pühapäev, 24. jaanuar 2016

4. nädala ilm (25.–31.01.2016)

Kommentaariumi link

31. jaanuaril määras ilma jätkuvalt Norra merel paiknev tsüklon. Selle lõunaservas oli nii selgimisi kui pilves ja sajuhoogudega hetki (lumest vihmani). Õhutemperatuur langes hommikul kohati alla 0 °C, päeval sooja 1...3 °C, õhtul enamasti 0 °C lähedal.

Jaanuari lõpp OHP-s (http://www.obs-hp.fr/welcome.shtml).

30. jaanuaril kujundas Eesti ilma Norra merele jõudnud tsükloni lohk, mis tõi õhtuks tuule tugevnemise ja suure vihmasaju (päeval oli näha ka päikest). Saabunud soojemas õhumassis püsis õhutemperatuur 3...7 °C. Lumi on suuremas osas juba sulanud: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/.
Väga suurejoonelist ilmamuutust võis satelliidipildil jälgida eeskätt Prantsusmaa kohal (seda mõjutas ookeanilt saabunud aktiivne polaarfront). See päev sai üle elatud Lyonis: hommik oli ebatavaliselt udune, mistõttu linna ei näinud üldse, keskpäevaks muutus ilm päikeseliseks ja väga soojaks, kuid siis tihenes pilvisus ja õhtuks jõudis kohale tugev vihm.
Eesti ilma määrab järgneval paaril päeval endiselt Norra mere tsüklon, milles õhumass jahtub (suureneb lörtsi ja märja lume võimalus). Sellega peaks uus tsüklon liituma 2. veebruariks. See toob uuesti sooja ja niiske õhumassi koos vihma ja tugeva tuulega. Tekkiv ühistsüklon jääb ilma kujundama samuti mitmeks päevaks, ja õhumassi jahtumisel suureneb lörtsi ja lume võimalus.


30. jaanuaril võis erakordselt intensiivset ilmamuutust Prantsusmaal jälgida satelliidipildil (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).





Lyon hommikust õhtuni. Kolmandal pildil on näha konvektiivseid kõrgrünkpilvi, mis näitavad labiilsuse olemasolu ja aktiivse sünoptilise protsessi tulekut. Viimasel pildil on As mamma, mis kaasneb aktiivse frondiga ja näitab intensiivse saju lähenemist. 

29. jaanuaril määras Eesti ilma kõrgrõhuhari, mis tõi veidi rahulikuma ilma, eriti sisemaale, aga õhumass püsis soe, nii et õhutemperatuur jäi 1...5 °C vahele. Ilm oli enamasti pilves ja kohati sadas vihma.
Norra merele jõudis uus tsüklon. See toob tormise ja sajuse ilma, Sooja õhumassi tõttu on ülekaalus ikka vihm, aga hiljem, õhumassi jahtudes, võib tulla ka lörtsi ja märga lund. Uut tormist tsüklonit on oodata veebruari alguses, see hoiab ilma jätkuvalt soojana.

Joosep Tammemäe lisas 2 new photos albumisse "on the edge".23. jaanuar kell 13:52 · 

28. jaanuaril jõudis Eestisse tsüklon, mis tõi sajuse (nii vihm, lörts kui lumi) ja tormise ilma, õhtul läks alatest saartest selgemaks. Õhtul tugevnes tuul puhanguti kuni 31 m/s (Osmussaarel), vt ka kaht tuule maksimumi Soome lahel: http://on-line.msi.ttu.ee/uus_/. Õhutemperatuur oli 3...7 °C, kuid õhtul veidi langes, mistõttu sadu muutus lumisemaks.
Tsüklon eemaldub Loode-Venemaale, mistõttu hommikuks muutub ilm rahulikumaks ja kuivemaks. Norra merele saabub uus ja sügavam tsüklon, mis toob tuule tugevnemise ja taas soojema õhumass, mis küll tasapisi jahtub. Ülekaalus on siiski kõikidel päevadel plusskraadid ja vihm või lörts, nii et talvist ilma pole veel niipea ette näha.

Triinu Sarv. Lumesaju päev 24.01.2016. Pildid tehtud teekonnal Tallinnast Türile. 

27. jaanuaril tõi madalrõhulohk uued vihmasajud (kohati sadas ka lörtsi), kuid õhtuks eemaldus suurem sadu itta. Õhutemperatuur oli 1...5 °C.
Seeria järgmine tsüklon jõuab ööpäeva jooksul kohale, tuues tormise ja sajuse (vihm, lörts) ilma. Jälgimiseks: https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET. Edasise prognoosi osas ei ole olulisi muutusi.

