neljapäev, 21. august 2014

Ebapüsiva ilma periood 12.-30.8.2014 (jätk)

Kommentaariumi link
Orkaaniinfo: troopiliste tsüklonite kohta üldist http://aikesehuvilised.ee/troopilistest-tsuklonitest/, Marie ja Cristobal.
Atlandi orkaani Cristobali prognoositav intensiivsus ja trajektoor: http://weather.gc.ca/hurricane/track_e.html, sellest tekkinud parasvöötmetsüklon jõuab ilmselt mõne teise tsükloni koosseisus ka Euroopasse, vt http://www.weathercharts.org/ukmomslp.htm#t96.

29. augustil jäi okludeeruvast lõunatsüklonist lohk Eesti kohale. Koosmõjus niiskusega püsis ilm ennelõunal enamasti pilvine ja kohati hoovihmane.
Keskpäevaks arenes äike Kirde-Eestis, kusjuures tugevam oli see Vasknarvas, hiljem oli äikest veel Hallistes, Viljandis jm lõunapoolses Eestis. Kohati sadas rahet.
Tugevast äikesest andis vaatleja teada Alatskivilt: Alatskivil Tartumaal oli kella 13 ja 14 vahel erakordselt tugev äike. Oli palju lähivälke ja sadas paduvihmaga 13,4 mm vihma. Tema teatel oli see pärast maid suve tugevaim äike, aga muljet võimendasid lähivälgud.

Äike liikumas üle Eesti, http://www.sat24.com/en/bc.

30. augustil lõppevad sajused ja muutlikud ilmad, sest Läänemere regiooni ilma hakkab määrama antitsüklon. See toob esialgu üsna jaheda ilma, eriti öösel, aga hiljem, kui selle kese jõuab ida või lõuna poole, läheb soojemaks ja päevad võivad olla suvised. Siiski 25-kraadist õhutemperatuuri nagu juhtus 1999. ja 2002. a, ei maksa septembri alguses oodata, aga hiljem, kes teab. Aga paar päeva tuleb veel arvestada okludeeruva lõunatsükloni ja selle pilvede-sadudega.

Huvilistele järgmine eelinfo M. Merilainilt: Aga suvi  oli soojalembesele pikka aega meilgi vahemereline. Võib jälle kokku lugeda helded või hellad suvepäevad. Põhjanaabrid panid oma helle- nimega „soojasaagi“ kirja juba kohe, vt http://ilmatieteenlaitos.fi/tiedote/9177223.
Ilmateenistus teeb täpsemaid kokkuvõtteid septembri esimestel päevadel, kuid pole kahtlust, et 25 kraadini õhutemperatuur enam ei küündi. Kuna mullune samasisuline kokkuvõte ilmus „Eesti Looduse“ 2013. a septembris, sai suvede rida 1994 kuni 2014. a uuesti üle vaadatud.
Tänavune suvi oli pillavalt soe ka Lääne- ja Põhja-Eestis. Tallinna numbrite järgi asetub 2014. a suvi koguni viimase 21 aasta reas teisele kohale. Üle 25 kraadi ulatuvaid päevi oli maist augustini 29, mullu vaid 15. Esimesel kohal püsib nii Tallinnas kui Tartus 2010. aasta suvi, Tallinnas oli siis 33 heldet suvepäeva, Tartus  46. Tartu jaoks jääb teisele kohale vääramatult 2002. a oma  43 üle 25 kraadi ulatuva päevaga ning tänavune suvi 35 päevaga on kõigest viiendal kohal. Teisel kohal Tartus hoopis 2002. a 43 helde suvepäevaga, vt rohkem: http://ilm.ee/?512700.


Tihe udu koos paduvihmaga (alumisel fotol näha häguste udu moodustavate veetilkade hulgas suuremaid veetilku, mis on vihmapiisad). 27.8.2014 kl 0.41 Laagris

