mõni nädal tagasi ütlesin, teeb kagu ja saared selle 27.04 Tallinna välgukese sajakordselt tasa.
Täna sai siis kuu aega mööda sellest, mil Tallinnas oli viimati pinnast läbinisti kastev sadu. Muud piserdused on paraku vaid tolmu kinnipanemised olnud.
@29. mai 2017 19:27
Seda tuleks ju tähistada siis! Siin kagus kahjuks nii lilleline pole - üle 13mm sademeid vähem kui tunni ajaga täna.
Jube jah! Postitust on nüüd tublisti täiendatud.
Küll kagukatel veab alles. Nad saavad 13 mm tunniga, aga Harjumaa saab alles kuuga. :/
Nad jah õnneseened. Tuleb loe ja kagu ära vahetada.
Labiilsuskaartide jäsgi tundub, et ei tule mingit äikest täna.
Jah, see äikeseoht on väga väike, aga kes teab, midagi võib ju kuskil spontaanselt areneda.
Ilm on täispilves. Seegi suht välistab selle niigi pisikese äikesevõimaluse, kuna sünoptilist sundi (fronte) enam pole.
----------------------------------------
Homme peaks torm tulema.
-----------------------------------------
Poolas hiljuti möllanud äike meelitab fotode järgi veelgi enam sinna kolima. "Ilmahuviliste paradiisis" oli lausa ülirünksajukad vist...
http://www.ohtuleht.ee/807903/kuuse-taadi-viimane-ennustus-tanavu-tuleb-palav-suvi
Ta rõhutab seal 2014. a kuuma suve, samas sel aastal on mõni palav päev juba olnud, et selles mõttes ei ütleks, et soojenemine on aeglane. Mõned mudelid näitavad ootamatut kuumuse saabumist nädala pärast. Kas see on 1995. a analoog hilisem ajal?
Seda mõtlesin isegi ,et ta peab selle sooja juunis tegema aga võimalik ,et kuu pooled vahetuvad või tuleb kuumus üldse jupikaupa aga temperatuurisumma PEAB tulema juunis suurem kui eelmine aasta.
Pole ma siis enam kaugeltki mitte ainuke, kes kuuma suve prognoosib. Huvitav on see, et kuumaarmastus hakkab omal juba vaikselt otsa lõppema ning järjest enam meeldib praegune mõõdukalt jahe ilm, mida oskan hinnata, meenutades aastatetaguseid kuumasid suvesid, kui ei saanud leitsaku käes välja puhata ja oli suur probleem tubade maha jahutamisega. Ühe päeva kestev kuum võiks siiski tulla äikese ja muu sellega kaasnevaga, aga pikalt kestvaid kuumalaineid küll enam ei oota enne, kuni saab teise majja elama.
Jah. Vaat kuidas elukoht ja selle omadused mõjutavad suhtumist. Ilmselt hakkab juunis neid kuumalaineid järjest tulema.
Üks põhjus miks ma sooja järgitulemist juunis ootan nagu 1995 on äikesed. Nimelt mai saab läbi aga äikest pole veel kodukohas olnud. Äikesepäevi (aprillist septembrini) on olnud läbi aastakümnete vahemikus 17 kuni 25. Seega midagi peab tulema ja vähemalt pooled äikesed peaks tulema kuumaga. Homme algab juuni ja jään jonnakalt ootama sooja tagasitegemist nagu 1995. Paistab ,et jah sooja jaotumine tuleb teistmoodi. Ega tegelikult identseid aastaid pole kunagi.
Kauge tuleviku ilmaprognoosid on ikka muljetavaldavalt heaks muutunud. Näiteks GFS näitab juba mitmendat päeva järjest, et pärast 6. juunit läheb ilm hoopis soojemaks siin Leedus, Lätis ja Eestis. Tõenäoliselt on oodata kuumalaine saabumist. Elame, näeme! Sirvige ka neid mudeliennustusi, tunduvad väga ahvtalevad. Tahaks loota, et suuri muutusi ennustustes ei tule selle ühe nädala jooksul. Kuigi GFS mudel on selline paras tegelane, kellele meeldib kohe uusi üllatusi välja võluda.
Loodame siis, et oodatav kuum ja äikeseline ilm ei asendata külmalainega ega taandata idakagusse.
Õnneks Euroopa mudel, mis on tunduvalt täpsem kui GFS, pikka kuumalainet siia ei prognoosi.
GFS vaadates kuuma suhtes oleme piirile väga lähedal. Küll aga soosib selline olukord korralikku avapauku nii kaudsed kui otsesemas tähenduses sajusele suvele nagu juba talvel ütlesin.
Mingit kuuma ei tule, GFS kaotab selle kuuma prognoosist ja siis teised mudelid järgi, küll näete :D
Seekord ma toetaks pigem vastupidist varianti ,et GFS on õigemal teel.
