laupäev, 30. august 2014

Antitsüklon 1.- 8.9.2014

Kommentaariumi link
Huviliste palvel artikkel maapüksist http://ilm.ee/?512711 ja rünksajupilvede organiseerumisest.
Ülevaade möödunud suvest: http://www.ilmateenistus.ee/2014/09/ulevaade-moodunud-suvest/. Suve all mõeldakse meteoroloogilist ehk kalendaarset suve, mis on alati juuni, juuli august, seega sooja- ja kuumapäevi on sealnäidatust aasta jooksul rohkem olnud. Selline lähenemine on kasulik nt kokkuvõtete tegemisel ja paberimajanduses. Klimaatiline suvi veel kestab.

8. septembri öö oli enamasti selge. Tugevat üldudu eriti polnud, vaid enamasti õhukesed udulaamad või selge taevaga udu. Sooja oli üle 5°C, mõnel pool rannikualal koguni kuni 17°C.
Päev oli lõunani eilsest selgem ja hommikused kihtrünkpilved Lõuna-Eesti kohalt hajusid, kuid päevase soojenemisega labiliseerus piirkiht, tekkisid taas rünkpilved, mis transformeerusid õhtuks laskumisinversiooni mõjul kihtrünkpilvedeks. Sooja tuleb kuni 24°C.
Kuna Läänemere kohale jõuab tsüklon, siis on järgmisel paaril päeval sademete võimalus, kuid suurem on see Lääne-Eestis ja vihm ei pruugi kaugeltki igale poole jõuda. Nädala lõpus on tugevam jälle sooja antitsükloni mõju, nii et hilissuvi veel kestab, vt ka http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.

Päevase soojenemisega muutus piirkiht taas väga labiilseks ja pilved arenesid kõrguses kuni laskumisinversiooni alumise piirini (seda nähtamatut kaant näitavad pilvede lamenevad ülaosad), http://sat24.com/en/bc?ir=false.

Arenev kihtrünkpilvestik Tartus.

7. septembri öösel tekkis paljudes kohtades udu, aga enamasti olid teised pilved jm näha läbi udukihi. Kohati langes temperatuur alla 5°C, kuid mõnel pool saartel ja rannikualadel püsis 15°C lähedal.
Päeva jooksul tekkis taas rünkpilvi, mis ilmselt õhtuks muutuvad kihtrünkpilvedeks. Valgevenest on Lätti ja Leetu jõudnud tohutu kihtrünkpilvestik, mis võib loodesse liikumisel jõuda lõpuks Eestissegi ja tuua seetõttu nt pilvise öö (märkus: hajusid siiski, nii et öö saabus selgena).
Juba keskpäevaks tõusis õhutemperatuur paljudes kohtades 20°C-ni ja kõrgemale. Sooja võib tulla kuni 24°C.
Endiselt on mõne päeva pärast oodata Läänemerele tsüklonit, mis toob vähemalt kohati hoovihma ja võib-olla ka äikest. See tähendab küll ajutist katkestust antitsüklonite peamiste ilmakujundajatena, kuid blokeering veel ei kao.

Selliseid võimsaid kihtrünkpilvi ei näe just iga päev, http://sat24.com/en/bc?ir=false.

Hilissuvised rannamõnud jätkuvad.

Rünkpilved muutuvad lõpuks selliseks kihtrünkpilvestikuks (5. sept Männiku karjäärijärve ääres). 

Kaugemalt maailmast: orkaan Norbert on kadumas (hommikuse seisuga veel 1. kategooria orkaan).

6. septembril öösel oli vaikne ja kohti udune, kuid soe ilm. Päeval tekkisid taas rünkpilved, mis hiljem muutuvad kihtrünkpilvedeks ja hajuvad õhtul. Niiskust tuli taas juurde.
Antitsüklon nõrgeneb tasapisi ja õhumass soojeneb samal ajal. Mõne päeva pärast on oodata Läänemerele tsüklonit, mis toob vihmavõimaluse. Hiljem näitavad mudelid soojenemise jätkumist.

