neljapäev, 11. mai 2017

19. nädala ilm (8.–14.05.2017)

Kommentaariumi link 
ILMAHUVILISTE JA ÄIKESEVAATLEJATE KOKKUTULEK 2017
Kokkutuleku läbivaks teemaks on kõigi vabatahtlike ilmavaatlejate koondamine ja tegevuste ühildamine.

Uuenenud kodulehega  Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrk otsib uusi huvilisi
Alates 2005. aastast tegutseval Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgul on selleaastase äikesehooaja alguseks valminud uus interaktiivne internetilehekülg, mis asub aadressil https://eav.meteo.net.ee/. Uus lehekülg pakub mitmeid uusi võimalusi ja funktsioone, mis muudavad nii vaatlejaks registreerumise, vaatluste saatmise kui ka saabunud andmete vaatamise kiiremaks ja mugavamaks. 
Näiteks on võimalik päevade kaupa otsida ja kaardil kuvada alates 2015. aastast saabunud ohtlike nähtuste teateid ning alates 2011. aastast saabunud äikesevaatlusi. Edaspidi on interaktiivsesse andmebaasi plaanis lisada kõik alates 2005. aastast saabunud andmed äikeste ja ohtlike nähtuste kohta. 
Mugavamaks on muudetud ka andmete saatmine. Uued veebivormid kohanduvad nii arvutite kui nutiseadmete ekraanidega. Lisaks on nüüdsest nutiseadmete kasutajatel võimalus vaatluskoha asukoht sisestada ühe nupuvajutusega kasutades nutitelefonide GPS mooduli või Wi-Fi võrgu põhist positsioneerimist. 
Ka sel aastal on vaatlustega oodatud liituma kõik uued huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Eelnev ilma- või loodusvaatluste kogemus pole oluline, samuti pole vaatluste teostamiseks vaja spetsiaalseid mõõteriistu. Vaatlused võivad olla teostatud nii ühes kohas kui ka erinevates paikades üle Eesti, seega võivad liituda ka huvilised, kes palju ringi liiguvad. 
Vaatlusvõrguga liitumiseks tuleb vaid täita vaatlejaks registreerumise vorm, mis asub aadressil https://eav.meteo.net.ee/registreerimine.php. Kõik liitunud vaatlejad saavad omale kasutajakonto, mille alt on kättesaadav nii vaatluste juhend kui ka vaatlusvormid. 
Registreerumisel soovitame kindlasti liituda ka Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgu uudiskirjaga. Selle kaudu hakkame levitama olulist infot nagu kodulehekülje uuendused. Samuti saadame uudiskirja kaudu iga-aastase Ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutuleku toimumisaja ja koha. 
Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgu andmeid kasutatakse äikese ja ohtlike ilmanähtuste sageduse ja leviku uurimiseks Eesti territooriumil. Kuna ohtlikud ilmanähtused on sageli väga piiratud ulatusega, siis on Ilmateenistuse ametlik vaatlusvõrk nende registreerimiseks liialt hõre. Seega on huvilistest ja nähtuste juhuslikest pealtnägijatest koosnev koordineeritud vaatlusvõrk selliste nähtuste uurimiseks ka tänapäeval asendamatu. 

Viljandi- ja Tartumaal 12. augustil 2015 sadanud hiidrahe vaatlused Eesti Äikese- ja Tormivaatlejate Võrgu andmebaasis.

14. mail oli kõrgrõhkkond Venemaa lääneosa kohal ja madalrõhulohk Rootsi ja Soome keskosa kohal. Selline sünoptiline olukord tõi kohale soojema õhumassi. Nii langes hommikuks ainult mõnes kohas õhutemperatuur 0...–2 kraadini, ent öökülma oli siiski veel mitmel pool. Samas mõnes kohas pilvisus tihenes, kuid sadu siiski polnud. Hommikul tõusis päikese toel õhutemperatuur kiiresti üle 10 kraadi.
Päeval läks ilm alates saartest pilve ja hakkas nõrka vihma sadama (radar näitas mõõdukat sadu, ent väga kuivas õhus suurem osa sajust aurustus enne kui jõudis aluspinnani), ida pool oli õhtuni päikeseline. Sooja oli üle 15 kraadi, mere lähedal jäi kohati madalamaks. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Olulist soojenemist võib oodata mõne päeva pärast ja siis on võimalik ka südasuvine soojus. Lisaks prognoositakse äikest, aga kas see ka Eestisse jõuab, on küsitav.