Ja Euroopa mudel tuleb GFSi järgi, näidates üha kestvamat kuuma.
Koplis täheldati hommikul märga lund. Hommikul plaanis lumejahile minna.
Tallinna kesklinnas tuleb lõrtsi ja rahesegust sadu.
Lasnamäel oli tugev rahe ja temperatuur langes korraks +1.4 kraadini. hetkel +3 kraadi.
Tuttav teatas, et Helsinkis tuli paks lumi maha ja ära ei sula. Ehk jõuab lumesadu ja tuisk ikka üle Soome lahe?
Pole mõtet nii lollile provokatsioonile reageerida.
Kas peate silmas enda kommentaari? Jäi segaseks, mis kommentaari ja miks lolli silmas peetakse.
Ma arvan ,et mõeldi seda kes teatas mahajäänud lumest Helsingis mida seal tegelikult maas pole.
Ilmateenistus oma kuuprognoosis nüüd küll mingit kuuma juunit ei ennusta.
Rumal jutt on see, et seal üldse lund sadas ja see maha jäi.
Provokatsioon on see, et Jüri loodab, et see ikka üle lahe Eestisse ka tuleks ja juunis lumi ja tuisk möllaks.
Ma arvan ,et sajuhulk tuleb suuremgi juunis kui ilmateenistus prognoosib. Harjumaal peaks tulema keskmine 100 mm kanti
Lõuna soomes võis küll lörtsi või märga lund tulla, kuna testbed näitas mõnes kohas temperatuuriks +1 +2 kraadi kui sajuala oli aga ilmselt sulas see suhteliselt kiiresti. Põhja Soomes täitsa kohati veel kuni 50cm lund maas mis pole just väga tavaline juuni alguse kohta.
Palume saata raheteated siia https://eav.meteo.net.ee/sisestusvorm.php?tyyp=7. Info: Soovitatav on teatada kõigist rahesadudest (terade läbimõõt vähemalt 0,5 cm). Kindlasti tuleks rahest teatada aga siis, kui suurima tera läbimõõt on vähemalt 2 sentimeetrit või kui väiksematest raheteradest moodustub tasasele lagedale maapinnale vähemalt 2 sentimeetri paksune kiht.
Eriti huvitab see Lasnamäe tugeva rahesaju sündmus. Mis rahekihi paksus oli? Kui see polnud vähemalt 2 sentimeetrit, siis ESWD-sse saata ei saa, aga kui on, saab siia saata https://www.eswd.eu/. Võib teha ka nii, et info saadetakse siia ja siis edastan Sveni või Euroopa ohtlike nähtuste andmebaasi raporti ise (või teeb seda Kairo).
Ka Tartus sadas enne lörtsi ja lumekruupe. Maad küll valgeks ei teinud, aga "juunikuu lumi" sai igatahes ära nähtud.
Tallinnas sain lörtsi ja märja lume osaliseks, kuid Helsinkit tabanud lumesadu siia ei jõudnud. Pilt enne sajuhoogu kesklinnas: https://www.upload.ee/image/7073406/IMGP0710.jpg ja sajuhoo ajal: https://www.upload.ee/image/7073414/IMGP0712.jpg.
Need juunikuu talvesajud enam ei pakugi nii palju elevust kui enne, sest viimasest neljast juunist on kolmel lund ja lörtsi sadanud.
Jah, kuidagi see uudsus ja põnevus on ära kadunud. Lumetorm pakuks praegu veel suurt elevust.
Enam polegi GFS peal seda mõnusat kuumalainet :(
@ 2. juuni 2017 10:28
Nagu oma 1. juuni 2017 11:28 kommentaaris ütlesin ka.
Kas minagi ei arvanud, et see kuumus asendatakse külmaga ja taandatakse idakagusse?
ECWMF värske prognoos mis ulatub 2 juulini näitab normaalset või normist külmemat ilma. Niipalju kuumast suvest :(
Tore, enne ei tahagi kuuma.
Eks näis. Kas Euroopa mudel ei näita 10. juunist kuuma?
Mnjaa, suvi läbi käsi külmetada on vist 2. juuni 2017 17:21 kommentaatori unistus.
Ju siis. Aga GFS on kuumalaine osaliselt jälle taastanud.
"janek pärn. 2.06.2017. külm kella neljaaeg hommikul. Simunas."
Nimi algab suurtähega, esiteks.
Teiseks on kaamera kell vale, sest kell 4 varahommikul pole nii säravat kollast päikesepaistet isegi mitte pööripäeva paiku. Pigem kell 5, siis on isegi usutav.
5. juuni tuleb jah sajune vist, aga see pole Harjumaa osas kindel, kuna HIRLAMi järgi tuleb tsükloni kese küll Eesti põhjarannikule, aga GFSi järgi hoopis Läti põhja"rannikule".
