Kommentaariumi link
27. november 2016
Viimati uuendatud: pühapäev, 27. november 2016 kell 13:38
Eesti hoiatused
27.11. päeval ilm külmeneb. Lörtsi- ja lumehood levivad loodest kagusse. Kohati tuiskab. Suureneb libeduse oht! Loode- ja põhjatuul tugevneb saartel ja rannikul 12-15, puhanguti 18-23 m/s, õhtul ka sisemaal puhangud 15 m/s.
28.11 sajab mitmel pool lund ja tuiskab. Puhub põhjatuul 10-15, saartel ja rannikul puhanguti 20-25 m/s.
Kuula Ele ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-27_10_puhas.mp3.
27. novembril oli siinmail aktiivse madalrõhuala lääneosa ja öösel tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm külmenes ja õhtul tugevnes ka tuul: kui veel hommikul oli kõikjal õhutemperatuur üle 0 °C, siis päeva jooksul langes see enamasti miinuspoolele (alates Pandiverest) ja vihm asendus lume, teralume või lumekruupidega, sajuhoogudega kaasnes tuisk, mitmel pool tekkis lumekirme; valdav lääne- ja loodetuul asendus põhjatuulega, mis tugevnes juba hommikul põhjarannikul puhanguti 20 m/s.
Õhtul oli õhutemperatuur juba kõikjal alla 0 °C, kohati esines sajuhooge lume ja lumekruupidena, hooti tuiskas, sest põhjatuul oli puhanguti üpris tugev (üle 15 m/s esines enamasti siiski loodenurgas ja saarte läänerannikul).
Tormist mujal Läänemere regioonis. Rootsis juba palju teateid maha langenud puudest; Rootsi rannikul puhanguti juba kuni 31 m/s, vähemalt 10 000 majapidamist juba ilma elektrita (viiteid: http://yle.fi/uutiset/3-9319527, https://twitter.com/MattiHuu_YLE/status/802833160035831808 ja http://areena.yle.fi/1-3852555).
Teateid tuttavatelt: laeval olevat kapten ka tormi eest hoiatanud; tuttav rekkajuht laevas ,Gotlandi lähistel praegu pidavat kenasti loksutama, rekkajuhilt uus info ,laev pani meres hulpivale palgile otsa ,vöör kortsus,kerge leke,keeravad Gotlandile,Ljugarni sadamasse tormivarju; viimast väidet kõik ei usu, nt: Mingi palk ei tee laevale viga..Terasele. Mingi pisikesele 20 meetrisele kaatrile, aga suurele laevale mis rekaid veab.. eales ei usu :D.
Avaldas Ele Pedassaar · Külm torm!
Tänase päeva jooksul muutub Eesti ilm kõikjal talvisemaks. Ilmaolud muudab teiseks aktiivne madalrõhkkond, mis ööpäevaga Soome keskosast Loode-Venemaale liikus. Selle lääneservas pöördus õhuvool Eesti kohal põhja ning eilne vihmasadu on mandri Põhja- ja Kesk-Eestis muutunud ning Lõuna-Eestis ja saartel muutumas lörtsiks ja lumeks. Tuul on pöördunud loodesse ja põhja ning tugevnenud mandri lõunaosas iiliti 12, põhjaosas 15, rannikualadel 17-20 m/s.
Täna päeval liigub aktiivne madalrõhkkond Loode-Venemaalt aeglaselt ida-kagu suunas ning Eesti jääb selle külmenevasse tagalasse. Lörtsiks ja lumeks muutuv hootine sadu levib loodest kagusse, paiguti on tuisku. Loode- ja põhjatuul ulatub sisemaal 5-10, puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 10-15, puhanguti 18-23 m/s. Õhutemperatuuri mõõdeti kella 10 ajal hommikul -2...+3 kraadini, päeva jooksul langeb 0...-3 °C-ni. Teed muutuvad järsult libedaks!
Homseks eemaldub madalrõhkkond Kesk-Venemaale, samal ajal tugevneb Lääne-Euroopas kõrgrõhuala. Eesti jääb nende piirile.
Öö tuleb pilves selgimistega, mitmel pool lumesaju ja tuisuga. Põhjatuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 20-23, lääne ja loode pool öö esimeses pooles 25-28 m/s. Õhutemperatuur langeb 0...-6 °C-ni.
Päeval pilvkate hõreneb ning lund puistab harvem. Põhja- ja loodetuul nõrgeneb õhtuks 6-12, rannikul 16 m/s. Õhutemperatuur on -4...0 °C-ni, saarte rannikul on kohati plussis.
Mujalt maailmast: Assapauk, kus on kajad - http://www.pme.gov.sa/Ar/Weather/IRISRadarImages/Pages/DAWADMI.aspx#leaf. Lisaks eelnevale: https://twitter.com/alblaihedk1/status/802865371367821312 - Muskah, Saudi. Filmija ütles veel ekstra tänase kuupäeva islamikalendri (Saudidel Gregoriuse kalender kasutusel ei ole) järgi kah.
Kalmer Saar. Korraks tuli ka lund. 27.11.2016.a. kell 9:45 Saaremaa, Orissaare
26. novembril süvenes tsüklon Norra merel ja see liikus üle Soome keskosa kagusse. Mõnel pool langes õhurõhk üle 7 hPa/3 h, eriti ida pool. Sadu algas öösel lörtsi ja lumena (suurim lumikatte juurdekasv oli Virumaal, kuni 10 cm), kuid juba hommikuks muutus kõikjal vihmaks, kohati oli vihmasadu mõõdukas või tugev.