 Rünkpilved 13. mail Kibunas, Harjumaal.

Erinevad pilved (siin kõrgrünkpilved, kuid valdavalt taevalaotuses siiski ülemise kihi pilved) 14. mail Laagris.

13. mail liikus kõrgrõhkkond Eesti kohalt ida suunas. Selle mõjul öösel ilm selgines ja jäi tuulevaikseks, mistõttu õhutemperatuur oli valdavalt –1...–6 kraadi, üksnes kohati rannikualadel soojem. Päeval muutusi ei olnud: püsis enamasti vaikne, ainult põhjarannikul oli kirdetuul tuntavam, ja päikeseline ilm, sooja oli üle 10 kraadi.
Teravmägedel, hiljem Barentsi merel on südatalviselt külma õhumassiga (1,5 km isoterm -10 °C) antitsüklon, mis ulatub Läänemere äärde ja liigub Koola poolsaare suunas. Seetõttu nihkub ka kõrgrõhuhari itta, mistõttu harja lääneservas jõuab kohale soojem õhumass. Öökülm on kindlustatud enamikes kohtades, sest ilm on selge ja vaikne, õhk aga väga kuiv (kastepunkt kohati –10 kraadist madalam http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
15. mail võib soojas õhumassis tekkida tsüklon, mis toob sajuse ilma. Selle ittanihkumisel ilm külmeneb, kuid lund enam oodata pole. Tugevnev  antitsüklon muudab ilma rahulikuks ja selgeks. Kui see jääb Venemaa lääneserva püsima, võib kohale jõuda suviselt soe õhumass ja siis on oodata nädala pärast ka üle 20 kraadi sooja.

Teravmägede kohal asub südatalviselt külm antitsüklon ja see liigub aeglaselt Koola poolsaare suunas. Uuralite lähedal on tsüklon, mis puistab Põhja-Venemaale lund, kohati on ilm tuisune. Antisükloni jõudmisel Koola poolsaare kohale jääb selle hari Eestist itta ja Läänemere idakaldale jõuab soojem õhumass (DWD).

12. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhkkond. Seetõttu öösel ilm selgines ja õhutemperatuur oli valdavalt 0...–4 kraadi, üksnes kohati rannikualadel kuni +3 kraadi. 
Päev algas päikeseliselt ja õhutemperatuur tõusis kiiresti üle 0 °C. Sisemaal küll pilvisus tihenes, ent olulist sadu ei tulnud, õhtul hajusid pilved taas. Õhutemperatuur tõusis kohati 10 kraadini, mida soosis nõrk loode- või muutliku suunaga tuul.
Edasine ilm. Kairo Kiitsak: Kauged mudeliennustused tunduvad päris huvitavad. Näitavad, et mai lõpus võivad Eestisse kuumalained jõuda ja just kagus. 2014. aasta mai lõpus jõudis ka suur kuumus ja võimsad äikesed kagust Eestisse.
Meenutades 2014. aastat: Prognoosid muutuvad iga päevaga, aga sellegi poolest on huvitav vaadata millist ilma pakutakse meile maikuu lõpuks. Nagu ikka, siis minu lemmikuks loodusnähtuseks on äike ja mulle meeldib seda vaadelda, selle kohta informatsiooni otsida ning vajadusel ka äikesejahtidel osaleda. Uurisin täna (12.05) GFS mudeleid ning prognoositavalt alates 18. maist peaks esinema Eestis üha rohkem äikest ja konvektsiooni võimalus liigub muudkui paremuse suunas, pean silmas paremat konvektsiooni võimalust. Prognoosid on niivõrd karmid, et 19. maiks on ennustatud väga ekstreemset ilma. Sellel päeval peaks meie kohal olema võimas äikesetorm, LI indeksis on üllataval kombel -8. LI = Lifted Index = temperatuuri vahe üles tõusnud õhumassi ja ümbruskonna temperatuuri vahel. Äikese teke on eelkõige seotud sooja õhumassiga, mis peaks saabuma meile meie idanaabrite poolt, ehk siis Venemaalt. Õhutemperatuur võib päeval tõusta +20 kraadini või isegi kõrgemale. Taoliste ekstreemsete ilma olude tõttu on esinenud Eestis varem ka tornaadosid, kuid mitte väga tihedalt. Alles kaks päeva tagasi esines mõnel pool Eestis äikest ja ESTOFEXI prognoosis oli kirjas, et välistatud polnud ka tornaadode teke. Kuid 10. mail Eestis tornaadosid ei esinenud. Uskumatul kombel õnnestus minul näha, kuidas pilved taevas pöörlesid. Pöörlemine kestis ligi ühe minuti, video sellest: https://www.youtube.com/watch?v=qVEVQhsTSZc
Tulles tagasi äikese juurde, siis maikuu peaks olema prognoositavalt enamasti sajune ja äikeserohke, kuid ilm püsib soojana.