Kalju Kotkas. Testisin drooni. Udupilvedes sai ära käidud. 25 jaanuar 2016. Ääsmäe

26. jaanuaril jõudis Eestisse madalrõhulohk koos sooja õhumassiga. See tõi vihma ja jäätuvat vihma, kohati oli sadu tugev, õhtuks eemaldus suurem sadu itta. Õhutemperatuur tõusis 0...3 °C-ni ehk kõikjal plusspoolele.
Soe ja sajune ilm jätkub, sest ilma määrab läänetsüklonite seeria.

Kollased ja oranžid alad radaripildil on tekkinud sulamispiirist, mistõttu kaja ei vasta sajuintensiivsusele. Satelliidipildil on näha sooja õhumass areaal läbipaistmatu valge pilvemassina (väga suure vertikaalse ulatusega pilvestik).

Jäätuv vihm Tartus. Fotolt ei ole sadu otseselt näha, aga võib siiski kindel olla, et sel hetkel sadas mõõdukat vihma, kuid õhutemperatuur oli -0,5 °C. Regina Alberi foto

25. jaanuaril määrasid ilma järjestikused madalrõhulohud soojade frontidega. Päeva jooksul püsis õhutemperatuur stabiilne ehk samades piirides nagu eelmisel päeval (0...-8 °C), õhtul isegi külmenes kohati Lääne-Eestis, kus arenes udu.
26. jaanuarist kuni veebruarini on õhutemperatuur kõikjal enamasti üle 0 °C, sajab valdavalt vihma, mõnel hetkel võib ka lörtsi või märga lund tulla (suurema tõenäosusega 29. jaanuaril). Mõningast jahenemist võib oodata veebruari algul.

Andres Tuzberg. millega tegu muu maja kohal [Vasalemmas] oli see.
Väljavõte Eesti looduse haloartiklist (järgnev käib antud juhul siis kuu kohta): Seniidikaar on ilusaim värvidega halovorm. Sellel eristub hästi roheline toon. Vahel nimetatakse seniidikaart ka pilvenaeratuseks või äraspidiseks vikerkaareks. Selle tekkimiseks on vajalikud samasugused plaatjad jääkristallid (liistakud) nagu sappide puhul, ent valgus siseneb neisse põhitahu kaudu ja väljub külgtahu kaudu. See nähtus võib ilmneda ka jääprismade puhul.
Seniidikaar ei moodusta täisringi, kuid viimase puhul saaksime rääkida juba üliharuldasest Kerni halost, mida pildistati esimest korda maailmas alles 2007. aastal Soomes. Seniidikaar saab tekkida ainult siis, kui päikeseketas on horisondist vähemalt 32,3° madalamal . Kuna see halovorm päris seniidis siiski pole, on vahest täpsem nimetus „seniidilähedane kaar”.

Tuleb soe, sajune ja tuuline ehk ägedate tsüklonaalsete rünnakutega nädal (algamas on uuesti sünoptiline sügis või hoopis varakevad?).
Nädal algab veel talviselt: sajab veidi lund, enamikes kohtades püsib õhutemperatuur alla 0 °C, kohati rannikualadel on soojem. 26. jaanuariks see olukord muutub: kohale jõuab madalrõhulohk sooja õhumassi ja ühes sadudega (alguses, kui üldse, võib olla lumi ja lörts, kuid hiljem juba vihm); kõikjal tõuseb õhutemperatuur üle 0 °C.
Soe, sajune ja tuuline või tormine ilm peaks püsima veebruarini. Enamasti sajab vihma, aga aeg-ajalt võib ka lörtsi tulla, kui tsüklonite või nende lohkude vahele kiilub veidi jahedam õhumass.

 Kairo Kiitsak. Tugev lumesadu Jõgeva linnas 24.01.2016

Grenobles on alanud kevad ja ilmad peaksid õige varsti suviseks muutuma. 24. jaanuar oli vastupidiselt Eesti tuisusele ja sajusele ilmale tuulevaikne, soe ja peaaegu pilvitu. Vaade ühele linnale lähedal asuvast mäe tipust.

88 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Varakevad, sest pööripäev ju möödas.

Jüri ütles ...

Mõned jälle ütlevad, et hilissügis, sest pärast seda algab uuesti talv. Mõlemad seisukohad võivad osutuda ju õigeks.

Anonüümne ütles ...

Minule isiklikult ikkagi varakevad. Lisaks enam kui kuutagusele pööripäeva asjaolule oleks kevad ka seetõttu, et kuu aega pidevat õiget Eestimaist talve on seljataga.
Seda nii emotsionaalselt kui ka mõneti loogiliselt.
2014. aastal igatahes lõppes talv 7./8. veebruariga ning ka sest alates oli kevadetunne.

