Äike ja lumi Kundas 22.03.2016Kommentaariumi link
27. märtsil tugevnes antitsüklon, mille servas saabus soe õhumass. Tugevnenud tuul viis udu ära, v.a merel, mistõttu mõned rannikualad olid veel päeva teisel poolelgi udused. Õhutemperatuur tõusis 7...11 °C-ni, kohati udustel rannikualadel oli palju kõledam.
Antitsüklon nihkub Venemaale ja hoiab paariks päevaks ilma sooja (nn absoluutne kevadpäev) ja päikeselise. Seejärel on oodata pilves ja sajust ilma.
26. märtsil kujundas ilma Läänemere kohal väheliikuv lohk. See hoidis ilma enamasti pilves ja sombuse, kohati sadas veidi vihma, Lääne-Eestis oli udune, Ida-Eestis esines ka selgimisi.
Õhutemperatuur tõusis 3...7 °C-ni, kuid õhtul langes Kagu-Eestis, kus kõige selgem, miinuspoolele. Õhtul levis udu saartest alates pea kõikjale.
Kohati ulatus pidev lumikate 10...20 cm-ni, kuid see sulab päev-päevalt vähemaks (tõenäoliselt nädala möödudes on lumi täiesti kadunud).
Norra merele jõudva tsükloni idaservas saabub Eesti kohale soe õhumass. Kuna tsüklon jääb kaugele, siis selle pilvemassid ja sadu siia ilmselt ei ulatu, aga niiskuse tõttu on öösiti ja hommikuti kindlasti mitmel pool udune, eriti saartel.
Edaspidi tugevneb Venemaal antitsüklon, mis blokeerib läänevoolu paariks päevaks, kuid seejärel on oodata uute tsüklonite või nende lohkude saabumist Läänemerele.
25. märtsil määras ilma Islandi lähedale jõudnud tsükloni lohk. See tõi niiskema ja soojema õhumassi kaasa, mistõttu pilvisus tihenes kõikjal, aga püsis olulise sajuta. Õhutemperatuur tõusis 2...6 °C-ni.
Saabuv lohk jõuab kohale, aga hääbub, mistõttu sadu jääb väheseks ja kohatiseks. Õhumass soojeneb, aga satub vastasseisu Venemaal tugevneva kõrgrõhuvööndiga. Päikeselise ilmaga võib kohati sooja tulla üle 10 °C (suurem on tõenäosus Lääne-Eestis).
Aasta eest oli ka pilvine ja sama soe ilm, lund enam polnud.
24. märtsil kujundas ilma kõrgrõhuvöönd, mistõttu ilm oli rahulik, aga külm, eriti hommikul (sisemaal -10...-15 °C). Aga Eesti ilma mõjutas ka Läänemerel asuv madalrõhuvöönd, mistõttu ilm oli eeskätt Lääne-Eestis pilvine, kohati sadas vähest lund ja udulund (lumeteri), saartel ka nõrka vihma.
Õhutemperatuur tõusis üle 0 °C, v.a Tiirikojal, kus külma antitsükloni ja Peipsilt puhuva tuule mõjul jäi alla 0 °C. Õhtul langes õhutemperatuur selgemas Ida-Eestis miinuspoolele, aga pilvises Lääne-Eestis jäi valdavalt plusspoolele.
Antitsüklon laguneb ja suureneb läänetsüklonite mõju. Üks selle lohkudest jõuab ööpäevaga Eesti kohale, kuid see laguneb. Seetõttu märkimisväärset sadu ei pruugigi tulla, kuid pilvisemaks ja soojemaks läheb ka Ida-Eestis.
Nädala lõpuks jõuab Eesti kohale soe õhumass. Selle mõjul võib päikeselise ilmaga kohati sooja tulla 10...12 °C-ni. See soe õhumass ei pruugi siiski ühtlaselt igale poole laotuda, sest Venemaal tekib jahedama õhumassiga antitsüklon.
23. märtsil määras ilma Venemaale jõudev antitsüklon. See hoiab ilma valdavalt päikeselise, kuid Läänemere kohal paiknevast frontaaltsoonist pärit õhuke pilvisus kattis suurema osa Eestist, tekitades halosid. Ilm püsis siiski peamiselt sajuta (kerge lumi saartel).
Õhutemperatuur langes hommikuks mitmel pool -10...-15 °C-ni, kuid lääne pool oli soojem: kohati saarte rannikualadel koguni 0 °C lähedal. Päeval tõusis 0 °C lähedale ja kõrgemalegi.