Ilm Tartus: pilves selgimistega, nõrgad sajuhood võimalikud, kuid vihmana (sajujoonte järgi saab aru, http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg).

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: 1. mail lõuna poole sõites tuli päris kevad vastu alles Riias. Leedus õitsesid ploomid, kirsid, Varssavis õunapuud ja kõik tulbid, isegi sirel näis varjulises parginurgas puhkevat. Nädala pärast oli jahedust kogu Baltikum täis ja Eestis endiselt looduses  hall põhitoon ja lendavad mullused lehed. Maa igatseb sooja elustavat kevadvihma, siis tulevad hiirekõrvad kaskedele ja murugi saab roheliseks.
Põhjalaiustel võimutsenud kõrgrõhuala jääb ka lähipäevil Teravmägede lähedusse, kuid kirde- või põhjavool asendub veidi leebema lääne-loodevooluga. Ebamäärane madalrõhuvöönd, mis ulatub Skandinaavialt Põhja-Venemaale lõikab läbi  otseühenduse külma kõrgrõhualaga. Kuid eile oli veel ka viimane arvutus seda nägu, et esmaspäeval tuleb külm veel kord kollitama. /---/ Kas tsükloni möödumisel arktilisel külmal veel siia asja on, ei tea. Meenub 1999. a kevad-suvi, mil viimane öökülm oli vastu 3. juunit, kuid suvi tuli järele ja sai  pikk, väga soe ja päikesepaisteline.

Kalmer Saar. Talv ja kevad. 9.05. Saaremaa

11. mail oli Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul ilm selgines öösel, läänekaartetuul oli nõrk ja kohati, eriti ida pool, tekkis udu, väga külma ilma tõttu oli kohati härmatist. Õhutemperatuur oli 0...–6 kraadi. See külm väärib eraldi märkimist (uudis täismahus): Tänavune kevad on ilma poolest tõesti täitsa hull, nõustus ilmateenistuse Tõravere meteoroloogiajaama meteoroloog Inge Leitu.
«Täiesti erakordne oli öö vastu neljapäeva,» rääkis ta. «Mul saab suve alguses siin 42 aastat töötatud, aga ma ei mäleta, et 11. mail oleks siin registreeritud nõeljat teralist härmatist. Ööl vastu neljapäeva olid puude alumised oksad kõik härmas! See püsis päris pikalt, algas kell 1.20 ja lõppes kell 6.40.»
Ööl vastu neljapäeva langes Tõraveres õhutemperatuur kella kolme ja kuue vahel –4,2 kraadini. Kuid maast kahe sentimeetri kõrgusel oli veelgi külmem, –8,2 kraadi.
«See on väga jõhker, pealegi oli nii külm pikalt, üle kuue tunni,» rääkis Inge Leitu. «Hommikul kell üheksa olid tulbid varjus veel jäätunud. Selline külm tegi kurja, hävitas kõik, mis polnud kaetud või oli halvasti kaetud. Kaks sentimeetrit maapinnast ongi kõige ohtlikum piir, mis saagile mõjub.»
Päeval pilvisus tihenes ja mitmel pool sadas hooglund ja esines teisigi sademeliike, Simunast kagus oli äikest. Tuul oli valdavalt loodest, kohati muutliku suunaga, sajuhoogude ajal mõnes kohas puhanguline. Sooja oli enamasti üle 5 kraadi, kohati rannikualadel jäi madalamaks, sajuhoogude ajal langes 0 °C lähedale. 

Kairo Kiitsak. Mina polegi vist kunagi varem maikuu esimesel poolel sellist lumesadu näinud oma silmaga. Foto on tehtud Jõgeval 10.05.2017.