Päevaks laussadu lõppes, kuid kohati oli sajuhooge, mis olid tugevad. Lõunatuul asendus juba hommikuks edelatuulega, mis tugevnes mõnevõrra, aga õhtuks jälle veidi nõrgenes (puhangud enamasti alla 15 m/s, ainult loodenurgas ja Ruhnus registreeriti kuni 17 m/s). Õhtu jooksul tugevvnes loodetuul, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/ ja https://twitter.com/MattiHuu_YLE/status/802560427641085952.
Õhutemperatuur oli lumesajus kuni -1 kraadi, Virumaa äärmistes nurkades tõusis alles hommiku jooksul üle 0 °C ja tekkis udu, mujal tõusis juba hommikuks enamasti üle 5 kraadi, kõrgustikel oli veidi jahedam.
Novembri viimased päevad on jälle talvisema näoga, pühapäev-esmaspäev ka tormised ja ehk isegi tuisused. Sooja mere tõttu võib rannikule lund tuua järve-efekt (siin on ilmselt õigem öelda mereefekt), aga lumekoguseid on veel raske ette ennustada. Hoiame siis ilmaoludel jooksvalt silma peal!
Tormipäevik http://ilm.ee/?515772.
25. novembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaaviast itta. Seetõttu öösel ilm selgines kohati ja nähti virmalisi. Hommikul liikusid nõrgad lumesajud enamasti Virumaal, aga ka mujal põhja ja ida pool, seetõttu tekkis koguni õhuke lumikate (lumekirme). Hiljem sadas siin-seal sekka õrna vihma.
Tuul oli valdavalt loodest ja nõrgeneb, õhtul oli lõunakaartest. Ilm oli päeval enamasti pilves, kuid õhtupoolikul oli selgimisi rohkem, kohati läks päris selgeks. Lumesaju all langes õhutemperatuur napilt alla 0 °C, kuid enamasti on päeval sooja siiski 1 kraad, lääne pool 2 kraadi ja merel isegi kuni 4 kraadi, õhtu jooksul langes aeglaselt 0...-2 kraadini.
Ööpäeva jooksul jõuab kohale laussadu. See võib tulla sisemaal esialgu lumena, aga päev on vihmane ja tormine. Nädal lõppeb siiski juba talviselt. Ilm.ee-s on vastav tormipäevik http://ilm.ee/?515772.
30. novembriks ehk andresepäevaks läheb jälle soojemaks.
Mujalt maailmast: troopiline tsüklon Otto ületas Kesk-Ameerika, jõudes 25. novembriks Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile. Ei olegi varem tähele pannud, et mõni troopiline tsüklon võiks niiviisi ookeani vahetada, kuid seda asjaolu ei olegi vist eriti välja toodud, vaid räägitakse hiliseimast Kariibi merel orkaani tugevuse saavutanud troopilisest tsüklonist, samuti sellest, et on Kesk-Ameerika lõunapoolseim maismaale jõudnud orkaan kõrvuti 1934. a juhtumiga.
Lisaks silmapaistvale orkaanijuhtumile, 23. novembril oli Kataris kaks tornaadot, vt http://www.aljazeera.com/news/2016/11/qatar-hit-tornadoes-161124100825851.html. Kahjuks on artiklis küll gustnaado jutt vähe vigane. Veelgi enam, Katari ilmateenistus ise ka väitis, et oli gustnaado. Ju kogemust vähe. Kusjuures kohalikud ka lajatasid ilmateenistusele vastu, et pole tõsi – see oli tornaado. Märkimisväärne konvektiivne aktiivsus koos piksete jms nähtustega oli mujalgi Pärsia lahe ääres, Iraagis jt.
Orkaan 24. novembril Kesk-Ameerika kohal. Rahvusliku Orkaanikeskuse ülevaade Atlandi ookeani troopilisest ilmast põhjapoolkeral (http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=atlc&fdays=2).
Kalmer Saar. 19.11.2016.a. Muhu
24. novembril liikus Lõuna-Soomes olev tsüklon kiiresti itta: see aktiivne madalrõhkkond jõudis juba pärastlõunal Laadoga järve lähistelt ida poole. Aeg-ajalt sadas paljudes kohtades hoovihma (hommikul Ida-Eestis lausvihma), üksikutes kohtades sajuhoogude sekka koguni jääkruupe.
Puhus tugev lääne- ja loodetuul: rannikualadel ulatusid tugevamad tuuleiilid üle 20 m/s. Kella 13:00 vaatlusandmete kohaselt oli Osmussaarel fikseeritud tuulepuhang tugevusega 25,9 m/s. Tund aga hiljem mõõdeti Pakri saarel kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 27,3 m/s.
Kas meil oli siis nädalapäevad troopiline õhumass? A. V.: Jah, esitatud kaardil sooja õhu tsoon on muljetavaldav. Kontrollisime kolleegiga, kust ligikaudu tuli praegu Tallinna kohal 700 mb tasemel olev õhk ja tuli välja, et läbi Kesk-Euroopat Aafrikast (18. nov. 00 UTC see õhuportsjon peaks olema kuskil 29N ja 8W koordinaatidel). Selles piirkonnas 700 mb taseme temperatuuur oli (nt. 19. nov, 00 UTC) +3...+4 C, meil, täna kell 00 UTC -1.5C, madalamatel tasemetel, tõenäoliselt on suuremad erinevused (meil - külmem). Seega mina ikka ei nimetaks seda massi päris troopiliseks, kuna see on juba tugeval määral transformeerunud. Ka relatiivse niiskuse kasvu suhtes, mis on tingitud temperatuuri langusega.