6. septembri päeval lisandus niiskust eriti palju Lääne-Eestisse, kus kohati püsis udu lõunani. 
Allikas: laguja.meteo.net.ee/obs/

Kaugemalt maailmast: orkaan Norbert tugevnes öö jooksul 3. kategooriani (õhurõhk keskmes 950 hPa).

Orkaan 6. septembri öösel: näha on dramaatilist tugevnemist ja silma väljakujunemist.

5. septembri öösel kastepunkt jälle langes, kuid vähemalt mõnes kohas (nt Jõgevamaal) tekkis ikka tihe üldudu. Kuna õhk oli kuivem ja pilvi polnud, siis oli öö eelmisest külmem.
Keskpäevase seisuga nihkus kõrgeima kastepunktiga piirkond Pärnu lahele. Kuna niiskust on piisavalt, siis tekkis ka rohkelt rünkpilvi, mis transformeerusid kihtrünkpilvedeks, kattes mõne maakonna kohal enam kui pool taevalaotusest (pilvisus üle 5 palli, oktantides 4).
Hilissuvi kestab. Kuigi mõne päeva pärast antitsüklon nõrgeneb ja Läänemere võib tulla tsüklon, mis toob vihma ja võib-olla äikestki, pole veel näha sügiseselt jaheda õhumassi sissetungi. Kui ilm ei lähe väga pilviseks või sajuseks, siis peaksid 20-kraadised ilmad püsima kogu järgmise nädala vältel.

5. septembri päeval koondus niiskeim õhk Pärnu lahele, aga ka saarte rannikualadele.  
Allikas: laguja.meteo.net.ee/obs/

FMI 4. sept ilmakaardilt on hästi näha polaarfront, mis kulgeb üle Atlandi ookeani ja Skandinaavia põhjaosa Loode-Venemaale. Sellest lõuna poole jääb veel suviselt soe antitsüklon. 

Kaugemalt maailmast: 1. kategooria orkaan Norbert ohustab California poolsaart.

Orkaan 4. septembril. Mõnelt pildilt on näha algelist silma. 

4. septembri öösel tekkis niiskemaks muutuvas õhus udu juba laialdasel alal ja enam ei langenud temperatuur nii madalalale, kui eelmisel ööl. Kuna niiskust on väga palju, siis päeval tekkis rünkpilvi ja need muudavad taeva mõnes kohas päris pilviseks. Sademeid pole siiski oodata.
Ka järgmistel päevadel püsib sarnane ilm – öösel on paljudes kohtades udune, päeval tekib rünkpilvi. Sooja on päikeselisema ilmaga oodata vähemalt 20 kraadi.

Kastepunkt on roninud juba 15-kraadini, http://www.wunderground.com/weather-forecast/EE/Tallinn.html.

Lõpuks jõudis tugev udu ka Laagrisse. 


Seevastu Pangodis oli udu vähem kui eelmistel hommikutel. Eero Hermanni foto (avaldatud autori loal)

Leiged rannailmad on tagasi. Selle kindlustab soe antitsüklon, mis püsib Läänemere regioonis nädala lõpuni. Järgmisel nädalal on oodata uue üsna palava antitsükloni teket, mistõttu hilissuvi muudkui venib. Maksimaalne õhutemperatuur võib tõusta koguni 24 kraadini ja öökülma ohtu ei ole. Kuna niiskust on väga palju, siis võib öösel tekkida tihe udu, mis võib hajuda alles lõunaks.

3. septembri öösel liikus antitsükloni kese üle Eesti lõunasse. Selle põhjaservas on läänest kohale jõudnud soojem ja (madalates õhukihtides) niiskem õhumass: kastepunkt tõusis õhtuks kohati 15 kraadini ja õhutemperatuur 20 kraadini. Pilvi on vähemaks jäänud, sest Venemaa tsükloni mõju väheneb ja antitsüklon tugevneb ka 5-6 km kõrgusel, samas udud on muutunud päev-päevalt ulatuslikumaks ja tugevamaks.
Vähemalt nädala lõpuni on antitsükloni mõjul üsna soe (võimalik maksimum 22-23 kraadi), sademeteta ja vaikne ilm. Jahenemist pole praeguse seisuga veel ette näha.

