pühapäev, 17. jaanuar 2016

3. nädala ilm (18.–24.01.2016)

Kommentaariumi link
24. jaanuaril tõi Läänemerele jõudnud madalrõhulohk lumesaju, kohati oli sadu intensiivne, sh ka Tallinnas, sest tugeva frontaalse mõjutuse korral ei määra aluspind ega orograafia kuigi palju. Viimast asjaolu tuleb arvestada ka järgmiste sadude korral. Õhtuks suurem sadu lakkas.
Õhutemperatuur tõusis keskpäevaks kõikjal üle -10 °C, saarte rannikualadel püsis kohati jätkuvalt 0...2 °C. Õhtuks oli Lääne-Eestis enamasti 0...-5 °C, rannikualadel kohati veidi üle 0 °C, ida pool kuni -10 °C (kagunurgas).
Sarnases vahemikus (0...-10 °C) peaks püsima õhutemperatuur ka järgneva ööpäeva jooksul, aga 26. jaanuariks jõuab järgmine madalrõhulohk soojema õhumassiga Eesti kohale ja kõikjal on oodata üle 0 °C. Ka sellega kaasneb märkimisväärne sadu, mis algul võib olla lume ja lörtsina, ent hiljem vihmana.

Ülle Loog. 24.01.16 Kavilda

24. jaanuaril jätkus Grenobles soe ja päikeseline ilm. Vaade ühelt lähedalasuva mäe tipust kirdesse ja itta.

23. jaanuaril mõjutas ilma veel itta nihkuv kõrgrõhuhari, kuid Läänemere jõudnud madalrõhulohk tõi pilvisuse tihenemise ja õhtuks mitmel pool lumesaju.
Õhutemperatuur tõusis hommikuks kohati saarte rannikualadel 0 °C-ni, sisemaal oli enamasti -10...-20 °C (soojem oli Lääne- ja Harjumaal), Ida-Eestis kohati, eriti Virumaal, kuni -27 °C. Päeval oli õhutemperatuur enamasti -2 °C-st läänerannikul -15 °C-ni idaservas, kuid saarte rannikualadel registreeriti ka üle 0 °C. Õhtul püsis õhutemperatuur enamasti päevases vahemikus.
Loode-Venemaal arenev külm tsüklon pidurdab sooja õhumassi ittaliikumist, aga ilmselt vaid paariks päevaks. 26. jaanuaril on oodata õhutemperatuuri tõusu üle 0 °C ilmselt kõikjal. Ilmamuutusega kaasneb esialgu lumesadu ja tuisk, kuid hiljem sajab vihma. Soojad, vihmased ja tuulised ilmad püsivad arvatavasti jaanuari lõpuni.
USA idaranniku lumetormi otseülekanne https://www.youtube.com/watch?v=vYsUNJI-zoA ja satelliidipildi animatsioon: http://www.ssd.noaa.gov/goes/east/ne/h5-mloop-vis.html.

Marju Kiris, As Dimedium. Saaremaa 16.01.2016 kell 9.49


Vaade Mont Blancile umbes 1700 m kõrguselt 23.01.2016 Genfi lähedalt. Ilm juhtus olema jalustrabavalt hea, mistõttu nähtavus oli üle 100 km.

22. jaanuaril määras ilma Kesk-Euroopast lähtuv kõrgrõhuhari. See muutis ilma selgemaks, aga endiselt sadas mõnel pool lund.
Õhutemperatuur langes hommikul enamasti -10...-20 °C, Virumaal -25 °C-ni, kuid kagunurgas ja kohati rannikualadel oli soojem. Päeval oli külma enamasti -10...-17 °C, õhtul külmenes Virumaal kuni -28 °C-ni, mujal vähem.
Kõrgrõhuhari mõjutab ilma veel paar päeva, seejärel peaks külm periood läbi saama ja ilm oluliselt soojenema, sajunema. Sademeid ja tuult võib tulla ohtralt. Muutustelaine on satelliidipildilt selgesti jälgitav valge kontinentaalse pilveribana: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.