23. novembril liikus üle Läänemere itta madalrõhulohk. Antitsüklon hoidis ilma pilves ja inversioonise, mitmel pool oli udu ja sadas uduvihma, madalrõhulohk hoidis seevastu tuule tugeva ja aitas kohatisele vihmasajule kaasa.
Õhutemperatuur langes hommikuks sisemaal 0 °C-ni, kõrgustikel madalamalegi, lääne pool oli kuni 4 kraadi sooja; päeval tõusis lääne pool ligi 6 kraadi ja Peipsi-äärsetes maakondadeski tõusis õhtuks 1 kraadi, kohati kõrgemalegi. Udu, mis päeval oli enamasti uduvine intensiivsusega, tihenes õhtul kõikjal.
22. novembril oli Eesti kohal kõrgrõhkkonna loodeserv. See antitsüklon oli ebatavaliselt intensiivne: keskmes oli õhurõhk 20. novembril 1067 hPa (ilmakaardil) ja nüüd oli 1054 hPa (DWD) ja see asus Venemaa / Kasahstani piiril.
Antitsükloni lääneserva palistab troopiline õhumass, mis levis kogu Baltikumi kohal. Kuna maapinna lähedal õhutemperatuur tasapisi langes, siis inversioon tugevnes, sest ~1 km kõrgusel oli sooja ligi 10 kraadi (andmed) ja lauspilvisus püsis olenemata tuule tugevusest.
Ilm oli 22. nov pilves, kuid olulise sajuta. Kui hommikul ulatus õhutemperatuur veel saartel ja põhjarannikul +5 kraadini, siis kagunurgas lähenes 0 °C-ni, Haanja kõrgustikul langes alla sellegi. Päeva jooksul levis jahtumine loode poole: kui kagunurgas püsis 0 °C lähedane õhutemperatuur, siis Harjumaal langes juba alla +3 kraadi, ainult saartel püsis veel kuni +5 kraadi.
21. novembril liikus tsüklon Rootsi kohalt kirdesse, kuid öösel ja homme päeval kõrgrõhkkonna loodeserv.
Selline sünoptiline olukord tõi tormise lõunatuule, mille puhangud ulatusid kohati põhjarannikul koguni üle 20 m/s, õhtul jäi lõuna pool nõrgemaks. Sademeid jagus hommiku jooksul peamiselt loodesaartele ja Harjumaale (kuni 5 mm), mujal oli lihtsalt pilves, aga olulise sajuta. Selgemaks läks saartel, mandril püsis lauspilves, õhtul tihenes pilvisus tagasi saarteni, kuid Vilsandil ja Sõrves püsis selge (madalpilvisuseta).
Saabunud troopilises õhumassis oli nähtavus üsna halb (-kaugus mitmel pool alla 10 km), ja õhutemperatuur tõusis kõikjal 6–8 kraadini, ainult kõrgustikel ja Virumaal jäi madalamaks.
Troopilise õhumassi levik jätkub Eesti kohal. Alles nädala lõpus läheb külmemaks ja sajusemaks, võib tulla isegi lund ja märgatavaid kraadikõikumisi.
20. novembril oli vägev torm Inglise kanalil (La Manche) ja Põhjamerel. Kompaktse tsükloni liikumistee on jälgitav, kui järjest vaadata neid ilmakaarte:
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016111918_0.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016112000_0.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016112006_0.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016112012_0.gif.
Troopiline õhumass on sageli piiratud nähtavusega, eristudes niiviisi arktilisest või merelises polaarsest õhumassist. 19. nov Narva-Jõesuus
Tuleb niiske ja ebatavaliselt soe nädal.
Võib öelda, et hulk aega kehtis M. Kaasiku (http://ilmake.www.ee/) öeldu: Põhja-Atlandil süvenev madalrõhuala on uuristanud Läänemere kohal augu Siberist üle Euroopa itta ulatuvasse kõrgrõhuvööndisse. Meile tähendab see, et varakult saabunud talveilm saab selleks korraks otsa ja lumi peaaegu kogu Eestis sulab. Koos sulava lumega võib vihm paiguti põhjustada suurvee.
Ilm on kohati olnud väga muutlik: kord lumi tuleb, siis läheb ja jälle uuesti. 18. novembri ilm Jõgeva linnas. Kairo Kiitsaku fotod
Minitunni parandatud slaidid https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBM3RWSDdpaC1wZUU/view?usp=sharing.
27. november 2016
Viimati uuendatud: pühapäev, 27. november 2016 kell 13:38
Eesti hoiatused
27.11. päeval ilm külmeneb. Lörtsi- ja lumehood levivad loodest kagusse. Kohati tuiskab. Suureneb libeduse oht! Loode- ja põhjatuul tugevneb saartel ja rannikul 12-15, puhanguti 18-23 m/s, õhtul ka sisemaal puhangud 15 m/s.
28.11 sajab mitmel pool lund ja tuiskab. Puhub põhjatuul 10-15, saartel ja rannikul puhanguti 20-25 m/s.
Kuula Ele ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-27_10_puhas.mp3.
27. novembril oli siinmail aktiivse madalrõhuala lääneosa ja öösel tugevneb Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari. Seetõttu ilm külmenes ja õhtul tugevnes ka tuul: kui veel hommikul oli kõikjal õhutemperatuur üle 0 °C, siis päeva jooksul langes see enamasti miinuspoolele (alates Pandiverest) ja vihm asendus lume, teralume või lumekruupidega, sajuhoogudega kaasnes tuisk, mitmel pool tekkis lumekirme; valdav lääne- ja loodetuul asendus põhjatuulega, mis tugevnes juba hommikul põhjarannikul puhanguti 20 m/s.