Teine asi on jah siis, kui tuleb uus pikk külmalaine, mida ka ootan; kasvõi märtsis.

Anonüümne ütles ...

@ 25. jaanuar 2016 11:07
Neljapäeval ja laupäeval võib sooja tulla koguni 5 kraadi. Kui juhtub ka päikest olema, siis on väike lootus uuteks kuupäeva rekorditeks ning meeleolu on päikesega veelgi kevadisem.

Anonüümne ütles ...

Seoses kliima soojenemisega tuleks aastaaegade määramisel midagi ette võtta või muuta definitsioone, kuid olen täiesti nõus, et sügiseks algavat sulaaega enam nimetada ei sobi, kuna pööripäev seljataga. Üsna adekvaatne tundub kevadtalv(vt), kui praegune soe jääb pikemalt kestma: Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s.o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist.

Jüri ütles ...

Sellest pööripäeva argumendist ei saa aru hästi: jah, pärast pööripäeva hakkab päev lühenema või pikenema (oleneb, kas jutt on suvisest või talvisest pööripäevast), aga aasta kõige soojem või külmem aeg tavaliselt ikka järgneb pööripäeva (või olen millestki valesti aru saanud?). Jah, pööripäevast on möödas küll enam kui kuu aega, aga paistab, et ajafaktor hakkab olulist rolli mängima ikkagi hiljem, vt http://www.upload.ee/image/5509102/keskmine.png, seega kuni vähemalt veebruari keskpaigani on tsirkulatsioon tähtsam.
Kliimamuutus tähendab kindlasti, et praegune aastaaegade süsteem (8 klimaatilist aastaaega) ei sobi, vaid tuleks neid definitsioone muuta.
Piia Postil oli pööripäevade kohta huvitavaid mõtteid, püüan üles leida.

Jüri ütles ...

Piia Post: Kui on ainult kaks aastaaega, mis vahetuvad päikeseseisakute ajal, siis kuidas neid kutsuda? Nad pole kumbki ei suvi ega talv. Kui aga rääkida kahest aastaajast võrdpäevsusel vahetuvatena, siis üks neist oleks külm poolaasta ja teine soe. Kuna meil on suur osa ilmadest importilmad, siis määrab aastaaegade vaheldumise tegelikult atmosfääri tsirkulatsiooni režiimi vaheldumine sooja poolaasta ja külma poolaasta režiimi vahel. Need vahetused toimuvad tavaliselt aprillis ja oktoobris. Tegelikult pole päikeseseisakud mingid pööripäevad, sest peale päikese näiva liikumise ei muutu miski. Juba nimi ütleb, et miski ei muutu, vai seisab. Kõige suuremad muutused toimuvad looduses ikkagi võrdpäevsuste ümbruses (päeva väga kiire pikenemine, kiired temperatuurimuutused, tsirkulatsioonimuutus jne).

Anonüümne ütles ...

Juhul, kui sellest pööripäeva jutust aru ei saanud, siis 2 lühiselgitust:

1. Päevad pikenevad - järelikult kevadtalv/varakevad.
2. Talv seljataga - nüüd kevad.

Näide:
2002.aastal algas oktoobri alguses talv. Lõppenuks see novembris, siis alanuks hilisügis, kuna pööripäev on ees. (Päevad lühenevad)

Jüri ütles ...

