pühapäev, 13. november 2016

46. nädala ilm (14.–20.11.2016)

Kommentaariumi link
Suur sulapäevik: "Kui mardipäeval külmetab, on jõuluks sula" ja "Kui Mart külmetab, siis Kadri sulatab", ütleb vanarahvatarkus. Elame-näeme! Täpsemalt kirjutame Elluga  ilmapäevikus, mis sellest talvest saab ja saama hakkab: http://ilm.ee/?515727.
Pidin ERR novaatorisse kirjutama kahele põnevale pilveteemalisele küsimusele vastuse: http://novaator.err.ee/v/lugejakysimus/e81f9cb5-1a79-47c6-b013-c594a266660a/lugeja-kusib-kui-palju-pilvedesse-lund-mahub.

20. novembril liikus osatsüklon kiiresti üle Baltimaade kirdesse ja teine aktiivne madalrõhkkond liigub Inglismaalt Skandinaavia kohale.
Öösel sadas enamasti vihma, paljudes kohtades tugev või koguni ülitugev (sajuhulk hommikul Tartus 20,4 mm, Marul öö jooksul 16,3 mm; teade Alatskivilt: Alatskivil sadas möödunud ööl 23,6 mm vihma. Maad ujuvad,tugev vihm +lume sulamise veed), hommikul läks mõnel pool, ilmselt osatsükloni külmas sektoris, sadu üle lumeks (esmalt Pandiverel, seejärel nihkus lumisem sajuvöönd loodesse Raplani ja Tallinnani välja), tekkis ajutine lumikate, päeva jooksul muutus sadu kõikjal vihmaks tagasi ja seejärel lakkas hoopiski.
Sveni märkus: öösel oli torm, padukas ja äike. tundus, et Cb-d olid üldise Ns kihi sees. Välgudetektori andmed (vt Läti, Leedu): https://www.lightningmaps.org/blitzortung/europe/index.php?bo_page=archive&bo_map=0&lang=en&bo_year=2016&bo_month=11&bo_day=20&bo_hour_from=0&bo_hour_range=6#bo_arch_strikes_maps_form.
Osatsükloni soojas sektoris, mis oli täidetud troopilise õhumassiga, tõusis õhutemperatuur 8 kraadini (see ala nihkus hommiku jooksul mööda Peipsiäärseid maakondi põhja), mujal püsis 2 kraadi lähedal, lumesaju ajal langes kuni -0,1 kraadini, pärast sadu tõusis tasapisi 5 kraadini, ainult ida pool langes külma frondi üleminekul 3 kraadini ja madalamagi, seejärel tõusis tasapisi 4 kraadini. Muutusi temperatuuris saab jälgida http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/maxmin-ohutemp/ või ülevaatlikumalt kaardina http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/.
Einar Alatskivilt: Sina kirjutad blogis suurtest temperatuuri kõikumistest ,siis täheldasin ise ka neid kõikumisi , maksimum tõusis hommikul siin +7 -ni ,hiljem langes kiiresti +2,6 kraadini hiljem päeval jäi kõikuma +4 kraadi piiresse.
Tuul oli enamasti idast, soojas sektoris lõunast, pärast osatsükloni eemaldumist enamasti läänest, saartel edelast, püsides üsna nõrk (puhangud olid alla 10 m/s), kuid päeval asendus edela- ja läänetuulega, mis tugevnes lühiajaliselt puhanguti üle 15 m/s (pärast külma fronti), siis nõrgenes uuesti. Alatskivilt: Päeva esimesel poolel tõusis kella 10-11 vahel tõeline maru,mis rauges ka järsku.
Järgmine osatsüklon toob juba ööpäeva jooksul uue tuule tugevnemise ja troopilise õhumassi kuni 10-kraadise soojaga, aga sademeid jagub olulisem vähem, ilmselt rohkem loodesaartele. Pikemalt järgmises postituses.

Osatsüklon oli hommikul otse Eesti kohal, tuues ohtralt sademeid ja suure temperatuurierinevuse (DWD)

19. novembril oli siinmail ulatusliku madalrõhuala kaguserv.
Ilm oli pilves, selgimistega või koguni muutliku pilvisusega. Mitmel pool sadas hoovihma, kohati olid sajuhood väga tugevad, üksikutes kohtades, peamiselt Läänemerel, oli äikest (leedusaitidel on isegi mitmel pool välke märgitud, aga need pole tõenäoliselt õiged andmed, st artefaktid ehk kvaliteedihälbed: https://twitter.com/ltmeteo/status/800036795140313088/photo/1 ja http://www.meteo.lt/en/web/guest/lightning-detection).
Tormine lõunatuul (puhangud rannikualadel kuni üle 20 m/s) nõrgenes öö jooksul kiiresti ja nii oli hommikul sisemaal ka puhangud enamasti alla 10 m/s. Tuule tugevus oli siiski muutlik ja päeval tugevnes lõunatuul ajuti taas enam kui 15 m/s, kuid õhtuks nõrgenes jälle.
Õhutemperatuur tõusis öösel 3–7 kraadini, hommikul langes pisut, kuid päeval tõusis enamasti 5–8 kraadini, õhtu jooksul langes tasapisi alla 5 kraadi, ainult mere ääres jäi kohati veel soojemaks.
Polaarset ja troopilist õhumassi eraldaval frontaalvööndis tekkis laine, mis aktiveerus ja tormab öö jooksul osatsüklonina üle Eesti kirdesse. Alates Lõuna-Eestist hakkab sadama vihma, sadu on mitmel pool tugev (võimalik ööpäevane sajuhulk enamasti 20 mm ja enamgi).
20. novembri jooksul eemaldub sadu kirdesse ja ilm paraneb, tuul on nõrk ja muutliku suunaga, ida pool võib tuul valdavalt lõunast ja kagust olla, päeval asendub kõikjal enamasti edelatuulega.
Edaspidi on sajud nõrgemad ja kohatisemad, sest tugevneb antitsüklon. See toob kaasa soojema õhumassi, mistõttu ilm võib pilves ja sombune olla. Õhutemperatuur püsib plusspoolel.


