Kommentaariumi link
Testi oma ilmateadmisi: http://ilm.ee/?515087 (uus test!)
20. märtsil püsis Eesti pakaselise õhumassiga tsüklonis. Öö oli enamasti selge või vähese pilvisusega ja peamiselt sajuta. Õhutemperatuur langes -16 °C-ni, kuid mitmel pool jäi siiski -10 °C-st kõrgemale, eriti rannikualadel.
Päeval jooksul arenes konvektsioon, mistõttu paljudes kohtades esines hooglund ja lumekruupe. Õhutemperatuur tõusis enamasti 0 °C lähedale või kõrgemale, kuid sajuhoogude ajal langes -3...-4 °C-ni.
Polaarfrondil tekkinud lained ja osatsüklonid kihutavad üle Läänemere kagusse. 21. märtsil saab Eesti ühest sellisest koos lumesajuga osa.
Pakaseline õhumass küll soojeneb päev-päevalt, aga jääb ikka talviseks. Selge ilmaga on öösiti mõnel pool -10...-15 °C, kuid päeviti tõuseb 0 °C lähedale, saju ajal on külmem.
Inge Baikov. 19.03.2016 kl.15.57 Raplamaa, Kumma. Pilvi jagus terveks päevaks ja mitte kübetki lund ei tulnud.
Tallinnasse jagus 20. märtsil lumeraju, kohati sadas tunniga 6 cm lund.
19. märtsil jäi Eesti põhjatsükloni pakaselisse õhumassi. Väga külm õhumass muutus päevase soojenemisega labiilseks, mistõttu arenesid rünk- ja rünksajupilved, mis puistasid mitmele poole tugevaid sajuhooge (lumi, lumekruubid). Tuul nõrgenes pisut. Päevane õhutemperatuur tõusis 0 °C lähedale, kuid sajuhoogude ajal langes -3...-4 °C-ni.
Põhjatsükloni mõju kestab veel paar päeva. See on ümbritsetud polaarfrondiga, millel arenevad lained, mõned neist osatsükloniteks. Need tormavad üle Läänemere kagusse, puistates lund. Eesti saab nendest osa rohkem 21. märtsil, kuid ilmselt satub sadu suurem Edela-Eestise, samas kui kohati jääb üldse sajuta.
Pärast 24. märtsi hakkab minema soojemaks ehk kõikjal algab kevad. Suure tõenäosusega sulab märtsi lõpuks lumi.
18. märtsi öösel liikus üle Eesti põhjast lõunasse terav front. See tõi paljudesse kohtadesse tugeva saju (esialgu vihm ja lörts, hiljem lumi), ainult saartel ja lääneranniku piirkonnas jäi praktiliselt sajuta. Vastavalt sellele püsib pidev lumikate Tallinn-Pärnu mõttelisest joonest ida pool.
Päevaks laotus pakaseline õhumass (pärit 80. laiustelt Franz Josephi maa lähedalt) üle Eesti ja muutis ilmaolud südatalviseks. Eriti külma õhumassi tõttu arenes päeval konvektsioon, sest päike soojendas maapinda üsna tugevalt. Nii tormasid üle maa raevukad sajuhood, mitmel pool lumekruupidena, vt nt Viljandi pilvekaamerat: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/.
Päevane õhutemperatuur jäi valdavalt 0 °C madalamaks, õhtul selge ilmaga langes kuni -8 °C-ni.
Talvine ilm jääb püsima ilmselt 24. märtsini, seejärel on üsna suur tõenäosus, et ilm läheb soojemaks. Senikaua jääb õhutemperatuur valdavalt alla 0 °C, tuleb ka lund juurde, laialdasemalt 21. märtsil. Kuu lõpus võivad ülekaalus olla plusskraadid ja lumikate hakata lõplikult lagunema.
Väga külmas õhumassis tekkis hulgaliselt rünksajukaid, mis suruti vastu madalat tropopausi lamedaks.
17. märtsil määras ilma põhjatsükloni soe sektor, mis oli ühtlasi antitsükloni idaservaks. Selles oli ilm valdavalt päikeseline, kuid päeval alates Põhja-Eestis pilvisus tihenes, aga püsis sajuta. Õhtul selgines ilm korraks ja siis tihenes pilvisus taas ja seekord hakkas ka sadama (esialgu vihma).
Tuul tugevnes päeva jooksul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on enamasti 3...7 °C.
Pakaseline õhumass laotub öö jooksul saju ja tuule saatel üle maa. Tugev tuul ja ilmselt ka pilved ei lase õhul siiski väga tugevasti jahtuda. Sadu ja tuisk algavad ilmselt põhjarannikult, levides kiiresti lõunasse.
Pakaseline õhumass jääb pikemaks ajaks püsima. Kui ilm selgineb ja tuul nõrgeneb, võib kohati -10 °C-st madalamale langeda, kuid päevane õhutemperatuur hakkab lähenema taas 0 °C.
Leebema variandi kohaselt soojeneb ilm pärast 23. märtsit ja võib olla kuiv (kevadtalvine ilm), karmima variandi korral tuleb kuu lõpus lund juurde, kuid ka siis peaks õhutemperatuur ikkagi tõusma.
16. märtsil saabus Eesti kohale järjekordne madalrõhulohk, mis tõi antitsüklonist sooja õhumassi kohale. Kuna see õhumass tuli külmale aluspinnale, siis arenes hommikul mitmel pool advektsiooniudu, mis püsis kohati merel ja rannikualadel õhtuni, aga paljudes kohtades siiski ka selgines.
Õhutemperatuur tõusis enamasti 3...8 °C-ni (udustes kohtades oli kõige külmem).
Soe õhumass on mõned tunnid veel siin, siis hakkab asenduma külmema õhumassiga. Pakaselise õhumassi läbimurre peakski toimuma ööpäevaga. See toob tuule tugevnemise ja ilmselt ka lumesaju tuisuhetkedega.
Antitsüklon osutus seekordi frondirohkeks (DWD).
15. märtsil tugevnes Eesti kohal antitsüklon, kuid õhumass selles oli niiske, mistõttu ilm jäi pilve, kuid püsis sajuta. Lisaks sellele püsis Läänemerel meridionaalne frontaaltsoon, mis genereeris samuti pilvi.