Arvan, et sajab öösel 5 mm piires ja päeval kella 12-st on Tallinn-Pärnu joonest läänes juba selge.
Tundub, et saabuv öö tuleb ka õhus miinuskraadidega, vaadake kastepunkti:
http://laguja.meteo.net.ee/obs.html
Lisaks selgele taevale prognoositakse tuulevaikust.
See on autori soovil nii pandud. Kui soovitakse oma nime kirjutada väikeste tähtedega, siis on see ta õigus. Kaamera kella kohta ei tea, aga jällegi oli tingimuseks autori teksti avaldamine muutmata kujul.
Janekiga sain ühendust. Ta vastas: on jah 4.51 õige kallaaeg. aga see minu kellaaeg on orjenteeruv mis panin
Hetkeseisuga on Kuusikus kastepunkt -3,1 kraadi, seega samapalju miinuseid õhus võimalik.
Sademete osas soovitan sellist mudeliennustust vaadata, üsnagi hästi näitab: http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/clouds-precipitation-film/sweden.html
Kui see Janeki pildi allkiri häirib ikkagi, võib korda teha. Ilmselt läbirääkimiste teel saavutatav.
Jah, maapinnal -5 kraadi võimalik, õhus vist -2 tõenäoline. Samas mõnes kohas on pilves ja tuul tugev.
Kuidas sellised pilved tekivad, nagu selle postituse viimasel pildil "Tiina Kangro. 28.05.17 kl. 9.25 Suure-Jaani"?
Jääb mulje, nagu mingi puhangufrondi mõjul.
Janeki nõusolekul nimi parandatud ja õige kellaaeg lisatud.
Jah, on küll. Ise näinud samasugust pilve 17.07.2015 Peipsi ääres, foto: https://www.upload.ee/image/7080839/DSCN9905-001.JPG.
Natuke sarnane juhtum http://stormhighway.com/blog2011/may511a.php, aga eks neid ole veel ja põhjuseks ikka puhangufront, mis liigub pilvedest kiiremini (äike võib -frondi kohalejõudes olla juba kadunud).
Aitäh!
Siis oletasin õigesti, kuna Nõmmel nägin sarnase tekstuuriga pilve mullu.
Taoline pilv oli siin 3. juuli varahommikul kella 4 paiku, mille üleminekul kaasnes nõrga kagutuule asendumine mõõduka edelatuulega, misjärel pöördus kuni külma frondi saabumiseni lõunasse ja oli nõrk.
Miks ma seda 3. juulit nii hästi mäletan? Mulluse suve soojim öö, mistõttu olin äikeseootel oma rõdul + see, et see pilv saabus koos kerge riiulpilvega just PÄIKESETÕUSU AJAL, mis muutis vaatepildi eriliseks, aga vihma ei sadanud üldse.
Üleüldse oli see sündmus eriline ka mastaabilt - see puhangufront liikus üle kogu Lääne-Eesti, ulatudes Liivi lahelt vähemalt Soome laheni, kui mitte Soomeni. Mõõtmeid kinnitab see, et pilv ulatus saabudes horisondist horisondini. Juba kella 3 ajal oli näha kaugel lääneedelas näha üüratult pikka "Castellanuste" rinnet, mis muudkui lähenes, kuni kella 4-ks oligi juba kohal.
Kas on pilte sellest sündmusest? 3. juulil oli mastaapne äikesejaht ega näinud seda pilve.
@ 4. juuni 2017 01:09
Kahjuks ei ole pilte, mida siiani kahetsen, sest see jäigi möödunud suve ainsaks riiulpilveks siin. Eriti kuna tegu varahommikuse ajaga. Jäin lihtsalt suu ammuli seda roosatavat pilve vaatama...
"3. juulil oli mastaapne äikesejaht ega näinud seda pilve." Sinu äikesejaht toimus vist hiljem kui kell 4 ja muus kohas kui Harjumaa keskosa - mäletatavasti hoopis Lõuna- ja Ida-Eestis.
@ 1. juuni 2017 18:57
Eih, sellist asja on Harjumaale palju loota. Piltlikult öeldes ajasid Harjumaa Võrumaaga segamini. Näiteks homme peaks Harjumaal 1 mm (loe parem: midagi) sadama, aga kagule omaselt korraga taas üle 20 mm. Seda siis hommikuse HIRLAMi uuenduse kohaselt.
Arvan, et homne kuupäev tervikuna tuleb kõikjal oluliste sademeteta ja selgimistega, pärastlõunal selgineb.
Jah, näib, et suur sadu jääbki ära, see vist traditsiooniliselt kuuma ja äikesega sarnaselt taandatud idakagusse.
Aga 3. juuli jaht oli jah väga veider, sest erilist pikset ei näinudki. Me liikusime mööda Imavere-Viljandi mnt pidi Võrtsjärveni ja seejärel mööda idakallast Valga poole.
Postita kommentaar