Lõunatsüklon tõi 26. augustil mitmele poole rohkeid sademeid, lausvihmaga koos sadas mõnel pool ka hoovihma ja oli äikest. Siiski igal pool ei ole sadanud väga palju. Paar kirjeldust Laupalt: Kadestan seda kuidas mujal võib sadada. Laupal tänase päeva jooksul sadanud vaid 8 mm. Sellest 3 mm on sadanud viimase 10 tunni jooksul. Põhjaranniku tugeva saju põhjus ilmselt Soome laht. Lääne-Virumaal ka Pandivere kõrgustik. Kuna nii Türi kui Laupa jäävad hetkel Pandivere kõrgustiku suhtes allatuult, siis sajabki kogu vihm seal ja siia jõuavad vaid riismed. 
Lisan siia võrdluseks ka senise augusti sademete hulga, nimelt 115 mm. See polegi väga väike sajuhulk. Samas looduses see väga välja ei paista. Tiigid ja kraavid endiselt pooltühjad. Sadanud on küll tihti kuid korraga vähe. Vaja oleks mitut 30+mm sajuhulkadega päeva järjest kui juuli põuast tingitud veepuudus korvatud saaks. (25. aug õhtuse seisuga)
Laupal öö ja tänase päeva jooksul sadanud 29 mm. Sadu on olnud valdavalt nõrk, vaid öösel ja hommikul esines ka mõõdukamaid sajuhooge. Paduvihmast on asi siiski kaugel olnud. Hetkel nõrk sadu jätkub kuid näib et lähitundidel tuleb sajule pikem paus sisse. Nüüd juba on näha et allasadanud vesi on hakanud tõstma veetaset veekogudes. Vähemalt 1 samasugust sajupäeva oleks veel vaja, siis saaks juba öelda et on palju sadanud. Peale lumevaest talve ja kuiva suve kulubki selline suurem vihm ära. Kindlasti on siin ka vihma vastaseid kuid mulle meeldib et sajab.
Praeguse seisuga Laupal 31 mm sadanud ööpäevaga. Ühtlasi on see ka senise aasta suurim ööpäevane sajuhulk siin. Ülejäänud Eestiga võrreldes on see sajuhulk ikka naeruväärselt väike. Nõrk sadu endiselt jätkub siin kuid radari põhjal vaadates näib et see lõpeb õige pea ja siis tuleb sajule pikem (vähemalt mõnetunnine) paus. (26. aug õhtuse seisuga)

Ööpäevane sademete hulk 26. aug hommikuse seisuga (allikas http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/).

29. augustini on nõrgeneva tsükloni mõjul veel (väga) palju hoovihma ja kohatist äikest oodata. Hiljem hakkab ilma kujundama antitsüklon ja see võib tuua suviselt soojad päevad (septembri alguses üle 20 kraadi), kuid jahedad ööd, kui niiskust on piisavalt, siis ka esimesed suuremad udud aasta teises pooles. Öökülmaks pole veel näha piisavalt külma õhumassi saabumist.






Kui 25. aug keskpäeval oli Tallinnas päikestki näha, siis õhtul oli kohal tõeline vihmaraju. 26. augustil jätkus vihmane ilm (Vasalemma karjääri mäel).

Kui 24. augustil sadas nõrgeneva läänetsükloni mõjul kohati hoovihma ja oli äikest, siis 25. augustil jõuab kohale lõunatsüklon, mis toob ilmselt paduvihma, aga kohati võib tulla ka äikest. Ööpäevane sademetehulk 20-40 mm on võimalik, sest lõunatsüklon on alles kiire arengu (noore tsükloni) staadiumis ja sellega seotud pilvemass väga ulatuslik, kuid kohale jõudes liikumine aeglustub. Lausvihm on esialgu sooja frondiga seotud, vt http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.
Ilmateenistuse prognoos: Esmaspäev 25.08 Pilves ilm. Sajab lausvihma, sadu on mitmel pool tugev. Kirdetuul pöördub loodesse ja läände 5-10, puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 11..16°C (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/4-oopaeva-prognoos/).

Lõunatsükloni pilvemass laotumas 24. augusti õhtul Läänemere äärde, http://sat24.com/en/bc?ir=false.

Vaikse ookeani idaosas on tormilisi arenguid: troopiline tsüklon Marie arenes vaid paari päevaga 4. kategooria orkaaniks (http://www.nhc.noaa.gov/gtwo.php?basin=epac&fdays=2).

Orkaan Marie on esimene 5. kategooria orkaan Vaikse ookeani idaosas pärast Celiat 2010. aastal, vt lisa: http://www.nhc.noaa.gov/cyclones/.

23. augustil tugevneb läänepoolse tsükloni mõju, mistõttu päeva jooksul suureneb hoovihma ja äikese võimalus. Suurim on see ikka merel ja saartel.
Kuni septembrini paistab, et tsüklonite mõju on ülekaalus, mistõttu hoovihmadega päevad vahelduvad päris sajustega. Pilvisema, sajusema ja tuulisema ilma tõttu on sooja valdavalt alla 20 kraadi oodata.