Aga need järeldused ilmselt ikkagi ei kehti (päeva pikenemisest tulenev ajafaktor hakkab rolli mängima alles veebruari keskel või teises pooles).
Jaak Jaaguse arvamus:
Klimaatilised aastaajad võeti Eestis kasutusele 1960ndate aastate alguses. Need olid toodud Eesti NSV agrometeoroloogilises teatmikus (1962) Evald Maanvere poolt ja Ants Raigu poolt (Raik, A. 1963. Klimaatilised aastaajad Eestis. TRÜ toimetised, 144. Geograafiaalaseid töid III, lk. 33-44). See polnud ilmselt nende autorite idee, vaid seda oli juba varem välja käidud tollase Nõukogude Liidu uurijate poolt. Klimaatiline aastaaeg pole meteoroloogiline vaid klimaatiline mõiste. See võeti kasutusele, et täpsemalt kirjeldada ilmastiku sesoonseid iseärasusi. Sügise, talve ja kevade vahel on mitmesuguse ilmastikuga perioode, mida võib jagada omaette klimaatilisteks aastaaegadeks. See jaotus on puhtalt subjektiivne ja igaüks võib kindlate kriteeriumide väljapakkumisega esitada alternatiivseid jaotusi. See on sarnane mistahes teadusliku klassifikatsiooniga, mis võib meeldida või mitte. See pole kellelegi kohustuslikuks kasutamiseks.
Eeltalv on ebapüsiva ilmastikuga periood enne talve ehk püsiva lumikattega perioodi algust. Kevadtalv on aga lumikatte sulamise periood. Üksikutel aastatel on neid tõesti raskesti eristada. Alternatiiviks oleks kõik need kolm aastaaega defineerida kui talve.
Muidugi on meie ilmastik väga muutlik, mis põhjustab ka klimaatiliste aastaaegade järjestuses segadust. Kui ma ise neid olen määratlenud, siis olen alati lähtunud kindlatest kriteeriumidest, mille alusel kas lugeda või mitte lugeda näiteks eeltalve saabumist. Tõesti on nii, et mõningal juhul sügisesele külmaperioodile järgneb pikk sulaperiood ja eeltalve on väga raske määratleda. Toodud klassifikatsioon töötab paremini kontinentaalsema kliimaga aladel ja halvasti näiteks Eesti läänerannikul, kus püsiva lumikattega perioodi ehk talve kitsamas sageli üldse ei esine, vaid eeltalv läheb sujuvalt üle kevadtalveks. Seega ma ei hakka klimaatiliste aastaaegade skeemi praegu õigustama ja toetama. Seal on palju probleeme. Kuid on olemas kriteeriumid nende eristamiseks ja kes soovib, võib neid kasutada.
Juba lõppenud aastaaeg ei saa uuesti alata, millest tuleneb ka see, et kui, siis algab kevadtalv ja pärast lume sulamist varakevad, mitte pole asi pööripäevades (õigemini tuleks neid nimetada päikeseseisakuteks ja võrdpäevsusesteks).

Anonüümne ütles ...

Pööripäev on teatud mõttes õige mõiste - päevad pööravad pikenemise/lühenemise suunas. Tõsi, seda küll astronoomilises tähenduses

Anonüümne ütles ...

Praegu algavat sula oleks sel juhul kõige õigem nimetada vast ikkagi kevadtalveks.

Anonüümne ütles ...

sakus sajab lund.

Anonüümne ütles ...

Posu hoiatusi Eestile homseks antud: tuisk, tugev lumesadu, tugev tuul ja jäide.

Anonüümne ütles ...

Neljapäevasest tormist on riismed arvutatud - homsest tuulest tugevamat ilmselt ei tulegi.

Jüri ütles ...

Jah, ju siis on arvutatud need lohud ja tsüklonid esialgsetest nõrgemateks või põhjapoolsemaid teid pidi liikuvateks ja sellest ka nõrgem tuul.

Anonüümne ütles ...

sakus kraade 0,8 ja sajab/tuiskab täiesti vihma, mitte lörtsi. ilmselt on kõrgustes soojemgi õhk.

Anonüümne ütles ...

Paistab, et sama seis on üle Eesti, sest Rakvere juures, kus on radari järgi tugevad sajud, seal maantekaameratest vaadates just eriti lumine küll ei tundu.

Jüri ütles ...

Jah, kollane, oranž ala radaril on sulamispiir (10. slaid ja edasi http://www.ametsoc.org/chapters/oregon/Minutes/2011/2011_10_29_Meeting/2011_10_29_Weagle-Pyle.pdf), mis annab tugeva kaja, aga see ei vasta tegelikule sajuintensiivsusele.

Anonüümne ütles ...

Tartus hetkel totaalne jäävihm :-(

Jüri ütles ...

See (tekkinud jäide, kiilasjää) hakkab päeva jooksul sulama.

Anonüümne ütles ...

kahju et sakus jäävihma ei sadanud, viimati juba 2 aastat tagasi.

Anonüümne ütles ...

Täna läks ilm kõikjal sulale. Siin ennustasin 19. päeva ehk ca 3 nädalat tagasi oma 7. jaanuar 2016 18:28 kommentaaris, et sulale läheb 23. jaanuari paiku:
https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=8266256373673197042&bpli=1

Kokkuvõttes võib öelda, et ma palju mööda ei ennustanud, arvestades, et ilmaennustamisel on 3 nädalat määramatusest tulvil, nagu varsti kraavid veest.
Seega toimib see külmaperioodide 4 nädala - 1 kuu täitumise piiri järgi ennustamine päris hästi. Siit midagi abiks ilmatarkadele ;).

Jüri ütles ...

Jah, see on märkimisväärne. Edastan vastava info ka Ilmateenistusele ja teen ettepaneku see koheselt kasutusele võtta.