Õhtul oli õhutemperatuur juba kõikjal alla 0 °C, kohati esines sajuhooge lume ja lumekruupidena, hooti tuiskas, sest põhjatuul oli puhanguti üpris tugev (üle 15 m/s esines enamasti siiski loodenurgas ja saarte läänerannikul).
Tormist mujal Läänemere regioonis. Rootsis juba palju teateid maha langenud puudest; Rootsi rannikul puhanguti juba kuni 31 m/s, vähemalt 10 000 majapidamist juba ilma elektrita (viiteid: http://yle.fi/uutiset/3-9319527, https://twitter.com/MattiHuu_YLE/status/802833160035831808 ja http://areena.yle.fi/1-3852555).
Teateid tuttavatelt: laeval olevat kapten ka tormi eest hoiatanud; tuttav rekkajuht laevas ,Gotlandi lähistel praegu pidavat kenasti loksutama, rekkajuhilt uus info ,laev pani meres hulpivale palgile otsa ,vöör kortsus,kerge leke,keeravad Gotlandile,Ljugarni sadamasse tormivarju; viimast väidet kõik ei usu, nt: Mingi palk ei tee laevale viga..Terasele. Mingi pisikesele 20 meetrisele kaatrile, aga suurele laevale mis rekaid veab.. eales ei usu :D.
Jarmo Arusoo. Julm sadu hakkas äkki Paides.
Tänase päeva jooksul muutub Eesti ilm kõikjal talvisemaks. Ilmaolud muudab teiseks aktiivne madalrõhkkond, mis ööpäevaga Soome keskosast Loode-Venemaale liikus. Selle lääneservas pöördus õhuvool Eesti kohal põhja ning eilne vihmasadu on mandri Põhja- ja Kesk-Eestis muutunud ning Lõuna-Eestis ja saartel muutumas lörtsiks ja lumeks. Tuul on pöördunud loodesse ja põhja ning tugevnenud mandri lõunaosas iiliti 12, põhjaosas 15, rannikualadel 17-20 m/s.
Täna päeval liigub aktiivne madalrõhkkond Loode-Venemaalt aeglaselt ida-kagu suunas ning Eesti jääb selle külmenevasse tagalasse. Lörtsiks ja lumeks muutuv hootine sadu levib loodest kagusse, paiguti on tuisku. Loode- ja põhjatuul ulatub sisemaal 5-10, puhanguti 12-15, saartel ja rannikul 10-15, puhanguti 18-23 m/s. Õhutemperatuuri mõõdeti kella 10 ajal hommikul -2...+3 kraadini, päeva jooksul langeb 0...-3 °C-ni. Teed muutuvad järsult libedaks!
Homseks eemaldub madalrõhkkond Kesk-Venemaale, samal ajal tugevneb Lääne-Euroopas kõrgrõhuala. Eesti jääb nende piirile.
Öö tuleb pilves selgimistega, mitmel pool lumesaju ja tuisuga. Põhjatuule iilid ulatuvad sisealadel 12-15, rannikul 20-23, lääne ja loode pool öö esimeses pooles 25-28 m/s. Õhutemperatuur langeb 0...-6 °C-ni.
Päeval pilvkate hõreneb ning lund puistab harvem. Põhja- ja loodetuul nõrgeneb õhtuks 6-12, rannikul 16 m/s. Õhutemperatuur on -4...0 °C-ni, saarte rannikul on kohati plussis.
Mujalt maailmast: Assapauk, kus on kajad - http://www.pme.gov.sa/Ar/Weather/IRISRadarImages/Pages/DAWADMI.aspx#leaf. Lisaks eelnevale: https://twitter.com/alblaihedk1/status/802865371367821312 - Muskah, Saudi. Filmija ütles veel ekstra tänase kuupäeva islamikalendri (Saudidel Gregoriuse kalender kasutusel ei ole) järgi kah.
26. novembril süvenes tsüklon Norra merel ja see liikus üle Soome keskosa kagusse. Mõnel pool langes õhurõhk üle 7 hPa/3 h, eriti ida pool. Sadu algas öösel lörtsi ja lumena (suurim lumikatte juurdekasv oli Virumaal, kuni 10 cm), kuid juba hommikuks muutus kõikjal vihmaks, kohati oli vihmasadu mõõdukas või tugev.
Päevaks laussadu lõppes, kuid kohati oli sajuhooge, mis olid tugevad. Lõunatuul asendus juba hommikuks edelatuulega, mis tugevnes mõnevõrra, aga õhtuks jälle veidi nõrgenes (puhangud enamasti alla 15 m/s, ainult loodenurgas ja Ruhnus registreeriti kuni 17 m/s). Õhtu jooksul tugevvnes loodetuul, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/ ja https://twitter.com/MattiHuu_YLE/status/802560427641085952.
Õhutemperatuur oli lumesajus kuni -1 kraadi, Virumaa äärmistes nurkades tõusis alles hommiku jooksul üle 0 °C ja tekkis udu, mujal tõusis juba hommikuks enamasti üle 5 kraadi, kõrgustikel oli veidi jahedam.
Novembri viimased päevad on jälle talvisema näoga, pühapäev-esmaspäev ka tormised ja ehk isegi tuisused. Sooja mere tõttu võib rannikule lund tuua järve-efekt (siin on ilmselt õigem öelda mereefekt), aga lumekoguseid on veel raske ette ennustada. Hoiame siis ilmaoludel jooksvalt silma peal!
Tormipäevik http://ilm.ee/?515772.