Õhutemperatuur oli valdavalt 0 °C-st kõrgemal, aga kuna sooja õhu kiht oli väga õhuke, jäi kõrgustikel õhutemperatuur kohati miinuspoolele.
Loodest tuleb soojust juurde ja seetõttu kevadhõnguline ilm püsib. Pärast seda tuleb antitsükloni serva mööda pakaseline õhumass, mis laotub 17. märtsi jooksul üle Baltikumi. Ilmamuutusega võib kaasneda ka suur tuisk olenevalt madalrõhulohu aktiivsusest.
Edaspidi püsib külm ja tuuline ilm ning õhutemperatuur püsib kindlalt alla 0 °C. Aja jooksul peaks tuul nõrgenema, aga lumehoogude ja mereefekti võimalus püsib. Kui ilm läheb selgeks, võivad päevad olla 0 °C lähedase õhutemperatuuriga, ent öösel võib langeda -15 °C ja madalamalegi.
Kalmer Saar. Udune päev. 10.03. oli ilm päev läbi udune, temperatuur kõikus -1 -2 vahel
14. märtsil liikus üle Eesti madalrõhulohk, mis tõi märkimisväärse ilmamuutuse. Sooja frondi eel sadas peamiselt lund, selle järel muutus sadu kohati vihmaks, aga pärastlõunal sadas külmal frondil peamiselt Ida-Eestis tugevat hooglund (üle Tartu liikus rünksajupilvede ahelik, mis tõi sinna suure saju: kl 16ks Tartus sadanud 2,7 mm). Lääne pool oli ilm selgimistega ja märksa kuivem.
Testi oma ilmateadmisi: http://ilm.ee/?515087 (uus test!)
20. märtsil püsis Eesti pakaselise õhumassiga tsüklonis. Öö oli enamasti selge või vähese pilvisusega ja peamiselt sajuta. Õhutemperatuur langes -16 °C-ni, kuid mitmel pool jäi siiski -10 °C-st kõrgemale, eriti rannikualadel.
Päeval jooksul arenes konvektsioon, mistõttu paljudes kohtades esines hooglund ja lumekruupe. Õhutemperatuur tõusis enamasti 0 °C lähedale või kõrgemale, kuid sajuhoogude ajal langes -3...-4 °C-ni.
Polaarfrondil tekkinud lained ja osatsüklonid kihutavad üle Läänemere kagusse. 21. märtsil saab Eesti ühest sellisest koos lumesajuga osa.
Pakaseline õhumass küll soojeneb päev-päevalt, aga jääb ikka talviseks. Selge ilmaga on öösiti mõnel pool -10...-15 °C, kuid päeviti tõuseb 0 °C lähedale, saju ajal on külmem.
19. märtsil jäi Eesti põhjatsükloni pakaselisse õhumassi. Väga külm õhumass muutus päevase soojenemisega labiilseks, mistõttu arenesid rünk- ja rünksajupilved, mis puistasid mitmele poole tugevaid sajuhooge (lumi, lumekruubid). Tuul nõrgenes pisut. Päevane õhutemperatuur tõusis 0 °C lähedale, kuid sajuhoogude ajal langes -3...-4 °C-ni.
Põhjatsükloni mõju kestab veel paar päeva. See on ümbritsetud polaarfrondiga, millel arenevad lained, mõned neist osatsükloniteks. Need tormavad üle Läänemere kagusse, puistates lund. Eesti saab nendest osa rohkem 21. märtsil, kuid ilmselt satub sadu suurem Edela-Eestise, samas kui kohati jääb üldse sajuta.
Pärast 24. märtsi hakkab minema soojemaks ehk kõikjal algab kevad. Suure tõenäosusega sulab märtsi lõpuks lumi.
Laagris lumikate veel püsib: lagedal 4-7 cm paksune, metsas ja puude all vähem.
18. märtsi öösel liikus üle Eesti põhjast lõunasse terav front. See tõi paljudesse kohtadesse tugeva saju (esialgu vihm ja lörts, hiljem lumi), ainult saartel ja lääneranniku piirkonnas jäi praktiliselt sajuta. Vastavalt sellele püsib pidev lumikate Tallinn-Pärnu mõttelisest joonest ida pool.
Päevaks laotus pakaseline õhumass (pärit 80. laiustelt Franz Josephi maa lähedalt) üle Eesti ja muutis ilmaolud südatalviseks. Eriti külma õhumassi tõttu arenes päeval konvektsioon, sest päike soojendas maapinda üsna tugevalt. Nii tormasid üle maa raevukad sajuhood, mitmel pool lumekruupidena, vt nt Viljandi pilvekaamerat: http://www2.folk.ee/~jaanus/cam2/.
Päevane õhutemperatuur jäi valdavalt 0 °C madalamaks, õhtul selge ilmaga langes kuni -8 °C-ni.
Talvine ilm jääb püsima ilmselt 24. märtsini, seejärel on üsna suur tõenäosus, et ilm läheb soojemaks. Senikaua jääb õhutemperatuur valdavalt alla 0 °C, tuleb ka lund juurde, laialdasemalt 21. märtsil. Kuu lõpus võivad ülekaalus olla plusskraadid ja lumikate hakata lõplikult lagunema.
17. märtsil määras ilma põhjatsükloni soe sektor, mis oli ühtlasi antitsükloni idaservaks. Selles oli ilm valdavalt päikeseline, kuid päeval alates Põhja-Eestis pilvisus tihenes, aga püsis sajuta. Õhtul selgines ilm korraks ja siis tihenes pilvisus taas ja seekord hakkas ka sadama (esialgu vihma).
Tuul tugevnes päeva jooksul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on enamasti 3...7 °C.
Pakaseline õhumass laotub öö jooksul saju ja tuule saatel üle maa. Tugev tuul ja ilmselt ka pilved ei lase õhul siiski väga tugevasti jahtuda. Sadu ja tuisk algavad ilmselt põhjarannikult, levides kiiresti lõunasse.
Pakaseline õhumass jääb pikemaks ajaks püsima. Kui ilm selgineb ja tuul nõrgeneb, võib kohati -10 °C-st madalamale langeda, kuid päevane õhutemperatuur hakkab lähenema taas 0 °C.