2. septembri õhtust hakkas alates Lääne-Eestist kastepunkt tõusma, sest antitsükloni kese liikus üle Eesti lõuna poole ja avas tee merelt saabuvale niiskema õhule. Kirde-Eestis esialgu öösel kastepunkt langes ja Tiirikoja soojaamas mõõdeti 2 cm kõrgusel -1,5°C.
Allikas: laguja.meteo.net.ee/obs/ ja http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/.

Udud on senimaani enamasti väga lokaalsed olnud, kuid see võib peatselt muutuda. 3.09.2014 7.32 Pangodi, Eero Hermanni foto (avaldatud autori loal)

Väga niiske õhumassi tõttu ei ole veel öökülma olnud ja ilm on olnud pilvine. Kastepunkt on pisut langenud, aga paistab ikka veel liiga kõrge olevat: viimaste ööde temperatuure vaadates võib öökülma oht tekkida maapinna lähedal siis, kui kastepunkt langeb 5°C lähedale, kuid õhus alles siis, kui 0°C lähedale või madalamale. Kui päikeseloojangu ajal on väärtused jõudnud mainitud kriitilise tasemeni ja taevas on selge, siis võib veel öökülma tulla*, aga järgmistel päevadel saabub juba niipalju soojem õhumass, et see oht kaob; antitsükloni põhjaservas tuleb ilmselt ookeanilt ja Läänemerelt niiskust uuesti juurde.
Antitsükloni tugevnedes võib pilvi vähemaks minna, eriti kui sellele eelneb niiskuse vähenemine. Kui õhumassi soojenedes ja uuesti niiskemaks muutudes püsivad õhtud ja ööd selged ja vaiksed, võivad tulla tugevate ududega hommikud.
* – Õhtul kastepunkt taas paljudes tõusis, st õhk läks niiskemaks, mis tähendab, et öökülm on vähetõenäoline nagu eelmistelgi öödel. Erandiks jäi Pandivere kõrgustik ja selle lähem ümbrus, kus kastepunkt langes 5°C-st madalamale. 

9. sept hommikul 2013 oli üsna palavas ja väga niiskes õhumassis ebatavaliselt tugev udu.

1. september tervitas mõnel pool koguni tugeva vihmaga. Ilm on jätkuvalt pilvine, eriti Ida-Eestis. Seega läks prognoosist käiku niiske variant, vt allpool, FB-i keskkonnas paari päeva eest täiendatud niiviisi: Kui õhk on niiske, siis on oodata öiseid-hommikusi udusid, mis hiljemalt lõunaks hajuvad ja taevas võib ikkagi püsida pilvine. 
Kui niiskus (veeauru hulk) ei vähene, siis on järgmistel päevadel jätkuvalt pilvised ilmad, välistada ei saa ka hoovihmasid; kui öösel on selge ja vaikne, siis öökülma asemel tuleb udu.

Nii kõrge kastepunktiga saab öökülma igal juhul välistada ka siis, kui õhtu on täiesti selge ja tuulevaikne, sest kastepunktini jahtumisel hakkab veeaur kondenseeruma, mistõttu edasine temp.langus pidurdub varjatud soojuse vabanemise tõttu; kui tekib udu, siis see kaitseb efektiivselt nagu tekk  õhul ja maapinnal jahtumast. Öökülma võib oodata siis, kui kastepunkt on 0°C lähedane või madalam. Allikas: laguja.meteo.net.ee/obs/
Sellel lingil on kastepunktid arvutatud Magnuse valemi järgi (aluseks võetakse aururõhu sõltuvus temperatuurist). Mis elukas see selline täpsemalt on, vt siit lk 36.

