kolmapäev, 30. aprill 2014

Jahe mai algus

6. mai öösel sadas peamiselt Ida-Eestis vihma, lörtsi ja lund. Päev tuleb jätkuvalt jahe, kuid sajuhooge enam nii laialdaselt ei olnud, sest idapoolse tsükloni mõju väheneb. Sisemaal siiski arenesid konvektsioonipilved ja vähemalt kohati tuli hoogsademeid.
7. mai võib üsna kuiv ja vaikne olla. Ilm läheb pisut soojemaks (kohati võib üle 10 kraadi tulla). 8. mail on oodata läänepoolse tsükloni mõju suurenemist: pilvisus tiheneb ja läheb sajule. Põhja- ja loodetuule asemel on ida- ja kagutuul. Soe õhumass jõuab lõplikult kohale ilmselt 9. mail, kui sooja tuleb juba mitmel pool üle 15 kraadi. Üsna soe ja niiske ilm püsib läänetsüklonite toel ka järgnevatel päevadel.

Kuna plaanis on avada meteoroloogia huviring Tartus, siis selline eelteade: 
!Kallis õpetaja, kui oled märganud oma õpilaste seas tõelist huvilist, siis anna talle võimalus ja edasta meie kutse ringi kandideerimiseks.

Anna oma õpilasele võimalus!

METEOROLOOGIA HUVIRING
Eestis ainulaadne võimalus tutvuda ja tegeleda meteoroloogiaga alg- ja kesktasemel.
Alates septembrist avab Erahuvikool HuviTERA ILMAVAATLEJATE RINGI, kuhu ootame õpilasi alates 7. klassist. Kuna avame vaid ühe rühma, kuhu mahub kuni 12 huvilist, siis on võimalus osaleda vaid kõige suurematel asjahuvilistel, kes tunnevad huvi või tahaksid rohkem teada atmosfäärist ja seal toimuvast. “Ilmavaatlejad” kohtuvad kord nädalas ringitunnis (Tartus HuviTERA koolis), millele lisanduvad välisvaatlused (Tartus või Tõraveres), väljasõidud ja külastused põnevatesse meteoroloogiaga seotud asutustesse ja vaatlusväljakutele.
Ringi juhendab Jüri Kamenik ja Sven-Erik Enno.

Kui oled huvitatud, ringis osalemisest või lihtsalt Tõraveres toimuvast,  siis saada kiri oma nimega aadressil: anne@huvitera.ee. Kirja ootame hiljemalt 30. mail 2014.
10. juunil toimub tutvustav väljasõit Tõraverre, kus toimub vaatlusjaama ekskursioon Ain Kallise juhendamisel ja kohtume juhendajatega ning saame osa üliõpilaste välipraktikast.
Täpsema ajakava saadame registreerijatele vastamisel.

AJAKAVA Tõraveres (ettepanek, võib muutuda):
Saabumine: 12.00
Ekskursioon: 12-13
Tutvumine juhendajatega (Jüri kamenik ja Sven-Erik Enno): 13.00-13.30
Praktiline töö (Kevin Varzin Rakverest): 13.30-14.00
Tutvumine üliõpilaste tööga vaatlusväljakul: 14.00-15.00
Lõpetamine: kl 15-16

5. mai öö hakul ilm selgines paljudes kohtades ja kohati langes seetõttu õhutemperatuur alla 0°C. Vastu hommik tihenes kohati pilvisus ja tuli sajuhooge. Hiiumaal sadas hommikul isegi lund ja tekkis lumikate. Seevastu ida pool algas hommik (üsna) päikeseliselt, kuid jahedas ja niiskes õhumassis arenesid päeva jooksul taas konvektsioonipilved, millest tuli hoogsademeid. Seda soodustas ka idapiiri taga süvenev tsüklon, mille lohk ulatubsEesti kohale.
Viimastel päevadel on tulnud teateid, et lennujaamades on välk tabanud lennukeid. Ilmselt on välgu vallandanud lennukid. Ilma nendeta oleks tegu olnud välkudeta ehk latentse äikesega, mis tähendab, et välgu tekkeks on tõenäosus kõrge, kuid see tekib vaid mingi häiringu või soodustava asjaolu tagajärjel. Lennujaamades on selleks õhku tõusvad või maanduvad lennukid.
Nädala keskpaigas on oodata Läänemerele läänetsükloni lohku või osatsüklonit, mis kannab endaga sooja ja niisket õhumassi. Seega saabub soojem ilm ilmselt pilves ilma ja vihmasajuga. 9. või 10. mail on oodata juba paljudes kohtades sooja üle 15 kraadi ja endiselt püsib äikesevõimalus.