Satelliidipildil on näha, et frondil tekkis laine, mis aktiveerus ja tormab osatsüklonina üle Eesti, tuues ohtralt sademeid (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Musta mere äärest on troopiline õhumass kaugele põhja tunginud. Selle piiri tähistab soe front ja sel tekib aktiivne osatsüklon, mis tormab üle Eesti, tuues ohtralt sademeid (FMI).

Nele-Liz Sammul. Kell 14:45 09.11.16 Rakveres

18. novembri õhtul liikus aktiivne madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Öösel alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama. Sadu asendas mitmel pool eelnevalt tekkinud udu. Sadu muutus põhja poole liikudes lumisemaks, kuid oli kohati (üli)tugev, lisaks täheldati saju hootist iseloomu. Hommikuks lisandus mõnele poole kuni 5 cm värsket lund (vt fotol), aga see sulas päeva jooksul. Päeval liikusid üle Eesti vihmahood.
Hommikuks langes õhutemperatuur lumesajuga kohtades kuni -0,1 kraadini, eriti Pandiverel, mujal oli kuni +3 kraadi, mere ääres kohati rohkemgi. Päeval tõusis kõikjal 3–6 kraadini, mere kohal oli kuni 7 kraadi sooja.
Tuul oli lõunast, kohati kagust, ja üsna tugev (sisemaalgi puhangud üle 10 m/s).
Tuul püsib esialgu tugev, nõrgeneb alles 20. novembriks. Välistatud pole tormised puhangud (merel, rannikualadel 21 m/s). Sageli sajab, kuid seekord ainult vihma, sest õhumass on piisavalt soe.
22. novembriks tugevneb idapoolne antitsüklon. Õhumass soojeneb, aga ilm muutub kuivemaks ja õhutemperatuur tasapisi langeb, võib tekkida udu. Talviseid olusid enne 25. novembrit oodata pole.

Jarmo Arusoo. Tohutult värsket lund 18. nov hommikul Paides.

Vägevad kihtsajupilved tugeva lörtsiga Tartus (17. nov).

Sünoptik Helve Meitern imelikust ilma-aastast ja lähiaja ilmast: http://ilm.ee/?515753.
17. novembril liikus järgmine madalrõhulohk Läänemere kohale. See tõi mitmele poole vihmasaju, mis läks ida pool üle lörtsiks, eriti tugev lörts ja märja lume sadu oli Jõgevamaal, seevastu selget ilma oli pärast laussadu saartel ja mere kohal. Tuul oli enamasti lõunast ja üsna nõrk, ainult hommikul põhjarannikul puhanguti üle 15 m/s, õhtul nõrgenes kõikjal. Sisemaal tekkis nõrga tuulega ja pärast laussaju lakkamist udu. Sooja oli 2–6 kraadi, lörtsi ajal kohati vähem.
Lisaks oli Eesti pilvenduses jälle (jälle, sest 8. novembril oli Teletornis pilvepiiri lõpetamine, millele järgnes mõõdukas meediakajastus) üks tähtis päev, vt fotol.
Kehtiv Helve öeldu (viide eespool): Atlandi põhjaosas, uuel nädala juba ka Atlandi keskosas tegutsevad aktiivsed mitme keskmega madalrõhualad, mis transpordivad esialgu Lõuna-Euroopasse , edasi Lääne-Euroopasse sooja juurde. Madalrõhkkondade lohud väisavad üksteise järel Eestit ning edelavoolus saabub osa soojusest ka meile. Ilmakaarti vaata allpool – seal on näha seda mitmekeskmelist madalrõhuala (ülisuurt tsüklonit). Selle mõju asendub ilmselt alles pärast 20. novembrit idast läheneva antitsükloni mõjuga. Õhumass soojeneb, aga õhutemperatuur langeb ja ilm muutub kuivemaks.


Kairo Kiitsak. 17. novembril külastas president Kersti Kaljulaid Jõgevamaa Gümnaasiumi oma teisel siseriiklikul visiidil Jõgeva- ja Tartumaale.
Tore oli osaleda nii erakordsel ja olulise tähendusega sündmusel. Mul oli väga suur au ja rõõm, et sain kinkida proua presidendile enda jäädvustatud foto lainelistest kihtrünkpilvedest, mis pälvis kõrge koha suvel ka maailma meteoroloogia organisatsiooni (WMO) poolt korraldatud pilvekonkursil.
Minust ja presidendist jäädvustas foto: Eili Arula 

Kairo Kiitsak. Kihtpilved ehk udu Jõgeval 17.11.2016

Läänemere õhuruumi saabuvad järjestikku lohud (FMI).

16. novembril liikus järgmine madalrõhulohk Läänemere kohale. Öösel sadas veel üsna tugevat lund Ida-Eestis, lääne pool (saartel, läänerannikul) läks sadu vesisemaks, mandri kohal tekkis sekundaarne laussajuala, mis puistas hommikuks nt Tallinnasse kuni 4 cm värsket lund.
Hommikuks eemaldus suurem laussadu idapiiri taha ja päev oli pilves, kohati udune, kuid olulise sajuta. Õhutemperatuur tõusis kõikjal üle 0 °C.
17. novembriks on oodata järgmist laussadu, mis võib muutuda tugevaks. See tuleb ilmselt juba kõikjal vihmana. Siiski ei saa ka lörtsi välistada, sest 850 hPa pinna temperatuur on kuni -2 kraadi.
Eriti soe võib õhumass olla enne 25. novembrit, kuid see ei tähenda, et valitsevad plusskraadid, sest ilma määrab idas tugevnev antitsüklon. Seejärel võib talvisem ilm hakata tasapisi tagasi pöörduma.



Ööl vastu 16ndat novembrit esines Tartuski tugev lumesadu. Selline nähtus jääb nüüd küll hulgaks ajaks viimaseks omataoliseks.