Varmo Lindepuu (https://www.facebook.com/varmofototuba). See vikerkaare värvi kujutis rohelise maja korstna juures ei ole ufo vaid halo nähtus
Kommentaar (Eesti looduse artiklist): Ebapäikesed ehk päikesesapid on ühed kõige sagedasemad 22-kraadise halo kaaslased. See halovorm kujutab endast värvilisi laike mõlemal pool päikese- või kuuketast, viimase puhul nimetatakse neid ebakuudeks ehk kuusappideks. Laigu sisemine osa on punane või oranž, saba aga valge või kergelt roheline või sinine. Enamjaolt ilmnevad sapid loojuva päikese ajal.
Päikese- või kuusapid tekivad siis, kui kiud- ja kiudkihtpilvedes või teemanttolmus on palju plaatjaid jääkristalle (väga õhukesed jääprismad), mille põhitahud on aluspinnaga enam-vähem paralleelsed. Sel juhul siseneb valgus jääkristallidesse külgtahkude kaudu ja kaldub, nagu 22-kraadise halo puhul, esialgsest suunast vähemalt 22° kõrvale. Kuna kõige vähem kaldub kõrvale punane valgus, on sappide päikese- või kuupoolne osa punakas. Samal ajal need jääliistakud tavaliselt võbelevad, mistõttu sapid on püstsuunas rohkem või vähem välja venitatud. Kui võbelus on väga tugev, nimelt suuremate jääkristallide puhul, võivad sapid muutuda 22-kraadise haloringi osaks. Nõnda on nende kahe halovormi vahel mõnikord keeruline vahet teha.
Juhul, kui päikese- või kuuketas asub horisondist üsna kõrgel, üle 10°, peegeldub valgus ka jääkristallide põhitahkudelt (jääkristalli sees), sestap kaldub valgus oma esialgsest suunast kõrvale üle 22°. Seepärast on sapid nihutatud väikesest haloringist kaugemale; kaugus oleneb sellest, kui kõrgel asub kuu- või päikeseketas. Ühtlasi on sapid siis nõrgemad ehk teisisõnu: nad on kõige eredamad siis, kui päikese- või kuuketas on horisondil.

21. jaanuaril jäi Eesti väheaktiivsesse rõhuvälja (neutraalsesse tsooni), mistõttu tuul nõrgenes. Ilm külmenes eeskätt Väinamere ümbruses, kus õhutemperatuur langes kuni -22 °C-ni.
Hommikuks levis külmenemine ilma selginemisega ida poole, kuid päeval tihenes pilvisus uuesti ja õhutemperatuur tõusis valdavalt -10 °C-st kõrgemale; rannikualadel, eriti Soome lahe ääres, tekkis mereefekt ja sadas tugevat lund, hiljem jõudis tugevam sadu ka kohati sisemaale.
Edaspidi tugevneb kõrgrõhuhari, aga kuiva ja selget ilma see ei taga. Õhutemperatuur püsib -10 °C lähedal, selge ilmaga on kuni -20 °C, loe ka: http://ilm.ee/?514851.

Öösel külmenes ilm eeskätt Väinamere ümbruses, hommikuks levis külmenemine ida poole (http://laguja.meteo.net.ee/obs.html).

20. jaanuari ilma kujundas edelast saabunud väike tsüklon. See hoidis ilma pilvise ja kohatiste sajuhoogudega. Õhutemperatuur oli enamasti -3...-8 °C, kuid Peipsi ääres jää kohalt puhuva tuule mõjul kuni -12 °C.
Külm õhumass püsib Põhja-Euroopa kohal ja selles olev tsüklonaalne väli nõrgeneb (jälgitav peamiselt kõrgemates õhukihtides), kuid maapinna lähedal on tegu pigem antitsükloniga, eriti Soome kohal. See mõjutab järgmistel päevadel Eesti ilma, mistõttu õhutemperatuur langeb, aga vähemalt kohatise saju võimalus püsib.

Inge Baikov. 16.01.2016 kl.11.53 Raplamaa, Kumma. Tee kadus pilve sisse.

19. jaanuari ilma määras Eestis madalrõhuväli ja Soome lahel paiknev frontaaltsoon. Selle mõjul oli ilm pilvine, kohati esines sajuhooge lumena.  Õhutemperatuur oli päeva vältel valdavalt -1...-5 °C, saarte rannikualadel  0 °C lähedane, kuid Lääne-Eestis oli selgimisi rohkem ja seal langes õhutemperatuur õhtul kohati -8 °C-ni, tekkis udu.
Edelast läheneb pisike tsüklon, mis võib ööseks ja hommikuks tuua lauslume. See jääb Eesti kohale või vahetus lähedusse täituma. Õhumass samal ajal jahtub tasapisi.
Edaspidi jääb Venemaale püsima tsüklon, aga läänest läheneb kõrgrõhuhari. Kui Venemaal olev tsüklon süveneb, siis ei pääse kõrgrõhuhari või sellest arenev antitsüklon itta ja ilm jääb külmaks.