10. mail liikus mitmekeskmeline madalrõhuala Põhja-Venemaa kohale, Läänemere kohal oli madalrõhuvöönd. Seetõttu oli öö valdavalt selge ja juhtus nii, et viimase 37 aasta Eesti õhutemperatuuri miinimum mais oli seni –6,6 °C, kuid Kuusikul langes –6,7 °C-ni. 
Päeval hakkas mitmel pool sadama hooti lund, esines teisigi sademeliike, üksikutes kohtades võis olla äikest. Tuul oli valdavalt loodest, mõnes kohas muutliku suunaga, sajuhoogude ajal kohati puhanguline. Sooja oli valdavalt üle 5 kraadi, sajuhoogude ajal langes 0 °C lähedale. 

Marek Karm .Tehtud Tartus EMÜ juures kl 18:15. Tartus käik oli täna jah huvitav selle lume poolest. FB-s: https://www.facebook.com/mtvsuomi/videos/1326366660814986/


Tarmo Hermann. mõned fotod täna õhtul möllanud lumesajust. Sadu ei kestnud küll kaua kuid lühikeseks ajaks läks nähtavus sajus halvaks ja maa läks kergelt valgeks. 10. mai 1999 lumesaju vastu tänane sadu ikka ei saanud.  Tervitusi Laupalt!


Einar Laretei. mõned pildid 10.mai lumesajust Alatskivil. 


Ain Vindi. Kevad 2017. 10.mai.


Kairo Kiitsak. Ilmaolud Jõgeva ümbruses 10.05.2017

Päikeseloojang 10. mail Saksamaa kohal

Nädal on külm ja hootiste lumesadudega (on teisigi sajufaase ja sademeliike), kuid ilm hakkab siiski soojemaks muutuma.
8. mail süvenes Ida-Euroopa kohal tsüklon, mis liikus Venemaa keskoblastite suunas. Teine, kuid hääbuv tsüklon asus Põhja-Venemaal. Nende mõjul jõudis arktiline õhumass Eestini, mistõttu ilm külmenes ja õhutemperatuur päeval enam 10 kraadini ei tõusnud, mõnel pool, peamiselt saartel, sadas märga lund. Kirdetuul tugevnes puhanguti üle 10 m/s.
9. mail muutus õhumass külmemaks ja üle Eesti liikus tugevaid lumesadusid. Eriti paks lumikate moodustus hommikuks kohati Saaremaal, kus lumekihi paksuseks mõõdeti kuni 18 cm (Nõmme külas), vaatlusjaamades kuni 5 cm (Uue-Lõves, vt ka http://www.saartehaal.ee/2017/05/10/saaremaad-tabas-rekordiline-lumesadu/). 
Päeval oli siin-seal jätkuvalt hooglund ja teisigi hoogsademeid, sooja oli enamasti alla 5 kraadi, kuid mõnel pool tõusis siiski 7 kraadini. 
Ilmateenistuse 9. mai lumekaart (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/). ‎Liidia Luiga‎:  Saaremaa Nõmme küla 09.05.2017 a kell 07.37 Selline hommik täna. Lund 18 cm.

68 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Arvan, et valget sadu näeme ka veel juunis sel aastal.

Anonüümne ütles ...

Ning muidugi ka juulis ja augustis.

Jüri Kamenik ütles ...

Tallinn nagu kupli all - muud peale päikese ja kuu eriti ei näe. Portugalis oli vähemalt sademeid, pikset jms.

Anonüümne ütles ...

Aga kolige Poola siis:
https://www.accuweather.com/en/weather-news/2017-europe-summer-forecast-heat-to-dominate-the-south-storms-to-rattle-germany-and-poland/70001611#.WRQ86SxrZ9w.facebook

See kaart on ülisarnane möödunud suve TEGELIKKUSELE. Lisan juurde, et "drought develops" peab olema Ukrainale lisaks ka Loode-Eestisse märgitud.
------------------------------------------------------------------------------------------
Endiselt ei tagane enda ennustusest, et üle 30 kraadi tänavu suvel ei tule. 2008 oli viimati selline suvi.

Kalle ütles ...

Detektorid näitavad kusagil Simuna kandis ühte välku!

Anonüümne ütles ...

@ 11. mai 2017 16:08
Jah, Jüri. See reis tõi sulle selle aasta ainsad äikesed vist, sest Eestis tuleb seekord otseses tähenduses roheline sügis.

Anonüümne ütles ...

Huvitav et Thori vihameeter ei näita...

Anonüümne ütles ...