Edasise prognoosi osas suuri muutusi ei ole, v.a see, et oodatud sadu võib jääda nõrgaks või isegi olemata. Kuum õhumass peaks kohale jõudma 27. märtsiks – ei saa välistada, et õhutemperatuur tõuseb üle 10 °C.
22. märtsil tugevnes Soome kohal antitsüklon. Selle mõjul läks ilm selgemaks, aga kohati tekkis udu ja esines hooglund, põhjarannikul oli äikest. Selle kohta on video ja kirjeldus:
Annele Lilbok. Kell oli 5:30, kui tõusin terava sähvatuse ja mürina peale üles. Unise peaga ei saanud aru, mis toimub. Siis käis aga uus sähvatus ning kohe ka mürin ... nii 5 korda. Ma ei mäleta, et märtsis oleks välku löönud, aga täna see nii oli ja muidugi kaasnes ka tihe lumesadu. Talv on tagasi unsure-emotikon
Viimase väite kohta, et mingil põhjusel kipuvad inimesed iga väiksema ja suurema lumesaju kohta ütlema, et talv on tagasi. Aastaajad siiski ei vahetu selliste juhuslike sündmustega, vaid muutus ilmastikus ja looduses peab olema ikkagi põhjalikum.
Õhutemperatuur tõusis 0 °C lähedale.
Ees ootab veel üks külm öö ja jahe päev, kuid seejärel hakkab õhumass soojenema, sest põhjatsüklonit enam pole ja Soome kohal tekkinud karget ilma pakkuv antitsüklon eemaldub ka itta –ja tee on Atlandile avatud. Suurem sadu jääb ilmselt 25. ja 26. märtsi peale.
Nädala lõpuks peaks kohale jõudma väga soe õhumass, nii et ei saa välistada, et õhutemperatuur tõuseb üle 10 °C
21. märtsil liikus üle Eesti loodest kagusse osatsüklon, mis muutus öösel ja hommikul ilma lumesajuseks (kaugeltki kõikjal siiski ei sadanud). Päeval sadas siin-seal hooglund. Õhutemperatuur tõusis 0 °C lähedale.Rünkpilved Tallinnas. Martin Niglase foto
Paar päeva püsib veel talvine, siis läheb soojemaks, sest selleks ajaks on põhjatsüklon lagunenud. Soojenemisega on oodata ka sademeid, ilmselt lörtsi ja vihmana. Seejärel peaks kohale jõudma väga soe õhumass, milles sooja võib olla üle 10 °C.
Nädal algab talviselt, kuid läheb soojemaks.Kalmer Saar. 13.07.2014.a. kell 18:45. Muhu, Lõunaranna sadam
Nädala alguses määrab ilma veel pakaselise õhumassiga põhjatsüklon. Külma õhumassis areneb päeviti konvektsioon, mistõttu esineb lumehooge, siin-seal on ka mereefekt, sest õhk liigub loodest kagusse. Samas mõjutavad ilma ka pakaselist õhumassi ümbritseval polaarfrondil tekkinud lohud ja osatsüklonid, millest üks tormab praegu üle Eesti kagusse. Suurem on laussaju tõenäosus saartel ja Liivi lahel.
Edaspidi on sajud ilmselt kohatised ja hootised. Õhumass soojeneb tasapisi, kuid püsib veel talviselt külm (öösiti võib selge vaikse ilmaga langeda kohati -10 °C-st madalamale, päeviti on 0 °C lähedal).
24. märtsi paiku hakkab ilm muutuma: põhjatsüklon kaob selleks ajaks ja õhk hakkab liikuma edelast kirdesse. Seetõttu jõuab kohale soojem õhumass ja õhutemperatuur on valdavalt üle 0 °C. Ilmamuutusega võib sadada ka lund, lörtsi, vihma.
39 kommentaari:
Pirital padutab jälle kõvasti lund juurde!
"Ilmamuutusega võib sadada lund lörtsi ja vihma."
Kas vihje jälle väga äikesepuudulikule suvele, et suured ilmamuutused toimuvad kohatiste äikestega/sademetega, nagu möödunud suvelgi tavaks oli?
Loodaksin ilmataadilt ikka kõige osas kindlust.
--------------------------------------------------
Väga nukker on tänavune märts sademete osas olnud sademetehuvilistele, sest sajab seal, kus vastavaid huvilisi pole; aga seal, kus on, piltlikult öeldes valitseb põud.