Pilvejahi võimas stardipauk on antud! Seega tuleb kõigest parimad pilvepildid kaustadest välja otsida ja saata siia http://www.ilm.ee/?512706.
Näiteid: http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/kasulik-teada/pilved/erilised-pilved/

Tipploor 18.7.2013 Tallinna kohal


Krista Mullamaa: Teel Munalaiult Kihnu nägime päris mitut lehtrit allapoole tulemas, kas need ka veepinda puudutasid, seda ei näinud, olid ikka päris kaugel. Esimene on pildistatud kell 9.20 ja teine 9.38. Avaldatud autori loal

Ebapüsiva ilma periood lõppes mõnel pool tugeva äikesega, teisal uhke maapüksiga. 30. augustil enam märkimisväärseid sademeid suuremas osas Eestis polnud, ainult Saaremaal ja Lõuna-Eesti veel sadas hoovihma. Tsükloni mõju püsib mingil määral veel ka 31. augustil, mistõttu ilm võib mõnel pool olla pilves ja tulla hoovihma.
Alates 1. septembrist peaks olema põhjast saabuva antitsükloni mõju selgelt ülekaalus ja ilm kõikjal sademeteta. Kui õhk on niiske, siis on oodata öiseid-hommikusi udusid, mis hiljemalt lõunaks hajuvad. Kui õhk muutub kuivaks (kastepunkt 0°C lähedane või madalam), siis on udu vähe ja vaid madalates kohtades, kuid öö on külm, nt Ilmateenistus mainib öökülmalähedasi tingimusi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/.
Nädala jooksul on siiski oodata antitsükloni soojenemist ja kui Eesti jääb viimaks selle põhja- või lääneserva, siis peaks kohale jõudma suviselt soe õhumass, nii et päeviti on taas üle 20 kraadi sooja tulemas.
Vaata GEM mudeli animatsiooni (vajutada play): http://meteocentre.com/models/get_anim.php?mod=gemglb&run=00&stn=TT850&map=eur&lang=en (kollastes kohtades võib teoreetiliselt kuni 25 kraadi sooja tulla).

Üsna tugev halo. Näha on seda, kus kiudkihtpilved muutuvad kõrgkihtpilvedeks, halo kaob. 29.8.2014 kl 13.44 Laagris

Maapüks ca 10 km Tartust põhja pool (läbi bussiakna pildistatud) 29.8.2014 kl 18.58
Maapüks on mittemesotsüklonaalne tornaado, vesipüksi maismaaline analoog. See tekib tavaliselt rünk- ja rünksajupilvede alla ega ole kuigi tugev (EF0-EF1), samuti on lühiealine - see kadus juba 5 min möödudes. Sademeid ega äikest polnud (Cumulus tuba).

37 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

eelmisel aastal sain veel 13.09 männiku karjääris ujumas käia.

Anonüümne ütles ...

Ju saad see aasta ka -pole ju kinni aetud.

Keegi ütles ...

Pole jah kinni aetud, sest lund ju pole veel.

Anonüümne ütles ...

kas äikest enam polegi lähinädalail oodata ja seda ka merel?

Jüri ütles ...

Nädala jooksul antitsükloni tõttu pole väljavaateid, aga hiljem, miks mitte, kui tsüklonite mõju taas suureneb.

Anonüümne ütles ...

Miks Ilmateenistus lubab pidevalt öökülma ohtu, kui kastepunkt nii kõrge? Kas nad ei oska või milles asi? Kas küsiks äkki mõne praktiseeriva sünoptiku käest? Katsin eile ka kurke, kartes, et tuleb 2 kraadi, aga oli hoopis 10. Valehäire!

Jüri ütles ...