Anonüümne ütles ...

@ 26. jaanuar 2016 15:53

Jah, täppi läks. Kuna uuesti külmaks läheb või ei lähegi? Ning kaua praegune kevadtalv veel kestab?

Anonüümne ütles ...

Need liigaastaajad tekitavad ikka tohutult segadust tegelikult. Toon ühe näite. Oletame, et blogi autor soovib praegu pealkirjaks panna "4 nädala ilm - kevadtalv", kuna hetkesed prognoosid ei näita kusagilt talve tagasipöördumist, kuid me ju teame, et pikki ennustusi ei saa usaldada. Möödub kaks nädalat, ning talv on tagasi veel lumisema ja pikema pakasega kui eelmisel korral ja kestab seekord jutti märtsi keskpaigani. Mis nüüd? Tuleb kõikide eelnevate nädalate postide pealkirju hakata muutma ning asendada kevadtalv hoopis talvega? Saate ehk aru kuhu ma tüürin - kui kasutad liigaastaaegu, pead olema hiromant praeguste definitsioonide põhjal. Kõige rohkem huvitab mind see, miks need üldse kasutusele võeti ja kellele nende liigaastaaegade määramine nii maru hädavajalik on, kui need nii suurt segadust tekitavad? Kas lihtsam ei oleks nimetada lihtsalt 4 aastaaega(kevad, suvi, sügis, talv) ja võtta viimase 30-aasta keskmine temperatuur ning vastavalt sellele nimetada iga kuu kas siis kevad-, suve-, sügis- või talvekuuks. Ja juhul kui peaks nt kõik talvekuud plusskraadides olema, siis nimetada seda lihtsalt soojaks talveks, samamoodi kevade, suve ning sügisega.

Jüri ütles ...

Mingil põhjusel kasutatakse 8 aastaaja süsteemi, ju sel on mingi väärtus olemas (andmetöötlus jms, vt alljärgnevalt lingilt). Kulla Kivil oli 7 aastaaega, kusjuures tal jäi vist eeltalv välja, aga ikkagi.
Neid ei nimetada liigaastaaegadeks, vaid üleminekuaastaaegadeks või klimaatilisteks aastaaegadeks, vt ka http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:m-rC7VUwZkYJ:www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/jaagus98.html+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
Et tekitab segadust, eriti kliimamuutuse kontekstis või Cfb kliimatüübi puhul, siis jah, seda kindlasti. Jaak kirjutas oma arvamuses ju ka, et sel süsteemil on palju probleeme ja õigustama ta seda ei hakka, nii et eks igaüks teeb nii nagu ta paremaks peab.

Anonüümne ütles ...

HIRLAMi öine uuendus näitab neljapäevaks saartele ja looderanniku sisealadele korralikku raju, merest rääkimata.

Anonüümne ütles ...

@ 26. jaanuar 2016 16:43
Oleneb tsüklonite seeriast. Kui see piirdub praeguse seeriaga, siis külmaks miinuskraadide tähenduses läheb tõenäoliselt juba järgmise nädala jooksul.
Kui ka teine seeria tulekul, siis tuleb üle-üle järgmise nädalani oodata.

Anonüümne ütles ...

@ 27. jaanuar 2016 9:28

Miks mitte ei võiks need seeriad järest sügiseni kesta nagu möödunud aastal? GFS näitab praegu selgelt, et kui siia jõuabki külm, siis ainult korraks tsüklonite tagalas, sest uued lastakse üksteise järel pidevalt teele. Pealegi prognoositaks postitiivset NAO indeksit lõpmatusse.

Anonüümne ütles ...

Lumi kaob ikka päris kiiresti. Eile oli juba esimeset korda sel aastal linnulaulu kuulda.

Jüri ütles ...

Juba on kevad täies hoos (nii Eestis kui Grenobles).

Anonüümne ütles ...

Jah, hilissügisest on asi üsna kaugel. Seda nii emotsionaalselt kui ka muudelt asjaoludelt.

Anonüümne ütles ...

@ 27. jaanuar 2016 9:52
Seda prognoositi juba sügisel. Aga vot mis juhtus, jaanuar tuleb hoopis keskmisest külmem.

Jüri ütles ...

Jah, jaanuar võib pikaajalisest keskmisest tunduvalt külmem tulla (2-5 kraadi?). Aga kuulutame siis kevade alanuks ehk talve siis ei saa enam tulla?

Anonüümne ütles ...