Ott Tuulberg. Ilm on päikeseline, sügisene +9. River Orwell kaldal Ipswichis Suurbritannias
25. novembril liikus kõrgrõhuhari Skandinaaviast itta. Seetõttu öösel ilm selgines kohati ja nähti virmalisi. Hommikul liikusid nõrgad lumesajud enamasti Virumaal, aga ka mujal põhja ja ida pool, seetõttu tekkis koguni õhuke lumikate (lumekirme). Hiljem sadas siin-seal sekka õrna vihma.
Tuul oli valdavalt loodest ja nõrgeneb, õhtul oli lõunakaartest. Ilm oli päeval enamasti pilves, kuid õhtupoolikul oli selgimisi rohkem, kohati läks päris selgeks. Lumesaju all langes õhutemperatuur napilt alla 0 °C, kuid enamasti on päeval sooja siiski 1 kraad, lääne pool 2 kraadi ja merel isegi kuni 4 kraadi, õhtu jooksul langes aeglaselt 0...-2 kraadini.
Ööpäeva jooksul jõuab kohale laussadu. See võib tulla sisemaal esialgu lumena, aga päev on vihmane ja tormine. Nädal lõppeb siiski juba talviselt. Ilm.ee-s on vastav tormipäevik http://ilm.ee/?515772.
30. novembriks ehk andresepäevaks läheb jälle soojemaks.
Mujalt maailmast: troopiline tsüklon Otto ületas Kesk-Ameerika, jõudes 25. novembriks Atlandi ookeanilt Vaiksele ookeanile. Ei olegi varem tähele pannud, et mõni troopiline tsüklon võiks niiviisi ookeani vahetada, kuid seda asjaolu ei olegi vist eriti välja toodud, vaid räägitakse hiliseimast Kariibi merel orkaani tugevuse saavutanud troopilisest tsüklonist, samuti sellest, et on Kesk-Ameerika lõunapoolseim maismaale jõudnud orkaan kõrvuti 1934. a juhtumiga.
Lisaks silmapaistvale orkaanijuhtumile, 23. novembril oli Kataris kaks tornaadot, vt http://www.aljazeera.com/news/2016/11/qatar-hit-tornadoes-161124100825851.html. Kahjuks on artiklis küll gustnaado jutt vähe vigane. Veelgi enam, Katari ilmateenistus ise ka väitis, et oli gustnaado. Ju kogemust vähe. Kusjuures kohalikud ka lajatasid ilmateenistusele vastu, et pole tõsi – see oli tornaado. Märkimisväärne konvektiivne aktiivsus koos piksete jms nähtustega oli mujalgi Pärsia lahe ääres, Iraagis jt.
24. novembril liikus Lõuna-Soomes olev tsüklon kiiresti itta: see aktiivne madalrõhkkond jõudis juba pärastlõunal Laadoga järve lähistelt ida poole. Aeg-ajalt sadas paljudes kohtades hoovihma (hommikul Ida-Eestis lausvihma), üksikutes kohtades sajuhoogude sekka koguni jääkruupe.
Puhus tugev lääne- ja loodetuul: rannikualadel ulatusid tugevamad tuuleiilid üle 20 m/s. Kella 13:00 vaatlusandmete kohaselt oli Osmussaarel fikseeritud tuulepuhang tugevusega 25,9 m/s. Tund aga hiljem mõõdeti Pakri saarel kõige tugevamaks puhanguliseks tuuleks 27,3 m/s.
Õhutemperatuur ulatus hommikul 3–7 kraadini, õhtul ja tugevate sajuhoogudega langes enamasti alla 3 kraadi, vaid mõnel pool mere ääres oli veel 4 kraadi sooja.
Kõrgrõhuhari muudab ilma rahulikuks ja kargemaks. Ilm muutub siiski kiiresti. Merike kirjutab oma reedeses ilmajutus nii: Eilne pisike äge tsüklon tegi otsa lahti ja nüüd on järjekorras mitu paharetti tulekul. Kuid reede hommik on rahu ise ja jääbki sellisena järgmise seitsme ööpäeva ainukeseks. Samal ajal on Norra merel süvenemas tsüklon, mis pärastlõunal võtab ka Läänemere ümbruse oma kontrolli alla. Tsükloni nimeks oli juba neljapäeval pandud Renate ja reedel on ta Euroopa ilmakaardil põhitegija, vaata siit.
26. novembriks saabub läänest Eestisse mõõdukas kuni tugev sadu vihma ja lörtsina, kohati võib tulla isegi lund. Päev on jälle soe ja tormine, sajab vihma. Tormine ilm püsib seekord kauem ja see toob talvemärgid tagasi: nädal lõppeb kohati juba tuisuselt ja tekib lumikate. 28. ja 29. november on tõenäoliselt talvised, oodata on mereefekti.
Edaspidi muutub ilm uuesti pehmemaks, aga soojenemine ei ole enam nii tugev. Sajufaas võib vähemalt sisemaal püsida kogu aeg küllaltki lumine.
Raikki Luik. Konvektsioon. 19. novembril Leedis
Kas meil oli siis nädalapäevad troopiline õhumass? A. V.: Jah, esitatud kaardil sooja õhu tsoon on muljetavaldav. Kontrollisime kolleegiga, kust ligikaudu tuli praegu Tallinna kohal 700 mb tasemel olev õhk ja tuli välja, et läbi Kesk-Euroopat Aafrikast (18. nov. 00 UTC see õhuportsjon peaks olema kuskil 29N ja 8W koordinaatidel). Selles piirkonnas 700 mb taseme temperatuuur oli (nt. 19. nov, 00 UTC) +3...+4 C, meil, täna kell 00 UTC -1.5C, madalamatel tasemetel, tõenäoliselt on suuremad erinevused (meil - külmem). Seega mina ikka ei nimetaks seda massi päris troopiliseks, kuna see on juba tugeval määral transformeerunud. Ka relatiivse niiskuse kasvu suhtes, mis on tingitud temperatuuri langusega.