23. august oli äikeseline, aga rahet sadas peamiselt Loode-Eestis: Vasalemma. Kaarel Virroja foto (avaldatud autori loal)

22. augusti hommikul tihenes pilvisus peamiselt Loode-Eestis, kus hakkas sadama hoovihma ja kohati oli ka äikest. Keskpäevaks sadas hoovihma ja oli äikest veel sisemaal.
21. augustil ühtlase pilvemassi (kiudkiht- ja kõrgkihtpilved) toonud frontaallainest arenes välja lõunatsüklon, mis suundub mööda Venemaad põhja. Järgmine lõunatsüklon tekib 25. augustiks ja see võib jõuda Eesti kohale. Peamiselt toob kaasa sademeid, aga ka tuult.

22. augustil uputas paduvihm Tallinna tänavaid.

Õhtul ilmus vikerkaar (Laagris)

21. augustil oli taas äikesejaht: sel korral käisime Pakri ps-l, sest merel oli oodata öist äikest ja teatav võimalus vesipüksteks. Umbes südaöö paiku hakkasid välgusähvatused paistma ja äike lähenes tasapisi looderannikule. Midagi pildistamisväärset siiski ei saanud.
Märkimisväärne on see, et veel 20. augusti öösel nähti ja pildistati helkivaid ööpilvi, mis on rekordihõnguliselt hiline kuupäev. Siiski on Ülo Kestlase aastakümnete pikkuse vaatlusperioodi jooksul ära märgitud hiliseimana koguni 31. august. Pilditõmmis, autori (Jüri Voit) kommentaar: Hommikuti veel helkivaid võimalik näha.20.08.2014.Kuusalu.3:36.

Vaade Pääsküla prügilalt läände

Äikese ootel Pakri ps tipus: merel oli konvektsioon olemas ja äike tekkis südaöö paiku.


Kella 3 paiku öösel tekkis looderanniku lähedal äike, mille välke õnnestus jäädvustada.

Sedakorda selline meeskond. Äikesejahti ka striimiti, mida võib järelvaadata http://www.ustream.tv/recorded/51674287 (möla jms on siiski rohkem kui asjalikku juttu).

12. augustil alguse saanud ebapüsiva ilma periood kestab. Sünoptiline sügis on muutunud ilmsemaks, sest läänetsüklonid on sügavamad ja nende mõju Läänemerel tugevam. Sooja vee kohal on konvektsioon ja äike igapäevaseks nähtuseks, lisaks lehterpilved ja vesipüksid. Aga klimaatiliselt jätkub hilissuvi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/ (ööpäeva keskmine on püsivalt üle 13°C), kuid on ka teisi arvamusi, olenevalt sellest, millised kriteeriumid võtta aluseks.
20. augustil tekkis tsükloni lohus ebapüsivusjoonel joonpagi, mis jõudis Ida-Eestini. See tõi kaasa rohkem tormituuli, aga kohati oli ka üsna palju vihma ja välke, nt Jumindal kestis selline torm üle tunni aja.
21. augusti ilm tuleb rahulikum - vähem sajuhooge ja äikest, sest Eestit mõjutab sooja õhu advektsioon (hästi näha satpildil), kuid jagub neid sellessegi päeva, sest tsüklon liigub tasapisi Soome kohale ehk jõuab lähemale.

A level 1 was issued for the northern and central Baltic Sea and surroundings mainly for excessive precipitation and tornadoes (http://estofex.org/).

Sooja frondiga seotud pilvemass on hästi näha. See tähistab ühtlasi sooja õhu advektsiooniala, kus temp. vertikaalne gradient on ilmselt väiksem ja seetõttu pilved nii hoogsalt ei arene, http://sat24.com/en/bc.

Äike ja paduvihm Simunas 20.08.2014, Kairo Kiitsaku foto (avaldatud autori loal)

46 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

see oli siis selle aasta viimane joonpagi eile.

Anonüümne ütles ...

Millest selline erakordne pilvetriip Ojamaa põhjatipust Helsingini?

Anonüümne ütles ...

Ja keegi võiks laeval olles sellest avamerel pilti teha!

Jüri ütles ...

Seal on mingi õhumasside konvergents ilmselt, aga praeguseks on juba kadunud.

Anonüümne ütles ...

Täna tuleb imeline päikeseloojang ja seda eriti Kagu-Eestis.

Anonüümne ütles ...