Maret Lokotar. PIlved olid täna ikka väga madalal..................16.01.16 kell 15.40 Kose-Uuemõisa

18. jaanuaril saabus loodest Eesti kohale sukelduja (rohkem sellistest tsüklonitest lk 44 http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/2622/paljak_taimi.pdf), mis tõi kaasa sooja õhumassi ja lumesajud.
Õhutemperatuur tõusis rannikualadel (peamiselt saartel ja kohati mandri lääneservas) hommikuks üle 0 °C, kuid mandril ja ilmselt ka saarte sisealadel püsis enamasti 0...-6 °C piires, Virumaal oli külmem (päeval Narvas -8,2 °C, õhtul langes -10 °C-st madalamale, kuid siis tõusis tagasi päevasele tasemele), sest seda mõjutas põhjapoolne külm õhumass.
Õhtul muutus ilm kuivemaks ja kohati selgines – seal läks taas külmemaks, kuid mujal, kus pilves, püsis suhteliselt kõrge õhutemperatuur. Hiljem tihenes pilvisus kõikjal uuesti ja õhutemperatuur püsis -1...-4 °C, saarte rannikualadel kohati plusspoolel, Narvas -8 °C.
Loodest saabunud soe õhumass jahtub tasapisi ja seetõttu läheb uuesti külmemaks. Pilves ja sajuse ilmaga (lumesadude võimalus püsib suur) on enamasti  -5...-10 °C, selge ilmaga külmem.
Nädala lõpuks peaks ülekaalu saavutama antitsüklon või Kesk-Euroopast lähtuv kõrgrõhuhari, kuid selle dünaamika on praegu veel ebaselge

18. jaanuaril mõjutas Eestit sooja õhumassiga sukelduja loodest, samas kui Soome kohal oli väga külma õhumassiga tsüklon, mis avaldas mõju peamiselt Virumaal (ülal: http://ilmatieteenlaitos.fi/, all: DWD).

Tuleb talviselt külm ja lumine nädal.
Nädala alguses määrab ilma ikka põhjapoolne tsüklon, mis toob esmalt soojema õhumassi, aga hiljem jätkuvalt lumesadusid. Õhutemperatuur tõusis juba 18. jaanuari öösel mõnel pool rannikualadel üle 0 °C, kuid sisemaal on see siiski vähetõenäoline (tunduvalt soojemaks läheb küll).
Nädala edenedes tsüklon aeglaselt täitub ja ilm võib muutuda tuulevaikseks. Õhumass jahtub tasapisi. Kui ilm selgineb, võib tekkida udu ja härmatis, õhutemperatuur aga langeda -20 °C lähedale, pilves ilmaga on soojem, -10 °C lähedal, rannikualadel veelgi soojem (kui tuul mere poolt).
Nädala lõpus tugevneb läänepoolse antitsükloni mõju, kuid sajuvõimalus ei pruugi väheneda, vaid jätkuvalt on oodata vähemalt kohatist lumesadu. Hiljem peaks antitsüklon või selle hari tulema Eesti kohale. Kui külm õhumass püsib, võib olla päikeseline / lumesajuga (külmas õhumassis pilved jäätuvad, mistõttu sadu on tõenäoline), aga kui on soe õhumass, siis tugeva inversiooni tõttu ilmselt pilves (õhutemperatuur sel juhul 0...-10 °C).

Katri Lumi. 16.01.2016 Rapla

Pärast lumetormi Grenobles (17. jaanuaril üks linna rohealadest). Kahel pildil on näha, et mingiks hetkeks tekkisid kahes väga erinevas geograafilises kohas praktiliselt samad ilma- ja loodusolud.

88 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

sakus sajab lund ja külma oli hommikul kooli minnes 3 kraadi ringis. kuna pean koolis olema, siis seda lund nautima ei saa veel minna :/.

Jüri ütles ...

Kahju, kuid loodame, et sarnane olukord püsib õhtuni.

Anonüümne ütles ...

Radari järgi saab Kuusalu vald jälle enim lund juurde. "Ikka sinna kus seda niigi palju on." (Tsiteerin Ele Pedassaart)

Saku elanikule ja Jürile niipalju, et paraku ilmselt mitte. Lähima paari tunniga sadu ilmselt lakkab antud piirkonnas. Tallinnas Nõmmel hetkelgi suht puistab lund ehk et peenike sadu ning mitte kuigi tugev. Kraade vaid -2. (Hoian kõvasti pöidlaid, et sulale siin ei läheks)

Anonüümne ütles ...

Juhul kui sa oskad Jüri seletada seda Kuusalu valla enima lume fenomeni peaaegu aastast-aastasse, siis ootan huviga.

Jüri ütles ...

Täpset mudelit selle kohta pole, aga tasuks mõelda orograafilistele aspektidele ja õhuvoolu liikumissuunale, mis valitseb saju ajal / mis suunast tuleb sadu.

Anonüümne ütles ...