23. novembril liikus üle Läänemere itta madalrõhulohk. Antitsüklon hoidis ilma pilves ja inversioonise, mitmel pool oli udu ja sadas uduvihma, madalrõhulohk hoidis seevastu tuule tugeva ja aitas kohatisele vihmasajule kaasa.
Õhutemperatuur langes hommikuks sisemaal 0 °C-ni, kõrgustikel madalamalegi, lääne pool oli kuni 4 kraadi sooja; päeval tõusis lääne pool ligi 6 kraadi ja Peipsi-äärsetes maakondadeski tõusis õhtuks 1 kraadi, kohati kõrgemalegi. Udu, mis päeval oli enamasti uduvine intensiivsusega, tihenes õhtul kõikjal.
Soome lõunaosa kohale moodustub osatsüklon. See tõstab päeval tuule väga tugevaks (võib tulla tuule poolest torm), lisaks muudab ilma jahedamaks ja sajusemaks. Õhtul on võimalik lörts ja lumi. 25. novembril on Eesti kohal kõrgrõhuhari, mistõttu ilm on rahulikum ja kuivem, ehk ka selgem, ent 26. novembriks muutub ilm taas: sügav lohk toob tormise ilma ja tugeva saju, algul võib isegi tuisata.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Laupäeval (26.11.) liigub madalrõhkkond Põhja-Skandinaaviast Soome ja selle lõunaserv laieneb üle Eesti. Aeg-ajalt sajab - öösel valdavalt lörtsi, lääne pool vihma. Päeval on sajuhood enamasti vihmana, aga sekka võib ka lörtsi tulla. Edelatuul on tugev - puhanguid 12, rannikul 15 m/s, õhtul pöördub läände ja loodesse. Õhutemperatuur on öösel -1...+4, päeval +4...+7 °C.
Tähelepanuks! Pühapäeva päeval muutuvad ilmaolud talvisemaks. Temperatuuri languse tõttu suureneb teedel libeduseoht ja sõiduolusid halvendab ka päeva jooksul järjest tugevamaks tõusev tuul.
Pühapäeval (27.11.) suundub aktiivne madalrõhkkond edasi Venemaale ja Eestit katab selle lääneserv. Öösel sajab vihma ja lörtsi. Lääne- ja loodetuul järk-järgult tugevneb, hommikuks on rannikul puhanguid 15, saartel kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on 0...+4, hommikuks langeb sisemaal -1 °C-ni. Päeva jooksul tuul järjest tugevneb. Loode- ja põhjatuule puhanguid on 15, saartel ja rannikul 22 m/s. Õhtul on ka sisemaal puhanguid 15, saartel ja rannikul paisub tormiks, puhangud võivad ulatuda 25, Läänemerel 28 m/s. Aeg-ajalt sajab lörtsi ja lund, tänastel andmetel on sajuhulk sisemaal enamasti nõrk, tugevam võib sadu olla Virumaal. Õhutemperatuur on -1...+1 °C, päeva jooksul langeb.
Esmaspäeval (28.11.) eemaldub madalrõhkkond kaugemale Venemaale ja samal ajal laieneb Skandinaaviast kõrgrõhkkond üle Läänemere. Kahe rõhuala piirimail lõõtsub öösel väga tugev loode- ja põhjatuul, puhanguid on sisemaal 15, pole välistatud kuni 18 m/s, rannikul 20, võimalikud kuni 25 m/s ulatuvad tuuleiilid. Vahete-vahel sajab lund, saarte rannikul ka lörtsi. Päeval on sajuhooge hõredalt ja tuul annab veidi järele. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 0...-4, meretuulega rannikul -1...+1 °C.
27. novembriks peaks ilm tõepoolest talvisemaks muutuma: mõõdukalt intensiivne tsüklon jõuab Karjala kohale ja selle lääneservas tuleb arktiline õhumass Eesti kohale. Põhjamerele tuleb antitsüklon, mis levib ilmselt Kesk-Euroopa kohale. See tähendab Eestile soojenemist, aga mitte tohutut soojalaine: kui sademeid tuleb, võivad need olla lörtsi ja märja lumena. Selliseks võib ilm jääda mitmeks päevaks.
Udu haaras pea kogu Eesti (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).
Võimsad kihtpilved õhtul Laagris
22. novembril oli Eesti kohal kõrgrõhkkonna loodeserv. See antitsüklon oli ebatavaliselt intensiivne: keskmes oli õhurõhk 20. novembril 1067 hPa (ilmakaardil) ja nüüd oli 1054 hPa (DWD) ja see asus Venemaa / Kasahstani piiril.
Antitsükloni lääneserva palistab troopiline õhumass, mis levis kogu Baltikumi kohal. Kuna maapinna lähedal õhutemperatuur tasapisi langes, siis inversioon tugevnes, sest ~1 km kõrgusel oli sooja ligi 10 kraadi (andmed) ja lauspilvisus püsis olenemata tuule tugevusest.
Ilm oli 22. nov pilves, kuid olulise sajuta. Kui hommikul ulatus õhutemperatuur veel saartel ja põhjarannikul +5 kraadini, siis kagunurgas lähenes 0 °C-ni, Haanja kõrgustikul langes alla sellegi. Päeva jooksul levis jahtumine loode poole: kui kagunurgas püsis 0 °C lähedane õhutemperatuur, siis Harjumaal langes juba alla +3 kraadi, ainult saartel püsis veel kuni +5 kraadi.