Praegu ongi see koht, kus peab hiromant olema. Me ei tea ju, kas järgmine nädal lõppeb tsüklonite seeria nagu Ilmateenistus prognoosib või mitte. Nii lühikest sulaperioodi kohe varakevadeks tituleerida poleks vast ka õige.

Anonüümne ütles ...

Linnud laulavad täitsa ju, kevad alaku. Lihtsalt vahel satub ka külmemaid päevi sisse.

Anonüümne ütles ...

Aga mis saab siis, kui läheb nii nagu juhtus 2013?

Anonüümne ütles ...

GFS viimane väljund näitab, et see prognoositud külm kestab järgmine nädal vaid mõned päevad ja juba laupäeval saabub uus ports soojust. Kui nüüd kevade alanuks kuulutame, siis ei saa muidugi lõppenud aastaaeg tagasi tulla. Küsimus on selles, kas kevad algab praegu või on see soe ajutine.

Anonüümne ütles ...

Põltsamaal küll veel kevade lõhna pole, sula on küll, aga ikkagi ilm väga jahe ja linnud ka täitsa vait.

Jüri ütles ...

Prantslased ütlevad, et praegu on südatalv, sest on külm ja talvele omaselt päikeseline ja vaikne, aga eestlase jaoks on vähemalt päeval küll suvi (vaikne, päikeseline, +17 kraadi, foto http://www.upload.ee/image/5514924/DSCN6836-001.jpg), nii et hinnangud ilmale on erinevad.

Anonüümne ütles ...

Jah, hinnangud on erinevad. Ma eestlasena +17 kraadist selge ilmaga päevamaksimumi küll suveks ei pea, sest siin on see kevade teises ja sügise esimeses pooles täiesti tavaline ning lühikeste käistega hakkab külm. Ma usun, et enamik eestlasi nõustuks, kui nimetada hoopis >=20 kraadist päevamaksimumi suvepäevaks, >=25 kraadist südasuviseks päevaks ja >=30 kraadist vahemereliseks või troopiliseks suvepäevaks.

Jüri ütles ...

See jaotus on siis päevamaksimumide järgi, sest 17 kraadi on Eesti suvel ka täiesti tavaline.

Anonüümne ütles ...

möödunud suvel jäi juunis-juulis seegi +17 enamus päevadel enamus kohtades kättesaamatuks - seega kuumalaine missugune.
-------------------
minule isiklikult algab suvesoojus +18 kraadist, südasuvine soojus +24 kraadist ning kuumus 28 kraadist.

Anonüümne ütles ...

Kuidas homse tormiga lood on?

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus on igatahes homseks oranži hoiatuse väljastanud.

Jüri ütles ...

Mõnes kohas Grenobles oli kindlasti ka 18 kraadi sooja, sest ilm oli päikeseline ja tuulevaikne.

Üks variantidest: http://tinyurl.com/gsjydau

Anonüümne ütles ...

Kadestan. Hea meelega tuleks ajutiselt Grenoblesse siinsetest plägastest oludest :/.
Päikest pole Tallinnas juba alates 23. jaanuarist üldse näha olnud, kirgast päikesepaistet aga 22. jaanuarist.

Saabuv(ad) torm(id) ongi mulle vast ainus meeleolu tõstev aspekt praeguste lirts-lärts-niuhti-matsti ilmade puhul.

Anonüümne ütles ...

@ 27. jaanuar 2016 20:05 lirts-lärts-niuhti-matsti

xD. Aga äkki saame juba järgmine laupäev selle aasta esimese kevadiselt sooja kõrgrõhkkonna kätte? http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2401.gif

Jüri ütles ...

x ja suur d. Tegu on harjaga, õhumass ei ole väga soe, aga soojavõitu http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2402.gif, õhutemperatuur ilmselt tuleks sellega nullilähedane.

Anonüümne ütles ...

Tartus näitab termomeeter praegu +8.0 C...

Anonüümne ütles ...

Ilmajaamas pole veel 6 kraadigi käes, aga uuest kuupäeva rekordist on siiski vaid 1 kraad Tartus puudu:
http://ilm.pri.ee/päevarekordid

Anonüümne ütles ...

tsükloni kese liigub otse põhjaranniku suunas sat24-lt vaadatuna (asimuut umbes 280 kraadi)

Anonüümne ütles ...

Mnjaa Tartu saab täna uue päevarekordi, veebruari alguses läheb külmemaks vist jälle.

Anonüümne ütles ...

Äkki peaks praegust aastaaega nimetama Sügiskevadtalveks.