GFS-i praegune jooks lubab septembri algusesse kuumalainet ja suve tagasitulekut. Oskab keegi midagi kommenteerida?

Jüri ütles ...

Kui mõni tsüklon toob Vahemerelt kuuma õhumassi soojas sektoris põhja poole või Vahemerelt tuleb kõrgrõhuala, mis liigub Venemaale ja muutub seal antitsükloniks, siis on võimalik. Aga see kuumalaine on tähendab ilmselt kuni 25 kraadi, kui prognoos peaks osutuma õigeks.

Anonüümne ütles ...

aga nagu alati - enam pole sellest rõõmuennustusest midagi järel :(

Anonüümne ütles ...

gfs uuenes ja nüüd näidatakse 03.09-ks eestisse 850 hpa-l 16..17 kraadist isotermi. kas see oli ka kella 06.11 mainituga võrdväärne, ei tea, kuna ei jaksanud kl 01.30-ni üleval passida.

Jüri ütles ...

See on praegu pigem teoreetiline võimalus, aga võib juhtuda, nt 2011. a jõudis troopiline õhumass kohale veel nii hilisel ajal kui 19. septembril: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2011091912_3.gif.

Anonüümne ütles ...

jah, mäletan et ka tolle aasta 26..28 august olid kuni kuupäeva väärtustega samade kraadidega ja isoterm kuni +18 kraadi.
arvan, et sept-is on +30 kraadi võimalik ainult üle 20-se isotermiga.

Anonüümne ütles ...

Sellise õhumassi puhul, selge ilma korral võiks ju täitsa uus septembri kuu soojarekord sündida juhul kui öise jahtumise inversiooni ei teki.

Anonüümne ütles ...

kas öösel tuleb äikest tallinnas

Jüri ütles ...

1. sept 1992 mõõdeti Tõraveres 30,2°C ja õhumassid: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/1992090106_3.gif. Rohkem selliseid juhtumeid septembrist pole teada (üle 30 kraadi).

Looderannikul arenevad rünksajupilved, nii et mingisugune äikesevõimalus on olemas.

Anonüümne ütles ...

sakus oli täna üle pika aja taas mõnusalt äikeseline ilm kella 15..16 vahel, aga radar annab pisikese lootuse joonpagiks õhtul!

Anonüümne ütles ...

millal tallinnas äikest oodata

Anonüümne ütles ...

Kas see on reaalne, et hommse ööpäeva jooksul tuleb paiguti Eestis 30-40 mm vihma ?

Jüri ütles ...

Jah, see on võimalik, sest lõunatsüklon on alles kiire arengu (noore tsükloni) staadiumis ja sellega seotud pilvemass väga ulatuslik, kuid kohale jõudes liikumine aeglustub. Lausvihm on esialgu sooja frondiga seotud, vt http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC
Äike on tõenäolisem ilmselt siis, kui tsüklon hakkab okludeeruma (alates 26. augustist).

Anonüümne ütles ...

kus on.oodata koige tugevamaid sadusi

Jüri ütles ...

Esmajärjekorras Ida-Eestis, kuhu peaks sattuma tsükloni kese või see jääb sinna kõige lähemale. Aga kumulatiivne sajusumma võib suurim olla kuskil mujal. Mudel pakub, et põhjarannikul, sest seal avaldub sooja vee mõju ja sajualad võivad jääda väheliikuvaks.

Anonüümne ütles ...

Sügis on nüüdsest käes ning see saabus üleöö nii ilma kui ka ennustuste muutumise mõttes - kui veel eile õhtul (24.08) näidati järg.päevadeks sooja keskeltläbi +16..20 kraadi, siis nüüd +13..17 kraadi. Masendav, juba ongi see kauaoodatud aastaaeg läbi :(

Jüri ütles ...

Kihtsajupilvedes on arenenud rünksajupilvi ja kohati on äikest. Ka anti Tallinna kohta hoiatus.

Anonüümne ütles ...

Juhtvoolu järgi ütleks, et Põhja-Eestis on sajuvõimalus väike, kuigi nt GFS pakub ka siia suurt äikesevõimalust. Meri on juba piisavalt külm, et pärssida konvektsiooni.

Anonüümne ütles ...

kus oosel enim.vihma.oodata. miks

Jüri ütles ...

Merel areneb järjest rünksajupilvi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/ ja nendes kohtades on kindlasti palju sademeid, vähem on muudes kohtades, kuid Lõuna-Eestisse peaks sajualade tsoon öö jooksul jõudma.