Leebema variandi kohaselt soojeneb ilm pärast 23. märtsit ja võib olla kuiv (kevadtalvine ilm), karmima variandi korral tuleb kuu lõpus lund juurde, kuid ka siis peaks õhutemperatuur ikkagi tõusma.
Pakaselise õhumassiga põhjatsüklon (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).
16. märtsil saabus Eesti kohale järjekordne madalrõhulohk, mis tõi antitsüklonist sooja õhumassi kohale. Kuna see õhumass tuli külmale aluspinnale, siis arenes hommikul mitmel pool advektsiooniudu, mis püsis kohati merel ja rannikualadel õhtuni, aga paljudes kohtades siiski ka selgines.
Õhutemperatuur tõusis enamasti 3...8 °C-ni (udustes kohtades oli kõige külmem).
Soe õhumass on mõned tunnid veel siin, siis hakkab asenduma külmema õhumassiga. Pakaselise õhumassi läbimurre peakski toimuma ööpäevaga. See toob tuule tugevnemise ja ilmselt ka lumesaju tuisuhetkedega.
Õhutemperatuur oli valdavalt 0 °C-st kõrgemal, aga kuna sooja õhu kiht oli väga õhuke, jäi kõrgustikel õhutemperatuur kohati miinuspoolele.
Loodest tuleb soojust juurde ja seetõttu kevadhõnguline ilm püsib. Pärast seda tuleb antitsükloni serva mööda pakaseline õhumass, mis laotub 17. märtsi jooksul üle Baltikumi. Ilmamuutusega võib kaasneda ka suur tuisk olenevalt madalrõhulohu aktiivsusest.
Edaspidi püsib külm ja tuuline ilm ning õhutemperatuur püsib kindlalt alla 0 °C. Aja jooksul peaks tuul nõrgenema, aga lumehoogude ja mereefekti võimalus püsib. Kui ilm läheb selgeks, võivad päevad olla 0 °C lähedase õhutemperatuuriga, ent öösel võib langeda -15 °C ja madalamalegi.
14. märtsil liikus üle Eesti madalrõhulohk, mis tõi märkimisväärse ilmamuutuse. Sooja frondi eel sadas peamiselt lund, selle järel muutus sadu kohati vihmaks, aga pärastlõunal sadas külmal frondil peamiselt Ida-Eestis tugevat hooglund (üle Tartu liikus rünksajupilvede ahelik, mis tõi sinna suure saju: kl 16ks Tartus sadanud 2,7 mm). Lääne pool oli ilm selgimistega ja märksa kuivem.
Soojas sektoris tõusis õhutemperatuur 6,5 °C-ni (peamiselt Liivi lahel), kuid ida pool jäi 0 °C lähedale.
Tugevnemas on antitsüklon, mille hari laotub üle Läänemere. Õhumass selles on soe, mistõttu ilm võib olla kevadine. Soe antitsüklon triivib üha enam läände, mistõttu toob see kohale ilmamuutuse: 17. märtsil läheb tuulisemaks ja oluliselt külmemaks. 18. märtsiks peaks jõudma pakaseline õhumass Eesti kohale: see tähendab tuisust ja väga külma ilma. Lund siiski ei pruugi kuigi palju juurde tulla, aga võib ootamatusi esineda.
Tuleb muutliku ilmaga nädal: esialgu on suhteliselt soe ja ülekaalus antitsükloni mõju, hiljem ilm külmeneb ja tuleb lumelisa.
Nädala alguses pääses mõjule madalrõhulohk, mis tõi väheseid sademeid lume ja lörtsina. Seejärel tugevneb uuesti antitsükloni mõju ja õhumass soojeneb – päikeselise ilmaga võib olla kevadine.
Kuna antitsüklon triivib üha kaugemale läände, siis suureneb põhjatsüklonite mõju. Seetõttu on oodata tuule tugevnemist ja sooja õhumassi asendumist väga külma õhumassiga, mis toob talvise ilma. Vastavat ilmamuutust on oodata 17. märtsil.
***
Vajalik on ehk ühe küsimuse klaarimine: Äkki oskab Ele kommenteerida: eilsed lehed ja uudised lubasid tänaseks imeilusat päikselist ilma, kuni 5 kraadi sooja ja läänetuult. Pole täna kordagi päikest näinud, puhub kõle-niiske põhjatuul, temp vaevalt 0, kusjuures EMHI mudel näitab praegugi jumala selget ilma. Meie ala peaks praegu, eilse jutu järgi valitsema laiaulatuslik kõrgrõhuala ...
V: Mitu päeva oli Eesti kohal tugev antitsüklon – see muutiski ilma pilviseks. Asi on selles, et talvistes antitsüklonites on tavaliselt ilm pilves, v.a juhul, kui õhumass on kärekülm või väga kuiv. Ka tuulise ilmaga võib olla selgem, sest see lõhub inversioonikihi.
Täpsemalt oli nii: 8. märtsil jõudis Eestisse lõunatsüklon, mis tõi siia meeletus koguses niiskust (veeauru). Pärast seda tugevnes üsna vaikse ilma saatel antitsüklon, kuid selles oli ilm rahulik – niiskus ei kadunud kuigi kiiresti, vaid pigem jäi paigale. Samal ajal jäi saabunud soe õhumass ka siia lähedusse püsima.
Öösiti õhk jahtus – tekkis udu ja inversioon. Udu arenes päeval madalateks pilvedeks inversioonikihi all. See aga soosiski sombust, pilves ilma. Inversiooni püsimisele aitas kaasa peamiselt antitsüklon oma rahuliku stabiilse ilmaga, ja idas-lõunas paiknenud soe front.
Tasapisi niiskuse hulk siiski vähenes ja soe front hääbus – 11. märtsil (reedel) läkski ilm selgemaks ja 12. märtsil oli juba enamasti päikeseline. Aga selge ilm tähendab, et õhtul ja öösel on jahtumine tugevam – tekkis jälle udu, millest siis päeval arenesid madalad pilved. Need on talvistes antitsüklonites visalt püsivad.