Lõunatuul püsis mõõdukas, kuid esines tugevaid puhanguid (merealadel kuni 17 m/s). Nähtavuskaugus oli mitmel pool alla 10 km, vaid õhtupoolikul paranes Lääne-Eestis ajutiselt kuni 17 km-ni.
Jahtumine jätkub ja inversioon püsib. 24. novembril ilm muutub: läheb sajule. Külmemas õhumassis võib tulla lörtsi ja lund. Jahenemine on lühiajaline, sest oma järge ootab tsüklon, mille lõunaserva satub Eesti. See toob 25. novembriks uued sajud, kohati võib sadu alata lörtsi või lumena ja olla tugev. Nädal lõppeb intensiivse ilma külmenemisega: läheb talvisemaks.
[Nähtavas valguses] satelliidipildil on hästi näha seda ühtlast pilvemassi (http://www.fvalk.com/images/Day_image/MSG-1800-EUR.jpg).
Andrei Roosild. Vikerkaar Lasnamäel !!! , 14:20 / 01.11.2016 (Sõber saatis just foto ja video!)Jahtumine jätkub ja inversioon püsib. 24. novembril ilm muutub: läheb sajule. Külmemas õhumassis võib tulla lörtsi ja lund. Jahenemine on lühiajaline, sest oma järge ootab tsüklon, mille lõunaserva satub Eesti. See toob 25. novembriks uued sajud, kohati võib sadu alata lörtsi või lumena ja olla tugev. Nädal lõppeb intensiivse ilma külmenemisega: läheb talvisemaks.
21. novembril liikus tsüklon Rootsi kohalt kirdesse, kuid öösel ja homme päeval kõrgrõhkkonna loodeserv.
Selline sünoptiline olukord tõi tormise lõunatuule, mille puhangud ulatusid kohati põhjarannikul koguni üle 20 m/s, õhtul jäi lõuna pool nõrgemaks. Sademeid jagus hommiku jooksul peamiselt loodesaartele ja Harjumaale (kuni 5 mm), mujal oli lihtsalt pilves, aga olulise sajuta. Selgemaks läks saartel, mandril püsis lauspilves, õhtul tihenes pilvisus tagasi saarteni, kuid Vilsandil ja Sõrves püsis selge (madalpilvisuseta).
Saabunud troopilises õhumassis oli nähtavus üsna halb (-kaugus mitmel pool alla 10 km), ja õhutemperatuur tõusis kõikjal 6–8 kraadini, ainult kõrgustikel ja Virumaal jäi madalamaks.
Troopilise õhumassi levik jätkub Eesti kohal. Alles nädala lõpus läheb külmemaks ja sajusemaks, võib tulla isegi lund ja märgatavaid kraadikõikumisi.
20. novembril oli vägev torm Inglise kanalil (La Manche) ja Põhjamerel. Kompaktse tsükloni liikumistee on jälgitav, kui järjest vaadata neid ilmakaarte:
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016111918_0.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016112000_0.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016112006_0.gif
http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016112012_0.gif.
Tuleb niiske ja ebatavaliselt soe nädal.
Võib öelda, et hulk aega kehtis M. Kaasiku (http://ilmake.www.ee/) öeldu: Põhja-Atlandil süvenev madalrõhuala on uuristanud Läänemere kohal augu Siberist üle Euroopa itta ulatuvasse kõrgrõhuvööndisse. Meile tähendab see, et varakult saabunud talveilm saab selleks korraks otsa ja lumi peaaegu kogu Eestis sulab. Koos sulava lumega võib vihm paiguti põhjustada suurvee.
Paistab, et olukord muutub, kuid ainult mõnevõrra: kuigi Venemaa antitsüklon tugevneb ja nihkub servaga lääne poole, see siiski tsüklonite pääsu Läänemerele ei tõkesta.
Nädal algab osatsükloni mõjuga: soe front ühes laussajuga liigub öösel üle Eesti, tuues päevaks troopilise õhumassi ja kuni 10-kraadise sooja. Seejärel see õhumass püsib paar päeva ja ilm on suurema sajuta.
25. novembriks on siiski oodata õhumassi vahetumist ja ilma külmenemist. Esialgu see talve taastumist ei tähenda, vaid läheb sajusemaks ja ehk ka tuulisemaks. Alles päris kuu lõpuks võib talveilm tagasi pöörduda.
Ilm on kohati olnud väga muutlik: kord lumi tuleb, siis läheb ja jälle uuesti. 18. novembri ilm Jõgeva linnas. Kairo Kiitsaku fotod
52 kommentaari:
Millal see vastik tuul lõppeda võiks?
Ei ole ta vastik midagi. Just kuivatabki seda [VASTIKUT] soppa ja pori kiiremini. Ehk ei lõppegi niipea.
Kas jälle seailmad?
Ei ole enam. Selleks korraks kõik. GFSi järgi on edaspidi sademetenappus tulemas, mis sellise tuulega hakkab kiiresti süvenema.
Loode-Eesti ei saagi vist enne 30.07.2011 laadse juhtumi kordumist oma põhjavett taastatud.
Siis on algamas jälle üks tolmukuu. Praegu aga jätkab troopiline õhumass oma võidukäiku.
Just selleks see tuul vastik ongi, et ei lase soojusest maksimumi võtta. Külmem kui eilne ilm, kuigi nominaalselt poole soojem...
Norrakad küll nagu näitaks homseks enamus Eestile ilusat ilma, aga nende pilvisuseprognoos pole eriti täpne. Ehk ikka ka tuleb selge, kuna pole virmalisi pikka aega näinud.