Juba on näha Atlandilt pealepressivat ulatuslikku tsüklonit, mis peagi võib Suurbrittanniasse tuua 20- ed soojakraadid. Kas see võib muuta jaanuari lõpus ka Läänemere piirkonna varakevadiseks .?

Anonüümne ütles ...

@ 19. jaanuar 2016 13:20

Ühes kommentaaris sai mainitud, et praegu on kujunenud saranane olukord nagu oli eelmisel suvel, kui mudelid ei suuda õhumasside liikumist ette prognoosida. Sellistel juhtudel saavad ilmahuvilised oma kogemused maksimaalselt proovile panna. Ma pakun, et varakevadisest ilmast võib lähiajal loota vaid siis, kui algavas dekaadis toimub tsüklonaalne läbimurre, sest üle kuu aja sulavaba perioodi näitab selgelt antitsüklonaalse blokeeringu võimsust. Kui läbimurret ei toimu, jääb talv vähemalt märtsini püsima üksikute sulailmadega. Kaldun järjepidava mudelijälgimise põhjal viimase variandi kasuks.

Anonüümne ütles ...

@ 19. jaanuar 2016 16:01
Viimased nädal aega on siiski tsüklonaalne blokeering olnud - sama tsüklon, mis nädala eest pidi kardetud tuisu tooma, mis jäi aga nõrgaks.

Anonüümne ütles ...

Need ülikõrge rõhuga tsüklonid lihtsalt varjutavad antitsüklonaalset blokeeringut, kuid tõeliselt sügavad tsüklonid, millega soe õhumass siia jõuaks, on kõik kaugel Atlandil.

Anonüümne ütles ...

kuidas mereefekti võimalusega põhjaeestis lähipäevil on?

Jüri ütles ...

Praegu ei ole eriti tõenäoline, et ilm võiks kevadiseks minna. Eile Maa Elule saadetud ilmaloost:
Milline on ilm nädala jooksul? Eestisse saabus loodest soe ja niiske õhumass. Selle mõjul mõõdeti kohati rannikualadel koguni plusskraade, aga sisemaal püsis õhutemperatuur kindlalt alla 0 °C. See õhumass jahtub tasapisi ja seetõttu läheb uuesti külmemaks. Pilves ja sajuse ilmaga (lumesadude võimalus püsib endiselt suur) on enamasti -5...-10 °C, ent selge ilmaga on sellest külmem. Nädala lõpuks peaks ülekaalu saavutama antitsüklon või Kesk-Euroopast lähtuv kõrgrõhuhari, kuid selle käitumine on praegu veel ebaselge – kui see liigub Eesti kohalt itta, võib õhutemperatuur oluliselt tõusta (pärast 24. jaanuarit). Kui mitte, siis püsib alla 0 °C – viimase eelduseks, et Venemaal tekib külma õhumassiga tsüklon, mis ei lase antitsüklonil / kõrgrõhuharjal itta liikuda. Veel on variant, et Venemaal ei teki olulist tsüklonit, aga Põhja-Jäämerelt / Loode-Venemaalt ulatub külma õhumassiga antitsüklon Läänemereni, hoides ilma sel juhul samuti külmana. Kokkuvõttes: 24. jaanuarini püsib talviselt külm ja lumine ilm, kuid edaspidise osas näitab aeg, mis hakkab saama.

Anonüümne ütles ...

aga mereefekti võimalus?
--------------------------
heltermaa hetkel ülekaalukalt eesti külmim koht.

Anonüümne ütles ...

Tuleb järgmisel nädalal läbimurre või mitte? Jääme täpselt õhumasside ristumisalasse. 00Z väljundis prognoosib Euroopa mudel sooja ülekaalu, GFS seevastu napilt külma võitu. Viimane on siiski hilisemate uuendustega sooja osas optimistlikumaks muutunud.

Jüri ütles ...

Endiselt võivad mõlemad variandid tulla.

Mingil hetkel võiv tuul olla põhjast või loodest - siis on võimalus ka mereefektiks: http://www.weatheronline.co.uk/cgi-bin/expertcharts?LANG=en&MENU=0000000000&CONT=scan&MODELL=gfs&MODELLTYP=1&BASE=-&VAR=uv85&HH=36&ZOOM=0&ARCHIV=0&RES=0&WMO=&PERIOD=

Anonüümne ütles ...

@ 20. jaanuar 2016 9:28
Sellist õhumassi napikat/piiripealset olukorda kutsuvad mõned ilmahuvilised (sh minagi) "klimaatiliseks tollipunktiks" või "meteoroloogiliseks tollipunktiks". Kolmandana peaks sobima ka "sünoptiline tollipunkt".