13. märtsil oligi siis olukord selline, et öise jahtumisega tekkis udu, mis arenes madalateks pilvedeks, mis rahuliku, stabiilse ilmaga antitsüklonis jäi püsima. Lisaks sellele jõudis Põhjalahele madalrõhulohk ühes sooja frondiga (vt http://www.dwd.de/DE/leistungen/hobbymet_wk_europa/hobbyeuropakarten.html?nn=357606). Soe front tähendab, et saabub soojem, niiskem õhumass – seetõttu tuule tugevnedes need madalad pilved ei hajunud ja niiskuse lisandumisest andis märku uduvihm (soe õhumass tuli külmema aluspinna kohale, kus siis niiskus kondenseerus pilvedeks ja uduvihmaks).
Inversiooni e õhutemperatuuri tõusu kõrgusega näeb sondeerimisandmetest: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=03&FROM=1300&TO=1300&STNM=26038
Sealt näeb sedagi, et õhk oli maapinna lähedal veeaurust küllastunud, mis viis udu tekkeni, sest jahtumine öösel ju jätkus. Päeval muutus see pilvekiht paksemaks, sest niiskust tuli juurde, tuul aga tugevnes.
Mõni aeg tagasi kirjutasin Eesti Loodusele antitsüklonite artiklis nii: Inversioon ja sudu. Jahtumine öösel või talvel suurtel laiuskraadidel tingib omakorda inversiooni, sest aluspinna lähedal tekib külm õhukiht, mille kohale jääb soojem õhk. Selline olukord takistab õhu segunemist ja soodustab linnapiirkonnas saaste kogunemist. Sageli põhjustab inversioon ka pilves ja sompus ilma, seega ei saa siis nautida antitsüklonile omaseks peetavat selget ilma.
Sellised ilmad on meil tüüpilised sügisel ja talvel, sest jahtumine on siis tugev ja olud soodustavad inversiooni, mistõttu väga kõrgest õhurõhust hoolimata võib lauspilves (kiht- või kihtrünkpilved) ja vahel udune ilm püsida päevi. Inglise keeles on selle kohta isegi omaette väljend: anticyclonic gloom.
82 kommentaari:
Tere Jüri,
Kui kaua see talvine periood kestab ja millist temperatuuri see tähendab?Keilas näiteks.
Kas talvine periood ainult õhumassi tähenduses, ehk et see väljendub ainult õhutemperatuuris? Midagi muud talvist pole tulemas?
Tere. Talvine on see nii temperatuuri kui sademete osas: kuna ilm on esialgu väga tuuline, siis on tuisu võimalus suur (17.-19. märtsil), hiljem on temperatuur väga madal (selge vaikse ilmaga -20 kraadi võimalik, pärast 19. märtsit) - see siis Eesti mastaabis.
Jah, see jääb pikemaks ajaks kestma, võib olla nädalaks või kauemaks, eriti siis, kui mõni sukelduja või läänetsüklon jääb läänemere kohale täituma. Leebema variandi kohaselt võib pärast 23. märtsit soojemaks minna.
Esialgu peaks olema õhutemperatuur 0...-5 kraadi ja tuisune või lumehoogudega (17.-19. märts), hiljem muutub tuul vaiksemaks ja päeval võib selge ilmaga õhutemperatuur 0 lähedale tõusta, öösel selge vaikse ilmaga -10...-16 kraadi - see lõik Keila kohta.
Märts ongi vist Eesti kõige kontrastsem kuu ilma osas - võib olla kas südatalv või südasuvi. On olnud ju aegu, kui ilm vastab pakaselisele jaanuariööle(-30 kraadi) ja samas ka täiesti tavalisele juulipäevale(+20 kraadi). Temperatuuride varieeruvus ~50 kraadi.
Jah, muidu peetakse selleks kuuks aprilli, aga siis ei ole registreeritud -30 kraadi, muid talviseid olusid, sh ekstreemset tuisku ja lumetorme, on küll olnud, samuti suurt kuumust.
@ 14. märts 2016 16:40
see küll rõõmustav pole, eriti taimekulturistidele.. pakane tuleb siis suures osas eestis palja maa peale, sest lähipäevade +4..+8 kraadine soe ühes päikesega ning hiljem lisanduva tuule tõttu sulatab/aurutab lund lagendikelt jõudsasti.
hiljem sulab see sügavalt läbikülmunud pinnas jälle üles ning põllumasinatel tuleb kündmisega oodata, kuni kõik taheneb.
------------------
sakus lumi tänasega kahanenud 2 cm-st metsade all/servades kuni 5 cm lagendikel, sest soe tuul oli ju tänagi üsna tugev. õnneks ei paistnud täna siin eriti päikest.
esialgsetel andmetel on järgmisest nädalast õnneks lootust läänetsüklonitele. see pikk põuavõitu ja stabiilne ilm tüütab kiiresti ära. vürtsi lisab iga päev eri ilmega pilvisus.
Eks need toovad lund ja tuisku siis. Laagris tuul nii soe ei olnud ja lume paksust ei kahandanud, aga märjaks muutus küll - ilmselt jääkiht kaitses lund.
Mai võib samuti äärmiselt kontrastne olla. Väga hea näide 2014. aastast, mai algus oli väga jahe, mitmel pool tuli lund ja päevane maksimum jäi 2-4 kraadi vahele. 2 nädalat hiljem mõõdeti Kundas maikuu soojarekord - 33,1 kraadi.
@ 14. märts 2016 21:28
Lühidalt - kevad on kontrastne, st võib vahel esindada kõiki aastaaegu.
Kas see kevadpakane võib põhjarannikule jälle rohkelt lund tuua, kuna oleme siis tsükloni mõjus, siis peaksid ju tingimused soodsad olema?
Jah, mereefekt võib küll ilmneda, sest saabuv õhumass on väga külm võrreldes merega.
Samas on praegu vastukaaluks vaatamata kirdetuulele Nõmmel ikka veel ligi +2 kraadi.
Jah, sest õhumass on alumises osas soe, aga juba paarisaja m kõrgusel on külm - kella 1 paiku hakkas Laagris kerget lund sadama.
Ei taha uskuda, et mingi suur külm tuleb, sest praegu on näha juba lõunamaalt saabuvaid linde. Halvimal juhul tuleb vast -15 kraadi kusagil ürgorus ära, aga alla selle küll ei usu.