Märkus on õige, sest nii kõrge kastepunktiga ei tule öökülma ja praeguse seisuga pole midagi muutunud (mõnes kohas on küll selginenud, aga seal on öösel siis pigem udu oodata).
Maalähedastes õhukihtides on näha hästi väljakujunenud antitsüklonit http://tinyurl.com/kqa54x9, aga keskmistes õhukihtides erilist antitsüklonit nagu pole, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014090106_1.gif (mustad jooned!, võrdle valgetega).
Eks sajustest ilmadest ja tsüklonitest on jäänud maha palju niiskust ja kuiva õhumassi pole kuskilt saabunud (vt http://eumetrain.org/eport/euro_12.php?width=1440&height=900&date=2014090112&region=euro ja vali paremalt WV6.2 - mida valgem, seda niiskem).

Anonüümne ütles ...

Täna oleme juba otsapidi hilissügisesse jõudnud. Kõrgrõhuala ja paks lauspilvisus on silmnähtav faktor, et hilissügisesed inversioonid hakkavad võimust võtma.

Jüri ütles ...

Veel on hilissuvi - nii ööd kui päevad on sügiseks liiga soojad, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/, pole ka öökülma olnud. Arvamusi leiab siiski juba varasügise kohta, vt siit nädalaprognoosi algusest: http://ilmake.www.ee/
Siin on tegu vist millegi muuga kui lihtsalt inversiooniga antitsüklonis, vaid see võib-olla arktilise õhumassi jäänuk (kui suvel või sügisel tuleb see õhumass Eestisse, siis on just selline pilvisus nagu praegu), sest antitsüklon saabus ju Norra merelt. Teine oluline asi on kindlasti niiskus - õhumass on väga niiske, nii et pilved saavad praktiliselt kogu aeg olemas olla, selleks polegi nt öist jahtumist vaja. Niiskus pärineb nii lõunatsüklonist kui senimaani Venemaal tegutsevast tsüklonist, mis on hästi siit näha: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3

Anonüümne ütles ...

gfs näitab hetkeväljavaates soojalainet ennustuse lõpuni.

Anonüümne ütles ...

kui pilvede asend jääb loojanguni enam-vähem samaks, siis tuleb ilus loojang

Jüri ütles ...

Jah, usaldusväärset sooja lõppu pole üheltki mudelilt näha.

Anonüümne ütles ...

kas see on sarnane siis 2013 septembrile jah?

Jüri ütles ...

September algas siis küll tsükloni ja vesipüksiga, aga juba esimese nädala jooksul pääses mõjule soe antitsüklon. Soe ilm lõppes astronoomilise sügise saabumisega. Aga sarnasusi on kindlasti.

Anonüümne ütles ...

Kas järgnevatel päevadel võib veel väga uduseid hommikuid tulla?

Jüri ütles ...

Jah, sest kastepunkt püsib ebatavaliselt kõrge, ilm on õhtuti selge ja tuul ka enamasti nõrk.

Anonüümne ütles ...

selle aasta kõige soojem päev on siis kohaselt obama sünnipäev.

Anonüümne ütles ...

aga kahjuks vaevalt küll sellest kõrvalise teemana räägiti.

Jüri ütles ...

Ilmast oli juttu küll ja kes seda täpselt teab, milline on kõige soojem päev.

Anonüümne ütles ...

no näiteks mina tean.

Anonüümne ütles ...

kas täna tuleb tallinnas äikest

Anonüümne ütles ...

GFS näitab hetkeseisuga 13.09-ks mandrile 24..27 kraadist ala - ei tea, kas uut rekordit ka oodata sellele kuupäevale?

Jüri ütles ...

Äikest pole oodata. Mingisugune võimalus tekib alles siis, kui tsüklon jõuab Läänemerele ehk 10. septembri paiku.

Jah, selline kuumus tundub septembri keskpaigas uskumatu. Kui peaks nii minema, et saabub selline õhumass ja ilm on päikeseline, tähendaks see üsna kindlalt uusi rekordeid, vt: http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid

Anonüümne ütles ...

Mis viga, kui iga aasta oleks nii soe nagu tänavu? Talv pea olematu, ning suvi vahemereline. Ja nüüd lisaks saame septembri keskel vanasti tavapärast Eesti juuliilma nautida? Milline õnnistus. Loodetavasti jätkub kuumamaraton samamoodi edasi!