Anonüümne ütles ...

Ma oleksin pidanud vist jah täpsustama, et päevast konvektsiooni pärsib.
Nädal-paar tagasi oli isegi päeval merel meeletuid äikeseid. Nt kasvõi 18.08 päev.

Anonüümne ütles ...

Üks teemaväline küsimus. Blogi nimi on ilm ja inimesed. Kas kunagi inimestest on ka lootust veel lugeda? Kunagi algusaegadel oli inimeste kohta igast huvitavaid tähelepanekuid, neid võiks meeleldi veel lugeda kui saab.

Anonüümne ütles ...

Õhuvool on merelt - palju siis Laagris täna päeval vihma sadanud on?

Jüri ütles ...

Jah, nimes on sõna inimesed jäänud deklaratiivseks, sest huvi on tuntud ikka ilma vastu ja seetõttu on tähelepanu kaldunud selles suunas. Inimestest ja psühholoogiast on juttu olnud kommentaariumis.
Kindlat plaani inimeste kohta kirjutada pole, aga tuttav psühholoog on olnud sellest huvitatud ja ehk mõtleb kahe peale midagi siis teha.

Laagris sadas öösel ja hommikul, kusjuures vahepeal paduvihma tiheda udu ajal. Õhtul võib ju hoovihma veel tulla.

Jüri ütles ...

Laagrist käis tugev hoovihm üle, nii et mõned kohad on ajutiselt üle ujutatud. Mere poolt on näha uut rünksajupilve tulemas.

Anonüümne ütles ...

palju oosel tllinnas vihma oodata

Jüri ütles ...

Mõned mm võib sadada.

uhh ütles ...

Jüri,
Sa oled märkinud,et ebapüsiva ilma periood on kuni 30.08.Kas peale seda on siis oodata stabiilset ilma?

Anonüümne ütles ...

jah, sest ilmateenistus näitab järg.nädalaks ju ka ilusat ilma. äikesehooaeg on selleks korraks läbi. (mõni üksik nõrk äike võib veel tulla, aga 23.08 jäi viimaseks suuremaks äikeseks sel aastal)

aga jah, jüri oskab ehk täpsemalt öelda.

Kaarel Virroja ütles ...

Äikesehooaeg algab 1. märts ja lõppeb 30. september. Ei näe mõttet öelda, et "äikesehooaeg on selleks korraks läbi".

Jüri ütles ...

Üldiselt on nii, et maist oktoobrini on kuu kohta keskmiselt vähemalt üks äikesepäev ja seetõttu loetakse siis seda perioodi äikese hooajaks. Merel või teatud aastatel võib hooaeg pikeneda ka novembrini.
Aga igapäevased äikesed on ilmselt läbi küll.
Antitsükloni kohta on pisut lisatud postitusse.

Anonüümne ütles ...

@ kaarel
äikesehooaega ei määra arvud, vaid ikka ilmastik! nt 2013 oli äikest veebruaris, aga märtsis mitte.
-------------------------------
jüri, mis pilveliik siin videos on: https://www.facebook.com/video.php?v=326614144170515

kas seda pilve on olnud eestis? kui ei, siis kas see on võimalik? miks selline pilv üldse?
päikeseloojang selle pilvega oleks unustamatu!

Jüri ütles ...

Võib klassifitseerida kahte moodi: Stratocumulus undulatus (midagi sarnast http://www.clouds-online.com/cloud_atlas/stratocumulus/images/stratocumulus_undulatus_9.htm) või rullpilv (Stratocumulus arcus), viimane on ilmselt kurikuulsam ja seda määrangut kasutatakse tõenäolisemalt, kui kellelegi eksperdile ette näidata ja küsida, mis see on. Igal juhul on tegu kihtrünkpilvedega.
Selline pikk toru- või üksiklaine (solitoni-) kujuline kihtrünkpilvestik tekib kahel moel: a) hajuvate rünksajupilvede korral, sest allaliikuv õhuvool tekitab aluspinnaga kokku põrkudes õhulaine või b) briisidega, mis on antud juhul videos oleva pilve põhjuseks. Selline briisidega seotud rullpilve tüüpiline tekkimiskoht on Põhja-Austraalias Carpentaria lahe piirkond, kus nimetatakse hommikuhiilguseks.
Eestis võib mõlemaid variante samuti ette tulla.
Sarnane, aga mitte nii suurejooneline juhtum, ja kus tegu polnud klassikalise rullpilvega, mis oli seotud hajuvate rünksajupilvedega, oli 13.10.2012 Harjumaal, Laagris: http://www.upload.ee/image/4233051/IMG_8826.JPG ja http://www.upload.ee/image/4233054/IMG_8835.JPG
Kui on huvi, siis paar rullpilve pilti (seotud rünksajupilvedega) on Harjumaalt küll ette näidata.