Mandri lääneosas peaks tulema märts läinud oktoobrist kuivem, kui selle soojenemisega sooja frondi laussadu ei kaasne! Ilmselt ka aprill tuleb põuane.
Jah, üks sajuprognoos http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1324.gif, aga need muutuvad kiiresti. Praegu ei tea midagi, kas ja kui palju või mida üldse sajab.
Rando elab vähemalt praegusel hetkel padusajuvööndis, nii et üks sademehuviline saab kõik heaoluks vajaliku kätte.
Uskumatu, kuidas Ida-Eestit tänavu ikka lumega õnnistatakse...
Kehras 25 cm lund, Tallinn-Harkus ikka veel 2 cm - päris järsk kontrast. (Pidevat rünksajukate voogu Nõmme lähedalt kirde poolt kagusse oli tõesti eile kogu päeva näha)
Jah, Harkus vist ei sadanudki lund, Laagris sadas, aga alla 1 cm.
Harkus sadas eile kella 16 paiku küll, Nõmmel ka veidi hiljem sadas, aga see värske lumi sulas tumedal aluspinnal kohe kui päike välja tuli. Veebruari sajud olid Loode-Eestis piltlikult öeldes määrava tähtsusega, kas ja kui palju märtsis lund on, sest märts on Lääne-Harjumaal ja mujal loodeosas olnud ju põuakuu.
Nõmmel pole ka täna midagi sadanud.
---------------------
Mul hakkab juba kannatus suht katkema läänetsüklonite saabumise ootuses, mis on ainsad sajulootused siinkandis. Loodetavasti tuleb suvi seekord eelmistest vihmasem.
Jah, kui et sademehuvilistel olukord põrguks muutunud.
No on ju noh.
Mina Tallinna elanikuna näiteks hommikul aknast välja vaadates ei osanuks ilma andmeid omamata küll aimata, et Eesti kohal on osatsüklon. Pigem hoopis tundus tegu olevat lauge eemalduva kõrgrõhuharjaga. (Nõrk tuul lõunast, omajagu selget taevast kesk- ja kõrgpilvedega)
Hommik = antud juhul kella 7..8 vahel.
samahästi ongi tegu lauge kõrgrõhuharjaga. õhurõhk tõuseb.Harjavars on Soomes
See suur soe jääb ära tõenäoliselt. Igav anomaaliadeta niru suusakas jätkub vist maini välja.
Lõunane uuendus on suursooja taas sisse toonud, kuid sademetevõimalusi veelgi kahandanud ning kuni aprillini pole äärmises ida-Eestis sademeid üldse oodata.
@22. märts 2016 12:46
See oleks parim, mis juhtuda saaks. Loodetavasti surevad need läänetsüklonid kuni järgmise talveni välja ning tuleb 2002. või 2006. aastaga sarnane suvi, kui valitseb kauni ja rahuliku ilmaga põud ning sajab vähe, kuna sellest on juba tükk aega möödas ja oleks juba aeg ka.
Põuad, padusajud jms - küll need ükskord ikka tulevad.
@ 22. märts 2016 12:55
Olen põuaga nõus, kui ilmad on lihtsalt pilves, aga sajuta. Lausselget küll ei oota.
Aga üldiselt siiski pooldan padusadusid, kuna need lisavad tihti adrenaliini.
@ 22. märts 2016 12:55
Lisan juurde, et su kommentaar jätab mulje "aitab küll juba sellest sademetevähesuse üle vingumisest"..
@22. märts 2016 21:10
Ekstreemseid padusadusid, mis kaasnevad äikese ja muu huvitavaga, pooldan ka mina, aga (laus)vihm külmal poolaastal halli igava ilmaga, olgu ta siis tugev või nõrk, on küll viimane, mida ootan, senikauaks kuni kaev päris kuival pole(õnneks on linnavesi niiehknaa). Ma ei näe selles küll mitte midagi huvitavat/ilusat(samuti mitte põual, mil ilm on pilves), pigem häirib igapäevaelu, aga eks inimesed ju on erinevad, mistõttu maitse üle pole suurt mõtet vaielda.
@22. märts 2016 21:12
Õigesti arvasid, kuna viimasel ajal on piisavalt sadanud Ilmateenistuse kuukokkuvõtete põhjal.
@ 23. märts 2016 10:50
Märts tuleb normist tunduvalt kuivem. Võimalik, et umbes poolteist-kaks kordagi - see sõltub sellest, kui palju 25. ja 26. sajab.