@ 15. märts 2016 12:00
Ega pilves ja tuulise ilmaga loomulikult ei tule sellist külma. Selleks peab ilm olema tuuletu ja selge.
Jah, see pakaseline õhumass annab tuulise pilves ilmaga vast -2...-7 kraadi, aga kui selgineb ja on tuulevaikne, siis paljudes kohtades öösel-10...-15 kraadi, kohati võib olla -20 kraadi, päeval võib tõusta 0 lähedale.
"...aga kuna sooja õhu kiht oli väga õhuke, jäi kõrgustikel õhutemperatuur kohati miinuspoolele."
Kas 0-isokas oli suht ühtlaselt samal kõrgusel üle Eesti, või oli ka suuri kõrvalekaldeid? Ning kas tänane madalpilvisus tähistaski selle kihi ülempiiri ja õhtune selginmine märgatavaid muutusi selle kõrguses?
Ei olnud küll päris ühtlane (tundub, et lõuna pool oli sooja õhu kiht õhem, sest põhjast on pealetungil soe õhumass), aga siiski suurt kõrvalekallet ei leidnud.
Jah, need pilved olid õhumasside piiriks (front ei pea tingimata aluspinnaga lõikuma, vaid selle kalle võib olla nii väike maapinna suhtes, et on sisuliselt paralleelne - atmosfääris olevad hüppekihid, nt termokliin inversioonikihis on justkui selline maaga paralleelne front, mis ei lõiku kuskil maapinnaga).
Tänud!
Tallinnas Nõmmel läks kella 0 ja 1 vahel pilve ja on praeguseni, kuid pilvisus hõreneb - hallist on saanud valkjas.
Kahju, et eilne selge püsima ei jäänud - oleks ehk 10 ja + kraadi mõnel pool päris kindlasti ära tulemas.
Huvitav kas Lääne- ja Loode-Eestis jõuab lumi enne pakast peaaegu täielikult sulada? Harku jaamas lumikate ööpäevaga kahanenud 3 cm, Pärnus 5 cm; seal lund pole.
Oletame, et ööpäevaga kahaneb Harkus veel 4 cm ja ülejärgmisega taas 3 cm, jääb järele 3 cm.
NB! Mida õhemaks lumi sulab, seda kiiremini sulamine jätkub, sest tume aluspind jõuab üha lähemale.
---------------------
Kl 13 Heltermaal sooja juba üle 9 kraadi!
Ärasulamisele andmed veel ei viita.
Irja Hanschmidt
8 tundi · Rovaniemi, Finland ·
Eile oli soojarekord siin Lapis, meie naabervallas Pellos +11,3 kraadi...saab näha kui soojaks täna läheb smile-emotikon Päike särab ja hetkel +6 smile-emotikon
Raudselt sajab jälle idas rohkem, kuna seal lund ju rohkem ;)
Nõmmel sooja ikka kenasti üle 2 kraadi, kuigi ilm on selge,kuid samas üsna tuuline.
Laagris on vesi vähemalt pärast päikeseloojangut olnud tahke - miinuskraadid.
Mind hakkab juba täitsa huvitama see Laagri, peaks kohe külastama seda erilist paika. Kui mujal Eestis valitsevad talvisel ajal tugevad plusskraadid, on seal ikka miinustes, kui mujal sajab vihma, siis seal tuleb ikka lund. Kui muidu on Loode-Eesti kõige äikesevaesem piirkond, siis Laagris võrdub aktiivsus Ida-Eestiga jne.
@ 17. märts 2016 1:13
See +2, mida mainisin, oli õhus. Maapinnal võis siingi miinuses olla, kuid see jäi kindlaks tegemata.
PS!
Ma pole 10:29 kommenteerinu. (Võid IP järgi veenduda selles)
sakus on juba massiliselt kiudpilvi. sati järgi nähtuna peakski põhjarannikul pilve minema umbes tunni-paari pärast.
Jah, see oligi maapinnal, sest pärast kommentaari ümbrust uurides selgus, et katustel sulas lumi edasi, kuid maapinnal oli kõik ammugi külmunud ja ülimalt tahke.
Tuleb jah tuisune ilm: http://www.weatheronline.co.uk/cgi-bin/expertcharts?LANG=en&MENU=0000000000&CONT=scan&MODELL=gfs&MODELLTYP=1&BASE=-&VAR=prty&HH=18&ARCHIV=0&ZOOM=0&PERIOD=&WMO=, satelliidipilt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/
Loodetavasti tuleb see karmima ilmaga stsenaarium, sest sellest põuast on juba siiber ausaltöelda.
Aga jah, mis siin ikka loota, raudselt ei tule, sest ootan ju pikisilmi - sadudega on ju siiani nii läinud, et läheb risti vastupidi lootustele.
Nõme käsitlus siin. Talve ei saa olla ega tulla, sest päike käib kõrgelt, varsti hakkab suvi. Juba jaanuaris ei pidanud talve saama olla sest päike tõuseb kõrgemale, ja Keevallikul oligi õigus. Septembris kui päike käib sama kõrgelt kui praegu oli 24 kraadi sooja, seega on talvine ilm võimatu. Uskuge Keevallikut, ta on täpne! Allikas keeb, mull-mull!
@ 17. märts 2016 19:32
Talve pole olnudki, juba veebruari algusest saadik, kuna püsiv lumikate sulas ju tookord ära. Vahepeal toimusid lihtsalt kevadised "talve" tagasitulekud, ent kevad ise on juba ammu käes ja kohe algab suvi. Selle kirme, mis nüüd eeloleval ööl maha sadama peaks, sulab sama kiiresti nagu 2014. aasta juuni ollus. Seega suurt vahet pole ju, päikese käigu järgi loeks mina juba praegu aega suveks.
Jaanuari lõpuga algas paljude arvates hilissügis, sest oli soe ja sombune, päikest minimaalselt.
Samas Laine, Helle jt on määratlevad aega 26. jaanuarist kevadtalveks, v.a saartel. Klimatoloogid käsitlevad seda talve osana.
Rääkige mida tahate, kuid minu jaoks on talv siis, kui lumi on maas ja seda ta siin mandril juba üle kuu aja ka on.