Jüri ütles ...

Miks komposiitpilt vilgub? Selline info: praegu on peamine probleem Harku jaama aeglane netiühendus ja kui 5 min uuendus teha, siis korraga mõlemal.

Anonüümne ütles ...

aitäh mõlema vastuse ja piltide eest!
aga juhtvool ja põhituul peab seega aeglane olema, et see pilv tekiks?

ma kahjuks sellist pilve pole näinud - minu nähes on rünksajukate hajudes need lihtsalt õhenenud kuni kaovad :(. aga ehk õnnestub!

Jüri ütles ...

Rünksajupilvedega tekkiva Sc arcuse korral on oluline piisavalt tugevate laskuvate õhuvoolude olemasolu, et need suudaksid vastava õhulaine tekitada, näide 26.7.2010 hommikul, kui pilved liikusid kuni 26 m/s: http://www.upload.ee/image/4233416/DSCF9549.JPG; olulisem võib nt juhvoolu kiirus olla briiside korral, aga sel põhjusel tekkinud rullpilvi vms ei ole veel näinud.

Jüri ütles ...

Tuttav psühholoog ütles kokkuvõtlikult järgmist:
Hei! Ah et või inimesed teemaks! võiks siis vist midagi kirjutada? mul on isegi paar mõtet, aga kas ka viitsimist, seda veel vaatab... hää on, et kui on mõtteid, siis ehk kellegi saab ka viitsima.
Seesama mõte nr 1. Et kuidas ilmaennustajaid tajutakse ja kas nad on seepeale eraelus populaarsed või ei ole, või võivad tänaval molli saada halva ilma korral. Teine mõte on see, et kirjutaks uuringutest, kas ilma mõjutab meeleolu. Ja see kuu-teema on mõte nr 3. Et kas täiskuu ajab hulluks ja kui jah, siis mis ilmaga.
Ka tartus juhuslikult tehti üks uuring, kus sai vaadata, kuidas meeleolu ilm oli mõjutanud, lingiti meeleolu kellaaeg ja ilmateade. Minu mäletamist mööda pisikene efekt oli, kuigi varasemates uuringutes efekti ei ole leitud.
Kuu on ka huvitav, kuna võib-olla selge ilmaga on ööd valged ja seetõttu inimesed ei saa magada ja tormavad tänavale tegutsema. Suurtes uuringutes ei ole n.ö kuu efekti leitud.
Põnev on see, et ilm faktorina ei ole eriti arvesse võetudki
Ja hea on ka see, et saab kirjutada, kuidas ilm otseselt mõjutab depressiooni. nimelt kui valguse tase on mingi pika aja jooksul alla mingi lukside arvu, siis aju ei funktsioneeri enam korralikult. Rootsi nt lasi bussipaviljonidesse paigaldada valguspaneelid päikesevalguse spektriga, et rahva depressiooni vähendada. Või noh, mitte päikesevalguse, vaid mingi teatud spektriga, valge valgus, eriti hää pidada olema sinakas. uuringute järgi
Mind ärritab tugevalt, et psühholoogia kallal on soolapuhujad, aga see on ju täitsa hea ja teaduspõhine värk. Kuigi, soolapuhujad selle kah on umbluuks pöörand, müües kõrvaklappe, mis valgustavad kõrva.

Anonüümne ütles ...

Kas ikka saab väita, et üle 25 kraadi see aasta enam kindlasti ei tule. kui mälu ei peta, siis oli 2007 septembri lõpus Narva-Jõesuus 24 kraadi. Septembri keskel peaks väga sooja õhumassiga ju 25 võimalik olema?

Jüri ütles ...

See käib septembri alguse antitsükloni kohta. Hiljem võib ju juhtuda, et tulebki.
Tallinnaski oli 2007. a sept lõpus päris suvine soojus: http://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2007/9/29/DailyHistory.html ja õhumass oli ka üsna kuum: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2007092906_3.gif

Anonüümne ütles ...

loodetavasti ei kao pilved kuhugi - ehk kuidpilved ikka oleksid.

Jüri ütles ...

Loodame, sest muidu oleksid ju üsna mõttetud päevad.