Hmm, sirvisin erinevaid ilmaallikaid ning ma küll 25. ja 26. märtsiks sadu ei märganud.
See sadu on ära võetud. Ilmselt madalrõhulohk hääbub kohale jõudes, nii et sadusid ei tule või on neid vähe.
Kahju, et sademehuvilistel keerulised ajad.
Varsti on põlduritel kah. Tuleb aprillis jälle torm, ja...
GFSi lõunane uuendus näitab 30.03ks päris head äikesevõimalust Lõuna-Eestisse.
@ 23. märts 2016 11:14
Isegu kui ei saja midagi, ei tule ilmselt ka siis 2 korda kuivem. Märdsi esimeses dekaadis sadas ju Ida-Eestis rohkelt, mis tõstab/tasakaalustab üle-Eestilist keskmist.
Isegi*
Märtsi*
Merike lohutab oma reedeses ilmateates sademehuvilisi, väljavõte:
Ei taha enam suuski, ei taha enam jääd, ei taha tänavatolmu. Tulgu nüüd värskendavad
vihmad ja pärast rõõmus päike!
Reedel ja laupäeval satume Norra merele jääva madalrõhuala serva ja see olukord
pakub sademete võimalusi nii lörtsi kui vihmana. Reedel jäävad sajualad Eestist
siiski eemale, küll on lootus rohkemaks laupäeval, kui üle mere lähenevas
madalrõhulohus võib tekkida Eesti lähedal uus osatsüklon. Kui see tõeks saab, siis
saab suurem osa lumikattest hävitava löögi. Laupäeva pärastlõunal peaks ilm
tahenema ja paremal juhul ka üsna sooja päikest näitama. Suurim lootus on pühapäeval
kevadilma näha.
Pühapäeval siis tõelist kevadilma oodata, mõnes paigus 10-12 kraadi.
Oleks ka aeg juba. Talv olgu talvel, kevad kevadel, jne. Aga tundub, et aprilli alguse ilm veereb talvisesse orgu tagasi.
@ 25. märts 2016 12:12
Ilmselt Ida-, Kagu- ja Lõuna-Eestis tuleb, sest seal on pilvitus tõenäolisim, mujal on üsna pilvine/pilvevinene
Talvised ilmad peaksid ikka praegu olema, mais ja juunis enam miinuskraade ja lund ei tahaks, aprillis on lumi ja külm tavaline. Märtsis kevadet ja mais suve oodata tasub vast Vahemere ja Musta mere ääres.
Kes ütles, et ma mais suve ootan? Võibolla just natuke talviseid olusid, mida mainisid.
Jah, võib olla, lihtsalt mingis kommentaaris oli kurtmist, et jälle võib minna külmaks, aga aprillis on külmenemised ja lumesajud tavalised.
Noh, kevad on täitsa käes juba - kuldnokad juba usinalt laulavad (esimesed küll juba nädal tagasi), aga täna kuulsin esimest korda sel aastal põldlõokesi ja kiivitajaid! (Harjumaal)
HIRLAMi hilisõhtuse uuenduse järgi peaks isegi Harjumaal tulema pühapäeval üle 10 kraadi.
Kevad jah käes, kus lumi veel sulamata, seal (institutsionaalselt) kevadtalv.
Kui õhumass on ühtlaselt soe ja ilm enam-vähem igal pool päikeseline, siis on kõige soojem Loode-Eestis kui tuule asimuut on 90...240 kraadi, sest maismaa kohal soojenenud õhk tuuakse sinna. Seekord on õhumass kõige soojem Lääne-Eestis: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn422.gif
Pole kindel, kas väärarvamus taaskord või seekord mitte, kuid arvan, et läänes aitab lumetu maa kui tume aluspind õhu soojenemisele rohkem kaasa.
Võrdluseks lisan juurde, et selle lumetu maa näite korral oleks läänes ilmselt ka siis soojem, kui õhumass oleks kõikjal samade omadustega.
Satipildilt näha äikeste arengut Ida-Leedus ja Lääne-Valgevenes.
Jah, kui lund ei ole, siis ei neeldu soojus lume sulamiseks ja ei teki inversioonikihti, mis on advektsiooniudu tekke põhjuseks või on see inversioon ja sellega seotud pilvisus nõrgem - selgimiste ja seega päikeselise ilma võimalus suurem.
Postita kommentaar