Suvi on minu jaoks siis, kui üle poole puudest on lehes ning kestab seni, kuni enamus puid on veel rohelises leherüüs.
Seega olgu kasvõi praegusest kuni näiteks kasvõi maini veel korralik lumi maas, on minu jaoks ikkagi talv.
--------------------------
@17. märts 2016 20:03
Iseasi, kas üldse midagi hullumoodi sajab Mõõdukalt peaks sadama vaid Viru- ja Jõgevamaal. Mujal peaks sajuhulgad tühised olema.
@ 17. märts 2016 20:32
Minu jaoks on talv, sest püsiv lumikate on juba üle kuu aja siin mandril olnud.
Meeleolu on üsna sama, mis 3 aastat tagasi märtsis.
Mis jutt see on? Eestis pole juba kolm aastat talve olnud! Ega me Lõuna-Euroopas ei ela, mil detsembris on 12,5 kraadi sooja, jaanuaris tuleb korraks lumi maha, ning veebruaris algab kevad. Parimal juhul võite seda Lõuna-Euroopa talveks nimetada, kuid meie elame ikkagi põhjas ja siin on(õigemini oli) kohane kolm kuud jutti püsivat lumikatet ja pakast! Nüüd on aga 2016. aasta ja tõelist põhjamaa talve ei saa enam tulla nagu 17. märts 2016 19:32 kommenteerija ütles, mida kinnitavad ka kolm viimast talveta aastat.
Laagris algas kell 22.10 kerge vihma- ja lörtsisadu, mis tugevneb.
Nõmmel samuti. Siiani sajab ja juba üsna tugevalt. Positiivne on see, et tegu on prognoosivälise sajuga, kuid negatiivne see, et enamuses vihmana.
Igatahes peaks mandril hommikuks olema värske lumi maas, eelkõige sisealadel, idas võimalik 5 cm juurdekasvu, läänes oluliselt vähem.
Jah, Laagris jäi sadu ka maksimaalselt (kuivaks) lörtsiks, siis muutus uuesti vesisemaks ja nüüd, pisut pärast keskööd, on uduvihm.
See sadu annab tagajärgedes juba tunda, lumi on Nõmmel kõigest õhtuga umbes 2 cm sulanud. Iseasi kas ka lumekaardil see sajumõju kajastub. Mulle tundub, et need lumemõõturid asuvad varjatud kohtades; hästi ei tahaks uskuda küll, et läinud ööpäevaga, mil ilm oli näiteks Tallinn-Harkus üsna tuuline ja ööpäevaringselt plussis, on lumi sulanud ainult 1 cm jagu, ehk et 0,4 mm tunnis...
Minu mõõtmistulemus lagedal andis kahanemiseks 3,5 cm. Homseks ilmselt veel 5 cm, kuna ilm veelgi soojem ja tuulisem olnud.
------------------------------------------
Tundub, et külmenemine algab Tallinnas alles siis, kui sadu lõppenud on, ehk et lund juurde ka seekord ei tule. Aina sulab ja sulab, aga juurde vaat ei raatsi sadada..
Harkus on väga avatud koht, foto mõne päeva eest: http://www.upload.ee/image/5653772/DSCN6931-001.jpg (lagedal on lihtsalt lund rohkem). Laagris on lund vast 2-3 cm ööpäevaga vähemaks jäänud, metsas ja puude all on lund kõige vähem.
Lumesadu jõuab küll kohale: frondil on tugev lumesadu.
Soome radarilt on näha tuule pöördumist tähistav usjas sajuala, mis liigub muust sajust erinevalt edelasse. Teised liiguvad riivamisi mööda siit kagusse. Tänu selle usja sajuala erandlikule liikumisele on seetõttu ainus lähiaja lumesadu andev sajuala Tallinnas.
@ 18. märts 2016 1:27
Päris ühtlane lumikate. Umbes selline oli ka minu lagendik 3 päeva tagasi, täna on seis 50-50, ehk et rohutuustid soojasaartena täiesti väljas.
Ja nagu karta oli, on see sajuala enne Tallinnat kiirelt hajuma hakanud.
Väike-Maarjas juba 2 tundi korralik lumeraju, sest seal lund kõige rohkem. Saartel ilmselt seepärast ongi sajuta koguaeg, et seal lund pole. (Tean, et jabur jutt, aga samas klapib ju kõik)
Aga okei, ma nüüd magama, sest sadu enam Tallinnasse ilmselt ei jõua. Need Soomest saabuvad pilved hakkavad ka ilmselt Soome lahe lõunaosas kiirelt lagunema. Parem ei raiska oma uneaega "tühjade kätega jäämise" peale.
Iseasi, kas see kadedus Väike-Maarja ees laseb uinuma jääda. Samas saarte sademehuvilistele tunnen kaasa.
Head ööd praeguseks!
Siin Kagu-Eestis tuli ööga lund juurde õnneks ainult 1cm, mis juba praegu päikese käes kiiresti sulab.
Lumekaardilt ongi näha, et Tallinn-Harkus on lumikate peaaegu kadunud - vaatamata frontaalsadudele on lund kõigest 2 cm järele jäänud.
Vihm ja tuul käsikäes on agarad sulatajad.
------------------------------
Samas on Väike-Maarjas ainsa jaamana lumikate paksenenud, 1 cm võrra.
Nõmmel pole pärast kella veerand3me midagi eriti sadanud, umbes taoline olukord nagu kell 09:44 kommenteerinuga. Mõned üksikud hooglumed on siit hommikul üle liikunud, aga need on kestnud paar minutit.
Suuri lootusi enam sadudele siinkandis ei panegi.
Mis kevadest te räägite, Põltsamaal täitsa talv. Täna on olnud tuisk tuisu järel, kõrvalteed on pinnatuisust kohati täiesti umbes.
Mis talvest te räägite, Tartumaal täitsa kevad. Täna on olnud päike päikese järel, kõrvalteed on päikesepaistest kohati täiesti kuivad.
Tänased teated on jah senimaani olnud talvised, v.a siin üks kommentaar. Öösel sadas küll lund, hooti päris tugevasti, aga ilmselt tuul viis kaasa selle, ja mingit olulist lumikatte kasvu ei olnud. Päeval jooksul on sajuhood olnud lumekruubised.