Jüri ütles ...

Jah, praeguse aja kohta suur kuumus paistab jätkuvat. Eriti agressiivsed on mudelid nädala lõpu osas, kui kohale peaks jõudma troopiline õhumass. Sel juhul pole ka 25 kraadi välistatud.

Anonüümne ütles ...

see tähendaks juulis siis 35 kraadi.

Jüri ütles ...

Mõned inimesed on muidugi positiivselt ehmunud Gismeteo prognoosist: http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4072/

Anonüümne ütles ...

miks rünkpilvedena ei säili?

Jüri ütles ...

Õhumass on stabiilne, aga piirkihis on niipalju niiskust, et päevase soojenemise tõttu siiski tekib õhuke labiilne õhukiht, kus arenevad rünkpilved. Niipea, kui aluspinna soojenemine väheneb, siis stabiliseerub ka piirkiht kiiresti ja laskumisinversiooni tõttu siis transformeeruvad tekkinud rünkpilved kihtrünkpilvedeks (Stratocumulus cumuliformis, vahel ka Sc diurnalis).
Kuna niiskust transporditakse pilvede kõrguseni ilmselt üsna palju, siis ei haju pilved väga kiiresti, vaid võivad püsida õhtul ja ööselgi kihtrünkpilvedena.

Anonüümne ütles ...

Kui tõenäoliselt kujuneb septembri keskpaigaks välja blokeeruv antitsüklon ja tsirkulatsioon muutuks poolmeridionaalseks, et klimaatiline suvi venitaks ilusti ennast üle astronoomilise suve lõpu ehk keskmine õhutemperatuur püsiks üle 13 kraadi. Kui väga hästi läheb siis mõnel kuupäeval võib välja venitada ka kesksuve näidu 15 kraadi.

Jüri ütles ...

Praeguseks on blokeering ja poolmeridionaalne tsirkulatsioon välja kujunenud ja niipea see ei paista muutuvat, st ei toimu läänetsüklonite läbimurret. Seepärast võibki juhtuda, et klimaatilise sügise algus langeb täpselt või enam-vähem astronoomilise sügise algusega kokku nagu juhtus nt eelmisel aastal.
Ööpäeva keskmine on mõnes jaamas juba üle 15 kraadi: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/

Lõpuks on olemas ka söödavad pilved, mida rendiks hea meelega sünnipäevaks jm otstarvetel: http://m.forte.delfi.ee/article.php?id=68887829

Anonüümne ütles ...

loodetavasti tuleb sel aastal rekord,mil kõik 12 kuud tulevad kesmisest soojemad - kui jaanuar oli seekord külmem siis on lootust et sel korral soojem.

Anonüümne ütles ...

Mingit rekordit ärge lootke. GFS jaheneb oma väljavaadetes nagu juhtus 04.08 lubatud 20 kraadise isotermiga, mis jäigi tulemata.

Jüri ütles ...

Augusti jõudis kohale küll 19-kraadine isoterm, nii et Lätis mõõdeti kahel päeval järjest uus kuumarekord - erinevus prognoosist polnud kuigi suur, õhutemperatuuri samas mõnes kohas hoopiski alahinnati.
Loota võib alati, ega seda keegi keelata ei saa.

Juuni oli pikaajalisest keskmisest jahedam, nii et 12-kuulist rida veel niipea pole oodata.

Anonüümne ütles ...

sakust on näha väga võimsaid rünkpilvi juba!

Jüri ütles ...

Jah, päeva soojenemisega muutus piirkiht taas väga labiilseks ja pilved arenevad kõrguses kuni laskumisinversiooni alumise piirini (seda nähtamatut kaant näitavad pilvede lamenevad ülaosad).

Anonüümne ütles ...

siis tundub, et lähipäevade äikesevõimalus jääbki unistuseks sel juhul, sest kihtrünkpilvedest vaevalt et rünksajupilvedele iseloomulikke sajuhooge tuleb.