Need väljendid sellest, et esmalt "peab Eestis passi näitama", kui soe/külm tahab siit edasi saada. Vahel saadetakse sellised õhumassid piirilt tagasi, ehk et järgmiseks päevaks on eelmisel päeval otsapidi saabunud "piiriületust ootav" õhumass siit juba lahkunud/sunnitud lahkuma :D.

Ilmselt eesootavale soojale antakse viisa Venesse pääsemiseks; ise loodan, et mitte - talv võiks veebruariski lumine olla.

Anonüümne ütles ...

Ülemöödunud nädalal olnud pakasega mõõdeti mõnel pool 29..30 kraadi külma - hirlam ennustas siis kuni -24 kraadi. Nüüd ennustab sama mudel reede hommikuks kuni -26 kraadi. Seega tuleks justkui uus talve tänavune külmarekord, kui nüüdki mudeli miinimumist ca 6 kraadi külmem tuleb kui möödunud pakasega - eks me näe. Suurimat külma Kirde-Eestis oodata. Õhtuks pöördub tuul läänest alates edelasse ja tugevneb - saarte piires taas sulaoht. Seega võib 2 Eesti päev tulla.

Jüri ütles ...

Jah, praegune olukord on suuri määramatusi täis. Viimane GFS on taas näitamas külma pealejäämist jaanuari lõpuosas, aga Euroopa mudel samaks ajaks sooja ilma.

Anonüümne ütles ...

See on sellepärast, et Euroopa mudeli viimane uuendus oli 00Z, vastasel juhul näitaks ta GFS-ga tõenäoliselt sama olukorda. Külm jääb peale, seda on käesolev kuu ja järjepidevad mudelieksimused juba tõestanud, küll näete.

Anonüümne ütles ...

tore oleks. seni kuni sula pole olnud, siis las ollagi külm. sulaga läheb kõik vastikult märjaks, lögaseks ja libedaks :(

Jüri ütles ...

Jah, see blokeering osutub vast piisavalt tugevaks, et Atlandi soojusele vastu seista.

Anonüümne ütles ...

Praegune GFS'i väljavaade võiks paika pidada - suur külm jääks tulemata, kuid saaks järgmisest teisipäevast alates mitu päeva järjest ülisuurtes kogustes lund juurde.

Anonüümne ütles ...

sakus igatahes eile-üleile oli praeguse paksu lume alumine kiht ilmselt 0 kraadi, kuna jalajäljed olid "kõva põhjaga", mitte jahutaolise põhjaga ning lumi käies krudises, mitte ei kriuksunud.

uhh ütles ...

NOAA prognoosib veebruariks meile 4 kraadi keskmisest soojemat,seega ilmselgelt saavutavad tsüklonid taas ülemvõimu.Sama prognoosis ka ilmateenistus.Seega nautige talve veel kuniks saate.Ka Margus Arge prognoos analoogaasta kohta on siiani täppi minemas.

Jüri ütles ...

Kui blokeering kaob, siis võib see NOAA arvutus olla õige. Aga see piiripunkt on näitamas lähiajal tugevat ülemvõimu.

Anonüümne ütles ...

Praegu on vist liiga vara hõisata arvestades hiljutist mudelite ebakindlust, kuid nüüd näitavad viimases(00Z) väljundis kõik mudelid(GEM, GFS, ECMWF), et järgmine nädal läheb sulale ja toimub tsüklonaalne läbimurre, samal meelel on ka yr.no.

Jüri ütles ...

Jah, praegu on tekkinud konsensus. yr.no on vastavalt ECMWF mudelile, seepärast ei saa rääkida, et ka yr.no samal meelel.

Anonüümne ütles ...

@ 21. jaanuar 2016 12:35

Ei teadnudki seda.

@ 20. jaanuar 2016 20:41

NOAA-st ma ei vaevu isegi rääkima enam. Jätan pildi, et saaksime siis kõik näha, kui täpseks see osutub: [palav veebruar]

1991. a ei saa mingil juhul analoogina võtta, sest jaanuar oli keskmisest tunduvalt soojem vastupidiselt tänavusele. Samuti oli tollele eelnenud aastal november ja detsember möödunud aastast kaugelt külmem.

GFS otsustas siiski oma viimases väljundis(06Z) jälle trollima hakata ja kindlasti teevad seda ka ülejäänud mudelid õhtuses uuenduses, ning reis arktikale võib taas alata.

Timo ütles ...

Väike lumesajuala Soome lahelt on täna pärastlõunal Tallinnasse taas märkimisväärse koguse lund kinkinud :)

Anonüümne ütles ...

@ 20. jaanuar 2016 20:41

Mind panebki imestama, et miks ükski sooja aastaaja kuu ei ole "nii lebolt" lausa mitu kraadi normist soojemad - ikka talvekuud.
Jääme lootma, et hoopis juuli-august tulevad 4 kraadi üle normi, sest olen ööfotograaf (helkivad ööpilved).