Jüri kommentaarist peegeldub justkui pettumust põua osas. Piltlikult, et nagu oleks lennujaamast väljudes tolm näkku puhunud. Kuigi tolmune on tõesti.

Jüri Kamenik ütles ...

Sat24 näitas välku Simuna lähedal ja Janek või Kairo said sellest vist ka osa. Kaasnes ilmselt tugev hooglumi ja pagi.

Oli jah kuidagi tolmune vastuvõtt lennujaama. Nii mõnelgi kipitasid pärast silmad. Portugalis niiskus ja sademed meeldisid rohkem kui siinne kuivus. Ootame ja loodame edasi!

Anonüümne ütles ...

Kahjuks alles nädalapärast on siin sadu loota. See peaks ühtlasi ka kauaoodatud soojuse tooma. (Selge ilmaga üle 20 kraadi isegi)

Anonüümne ütles ...

Maalehe targad on ka oma ennustused välja toonud ja isitlikult toetan neid kes suvele hinde sinna 3 ja 3+ kanti panevad. Lihtsalt möödunud talv ei võimalda mingit 4+ suve. Ka mina arvan ,et aasta keskmine tuleb sel aastal sinna +5,5 kanti.

Anonüümne ütles ...

Vähemalt pole ma enam ainus, kes kuuma suve ennustab. Ja enamus neist on ühelmeelel ka selles, et tuleb kuiv suvi.

Anonüümne ütles ...

Mina aga ütlen ,et tuleb sajune suvi - vaatame augustis kellel õigus. Temperatuuri osas kõik kolm suvekuud külmad pole aga sajused küll. Võimalik ,et ka Nõmmekas saab põuast lahti.

Anonüümne ütles ...

Aga eelkõige tasuks ju uskuda ikka neid, kes on juba eelnevalt täppi ennustanud. Niisama lahmida võib ju iga üks, kuid keegi ei võta sind tõsiselt, kui sa alatasa mööda ennustad. Maalehe ilmatark, kes tänavuseks kuuma suve ennustab, pani juba möödunud talve kümnesse, samuti 2010. a kuuma suve.

Anonüümne ütles ...

Mingi seanaha pealt suvaline ennustamine võiks tõesti mõnda para-foorumisse üle kolida. Tehke oma ennustused 'ra ükskord, jätke sinnapaika ja aitab sellest jutust. Rääkige konkreetsest ilmas, mis on või meenutagem ajalugu, huvitavaid äikselisi päevi vms, aga see iba on täiesti mõttetu siin juba!

Anonüümne ütles ...

Ööbik jõudis Kagu-Eestisse.

Anonüümne ütles ...

11.mai 21:14
Küsiksin ,et kuidas siis vahepeal sellel maalehe ennustajal läks ? 2011,12,13,14,15 pani mööda ?

Anonüümne ütles ...

Pole alles hoidnud eelmiste aastate ennustusi, seega ei oska öelda.

Anonüümne ütles ...

@ 11. mai 2017 22:51
Aitäh, jään siis ootele siin Harjumaal. Õnneks läheb ilm nädalavahetusel juba päris soojaks, mis peaks ööbikud ka loode poole meelitama :).

Jüri Kamenik ütles ...

Lugesin, et toonekured jõudsid Eestisse alles 19. sajandil (esimene pesaleid vist 1840. aastal) ja praegugi ei olevat toonekurgi saartel ja loodeservas. Kas see on õige?

Anonüümne ütles ...

Seda tean ,et Soomes oli suur uudis sellest kuidas toonekure paar üritas eelmine suvi pesitsuseks kohale jääda. Siis mõtlesin juba ,et huvitav kui kaua nad Eesti põhjaosas näiteks on olnud ?

Anonüümne ütles ...

Nädalavahetusel lähen arhiividesse tuhnima - annan teada mida leidsin

Anonüümne ütles ...

Olen neid kohanud hulgi nii saartel kui loodeservas

uhh ütles ...

Kas keegi kellel EPL-i digiparoolid saaks palun selle artikli siia kopeerida:

http://epl.delfi.ee/news/eesti/kas-kuudepikkune-koledus-on-kliimamuutuse-mark?id=78183396

Tänan!

Anonüümne ütles ...

Kas kuudepikkune kõledus on kliimamuutuse märk?

Kevad on seni olnud kõike muud kui meeldiv. Õigupoolest ei saagi kevadest rääkida, kui mai esimestel päevadel pole puudel lehtigi ja aeg-ajalt pilluvad pilved ikka lund.