15. novembril
liikus madalrõhulohk üle Läänemere kirdesse. Selle madalrõhulohu mõjul alguses ilm isegi selgines: hommikune kohati tihe udu asendus mõnel pool, nt Tartus, ennelõunal suhteliselt päikeselise ilmaga (vt fotot). Päeva teises pooles pilvisus tihenes taas ja alates saartest hakkas sadama nii vihma, lörtsi kui lund, õhtu jooksul muutus sadu siiski lumisemaks (frondi eel sooja õhku ei lisandunud, mistõttu sulamispiir laskus aluspinnani, vt põhjalikumalt http://www.theweatherprediction.com/habyhints/220/).
Hommikune nõrk tuul asendus õhtuks tugevama lõunatuulega, kohati oli tuul kagust. Puhangud ulatusid kohati merel ja rannikualadel õhtuks enam kui 15 m/s. Vaindlool registreeriti ka enam kui 20 m/s tuult, aga see võis olla artefakt (kvaliteedihälve andmetes). Õhutemperatuur oli keskpäevani mitmel pool 0...-4 kraadi (külmem oli Harjumaal), kuid õhtul tõusis enamasti pisut üle 0 °C, lumesajus langes napilt alla 0 °C.

Ain Vindi. Selge ilm Tartus.


Tarmo Lukk. Aga ma sain Q pildi eile Nõmmel. Selline taevas oli (ülemine pilt ) ja tulemus (alumine pilt, Q on originaalsuuruses, aga ümbert must taust on ära cropitud) [autori kirjaviis muutmata].
Viiteid: www.stargatemax.com -> https://www.stargatemax.com/gallery/skyscape/.

Sünoptik Ele Pedassaar avaldas 14. novembril oma seinal sellise ülevaate:
Kellele hea, kellele halb uudis, aga ilm läheb soojemaks ning nädala lõpuks on sügisilm tagasi.
Tänast (14.11) vaikelu põhjustab Eesti kohal nõrk madalrõhuala, mille all on tuul nõrk, kuid sadu laialdaselt. Mandril sajab valdavalt lund, läänerannikul ka lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur ulatub mõnest miinuskraadist Ida-Eestis +4 kraadini saarte rannikul. 
Homme (15.11) laienevad plusskraadid sügavamale sisemaale, kuna ilmakujundajaks saab Norra merelt kirdesse liikuv aktiivne madalrõhkkond LAURA. Pöörise idaserv laieneb üle Skandinaavia Läänemerele ning tsükloni niiske lohk jõuab Eestisse homme päeval. 
Eelolev öö veel suuri muutusi ei too, ilm on talvine, kohati kerge lume- ja lörtsisajuga. Mõnel pool tekib nähtavust piirav udu. Tuul pöördub lõunasse ja kagusse, kuid enne hommikut oluliselt ei tugevne. Õhutemperatuur jõuab langeda 0... -6 kraadini, kohati võimalik ka, et -10 °C-ni, saarte rannikul on sooja kuni 3 °C.
Hommikul annab madalrõhkkonna tulekust märku tihedamate pilvedega kattuv taevas ning rannikualadel 11 m/s tugevnev kagutuul. Keskpäeva paiku jõuab meie saartele tihedam sadu ning liigub pärastlõunal edasi mandrile. Saartel sajab vihma ja lörtsi, mandril tuleb ka lund. Vesise saju ladestumine külmale maapinnale põhjustab mitmel pool jäite tekke! Kagu- ja lõunatuul tugevneb 5-12, rannikul puhanguti 15-17 m/s. Õhutemperatuur tõuseb -1...+4 °C-ni.
Kolmapäeval (16.11) ja neljapäeval (17.11) jätkub Atlandi ookeanilt Põhja-Euroopa kohale niiske ja sooja õhumassi sissetung ning aktiivsed madalrõhulohud liiguvad üksteise järel üle Eesti. 
Kolmapäeval sajab aeg-ajalt lörtsi ja vihma, mandril esialgu ka lund. Neljapäeval on sadu juba vesisem. Jäiteoht püsib suur! Tuul puhub lõunakaarest ning ulatub sisealadel 5-12, rannikul 14-17 m/s. Kolmapäeva öö on mandril valdavalt miinuskraadidega, saarte rannikul on mõni kraad sooja, päevane õhutemperatuur tõuseb 0..+4, saartel kohati +6 °C-ni.
Neljapäeva öösel ei tohiks 0 °C-st madalamaid temperatuure enam olla, saartel on sooja kuni 5 °C, päev toob sooja üle terve maa 2...6 °C.
Nädala lõpu poole soojenemine jätkub, sageli sajab vihma ning lumikate hävib. Samas: päristalveni on ju ka veel aega! [Kas viimased kaks nädalat polnudki päristalv?]