Ei tule teil siin mingit selge ilma ega virmalisi. Pilves ala ulatub hetkel isegi Lapimaast Türgini.
Arvan, et selget ilma ei ole oodata, praegu on troopiline õhumass Eesti kohal, see on väga niiske.
Kahju. Võiks vähemasti sadada, oleks pilves ilmast mingitki kasu.
Ehk hakkab udu tekkima, kui jahtumine jätkub.
Homme õnneks vist isegi tormi oodata üle pika aja, eriti hea selle juures on kaasnev selgem ilm, mistõttu saab ka päikes(eloojangu)t jälle näha, mida viimati siin Tallinnas nägin 14. novembril.
Loodame, et selgineb siis.
Miks Põhja-jäämere jääpind enam ei suurene ? Mu ilmaprognoos 2012/13 talve kordumisest ähvardab sedasi lörri minna. Mis toimub ? Seal peaks ju jää kogus praegu kiiresti suurenema aga vahe 2012/13 talvega võrreldes suureneb kiiresti.
@ 23. november 2016 18:59
Pole halba heata. Siis jällegi minu prognoos neljandast soojast talvest täituks. Jää pindala ilmselt ei suurene seepärast, et külma õhu domineerimine väheneb?
Julgen arvata et see torm tuleb pigem homme kui et nädalavahetusel
Jah, praegu näib homne küll väga karm tulevat.
Laupäevane sadu võib homsest nõrgemgi tulla.
Jälle kallab seal, kus sel aastal niigi ülearuselt sadanud on ehk kagus ja idas. Jõgede suurvesi jääb vist loodes minevikku...
Karm jah. Pidevalt tuleb teateid sellest, kui tugev on seal lausvihm.
Pakril juba tuulepuhanguks mõõdetud 27,3 m/s.
Ja lubati vist kuni 23m/s
Kellegi ennustus täitus jälle maagiliselt.
Muideks see nädalvahetuse sadu tuleb ka idas ja kagus tugevam. Ootusärevus aastase sajukokkuvõtte asjus aina süveneb.
See torm oli erakordne, sest tipphetk jäi päevavalgele.
See oli uskumatu jah. Jaanus käis vaatamas.
Õnneks protsess seiskus ja Jäämere jääkate suureneb normaalse tempoga seega 2012/13 talve ligikaudne kordumine on ikka veel võimalik.
Kus lingilt jääkatet uurida saab.?
Nsidic.org/articseaicenews
See viide ei toiminud, aga masin pakkus sellist, mis avanes: http://nsidc.org/arcticseaicenews/
Jah kirjaviga lipsas kiiruga sisse.
@ 25. november 2016 0:09
Haha, hästi öeldud :D
Nähh! Aga varsti läheb sajule ja tormile...
Keevallik on alati täpne ja hea ilmasümnoptik!
Vau-vau, isegi Tallinn on taas üle kivide ja kändude jõudnud arvväärtuselt sademetekaardil esikolmikusse. (Jagamisel mitme koha vahel)
Uskumatu. Kas loode on kuidagi iseäranis soodne saju saabumissuund Tallinnale?
Laussaju puhul vist jah, aga hoogsadude puhul nii ja naa, suvel täiesti ebasoodne.
------------------------------
Radari järgi on nüüd justkui käivitunud "maismaaefekt".
Tallinnas selgineb nüüd.
Kesk- Eestis sadas pool tundi paduvihma, kui suur on tõenäosus, et siin homme lund näeb?
Arvutused näitavad, et kuni 75%.
Nõmmel on kirme maas umbes kella 8-st. Sellest ajast alates on koguaeg ka sajuta olnud, mistõttu juba enamus sulanud ega teagi, kas juurde enam tulebki.
Tundub et ei tule.
Kahjuks nii näib jäävat jah, poole tunni võrra pimedamad hommikud ja õhtud jätkuvad paraku. Teletorni kaameravaade ka täitsa lumetu: http://www.teletorn.ee/tmp/webcam.php
Tartust käis kl. 13.30 tugev lumesadu ja tuisk üle. Kestis küll ainult ca. 10 minutit, aga maa sai valgeks.
Tartu ja tugev sadu. Miks ma ei imesta. Linn jääbki ju sajurohke ida- ja Kagu-Eesti piirkonda.
Homseks näitavad mudelit suht selget ilma, aga arvan, et tuleb pilves selgimistega ehk et nagu tänane hommikupoolik oli.
Loodest läheneb mingi tuisk. Loodenurk saab vist esimese tabamuse.
Pigem põhjast läheneb. See Tallinasse ei jõua. Siia jõudmiseks peab tekkima Helsingi orientatsioonil sajualasid. Imelik on see, et Virumaal ei sajagi veel.
Veider, aga siin on näha, et põhja pool maismaal kõik tuisku täis http://testbed.fmi.fi/
Tormi ega üle 4 cm-st lumikatet peale Virumaade ei tule. Prognoositud 25..28 m/s puhanguid täiesti kindlasti saartel ja looderannikul ei tule, isegi mitte alammäära väärtust ehk 25.
Ahjaa, seda prognoositud tugevusega puhangute ärajäämist põhjendangi sellega, et tormi raskuskese jääb Rootsi idaranniku piirkonda.
--------------------------------------------------------
Praegune torm on 1 vähestest, mille ärajäämisest on kama2, kuna sellegi maksimum jälle pimedas.
Varsti tugev üldtuisk Harjumaal. Jah, võib juhtuda, et puhangud 25.28 m/s jäävad ära.
Postita kommentaar