Arvestades, et enne kevadet polnud ka traditsioonilist pakase ja lumega talve, võib öelda, et eelmise aasta viimastest kuudest saadik on kogu aeg olnud enam-vähem ühesugune ilm – ühtlaselt kõle.
Kõledus omakorda tekitab pooleldi naljaga, pooleldi nördinult esitatud küsimusi: „Kuhu see kliima soojenemine siis jääb?” Ent tõesti, kas sellised olud nagu praegu annavad märku pikemast protsessist? Kas nii hakkabki nüüd olema?

Isegi siis, kui analoogilist ilma oleks mitu aastat järjest, oleks seda üldistamiseks liiga vähe.
Klimatoloog Ain Kallis ütleb, et ehkki tänavune kevad on tõesti olnud vastik, on külm kevadilm siiski lihtsalt anomaalia. Isegi siis, kui analoogilist ilma oleks mitu aastat järjest, oleks seda üldistamiseks liiga vähe. „Selliseid aegu, kus on viletsad talved või kevaded, on meil väga palju olnud – meie kliima on lihtsalt muutlik ja sinna ei ole midagi teha,” lausub ta. „Pehmema talve järgi võis loota, et tuleb ka pehme kevad, aga teatud protsent pehmele talvele järgnevaid kevadeid – kas äkki viiendik? – ongi külmad.”

Pole veel kliimamuutus
Kliimast ja selle muutumisest saab rääkida alles siis, kui mingi paiga kohta on andmeid kogutud nii poole sajandi jagu, selgitab Kallis. Ka kümme aastat järjestikust kõikumist soojemale või külmemale poole pole veel kliimamuutus, vaid lihtsalt anomaalia.

Kas ilmast mõtlemise ja rääkimisega pole nii, et inimesed kipuvad hea ilma unustama ja mäletavad ainult kehva? Kallis on sellega nõus.
Kas ilmast mõtlemise ja rääkimisega pole nii, et inimesed kipuvad hea ilma unustama ja mäletavad ainult kehva? Kallis on sellega nõus. „Näiteks 2010. aastal oli meil kõigi aegade kõige soojem suvi,” meenutab ta. „Seejärel tuli paar jahedat suve jutti ja öeldi, et enam pole üldse sooje suvesid olnud, ometi jäi 2010. aastal Eesti õhutemperatuuri maksimaalsest rekordist puudu vaid 0,2 kraadi.”
Mis puudutab tänavust mai algust, siis seegi on olnud päikesest hoolimata väga jahe. Ent jällegi: samasugune külm mai esimene kümmepäevak oli alles 2014. aastal. „Mul on praegu mai esimene dekaad just näpu vahel ja siit on kohe näha, et see on aastate keskmisest tunduvalt külmem kevadilm. Eesti viimase kolmekümne aasta keskmine on olnud 9,1, aga tänavu oli 6,0 kraadi,” ütleb Kallis. „Kolm kraadi – see on keskmisest väga kõvasti jahedam. Möödunud aasta mai esimesel dekaadil oli 12,4 kraadi.”

Kalle ütles ...

Lugesin, et toonekured jõudsid Eestisse alles 19. sajandil (esimene pesaleid vist 1840. aastal) ja praegugi ei olevat toonekurgi saartel ja loodeservas. Kas see on õige?
-------------------------------------------------------
Täpsustaks: see käib valge-toonekure kohta. Saartel ja loodeservas pesitsemist ma kommenteerida ei oska, kes seal kandis ringi liigub, teab küllap täpsemalt ses osas midagi öelda. Valge-toonekurge kutsuti rahvasuus muideks ka saksamaa pääsukeseks. See-eest must-toonekurg on Eestis põlisasukas ja tema on see õige Toonela lind rahvatarkuste järgi.

Anonüümne ütles ...

Harjumaal igaltahel Keila vallas on küll toonekure pesasi. See küll juba loodes. Hiiumaa kohta ei oska kommenteerida.

Jüri Kamenik ütles ...

Vat siis! Ju nad on suutnud levida loodeserva siis, kahjuks Laagris ega Laitses eriti märganud pole. Valge-toonekurg jah, must- on vist arvukam Saare- ja Pärnumaal.

Anonüümne ütles ...

Pulmad.ee lehel on kaart kus on toodud teeäärsed kurepesad välja ja Harjumaal neid jagub.

Anonüümne ütles ...