14. novembril määras ilma nõrk madalrõhuväli, järgneval päeval levib üle Läänemere nõrk madalrõhulohk. See madalrõhuväli piiritles idast lähenevat antitsüklonit ja sellega seotud külma õhumassi.
Külma õhumassi pealetungil (külma tüüpi oklusioonifrondil) esines öösel ja hommikul kuni keskpäevani lumesadu, mis oli paiguti tugev, see liikus kirdest edelasse, õhtul sadas veel lõuna pool. Saju järel ilm kohati selgines, kuid selge ilmaga ala ei ulatunud Pandiverest ega Pakrist lõuna-edela poole, kus püsis kogu õhtu pilves. Pärast päikeseloojangust ja ülikuu ilmumist arenesid kihtpilved ka mere lähedal, kus õhtu oli selge, tekkis udu.
Tuul oli valdavalt idast ja nõrk, õhtul oli tuul pigem muutliku suunaga. Õhutemperatuur oli frondi järel kuni -5 kraadi (ka päeval, peamiselt Pandiverel ja Virumaal), eel aga -1...+3 kraadi; õhtul, kus ilm selgines, langes -8 kraadini, pilvede all oli enamasti 0...-3 kraadi. Alates Kagu-Eestist hakkas ilm soojenema.
15. ja kohati sisemaal ehk ka 16. november jäävad mõneks ajaks viimaseks talviseks päevaks ehk kahenädalane talv saab selleks korraks läbi (analoogia maiga, kui oli suvi, mis lõppes justkui 4. juuniga). Küllalt põhjaliku ülevaate saab Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Teisipäeva (15.11) öösel kõrgrõhkkonna mõju väheneb, kuid sajuhooge on üksikuid. Tuul on nõrk. Õhutemperatuur on 0...-5, kohati võib paar-kolm kraadi madalamale langeda, saarte rannikul on kuni +3 °C. Päeval laieneb üle Skandinaavia madalrõhkkond ja tõstab Läänemere ääres lõuna- ja kagutuule tugevaks, puhanguid 12, saartel ja rannikul 15 m/s. Ennelõunal sajab kohati lund ja lörtsi, saartel ka vihma, õhtupoolikul muutub sadu laialdasemaks ja tihedamaks. On jäiteoht! Õhutemperatuur on -2...+1, saartel ja läänerannikul kuni +4 °C. 
Kolmapäeva (16.11) öösel läheneb Läänemerelt madalrõhulohk ja selle eel sajab tihedat lund ja lörtsi, saartel vihma. On jäiteoht! Puhub tugev kagutuul, puhanguid on 14, saartel 16 m/s. Päeval jõuab madalrõhulohk mere idarannikule. Idapoolsetes maakondades sajab lund ja lörtsi, Lääne-Eestis tuleb sajuhooge vihmana. Libeduseoht on suur! Õhutemperatuur on öösel -3...+1, saartel kuni +3, päeval Lääne-Eestis 0...+4, Kesk- ja Ida-Eestis kõigub kraadi ulatuses 0 °C ümber.
Seega jääb Venemaa keskoblastite kohale jõudnud ultrapolaarne antitsüklon liiga kaugeks ega suuda ookeani mõju efektiivselt tõrjuda. Tsüklonite raskuskese tuleb Gröönimaa ja Islandi lähedalt Norra merele ja nende haare ulatub kindlalt Läänemere idakaldale.
Kuna õhumass on alguses veel üsna külm, saab sisemaa lumelisa, hiljem on sadu vihmana ja lumi hakkab intensiivselt sulama (sulatajaks on soe õhk koos pilvealuse ilmaga, mitte vihm).
Venemaa antitsüklon jääb esialgu küll püsima, aga selle läände nihkumine on küsitav. Igal juhul soodustab see lõunast troopilise õhumassi saabumist (pole välistatud, et ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb koguni oktoobri tasemele). 

Kairo Kiitsak. Madalad kihtpilved Jõgeva linna kohal 14.11.2016. Seega igal pool ei tõmmanud tähelepanu ülikuu, vaid kihtpilved.

Sellised vägevad jääpurikad, mis olid veel pühapäeval Laagri katlamaja küljes, jäävad mõneks ajaks minevikku.

Iga kord, kui Kuu satub perigeesse (ülikuu), satub meedia segadusse ja hullub. Saabus üks huvitav kirjeldus ülipäikesest, Maret Kents kirjutab ülipäikesest nii:
Ma ei tea, kas Teid selline asi huvitab, kuid täna 21.11. oli päike enne loojumist ebaharilikult suur ja valgustas ka tugevamini kui harilikul.
Väljusin Tallinnast Keila poole 14.58. ilm oli ilus. Päike paistis.  peale Lilleküla keeras rong nii, et päike hakkas mulle, läbi akna peale paistma. Kuna mul on komme, sügisel kinnisilmi  päikese poole vaadata (see vähendab sügisgaamose halli meeleolu) tundsin, et päike on kuidagi soe. Siis kadus Nõmme mändide taha.Kui olime jõudnud Kivimäe jaama 15.14. tundus mulle, et meile tuleb vastu rong, mis oma võimasa esilaterna tulega valgustab teed. Rongi ei olnud, kuid päike paistis otse raudteele, valgustates seda nii tugevalt. Olen sõitnud ju palju rongides, ja pidanud õhtuti ja ööseti aknast välja vaatama ja nii oli mul vastutuleva rongi tuli heaks võrdluseks. Kui olime juba Tallinnast välja sõitnud, keeras päikeaseketas jälle otse minu peale, ja mulle paistis ta olemapalju suurem, kui avaliselt. Umbes sama suur, kui vahel Augustikuu õhtuti täiskuu, mida kutsutakse ka PÕUAKUUKS. Päikese ketta diameeter oli vähemalt 2,3 cm. Päike loojus 15.16. Sain sellest aru, sest maja katustelt kadus päikese valgus, kuid kiriku torn helendas veel päikese käes. 
Margarita  kirjutas, et 14.11 öine kuu pidi olema suurem kui harilikult. Enne, 14.11 oli öö pilves, kuid hommikul kella 4-5 paiku oli aias "lume valgus" selline, et vaatasin, kas automaat lamp on põlema hakanud. Lamp ei põlenud. Kuid harilik kuuvalgus sellisel kellaajal pole küll nii hele olnud.
Sellele andis Martin Vällik selgituseks: Maakera on Päikesele teinekord lähemal kui mõni teinekord, kuid see erinevus on 150 miljoni km peale 5 miljonit km, seega silmaga nähtavalt seda küll ei erista. Isegi nn ülikuud ei suuda inimsilm eriti eristada, eks see rohkem selline meediahaip, sest paljud meist ikka päevast päeva ja kuust kuusse kuud vaatleb ja silmaga selle nurkläbimõõtu hindab. Päikese läbimõõt sentimeetrites on mõttetu asi, kuna juurde peab ütlema siis ka kauguse, kust see sentimeetrite hulk tuleb - nurkläbimõõt on see füüsikaline suurus, mida vaja, nt mündi läbimõõt väljasirutatud käe sõrmede vahel. Ja igasuguseid tundmusi tuleb meil aegajalt peale, kuulsaim neist on SUUR KUU, kui see tõuseb, aga otseseid mõõtmisi tehes kaob see suur suurus ära. Täna teen ka ühe sellise - tõusva ülikuu juba pildistasin, kõrgemaid teen veel juurde ja laon need siis ühele pildile kuidagi kokku, et suurust võrrelda saaks.