Anonüümne ütles ...

@ 21. jaanuar 2016 15:12
Jah, siin Nõmme linnaosas sain värske kihi koguseks 4 cm. Kuna see on väga kohev lumi, siis vihmana ümber arvestatuna oli/on sadanud/sajav kogus veena väike. Kella 12 ja 13 vahel sadas siin eriti laia lund - mõned räitsakad olid sama suured kui sadalun lume paksus ehk et samuti 4 cm piires, enamus siiski 2..3 cm-sed. Kuid see sadu muutus peagi peenemaks tagasi.

Anonüümne ütles ...

Järgmise nädala ilmapilt kisub põnevaks - kas saame kõva pakast, korralikku lumelisa või musta maad näha? Endiselt ei suuda mudelid kindlaks jääda, ka mitte Ilmateenistus. Avaldage oma arvamusi, siis saame näha, kellel enim kogemusi on. Mina jään pakasele kindlaks.

Anonüümne ütles ...

Huhuhu. Kui GFS-i 12Z väljund täppi peaks minema, siis korduvad küll vist 2010. a hanged.

Jüri ütles ...

Jah, jälle näitab see tollipunkt on vägevust. Eks näis, mis ootamatused on tulemas. Maa Elus avaldatud prognoos on endiselt jõus, aga lisandunud on variant, et tsüklonid võivad otse üle Eesti tulla.

Anonüümne ütles ...

Mina kaldun sula kasuks, sest korralikku üliantitsüklonit pole, mis ülitsüklonite jõule vastu seisaksid. Nõrk antitsüklon vs ülitsüklon - arvake, kumma vägi peale jääb.
GFSi 12Z uuendus näitab igatahes loogilist vastust ehk et ülitsüklonite vägi.

Anonüümne ütles ...

@ 21. jaanuar 2016 19:13

Loodetavasti siis läheb nii. GEM ja Euroopa mudel jäid õnneks siiski vanale seisukohale, et jääb soojaks.

Anonüümne ütles ...

loodame, et ei lähe. seda soppa saate ju kevadel ja sügisel niigi :(.

Jüri ütles ...

Ja senimaani tuleb teateid, et mõni on endast väljas, et soojaks läheb. Milles asi?

Anonüümne ütles ...

Ilmselt seepärast, et soojust on viimastel aastatel külmal aastaajal liiga palju olnud.

Anonüümne ütles ...

@ 21. jaanuar 2016 19:13

Paistab, et sul on õigus. Loogikal tõepõhi all.

Anonüümne ütles ...

Talv läbi?

Anonüümne ütles ...

Tundub nii.

Anonüümne ütles ...

Praegu on siiski veel liiga vara hõisata, kuna see sula võib vabalt olla ajutine.

Kui aga käesolevale aastale analoogi otsida, on see kahtlemata 2014, sest 2013. a lõpp oli erakordselt sarane möödunud aastale. 2014. a jaanuar jäi kesmisest tunduvalt külmemaks nagu juhtub ka tänavu, veebruar seevastu tunduvalt soojemaks, mida prognoositakse samuti järgmiseks kuuks.

Anonüümne ütles ...

Vaatan, et Gismeteo ning Accuweather on samuti oma prognoose muutnud ja prognoosivad ühemeelselt NOAA'ga väga sooja veebruari.

Jüri ütles ...

Kui talv saab nüüd läbi, tuleb ehk uus mais või juunis.

Anonüümne ütles ...

Temperatuuride kontrast Sõrve ja Narva vahel kisub juba päris suureks.

Anonüümne ütles ...

Nüüd siis sula juba üpris kindel, algselt võib sisemaal veel lund tulla, kuid see muutub kiiresti vihmaks. Teeolud muutuvad küll koledaks + jäide.
Põltsamaal on alates 26. detsembri õhtust kuni praeguseni õhutemperatuur alla 0 kraadi olnud (25 päeva) ja kui sula algab järgmise nädalal, siis tuleb ilmselt ligi 30 päeva kokku.

Anonüümne ütles ...

@ 22. jaanuar 2016 18:23

Jah, viimane karm öö veel üle elada. Järgmine nädal peaks vähemalt siin Lõuna-Eestis küll maa mustaks saama, kuna iga mudeliuuendus on üha helgem.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti enne uut külmalainet ei tule, kuni KOGU PRAEGUNE LUMI on sulanud. Vastasel juhul sulab see külmunud kõnts jälle maini.