Pulmad.ee lehel on kaart kus on toodud teeäärsed kurepesad välja ja Harjumaal neid jagub. Hüüru oleks selle kaardi järgi lähim koht kurepesale

Jüri Kamenik ütles ...

Aitäh!

Siin Portugali reisikiri mõnede fotodega, lisaks ilma iseloomustus tagantjärgi: Portugali reisikiri: http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/04/18-nadala-ilm-17052017.html

Anonüümne ütles ...

Kas see on ikka õige näit, et Jõhvis juba -5,5 kraadi?

Jüri Kamenik ütles ...

Siit saab teada, kui õige http://laguja.meteo.net.ee/obs.html

Anonüümne ütles ...

Homme jah tulemas natuke soojalaine moodi päev.

Jüri Kamenik ütles ...

Vist meenutab 10. aprilli.

Anonüümne ütles ...

Kuidas lehtimisega loodes, on juba kased hiirekõrvul?

Anonüümne ütles ...

Oo ei, enamus puid on taitsa pungil alles.

Jüri Kamenik ütles ...

Pole ühtegi leheraasukestki näha (täna sai Laitse-Kibuna trassil seda põhjalikult uuritud).

Anonüümne ütles ...

Põõsastel ja kastanil on küll väikesed lehed väljas, aga kaskedel veel mitte.

Anonüümne ütles ...

Siin kagus on enamus kased hiirekõrvul, kuid mõnedel juba päris märkimisväärsed lehed, nii et isegi kaugelt vaadates näib roheline. Huvitav, millest selline erinevus, sest pole ju sel aastal olnud erilist temperatuurikontrasti loode ja kagu vahel.

Anonüümne ütles ...

Vaatasin täna hoolega ,et siin loodes osa kaski vaevu ilmutab märke õitsemise alustamisest. Lehtedest võib alles und näha. Toomingal väiksed lehed on. Sinilill alles õitseb.

Jüri Kamenik ütles ...

Hmmm, äkki on erinevuse põhjuseks niiskus? Kuivus ju takistab ka taimede arengut ja siin ju on lausa põud, õnneks aprilli lõpp tõi leevendust.

Anonüümne ütles ...

13. mai 2017 17:27
Temperatuurikontrasti jah pole, aga sademetekontrast on. Tallinnas oli viimatine sadu vist aprilli lopus.

Anonüümne ütles ...

@13. mai 2017 18:25

See paneb küll imestama. Siin on toomingal juba ammu suured lehed, sõstardel samuti. Vaher, pihlakas, paju, sirel ja veel mõned on samuti lehte läinud.

Ilmselt on jah tegu siis niiskuses.

Anonüümne ütles ...

Ja kuna loodes on põua tõttu õhk kuivem kui kagus, siis siin on öökülmadki karmimad, mis omakorda näpistavad looduse arengut.

Anonüümne ütles ...

GFS labiilsuskaart näitab meile 22. maiks täitsa huvitavat pilti.

Anonüümne ütles ...

Kui uskuda GFS viimaseid andmeid hakkabki vaikselt lõhnama 1995 kordumisele mai lõpu ja juuni osas nagu ammu arvasin. Ka siis tõi esimene kuumapuhang mai lõpupoole mitte niivõrd kuuma kui raju äikese. Kose-Uuemõisas peksis rahe kasvuhooned segi.

Jüri Kamenik ütles ...

Siis ongi põhjus(lik seos) konstrueeritud: erinevus niiskuses, kuiv õhk soodustab (tugevaid) öökülmi ja see pärsib arengut.

Anonüümne ütles ...

Koguaeg oli kahtlus ,et teete valesi järeldusi ja aega see võttis aga tegin võrdluse aprilli esimese 10 päeva efektiivsete temperatuuride summas kokkuvõtte (temperatuur millega taimed kasvama hakkavad). Võru üle +5 summa oli antud ajal pea 1400 ja Harku summa peaaegu 800. Siit ka edumaa looduses. See on umbes sama kui Võru oleks saanud ühe ööpäeva jutti +20 ja Harku samal ajal nullis istunud. Minuteada tuli vahet sisse ka märtsi lõpus. Hiljem võis ju vahe väike olla aga ütleme nii ,et kagunurk sai siiski edumaa sisse enne kui see külm aeg algas peale 10-dat aprilli.

Kalle ütles ...