Martin Kivi. Selle aasta novembri senini selgeim ilm (pilved kaugel horisondil pea igas ilmakaares) Kiili vallas 14.11.2016 16:30 (alumine foto). Viimati oli päevasel ajal siinkandis nii selge 20. oktoobril.

Tuleb soe ja sajune nädal. Kuula ka Merikese ilmateadet: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2016-11-13_10_puhas.mp3
Esialgu on ilm veel üpris talvine, võib esineda nõrk külmenemistendents, sest idast läheneb antitsüklon, mis toob külmema õhumassi, kohati sajab lund.
16. novembril läheb sajule ja soojemaks. Sademed tulevad vihmast lumeni. Paistab siiski, et antitsüklon jääb Venemaale püsima ja võib nädala lõpuks jälle ülekaalu saavutada. See tähendab, et ilm läheb külmemaks, aga suuremat sadu kaasneda ei pruugi. Senimaani on soe, välistatud ei ole koguni 10-kraadine soe. 
Lumi võib nädalaga kaduda, eriti kui saabub troopiline õhumass ja ilm on samal ajal pilves.

Südatalv saabus sel aastal tavatult vara. Foto: Katri Lumi. 16.01.2016 Rapla.

76 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Minuarust mõlemate mudelite kohaselt järgmisest nädalavahetusest alles soojaks läheb.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti see lumi sulabki siis selle sulaga kõik ära. Hullem variant nii inimeste jalatsitele kui ka loomade jalgadele ongi see variant, kui paksu lumega saabub korraks suur sula ja siis läheb kohe külmaks tagasi.
-------------------------------------
Ei saa mainimata jätta, et ennustasin umbes nädal tagasi, et 15. novi jooksul läheb sulale päris tõenäoliselt.

Anonüümne ütles ...

Lume kadumine pole mitte nädala küsimus, vaid isegi mõne päevaga võib sulanud olla, kuna: tugev tuul + vihm + 5-kraadine soe + lume kohevus + plussis maapind; teevad oma töö. Lumi pole ka kuigi paks.

Jaanuarilõpu sula kaotas ka lumikatte alla nädalaga, kuigi lumi oli siis ca 3x paksem ja maapind enne lumesadusid külmunud. Seega julgen pakkuda, et juba järgmise nädala lõpus on lumi sulanud.

Jüri Kamenik ütles ...

Ikka tuleb siis ju välja, et sulamine on nädala küsimus, kui alles nädala lõpuks peaks olema kadunud? Kas sulamisel läheb arvesse ka eilne ja tänane päev?

Anonüümne ütles ...

Arvesse lähevad need päevad, mis saabuvad pärast teisipäeva ehk et pärast viimast talvist päeva.
--------------------------------------------
Mõnes mõttes on lume sulamine aega võtnud täesti enam kui nädala, peaaegu 2 nädalat, kuna lume aluspind sulab koguaeg, viimasel paaril ööpäeval kiiremini. (Pinnases olevad suuremad kivid on pealt paljaks sulanud.)

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, siis ongi keeruline piiritleda sulamist. Kui pärast 15. novembrit, siis on mõistetav, miks alla nädala.

Anonüümne ütles ...

Norrakad näitavad jälle Tallinnasse selget ilma homsest lõunast, juba 4. kord sel talvisel perioodil. Selge pole mitte homne ilm, vaid see, et reaalsuses on pilves ;).

Anonüümne ütles ...

Kirdest lähenev sajuala hajub üsna kindlalt enne Nõmmet jälle.

Jüri Kamenik ütles ...

Aga Laagris sadas lund ka õhtu jooksul. Selge ilmaga jah nirusti, kuid kes teab - oli paar tundi tagasi kuud küll näha.

Anonüümne ütles ...

Homme õhtul võite pilves ilmas sama kindel olla kui selles, et öösel on pime. Seda seepärast, et superkuu nägemine on ka Murphy'l luubi alla võetud!

Jüri Kamenik ütles ...

Me nimetame keeleinimestega seda ülikuuks (et vältida segakeele segavaid mõjusid), aga kui on kohe eriti ülikuu, anname järele ja ütleme: hüperkuu.

Anonüümne ütles ...

Segakeeles (estoinglise keeles) veelgi võimsam kuu on megahüpersuperkuu.

Jüri Kamenik ütles ...

Estonglishis siis (käibetermin). Tallinnale läheneb tugev lumesadu kirdest.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et möödub ida poolt lõunasse siiski. 10 kilomeetrine piiripunkti dünaamika Lääne-Tallinna kahjuks...

Anonüümne ütles ...

Mina siin kes 2012/13 talve ennustab. Mis puutub Novembrisse siis vahetas pooled ära. Kui 2012 oli kuu esimene pool veel enamvähem plussis siis kuu teine pool oli juba talv. Nüüd tundub tulema vastupidi. Kui vanarahva tarkuste järgi edasi lugeda siis kuu vahetuse paiku peakski uuesti talvisemaks minema.

Jüri Kamenik ütles ...

Kindlat reeglit vist pole. Tavaliselt ju on sügis novembris täies hoos, alles kuu lõpu poole läheb talvisemaks - termiline inerts.

Anonüümne ütles ...

Siin lõunas sajab hommikust saati üsna tihedat lund. Mõni cm värsket lund juba lisandunud.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, Tartust tuttavad teatasid koguni padulumest. See on idast läheneva antitsükloniga saabuva külma õhumassi pealetungiga seotud sadu (külma tüüpi oklusioonifront, mis liigub kirdest edelasse).

Anonüümne ütles ...