Anonüümne ütles ...

oh, jälle algab tormide hooaeg. see on üks kahest põhjusest, miks mulle soojad talved meeldivad. teine põhjus on rohked sademed.
see teine põhjus on üsna kindlalt ees ootamas meid alates teisipäevast.

ega polegi ammu suurvett näinud - rohke lumi + vihm peaksid mu ootuse täitma.

Anonüümne ütles ...

Ja kui veebruar tulebki kuum, siis võib järjestikku kolmanda talve soojaks lugeda, mida pole varem Eesti ajaloos olnud.

Anonüümne ütles ...

Siiski on, koguni viis talve(1988 - 1992), kuid väga haruldane siiski.

Anonüümne ütles ...

aga mis on külmade talvede järjestikkuse rekord?

Anonüümne ütles ...

@ 22. jaanuar 2016 20:30

Kaheksa(1962 - 1969). Vt täpsemalt siit.

Jüri ütles ...

Julgemad prognoosid näitavad Grenobles kuni +18 kraadi: http://www.foreca.com/France/Grenoble?tenday

Anonüümne ütles ...

Oh, oleks juba Eestis nii soe.

Anonüümne ütles ...

Temperatuuri vahe on küll muljetavaldav - Ristna -2,7 ja Narva -26,5. Huvitav, mis Eesti rekordkontrast on?

Anonüümne ütles ...

Huvitav, kust Ilmateenistus esmaspäevaks nii külmad andmed võtab, muud ilmaallikad küll nii külma ei näita, pigem juba sula.

Anonüümne ütles ...

@ 23. jaanuar 2016 0:06

GFS näitab ka 00Z väljundis esmaspäeva õhtul isegi alla -15 kraadi.

Anonüümne ütles ...

00Z näitab korraliku vihma ja tormituulte saabumist.
Siiski on see talv on etem olnud, kui eelmine talv. Ma ei tea küll, kuidas teised arvavad.

uhh ütles ...

See talv on tõesti olnud väga ilus,lumine,külm jne.
Täiesti sobiks,kui nii olekski,et vähemalt jaanuar oleks alati külm-lumine.
Edaspidi olgu,mis on.Niikuinii hakkab veebruari keskel juba väike kevadehõng tekkima.

Anonüümne ütles ...

Kui suur on teisipäeval jäävihma ja jäite võimalus?

Anonüümne ütles ...

@ 23. jaanuar 2016 10:39

Praegu on veel natuke vara öelda, sest me ei tea, milline tuleb veebruar. Eelmisel aastal oli kõigi talvekuude keskmine vähemalt Ida-Eestis miinuspoolel, kuid möödunud detsember jäi kindlalt plussi ja kes teab, mida veel järgmine kuu toob. Usun, et etemaks võib tänavust talve siiski lugeda, sest möödunud aastal oli terve talv ühtlaselt soe, ent käesolev kuu kompenseerib ülejäänud kuude soojuse nii pakase kui lumega.

Anonüümne ütles ...

@ 23. jaanuar 2016 10:39
Etem ka üle-eelmisest talvest. Seda nii külma kui lume osas.

Anonüümne ütles ...

@ 23. jaanuar 2016 10:49
See hõng tekib ilmselt juba algaval nädalal, sest soojatoovate edelatormidega kaasneb sageli ka selginemine. Jaanuarilõpu päike on juba piisava soojendamisega.
Igatahes sõitke(m) kõik Soomaale järgmine nädal :)!

Anonüümne ütles ...

@ 23. jaanuar 2016 11:04
Jah, eelmise aasta veebruar tervikuna oli üle-eelmisest vist isegi külmem ja lumisem. Veebruari algupoolel ja keskel oli ju mitu alla -10 kraadist ööd.

Anonüümne ütles ...

Enne sula saab homme veel suuremat lumelisa (mõnel pool üle 10cm).

Anonüümne ütles ...

Järgmine neljapäev selle aasta esimene torm?

Anonüümne ütles ...

Võiks tormata jah, siis on vähemalt kasu adrenaliini näol sellest taaskordsest nigelast suusailmast.

Anonüümne ütles ...

noh, pikkade ennustuste kohaselt suusamaraton satub taas ärajäämisohtu :D

Anonüümne ütles ...

Tegelikult me ei tea, mis pärast sula tuleb, võib sama ilm jätkuda, aga võib uuesti külmaks minna. NOAA kuuennustused lubasid meie piirkonda 2...4 kraadi normist soojemat jaanuari, aga vat mis sai.

uhh ütles ...

NOAA on nüüd oma veebruari prognoosi veel "kuumemaks" muutnud.
Enam kuumemaks ei saagi muuta,kuna vastav värv puudub.

Anonüümne ütles ...