Lumikatte sulataja on sooja õhu advektsioon (soe õhumass), sest lumi neelab tugevasti soojuskiirgust (käitudes peaagu musta kehana). Vihm sulatab lund harva, sest üleantav soojushulk on väga väike (vihma temperatuur on enamasti 0 kraadi, mis lumele sajab). Tuulega on nii ja naa - kui suhteline niiskus on madal, siis tuul pigem soodustab aurumist, aga auramisega keha jahtub, sest auramiseks vajalik soojus võetakse keha, nt lume, siseenergiast. Kui aga suht.niiskus on väga kõrge, siis võib tuulel olla üsna märkimisväärne sulatav mõju.
Prantsusmaal olles räägiti täpsemalt lumikatte bilansimudelist ja näidati välipraktikates seda, mis lumikatet kasvatab ja kahandab.
@ 18. märts 2016 14:55
Seda kevade ja tolmkuivuse juttu mine räägi saarlastele, sest seal on juba põuane olukord tekkinud.
Võiks jah korralik kauakestev padulaussadu vihmana üle Eesti käia, see peseks Eestimaa puhtaks!
Saaremaal kasemahl lippab, vaher kinni juba.
Miks ilmateenistuse radaritel on Soome maakonnad peal, kuid Eesti omad mitte? See teeks ju radaril orienteerumise lihtsamaks. Kas see on nii keeruline radarile lisada maakonna piirid?
Mis siin keerulist on. Eesti kaardil on 8 linna peal
Nende järgi võimalik orienteeruda küll.
Eesti ise ongi paras Soome maakond
mereefekti asemel hoopis "sisemaaefekt".
GFS'i järgi kisub märtsi lõpp juba päris kuumaks.
Oh õudust.. põuale lisandub veel võimalik kuumus kah veel.. Looderannikul ja saartel kisub olukord juba põlduritele ohtlikuks.
Tallinnas Nõmmel on tänane päev sajuta olnud, sest ainus tänane sajupilv möödus siit 2 km ida poolt. Piirilinn missugune!
@ 19. märts 2016 12:23
Õhumass on mereefektiks tõenäoliselt liiga soe, muud võimalust ei oska pakkuda, sest sisemaal ju konvektsioon vohab ning seda ka Soomes. See näitab, õhumass iseenesest on ju labiilne.
See pakaseline õhumass jah labiilne eeskätt päeval: 1,5 km kõrgusel -15 kraadi, aga päeval tõuseb maapinna lähedal 0 lähedale. Selline kihistus soosib õhu vertikaalset liikumist.
Nii eile kui täna oli neid piirikohti palju, sest sajuhoogude tabatud ja sajuta jäänud alasid mõlemaid on palju.
Aga Tallinn on piiripealisuses vaieldamatult esikohal. Tundub, et tallinna ümbruses jääbki lumikate varsti Eesti õhimaks, sest mujal tihti sajab, aga siin 1 kord ja vähe (nagu täna) või üldse mitte.
HIRLAMi mudel näitab imekombel isegi Tallinnasse lund, aga reaalselt ilmselt taas ei tule või mööduvad riivamisi. 2 mm sademeid näitab/näitas mudel siia ka tänaseks, aga pooles Tallinnas on endiselt NULLIRIDA. Ida-Tallinnas ilmselt tuli mõni kümnendik sadu ära.
Lisan juurde, et Vilsandil on/oli lund samapalju kui siin Tallinnas, aga erinevalt siinsest sadas/sajab Vilsandis lund täna juurdegi.
Väike-Maarjas ja Jõgeval peaks lund olema taaskord enim lisandunud; seda nii täna kui kumulatiivselt.
miks siis pole mereefekti?
Akadeemilised pead on arvanud selle piiripealsuse kohta, et see kehtib vaid meridionaalselt liikuvate sadude korral, eriti poolmeridionaalse tsirkulatsiooni korral, muudel juhtudel on tegu kinnituste otsimisega (confirmation bias).
850 hPa isoterm oli öösel ligi -16 kraadi: http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=europe&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2016&MONTH=03&FROM=1900&TO=1900&STNM=26038
Kui vaadata seda, mida mereefektiks vaja (https://en.wikipedia.org/wiki/Lake-effect_snow Wind shear all), siis selgub, et ilmselt tuulenihke tingimus ei ole täidetud: Directional shear is one of the most important factors governing the development of squalls; environments with weak directional shear typically produce more intense squalls than those with higher shear levels. If directional shear between the surface and the height in the atmosphere at which the barometric pressure measures 700 mb (70 kPa) is greater than 60 degrees, nothing more than flurries can be expected. If the directional shear between the body of water and the vertical height at which the pressure measures 700 mb (70 kPa) is between 30 and 60 degrees, weak lake-effect bands are possible. In environments where the shear is less than 30 degrees, strong, well organized bands can be expected.
Sondeerimisandmed täpselt tuulenihke tingimuse puudumist ei kinnita, aga kahjuks on andmeid vaid ühe kellaaja kohta ööpäevas. Veel, mida võiks mõelda: Fetch - The distance that an airmass travels over a body of water is called fetch. Because most lakes are irregular in shape, different angular degrees of travel will yield different distances; typically a fetch of at least 100 km (62 mi) is required to produce lake effect precipitation. Generally, the larger the fetch the more precipitation that will be produced. Kuna õhk liigub otse põhjast lõunasse, siis on ilmselt Soome lahe laiusest pisut vähe, aga kui õhk liiguks loodest kagusse või kirdest edelasse, läbib see Soome lahel märksa pikema vahemaa ja tingimused on siis paremad sademete tekkeks. Kui vaadata seda, millal on mereefekt olnud tugevaim, siis ikka kirdest edelasse või loodest kagusse liikuva õhu korral.
tänud, lootust mereefektiks enam ilmselt polegi, sest õhumass on edaspidi lisaks ka soojenemas.
soome laht on jah paras nuhtlus - piisavalt lai, et ilm just nõnda ära rikkuda, et ilmahuvilistel hari punaseks kütta. küll hajutab soomest saabuvaid äikeseid, samas takistab kohapeal uute teket; ollakse rannailma ootel, aga tuul puhub soome lahelt kargust asemele; ollakse pakase ootel kuuvalguses, aga tuul puhub soome lahelt soojust/sula asemele...jne-jne-jne. seda loetelu võikski jätkama jääda. saku elanikuna ehk tundliku ilmaga põhjalooderanniku elanikuna kirun jah soome lahte; lääne-eestlased läänemerd tervikuna, kelledest saarlased omakorda ka liivi lahte. (viimane rikub ju eelkõige saaremaa ilma)
ÜKS JA AINUS positiivne asi ongi mere puhul - konvektsioon ehk äikesevõimalus.