Jah kui vaadata praegu pikki prognoose siis on need külma viimased hingetõmbed.

Anonüümne ütles ...

Ja Tallinnas läks kella 13 ajal kagu poolt prauhti selgeks ega mingi sadu.

Anonüümne ütles ...

Natuke nagu oleks Kuu suurem kui muidu tõusu ajal on aga mitte ka palju.

Jüri Kamenik ütles ...

Eks ülikuu avaldab meediale mõju. Nüüd ilmus välja keegi, kes nägi ka ülipäikest. Kirjeldused ja selgitused lisatud postitusse.

Anonüümne ütles ...

GEMi väljund on muljetavaldav...vist +15 kraadi võimalik:
http://old.wetterzentrale.de/pics/Rgem2402.gif

Jüri Kamenik ütles ...

Kas tuleb uus novembri soojarekord? 2010. a oli uskumatult soe just praegusel ajal.

Anonüümne ütles ...

Kas tuule tugevnemine võib täna päeval taas ilma selgimise tuua?

Anonüümne ütles ...

Võrus kell 0 registreeritud temperatuuriks +0,4 kraadi. On see ikka õige näit seal?

Jüri Kamenik ütles ...

Kui vaadata tundhaaval http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/, selgub, et eelnevatel tundidel oli ka üpris soe. Võrdlema peaks Läti ja Pihkva oblasti andmetega. Läti andmed on kergesti kättesaadavad: http://www.meteo.lv/meteorologijas-operativa-informacija/?nid=459&pid=122 - selgub, et kagu pool ongi väga soe. Tuulemäe on kõrgustikul ja seal külmem.

Jah, enne kui vesine tuisk jms kohale jõuab, võib küll selgineda - tuulel võib jätkuda jõudu lõhkuda inversioonikiht ja rebida pilved laiali.

Anonüümne ütles ...

Selleks siis mudelid näitavadki homse õhtuks sula, et lõunapoolne soe jõuab siis ka põhjarannikuni.
Enamus Lätist muideks ongi plussis juba, miinused vaid põhjaosas.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, ilmselt nii see on. Soojus saabub pigem lõuna poolt kui et ookeanilt.

Anonüümne ütles ...

Kolmapäevane sadu jääb ilmselt taas oodatust nõrgemaks. Rohket lumelisa ei tule, vähemalt Tallinna läheduses mitte; mõni mm lisandub lumikattele ehk. Sajuhulgaks pakun 2 mm.
-----------------------
Positiivne on see, et kuna tegu läänetsükloni sajuga, siis saab lääne-Eesti idast rohkem sadu. See on ainus põhjus, miks seda sooja ilmamuutust pooldan.

Anonüümne ütles ...

Kuu lõpp tõotab igavat ilma, st intensiivseid protsesse pole oodata, püsib rahulik inversioonipilves ilm päevast päeva ja võimalik et nädalast nädalasse.

Jüri Kamenik ütles ...

Jälle tulemas vaikelu, kui ei toimu aktiivseid ja intensiivseid protsesse?

Anonüümne ütles ...

Jah, igavuse tipp nagu tänavune suvigi ainuüksi Harjumaal.

Anonüümne ütles ...

Olen nõus. Harjumaa oli sel suvel igavuse tipp. Ei tahtnud kuumus siia jõuda ja äikesepilved ammugi. Ainult Harjumaa kaguosas midagi paaril päeval oli äikesemoodi äikest.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider anomaalia jah. Ilmselt tsirkulatsioon oli iseäranis ebasoodne.

Anonüümne ütles ...

Südaööks peaks saju lõpp Tallinn-Pärnu joonele jõudma. Ehk 4 tundi ennustatust varem.

Jüri Kamenik ütles ...

Pool 4 oli suurem laussadu Tartu-Kunda mõttelisel joonel, kuid sadas ka Tallinnas, Raplas, Viljandis (sekundaarne laussadu).

Anonüümne ütles ...

Vedas jah, et see sekundaarne sadu tekkis. Tallinnas tuli ca 4 cm värsket lund juurde, mis lumikatte üldpaksuses ei kajastunud eriti, kuna lumi on altpoolt taas suht kiirelt sulama hakanud. Seega möödunudöine lumesadu pikendas valget aega veel ühe ööpäeva võrra.
-------------------------------
Ennustasin siin: https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=7946277773307492793&bpli=1
et 15. novembrist läheb üsna tõenäoliselt sulale oma 7. november 2016 17:43 kommentaaris ning ennustuse võib täideläinuks lugeda. Miks just seda kuupäeva ilmamuutuseks pakkusin? Aga seepärast, et selsamal ennustuse avaldamise kuupäeval (07.11)leppisime töökollektiiviga eelnevalt kokku, et täna, 16.11.2016, võiks teha matka talvises Kakerdaja rabas. Viskasime nalja, et raudselt on siis sula kohal. Ja ongi :(!
#Murphy

Anonüümne ütles ...

No ilma lumeta te seal rabas ka pole. Porine veel pole.

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, et selles mõttes väike altvedamine, et ikka suusamatk oleks õnnestunud. Muidu imeline prognoosi täituvus, aukirja või medalit kindlasti väärt.

Anonüümne ütles ...

GFSi 12Z uuenduse järgi tuleb 23.11 ehk lumetormi 8. aastapäeval võimas inversioon, aluspinna lähedal on ööpäevaringsel kerged miinused, aga kõrgustes on 6 kuni 8 kraadi sooja.
Milline on üldse Eesti rekord temperatuurigradiendi osas aluspinna ja 850 hpa vahel?

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, see võibki saada uueks rekordiks. Kardetavasti tuleb vastav päring saata Ilmateenistusse või sirvida siit andmeid http://weather.uwyo.edu/upperair/sounding.html (Harku jaama kohta http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=11&FROM=1612&TO=1612&STNM=26038 (kellaaeg ja kuupäev tuleb valida soovitud, andmed vaid öise aja kohta).

Jüri Kamenik ütles ...