@ 23. jaanuar 2016 12:07
Ilmselt Kuusalu ja Jõhvi kant saavad jah enim. Loode-, Kesk- ja Kagu-Eestis peaks sadu pigem tühine olema.

Anonüümne ütles ...

@ 23. jaanuar 2016 16:43
Loodame et veebruar tuleb normilähedane või nii külm, et seegi äärmus värvitu on, st vastav värv puudub.

@ 22. jaanuar 2016 19:10
Su lootuse täitumine on päris tõenäoline.

Anonüümne ütles ...

Professori austaja, võid nüüd urust välja tulla, pakane on selleks talveks kaugustesse trambitud ja enam külmaks minna ei saa. Päike hakkab ka kohe soendama ja linnud laulma ning peagi on loodus roheline ja kevad täies hoos.

Anonüümne ütles ...

23. jaanuar 2016 18:21
Kuidas ei saa, selgita mulle palun. Kevad veel kaugel, veebruar on ikkagi kindel talvekuu, olgu ta plusskraadides. Märtsis hakkab vaikselt loodus märku andma, et kevad tuleb.

Anonüümne ütles ...

See, et ei saa külmaks minna, oli mõeldud ilmselt tänavuse talve kohta, kuna kõik prognoosid ja analoogaastad viitavad sellele. Teiseks hakkab veebruaris päike juba tuntavalt soojendama, mistõttu pakane pole enam karm, ning ka organism on selleks ajaks külmaga ära harjunud.
Paljud nimetavad ka novembrit talvekuuks, kuid klimatoloogias oleks see mu meelest täiesti absurdne, sest temperatuur ja looduse areng on see, mille järgi peaks aastaaegu nimetama, mitte mingite muistsete inimeste kalendri järgi, kui siin valitses veel jääaeg. Veebruar võib olla vabalt kevadkuu, nagu juhtus 1990. aastal, mil kuu lõpus olid toomingad rohelised. Tegelikult ka jaanuar, kui keskmine temperatuur jääb plussi(nt 1989, 1925), sest pööripäev on ju läbi.

Margus Voitk ütles ...

Mina mäletan et alles mõni aasta tagasi oli kõige külmem kuu märts pea iga öö oli -20 ümber

Anonüümne ütles ...

Jah, see oli aastal 2013.
----------------------------
@ 23. jaanuar 2016 20:33
Kui lähtuda analoogiast, siis alanud aastal tuleb märtsis samuti talvine periood tuiskudega ning juunis lundki.

Anonüümne ütles ...

kas lumesadu Tallinnasse ka jõuab või hajub sajuala jälle siin ära

Anonüümne ütles ...

@23. jaanuar 2016 22:52

Jah, aga lisamata jätsid selle, et ülejäänud ajast on absoluutsed kuumarekordid, kuumalained ja 30-kraadised temperatuurid sama tavalised nagu aamen kirikus.

Anonüümne ütles ...

Praegu tundub, et veebruari alguses tuleb külmem õhumass tagasi ja talveilm jätkub. Eks näis...

Jüri ütles ...

Sadu on märkimisväärne ka Tallinnas, sest tugeva frontaalse mõjutuse või aktiivsete sünoptiliste protsesside korral on aluspinnal, orograafial väiksem mõju või seda ei pruugigi olla.
Skaalast välja jäävad alad märgistatakse valgega, üks selline võrguruut on Peterburi lähistele juba arvutatud: http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/imagesInd3/euT2mMonInd1.gif
Jah, tulevik on alati ebakindel.

Anonüümne ütles ...

Need valged alad on veekogud, antud juhul Laadoga järv.

Anonüümne ütles ...

Hirmus kahju, et sulale läheb. Põltsamaal juba teist tundi tuiskab ja kohati on sadu väga tugev. Lund lisandunud umbes 10cm.

Anonüümne ütles ...

@ 24. jaanuar 2016 17:09
Lumi selleks ju sajabki, et ükskord ka ära sulada; iseasi kas mõne tunni või alles mitme kuu pärast.

Anonüümne ütles ...

Sulaks läheb niimitmelgi pool vist juba saabuval ööl - sisemaa jaamadest (üsna) on plusskraadid juba Lääne-Nigulas.

Anonüümne ütles ...

sakus on ilm läinud üsna uduseks ning kraade vaid -0,9. korstende suitsu järgi vaadatuna on tuul lääneedelast ja nõrk.

Jüri ütles ...

Jah, see märkus Laadoga kohta on õige, aga siiski, kui peaks mingi koht skaalast väljas olema, siis ilmselt on see ikkagi valgeks märgitud.
Lääne- ja Pärnumaal on üle null kraadi, mujal (mandril) enne uut sooja õhumassi saabumist ei tohiks nii soojaks veel minna.