Anonüümne ütles ...

või siis hilissügisvarakevadtalveks. sest ilm on minemas tormiseks, iga päev sajab vihma, samas lumi on veel maas, kuid see sulab pidevalt, linnud laulavad juba, paljudes kohtades temperatuur üle +5 kraadi on/on olnud. kõik see vastab ju mu toodud üliliitsõnale.
või on hoopis praegu uue mõistena eelkevad?

Anonüümne ütles ...

Paistab, et aastaringselt on 5+ temperauurid tavaliseks saamas. Isegi pärast pakaselist kuuajalist talve läheb hopsti palavaks. Jaanuarikuu keskmine on tänavusel kuul alates 26. kuupäevast pidevalt kerkinud.

Jaanuari amplituud tänase seisuga 37 kraadi.

Anonüümne ütles ...

@ 28. jaanuar 2016 14:13

Tavaline juba praegu. Eesti pikaajaline keskmine on ju 6,0 kraadi.

Anonüümne ütles ...

paistab et torm jääb mandri sisealadel puhanguliseks tuuleks. rannikul ning sisemaast viljandis ja v.maarjas on võimalus tormisteks puhanguteks. (vastavalt 30% ja 90%)
30 m/s jääb väga tõenäoliselt kättesaamatuks, sest tormitsoonis pole rünksajukaid.

Anonüümne ütles ...

28. jaanuar 2016 17:15
Osmussaare 30,7 m/s, rünksajukaid on küllaga (minu teada tuli Saaremaalt isegi teateid äikesest)

Anonüümne ütles ...

õnneks osmussaarel siiski tuli 30 m/s ära (30,7)

Anonüümne ütles ...

uskumatu, kuidas murphy minu kallal tegutseb - ma ei tea juba mitmes kord postitan kellegagi täpselt samal ajal!

Jüri ütles ...

Selle auks tõsteti siin klaase.

Anonüümne ütles ...

Mis Äikesehuviliste lehest saanud on?

Jüri ütles ...

See on endiselt alles: http://aikesehuvilised.ee/ ja ligipääs on selle sisse olemas. Kui on huvi, siis tagasi jõudes võib midagi kirjutada.

Kalle in the sky with diamonds :) ütles ...

Äikesehuviliste foorum on samuti alles. Ootab uusi ja huvitavaid postitusi! http://aikesehuvilised.ee/foorum/

Anonüümne ütles ...

Tänavusest jaanuarist saab ülikülm soojarekordi(te)ga kuu.

Anonüümne ütles ...

Ülikülm vast mitte, sest nüüdsed sulailmad on olnud prognoositust isegi soojemad. Pidevalt plussis ööpäeva keskmine kergitab kuu keskmist, sest jaanuari norm on miinustes.

Anonüümne ütles ...

Ja jälle hakkab see veider jama pihta, et Tallinna ümbruses sajualad kiirelt hajuvad..

Anonüümne ütles ...

jüri sõnade kohaselt ilmselt orograafiline mõju. sakus hetkel täiesti sajuta. kella 16.15 ajal oli nõrgapoolne sadu, see tänase päev maksimum.

hommikul päike paistis kuni kella 12-ni ning sooja oli 5 kraadi.

Anonüümne ütles ...

Viljandis ei haju küll miskit. Juba ca 2 tundi pidevalt kallab lahinal.

Anonüümne ütles ...

Ilm on ikka nii külma- ja lumehuviliste vastu kui veel üldse võimalik saab olla. Vaadake radarilt, kuidas heleroheline kaja seisab lihtsalt Eesti kohal paigal, millel pole kusagilt lõppu näha. Kui praegu oleks miinuskraadid, siis tõenäoliselt saaks enamus riigist meetrised hanged kätte ühe sajukorraga, aga intensiivsed laussademed tulevad ju alati just siis, kui temperatuurid on kergelt plussis. Detsember oli rekordiliselt soe, nüüd jaanuri lõpus mõnitatakse veel soojarekorditega ja veebruaris algab vist päriskevad.

Anonüümne ütles ...

Tule siia Tallinnasse, siin ei saja küll miskit, sest siin seisab hoopis "sajuaken" paigal.

Tallinna elanikuna on pigem probleem selles, et intensiivsed laussajud tulevad siis, kui Tallinnas midagi ei saja.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti saate mu eelmise kommentaari teisest lausest õigesti aru.
----------------------
Homse sademetekaardi võite mõtteis juba ette koostada. Suurim summa ilmselt Viljandis, väikseim ongi siin Tallinnas.

Anonüümne ütles ...

Veab ju siis, kui ei saja?! Ma olen hetkel hädas, kuidas õue saada. Sajaks siis vähemalt midagi tahket, aga kes küll seda vihma veel igatseks?

Anonüümne ütles ...