Ülle Loog: Telli endale ja kingituseks järgmise aasta pilvekalender! Jüri Kamenik lisab igale pilvepildile teadusliku nimetusega kommentaari. Martin Vällik pildistas helkivad ööpilved. Ülejäänud pilved pildistasin mina. Õpi pilvi nimepidi tundma, (Toeta moraalselt teaduslikku mõtteviisi, toy metoodikat, Euroopa liitu, minu teamcoachi ja mind ka natuke.) Kirjuta kommentaari, mailile või helista, et teaksin, mitu kalendrit tellida.
Niisiis, Ülle Loogi palvel koostasin talle lühikommentaarid tema saadetud pilvedele, huvilisele võiks olla maiuspala: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBbzBQUGVpa1BGWDg/view?usp=sharing
Lisaks sellele, siin on üks ettekanne, mille kujundasin ümber: palju on lisaslaide, nendel on Sveni fotod, kuid jutu kirjutasin ise, ja Ülle saadetud fotodel on peale pandud siis põhjalikum jutt, mis pilved ja mis tähendus, ka on mõni pilt seal lisaks võetud, mida 12 pildi slaididel ei ole: https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBYTBnMVhtZk9pSGs/view?usp=sharing

Anonüümne ütles ...

Ma arvan ,et nii kaugel põhjas kui Eesti on see isotermi pluss ebareaalne. Kui prognoositud aeg kätte jõuab on ehk +3 järgi

Anonüümne ütles ...

Poleks uskunud, et lumi nii kiiresti kaob. Siin Kagu-Eestis(v.a kõrgustikud) on õhtuks eeldavasti enamus läinud. Täpselt nii nagu nädal tagasi ütlesin: 10. november 2016 17:06

Anonüümne ütles ...

@ 17. november 2016 8:47
Ei ole ebareaalne. Vist eile 3 aastat tagasi oli Eestis +10 kraadine isokas ja sündisid uued kuupäeva soojarekordid.
Märgilisem isotermiolukord oli vist 12. detsil 2013, kui jõudis ka 10 kraadi lähedane isokas Eestisse.
Mõlemale eelpool mainitud sündmusele järgnes torm.

Muideks, HIRLAMi järgi võibki laupäeva öösel (! maksimum jälle öösel !) tulla Soome edelarannikul paaritunnine tugev torm. (Keskm. tuulekiirus hetkeandmetel 22 m/s)

Anonüümne ütles ...

@ 17. november 2016 10:39
Jep, Tallinnas ka umbes pool lund läinud. Hommikul tuli ka mõõdukat vihma.
Ma mõneti arvestasin, et nii kiiresti kaob. Jaanuari paks lumi kadus ka vist vähem kui nädalaga enamus Eestist.

Asi on selles, et kui sula on esmakordne ja katkematu, siis lumi on peenekoeline ning sulabki ruttu. Korduva külmumise korral muutub aina jämedakoelisemaks (lumesulavesi jäätub lumeosakeste vahel ehk seob suuremateks osakesteks). Selleks nt märtsis sulaki lumi aeglaselt, isegi kui päeviti on 5 kraadi sooja.
--------------------------
Mu lootus on täide minemas - see sula viibki selle lume lõplikult, mis säästab nii meie jalanõusid kui ka metsloomade jäsemeid.

Anonüümne ütles ...

Aa aitäh infost. Kogu elu olen mõelnud miks lumi siis palju aeglasemalt sulab kui vahepeal korraks külmetab. Olgu või 6 kraadi sooja aga ikka sulab aeglaselt. No selge pilt. Ma olin pea kindel ,et see seotud ainuüksi sellega ,et kas maa alt külmetanud või mitte.

Jüri Kamenik ütles ...

Metsloomade ja kingade pärast on suur mure. Loodame, et nad hindavad seda.

Anonüümne ütles ...

Lähinädal on küll sajune, kuid vaid kogu-eestiliselt võttes. Detailsemalt vaadates tundub, et kagus hakkab taas mitu korda tugevalt kallama ning lääs ja loode võivad taas uduvihma saada.
(Mudelite järgi liiguvad osatsüklonid kordamööda nõnda, et iga ülejärgnev üle kagu-Eesti ja siis üle Läänemere, mitte üle loode-Eesti)

Edaspidi hakkab taas igav kõrgrõhkond ilma määrama, mis võib põualt tipneda oktoobri olukorraga.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider. Miks need siis ikkagi õigesse kohta ei satu? Jälle see reegel, et sadu ei tule läänest?

Anonüümne ütles ...

Jah, ööl vastu eilset sooja ilmamuutuse toonud laussadu oli üks vähestest läänest saabunutest.
See aasta on vist rekordiline, kuna läänetsükloneid on olnud väga vähe (seeriast parem ärme räägigi) kuid rohkelt lõunatsüklonieid see-eest, mis aga 90% juhtudest jätavad Loode-Eesti kuivale. Teine rekordilisus on antitsüklonite domineerimine. (Vist pooltel päevadel aastast)
Ilmateenistuse aastakokkuvõte tuleb huvitav, aga arvata võib, et sajuseim koht on Võru ja kuivim Pakri. Harku jääb väga tõenäoliselt 5 kuivema koha hulka. Kontrast Võru ja Pakri vahel on ilmselt 3-kordne.

Jüri Kamenik ütles ...

Jälle ebaõiglus lausa karjuv. Ega lähiaeg muutust ei too.

Anonüümne ütles ...

Karjumine muutub varsti kiljumiseks. Praegunegi sajuala liigub Tallinnast ilmselt ülinapilt mööda kagu poolt.
Täielik vedamine ikka et lumi imekombel maha sadas, mis nüüd sulades põhjavett natukenegi toidab; muidu oleks põhjavesi Loode-Eestis praeguseks vist juba ohtliku madaltasememeni jõudmas.

2011. ja 2013. aasta sügised olid sademetelt mu lemmikud.

Jüri Kamenik ütles ...

Veider, kas see sadu nüüd ei jõuagi nt Nõmmele?