Tartus on piiritajad kohal. Täna õhtupoolikul nägin esimesi sel kevadel. Aga puud on veel suuremalt jaolt raagus. Mõnedel kaskedel on väikesed hiirekõrvad, aga minu akna taga olevad on samasugused nagu südatalvel. Kastanitel tulid nädal-poolteist tagasi väikesed lehed juba välja, aga areng on seisma jäänud ja need lehed on endiselt sama suured kui nädala eest. Tundub, et külm on neile liiga teinud - on kuidagi longus ja närtsinud ilmega, värvilt ka rohekaspruunid, mitte kevadiselt erkrohelised. Eks näis, saab neist veel asja või pudenevad üldse küljest. Maja ees ginnala vahtrad ajasid ka mai algul juba pungad lahti, nendegi lehealged on kahtlaselt pruunikaks tõmbunud. Keegi siin eelnevalt kirjutas, et kagu-Eestis juba ööbikud kohal. Küllap siis lähiajal (äkki juba täna öösel, lähen rõdule kuulama) ka Tartus. Aga sellist kevadet küll ei mäleta, mil ööbiku tuleku ajaks puud-põõsad veel endiselt raagus oleks olnud. Tavaliselt ikka juba täislehes. Tundub, et tänavu on loodus oma arengus ligemale kuu aega taga.

Anonüümne ütles ...

Ja see tehakse soojalainetega mai lõpus ning juunis tagasi.

Anonüümne ütles ...

Lisaks NOAA omale näitab ka ECWMF - i kolme kuu prognoos tavalist mitte kuuma suve.

Kalle ütles ...

Ja ongi Tartus ööbikud kohal!

Jüri Kamenik ütles ...

Et ikka järeldused olid valed? Vat mis välja ei tule!

Anonüümne ütles ...

Järgmisest nädalavahetusest võib juba oodata korralikke äiksepäevi, labiilsuskaardid on vägagi värvilised. Reedeks ennustatakse peaaegu +25 kesk-eestile.

Anonüümne ütles ...

Sisemaa võib saada jah esimesi kuumi päevi tunda aga Tallinn pühkigu suu isegi +20 puhtaks. Meri on nii külm alles ja merebriis saab vägev olema. Tänagi puhub põhjarannikult varsti sooja ära.

Anonüümne ütles ...

Imelik, et mudelid peaaegu ühe päevaga otsustasid mai lõpu ümber.

Jüri Kamenik ütles ...

Kas 1995. a pressib peale? Pole ju sugugi võimatu, et kõige soojem satub mere äärde.

Anonüümne ütles ...

Homme algab ilmselt ülikiire lehtimine, kui vihma tuleb ja 21 kraadi sooja nagu HIRLAM näitab.

Jüri Kamenik ütles ...

Ja ainsana jääb suuremast sajust ilma loodeserv? Oleks ju võinud tulla rekord, et toomingad hakkaksid juunis õitsema, aga enne seda on raagus looduse taustal 30 kraadi ja äikeseraju.

Anonüümne ütles ...

Seda äikest ja soojust nagu GFS praegu prognoosib nagunii ei tule, pole üldse mõtet oma lootusi hellitada. Täpselt samamoodi nagu ta kaotas Euroopa mudeli järgi homseks labiilsuse ja suvesooja, mis Kagu-Eestisse pidi jõuda, niisamuti kaotab see varsti sooja ja labiilsuse ka järgnevateks päevadeks.

Anonüümne ütles ...

Vaidlen vastu - äike tuleb kindlasti.

Jüri Kamenik ütles ...

Kui tugev äike ja kas võib ka rahet tulla?

Anonüümne ütles ...

Vaidlen omakorda vastu - äikest Harjumaal ei tule.

Anonüümne ütles ...

Euroopa ilmakeskuses - Poolas - korralik äikesemäng käib ja uus nädal tõotab veelgi põnevamat sähvimist.

Anonüümne ütles ...

Uskumatu, millise kiirusega kased täna lehte läksid. Loodus on juba täiesti rohelise ilme võtnud. Näib tõesti, et hoopis soe mõjub, mitte niivõrd niiskus. Ja samas tuleohu indeksi põhjal võib arvata, et Kagu-Eestis on hetkel isegi põuasem kui loodes.

Anonüümne ütles ...

Ma pakun, et Saksamaal on seda äikest ikka oluliselt rohkem kui Poolas.

Jüri Kamenik ütles ...

Vat siis! Aga kellel oli õigus?