@ 30. jaanuar 2016 18:12
Kuidas kellelegi. Tallinnas Nõmmel oli küll äsjane talv kõike muud kui "Murphy poolne mõnitamine". Pidevad miinuskraadid ning kuni 40 cm lund. Peaaegu ülepäeva oli päikest näha - nüüd oota viimast nagu segane. Viimane päikeseloojang oli 22. jaanuaril ega uut niipea loota pole, sest pilves ilmad jäävad seni kuni läheb kas uuesti miinustesse külmaks või kuni saabub tõeliselt soe päriskevad.

Seega olen mina küll läinud talvega rahul. Sademete osas on siin Nõmmel sulle vastupidine olukord, ehk et plusskraadidega sajab muust Eestist vähem, miinuskraadidega rohkem.

----------------------------------

Siin ikka veel ei saja.

Anonüümne ütles ...

@ 30. jaanuar 2016 18:30
Mina igatsengi. Just seepärast, et tugevad sajualad siin tihti hajuvad. Vaata radareid; siis näed, millest "jahun".

Usu või ära usu, kuid eilsest sajust pole Nõmmel midagi järel - pidev tugev tuul ja päevane päike on oma töö teinud. (Hein rohumaadel sahiseb)

Anonüümne ütles ...

Kui ma lume- või talvearmastaja oleks, siis ma ilmselt küll kuu ajaga rahul poleks, kuna see aeg on ju niivõrd lühike. Mõtlen praegu, et kui suvi peaks nii lühike tulema, siis ma auraks vist küll masendusest ära.

Anonüümne ütles ...

Kas seal põhjas on siis tõesti nii suur põud, et hädasti vihma vaja? Suur kogus lund just sulas ära ju. Mina isiklikult vihmas kui ilmanähtuses küll mingit võlu ei näe, kui teda just ränkades kogustes ei tule. Imbub lihtsalt maasse ja kogu lugu ju.

Anonüümne ütles ...

Oleneb, mida suveks pidada. Kas kõrget õhutemperatuuri või hoopis rohelist loodust?
--------------------------------------
Praegu võiks iga päev paduvihma ladistada; tuginedes viimaste aastate kogemustele, kipuvad kaevud pärast sooje talvi kuivale jääma.

Anonüümne ütles ...

@ Esimesele 30. jaanuar 2016 18:46-le
Sellest lumesulaveest pole ju tolku kui tuul selle taas "kuivaks puhub" ning midagi juurde ei saja.

Teiseks olen üsna kindel, et praegune sajuerinevus Tallinna ja muu Eesti vahel on sellinne, et see teeb selle läinud paksu lume sajuhulga tasa. Ehk et suladeta perioodi jätkudes olnuks lund täna üle Eesti rohkelt.

Ka ülehomne sadu paistab jäävat sinna kus täna niigi metsikult sadanud on...
------------------------------
Nüüd hakkas ometi Tallinnas sadama, kuid see on hetkel väga nõrk.

Anonüümne ütles ...

Jah, pean ikka silmas selliste selliseid suvesi nagu olid 2010, 2011, 2013, 2014 aastail - kuumad, rajud jne.

Anonüümne ütles ...

Nojah, minul pole siin Lõuna-Eestis veel kunagi kaev tühjaks saanud, seetõttu ei näe ka vajadust sajuks.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas hakkas nüüd lõpuks üsna tihedalt sadama - õigemini tuiskama, kuna tuul ikka üsna tugev.

@ 30. jaanuar 2016 18:54
"Kuidas talv, nõnda suvi" põhjal tuleks vaid juuli korraliku suvega, muud kuud praeguste ilmadega.

Anonüümne ütles ...

@ 30. jaanuar 2016 19:37

Kuidas nii? Ideaalne analoog praegusele on 2014. aasta nagu eelmistes postides sai mainitud. Või on veel ligem variant pakkuda?

Anonüümne ütles ...

Eeldatavasti see analoogaastate põhjal ennustamine alati ei toimi. Täitsa võimalik, et hoopis juuni tuleb kuum ning juuli-august külmad.

Anonüümne ütles ...

Noh, Nõmme elanik, kuidas nüüd radarit vaadates hetkeolukorda (natuke enne kella 23se seisuga) kommenteerid?

Anonüümne ütles ...

tartu maratoni korraldajaile paras; võtku õppust, et südatalv pole veebruari lõpupooles nagu kesksuvi pole augusti lõpupooles!

maraton olgu suusailmaga, mitte mingi kuupäevaga!

Anonüümne ütles ...

Homme on taas lootust päikeseloojangut näha/pildistada. Kui peaks superhästi minema, siis ka täna.