Anonüümne ütles ...

No harjumaa kaguosa sai. Ei sadanud vihma vaid pigem lörts. Sadu oli aga samas nii vesine ,et palju teda enam maas pole.

Anonüümne ütles ...

Ma hoopis arvan ,et täna just nimelt hakkab Tallinnas sadama. Unustasin ju vihmavarju koju. See nagu reegel kui vari kodus hakkab sadama.

Anonüümne ütles ...

@ 18. november 2016 1:13
Mu lühiennustus läks taas täkkesse, aga mitte nii täpselt, kui reaalsus oli - lausa linnaosade täpsusega liikus mööda. Nt Haaberstis jm Loode-Tallinnas ei sadanudki midagi ilmselt, Harkus küll mitte, kuna seal on/oli tänase kuupäeva sajuhulk 0,0 mm ehk isegi uduvihma mitte. Samas Nõmmel ja eriti Lasnamäel olid Tallinna suurimad sajuhulgad. Radariarhiividest näha seda järjekordset piiripunkti dünaamikat.
Nõmmel Valdeku kandis sadas ka, aga sadu oli umbes pool tundi ja eilsest nõrgem.

@ 18. november 2016 10:09
Ei hakka sadama täna, kuna ma siin Tallinnas (Jüri vist Laagrist ka) pikisilmi ootan sadu.

Jüri Kamenik ütles ...

Mõnes kohas sadas koguni lund ja sadu oli ülitugev. Hommikuks oli siis tekkinud paks värske lume kiht.

Jah, veider, et jälle osutus see lühiennustus müstilise täpsusega õigeks. Kas keegi peab tabelit selle kohta? Oleks huvitav kasutada Ilmateenistuses neid meetodeid lühiajalises prognoosis.

Anonüümne ütles ...

Mnjah, mandriline kliima on kindlasti etem kui mereline, just oma põneva äärmuslikkuse poolest. Rannikualade sisealad tunduvadki muideks igavaimad, kus ilmahuvilistel elada. Nt sügistormid siin enam maksimumis poleks, samas suvised äikesed ei jõua ka areneda, samas ilm poleks selge ka.

On olemas selline mõiste nagu "trombide allee". Baltimaade ida-kaguosad võiks kanda nime "tugevate sadude allee".

Jüri Kamenik ütles ...

Aga meil jah olemas Baltimaade tornaadoallee.

Anonüümne ütles ...

Vilsandi lähedal on mõned välgud registreeritud.

Anonüümne ütles ...

Noh, ongi mõne päevaga lumikate pmst sulanud. Väike-Maarjas 1 millimeeter ja Tiirikojal 3 millimeetrit seda järel veel.

Anonüümne ütles ...

Homne kuupäev taas klassikaline musternäide, kui kagus taas uputuse ohuga (20 mm) sadu tulemas, samas loodes mingi napikas 5 mm tuleb ehk täis.

Jüri Kamenik ütles ...

Karm. Tee Narva-Jõesuusse oli küll uskumatult lumine.
Pikseid päris mitmeid olnud.

Anonüümne ütles ...

Ei imesta, kuigi Tallinnas äikest polnud. Hommikul oli korraks tugev vihm, mille äärmisesse loodeossa Nõmme jäi. Haaberstis sellest suurest sajualast ei tulnudki midagi vist.
---------------------------
Nõmmel küll enam lumistest oludest rääkida ei saa, 10% algsest lumekogusest järel ehk.

Anonüümne ütles ...

Hiiumaale ja mandri loodeossa sadu ei jõuagi. Tallinnas ehk 1 mm ennustatud 5 mm asemel ehk pigistab täis.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas ikka veel sajuta, kuigi peaks juba teist tundi norrakate järgi tugev sadu olema. Seega kagus ja idas sajab rohkelt loode arvelt justkui. Lõputult igav ilmaelu siin harjumaal. Tegelikult ka :/. Äikest niigi Eestist siin vähim, ja muid sadusid ka. Kliimamuutus tähendab läänetsüklonite asendumist lõuna omadega ning vastavalt sellele muutub kliima loodes põuaseks ja kagus liigniiskeks.

Ahjaa, seda üht millimeetritki sadu ei tule täna Tallinnas täis.

Anonüümne ütles ...

Hetkel Harkus juba 2,2 mm koos. Ja koguaeg tuleb juurde.

Jüri Kamenik ütles ...

Mis siis nüüd juhtus? Näib, et mõnes kohas tuli jälle lumi maha.

Anonüümne ütles ...

Ja juba sulab ära...

Anonüümne ütles ...

Tallinnal haletsusväärne eelviimane koht sajuhulgalt jagamisel Vilsandiga (Viimane koht Ristnal, kuid vaid millimeetrike vähem). Tuligi see napikas 5 mm loodes täis. Asi seegi.

Mis puudutab lõunatsükloneid ja tugevate sadude alleed, siis minumeelest polegi vist ükski (lõunatsüklon) liikunud järgmisel trajektooril sel aastatuhandel kordagi:
Kuramaa-Muhu-Haapsalu-Paldiski-Helsingi, mis oleks Tallinnale tugeva saju puhul sobivaim.

Jüri Kamenik ütles ...

Kas 1.veebr 2010 ei liikunud lõunatsüklon ebatavaliselt sobivalt, nii et Tallinn sai tohutu sajuhulga.

Anonüümne ütles ...

Selle kuupäeva sajuhulk oli Harkus küll ainult mõni mm. Ilmselt mõtled mingit teist kuupäeva. Endal meenub uputus Tallinnas kas Juulis või Augustis 2009

Jüri Kamenik ütles ...

Jah, võis olla küll mõni teine päev. Kui palju mujal võrreldes Tallinnaga sel veebr.päeval sademeid tuli?

Anonüümne ütles ...

Türil 7mm ringis mis lume kohta on midagi aga üldiselt rohkem ei tulnud kui siis veidi aga 10mm piiri ei ületatud.