4. mai öösel läks sajule, kuid sadu oli võrdlemisi katkendlik, mitte ühtlaselt suurel alal. Päeval jätkuvad sajuhood ja külmas õhumassis võib tulla nii lörtsi, lund kui lumekruupe.
Jahe ja ilmselt sajuhoogudega ilm püsib veel mitu päeva. Suurem muutus õhutemperatuuris on tulemas nädala keskel, kui läänetsükloni lohk sooja õhumassiga jõuab Läänemerele. Sooja frondiga seotud sadu võib-olla üsna märkimisväärne (üle 5 mm ööpäevas). Nädala lõpus (10. mai paiku) on olemas äikesevõimalus.

3. mai algas samuti päikeselise ilmaga, kuid külma ja üsna niiske õhumassi, päikese tugeva soojendava mõju ning loodest läheneva lohu mõjul arenes üsna tugeva konvektsioon ja vähemalt sisemaal tuli mitmel pool hoogsademeid (lörtsi, lund, lume- ja jääkruupe). Õhtupoolikul ilm paranes lühikeseks ajaks, kuid õhtu jooksul tihenes pilvisus alates Lääne-Eestist ja hakkas sadama.

Öösel-hommikul liigub üle Eesti osatsüklon, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.

4. mail jätkub tsüklonaalne areng Eesti kohal, mistõttu sademeid on laialdasemalt ja need on ilmselt tugevamad. Kuna õhumass on jätkuvalt väga külm, siis võib tulla tahkeid sademeid.
Nädala keskel tekkiv ja põhja liikuv lõunatsüklon jääb Eestist siiski kaugemale. See soodustab arvatavasti vaid hoogsademeid ja tugevat tuult.
Suur läänetsüklon toob juba nädala pärast palju soojema ilma oma idaservas kohale.

2. mail jätkus jahe ilm. Kuna õhumass oli üsna niiske ja päike soojendas aluspinda üsna tugevalt, siis arenesid konvektsioonipilved, millest tuli hoogsademeid (lörts, lumi, lumekruubid). Tuul jäi nõrgemaks ja oli loodest.

Pärastlõunal liikus põhjarannikule rünksajupilvede vöönd,  http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1

Järgmiste päevade jooksul tugevneb tsüklonaalne mõju uuesti, kuid Eesti jääb külma õhumassi. Seega on sademete tõenäosus suur, sadada võib nii hoovihma, hooglörtsi kui rahet (või jääkruupe). 5.-7. mail jääb Eesti ida poolt põhja suunduva lõunatsükloni serva, mis toetab vähemalt sisemaal hoogsadusid. Tuul võib-olla üsna tugev.
Alles pärast 7. maid selle lõunatsükloni mõju väheneb, ilm paraneb ja hakkab soojenema. 20-kraadist sooja enne 10. maid pole loota.

1. mail osutus õhumass piisavalt külmaks, nii et sulamispiir madaldus kohati aluspinnani ja paiguti üle Eesti sadas lörtsi. Mõnel pool arenesid rünksajupilved ja sadas tugevat hoovihma või hooglörtsi, Tõraveres registreeriti ka rahet. Helsinkis oli äikest. Õhtul tugevnes tsükloni tagalas tuul (puhangud kuni 22 m/s). Sooja oli 4...9 kraadi.
4.-7. maiks on prognoositud lõunatsükloni saabumine. Ilmselt jääb Eesti selle külma lääneossa, kus sademete korral on samuti lörtsi või lume võimalus.

Põhja-Ameerika idarannikust üle Gröönimaa lõunatipu, Islandist lõunapoolt kuni üle Lõuna-Skandinaavia, Läänemere, Baltikumi ja Venemaa lookleb polaarfront, millest põhja poole jääb varakevadine ilm, lõuna poole juba suvine ilm. Polaarfrondil olevad lained on tsüklonid, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla.


Soome lennumeteo kaardil on näidatud väike aktiivne tsüklon, mis liigub üle Eesti. Tähele võiks panna tropopausi erinevat kõrgust tsükloni ümbruses: Eesti kohal asus öösel lennutasandil 370, aga tsüklonist põhjas kõigest lennutasandil 190. See on vastavalt umbes 11,3 ja 5,8 km ehk tropopausi kõrgus varieerus väikese maa-ala kohta mitme km võrra. 
Suurem tropopausi kõrgus viitab soojemale õhumassile, sest seal on isobaarpinnad kõrgemal kui külmemas õhumassis. Selline suur isobaarpindade kõrguste erinevus tekitab termilise tuule, mille üheks väljendusvormiks on näiteks jugavool, see on paksu halli noolega siin ilmakaardil ka märgitud, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.