----------------------------------
piiripealisus on vahel ka muude suundade puhul ilmekalt jälgitav olnud.
kinnituste kohta niipalju, et neid tulebki ju otsida, et need oleksid kui asitõendid minu öeldule. või kuidas?
Kirde-Eestis on mereefekt täitsa olemas ning seal võib õige mitu cm lund hommikuks juures olla.
Loodenurgas oli kella 21 ajal olnud päris tugev lumepagi idast - isegi kuni 16,5 ms idatuult.
Jee,peale 24-ndat algab kevad.Veel mõned päevad kannatada.Kuigi ka eile oli päikese käes ikkagi mõnusalt soe.
Pigem las tulgu jah kevad. Lumesadudeta miinustes periood on sedasi ju mõttetu. Olgu siis vähemalt soegi.
----------------------------
Radareilt näha, kuidas sajuala taaskord Tallinnast riivamisi möödub :D
Kinnituste otsimise kohta on selgitus antud nt https://en.wikipedia.org/wiki/Confirmation_bias ja http://rationalwiki.org/wiki/Confirmation_Bias, viimasest: Confirmation bias, also known as Observational selection or The enumeration of favorable circumstances is the tendency for people to (consciously or unconsciously) seek out information that conforms to their pre-existing view points, and subsequently ignore information that goes against them, both positive and negative.
Jah, Soome laht on idaosas laiem, seda peaks radaripildilt nägema.
Loodest tulev sajuala tuleb otse Tallinna peale.
Siin oli ka kriitikat, miks pole radaripildil Eesti maakondi märgitud, aga Soomes on. Jah, see on kindlasti õigustatud, eriti kuna Ilmateenistuse töötajad on ka sellepärast pahased olnud või märkusi teinud. Lisaks pole veekogudena kujutatud Võrts- ega Peipsi järve (mõnes arvutis on piirjooned näha, aga mitte kõikides). Puudusi on kahjuks radari kaardil jah. Loodetavasti tegeletakse selle probleemiga.
Kõik Eesti linnad(47tk) võiksid samuti radaril mängitud olla, kasvõi punkti või toonina(Testbed), kui nimedega liiga kirjuks läheb. Vastasel juhul pole sellest mingit kasu ohtlike ilmastikunähtuste korral, kui on vaja kiiresti orienteeruda. Hetkel on isegi minul raskusi oma täpse asukoha määramisel.
Jah, see ongi suureks probleemiks. Edastan need murekohad.
Tallinnat tabas meeletu lumeraju - 40 min sadas mitu cm lund. Selles mõttes on jah piirilinn, et mõlemal pool linna ei saja.
sakus pole mingit raju olnud, kella 4 ajal tuli natuke lund, aga maha suurt ei jäänud midagi. jüri-maardu kandis või sealt paar km idas peaks olema vist üle 10 cm lund lisandunud, sest rünksajupilved(e rida) asusid umbkaudu sealkandis, kus sadas mitu tundi tihedat lund ning sadu jätkub seal.
see tugev lumesadu liigub otse väike-maarja suunas.
@ 20. märts 2016 15:09
ja siis veel ka kõik suuremad teed ka märgitud?
Pirital on 3 tundi pmst lakkamatult lund sadanud, mis nüüd küll nõrgeneb, kuid radari järgi peaks varsti taas tugevamalt sadama hakkama. Ilm täiesti talvine.
20. märts 2016 15:09
Jah, kasvõi maakonnakeskused. Minul läheb ka ikka aega, et täpselt kindlaks teha, kus minu kodukoht radaril asub. Linnade lisamine ei saa ju nii raske olla. Äkki peaks keegi ilmateenistusele märkuse tegema?
kui üldse, siis palju homme lund oodata?
Jah, see märkuse tegemine ettepanekute vormis oleks asjakohane. Kes ühineksid? Palun saatke e-kiri mulle, siis saaks täpsemalt läbi rääkida, kuidas ja mis vormis selle ettepaneku teeme.
Lisasin foto ka sellest lumerajust (kahjuks sel hetkel hakkas sadu lõppema).
Igal pool ei pruugi sadada, ilmselt satub saartele ja Liivi lahele suurem sadu (76% tõenäosus), aga võib olla tuleb ka mujal midagi. Lisaks sellele siis hoogsajud, mis praegugi siin-seal olemas.
kahju.
sakus arvestan siis pigem nullilähedase sajuvõimalusega. hirlam näitab, et maardu kandis peaks sadu varahommikuni jutti kestma. ei või siis kõigest paargend km edela- ja läänepoole tulla, eks...
mis linnajaos sa selle lumeraju pildi tegid? pirital?
kas sul on andmeid maardu-jõelähtme ümbruse lumekoguse kohta?
Jah, sajuvöönd püsib seal. Aga uusi sajualasid tekib juurde, ilmselt satub päeval midagi sinnagi.
Koordinaate ei otsinud, aga lähim koht on selline peatus: http://plaan.spin.ee/#bus/1a/a-b/18806-1. Üks tuttav elab Kiius, seal sadas päeva esimesel poolel mõned cm lund. Mõni väitis, et kuni 14 cm lund võis tulla maksimaalses vööndis.
ei sattunud :(.
@ 20. märts 2016 16:42
Jah, 1 kuu ja 2 päeva pikka ootamist tasus ära, et suur sadu otse ka Tallinnasse jõudis.
Viimati oli Tallinn eelisseisus piiripealisusega 18.veebruaril jäävihmaga. See 18. veebruari juhtum oli siiski tunduvalt parem kui eilne, sest siis jõudis sadu mitte ainult Tallinna kirde ja idaossa, vaid kõikjale linna ja lähiümbrusesse.
Postita kommentaar