Koerailma näitas juba 12 h ette kiudkihtpilved halodega (30.4. õhtupoolikul Laagris).


1. mail Põhja-Lätis (Nausküla kandis). Pärast külma frondi üleminekut ilmusid võimsad kihtrünkpilved.

30. aprillil vahetub kogu Eestis õhumass palju külmema vastu: kui veel täna võib lõunapiiril sooja olla kuni umbes 15 kraadi, siis järgmistel päevadel jääb maksimum ilmselt kõikjal madalamaks. Selle põhjuseks on Venemaale sukeldunud põhjatsüklon, mille lääneservas jõuab arktiline õhumass Läänemereni.
Soe õhumass ei tagane eriti kiiresti. Seetõttu areneb õhumasside piirialal osatsüklon, mis liigub 1. mail ilmselt üle Eesti ja võib sel ajal muutuda iseseisvaks. See toob arvatavasti laialdase saju (igal juhul rohkematesse kohtadesse kui möödunud külm front). Ilmateenistus on külmema õhu sissetungi tõttu pidanud oluliseks mainida ka lörtsi võimalust. 
Külm õhumass püsib niikaua, kuni Eesti satub mõne tsükloni ida- või põhjaserva või antitsükloni (harja) teljest lääne poole, sest alles siis tekivad eeldused soojema õhumassi kohalejõudmiseks. Teine variant oleks väheaktiivsesse baarilisse välja jäämine, sest sel juhul hakkaks külm õhumass soojenema.

Euroopa mudeli prognoos 1. maiks, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.

HIRLAMi sademete prognoos Eesti koha 1. mai hommikuks, http://www.emhi.ee/?ide=19,394,416,1183.

115 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

kas sul pole mitte viga? minuarust peaks harja telg ikka läände jääma, et külm õhumass püsiks.

seniks aga loodame, et läheb tõesti nii!
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1328.gif

Anonüümne ütles ...

Õnneks pole tekkivat gröönimaa blokeeringut vaid 8.mail läheb ilm taas soojaks.

Jüri ütles ...

Ei tohiks olla viga - põhja-lõunasuunalise telje korral on nii, et kui see jääb ida poole, siis on õhu liikumine lõunast põhja, aga kui lääne poole, siis põhjast lõunasse. Antitsüklonites ja sellega seotud baarilises väljas liigub õhk ju ikka päripäeva, mitte vastupäeva, nagu tsüklonites. Siin on harja/antitsükloni telg lääne pool ja õhk liigub põhjast lõunasse: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014042312_0.gif, vt ka tuule suunda: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&ts=1398338515&go=1

Anonüümne ütles ...

kui antitsükloni telg jääb idapoole, siis - nagu ütlesite, et õhuvool on lõunast põhja - ei jää ju külm püsima.

@ 30. aprill 2014 14:25
ja-ja, neid soojalaineid oleme varemgi nii kaugele ette näind, kuid selle hetke saabudes on kõik poole rohkem "kokku kuivanud".

Anonüümne ütles ...

Üle nädala täpselt ette ennustada on tegelikult võimatu. Väidetakse küll, et teatud juhutudel võib protsesse pikemalt õigesti ette näha, aga tegelikkuses see ei vasta tõele. Olen viimase poole aasta jooksul prognoosidest pilte teinud ja pidevalt võrrelnud neid. Nädalast ajast pikemad prognoosid on ikka 50/50 täpsusega. S.t et vahel võib tõesti nii juhtuda, kui 10-päevane prognoos osutub 80% tõeks, teisalt läheb aga sama palju mööda. Mina nimetaksin seda "koba peale ennustamiseks", sest täpselt sama suure tõenäosusega võib iga üks ka järgmised jõulud või aastavahetuse ette ennustada. Kui keegi soovib sellele vastu vaielda, siis tehku enne samasugune arhiivivõrldus ja nähku selles ka tõde.

Anonüümne ütles ...

mina nimetaksin seda "huupi ennustamiseks"

Jüri ütles ...

Oli valesti jah, nüüd ida asemel lääs. Seda juhtub, kui postitust ei loe uuesti läbi. Igatahes aitäh.

Teatud juhtudel saab ennustada usaldusväärselt pikemaks ajaks kui nädal ette. Üks sellistest olukordadest on tsüklonite seeria, sest sellel on kindel seaduspära ja ilm on üsna selgelt nädalaks või pikemaks ajaks üsnagi determineeritud. Sarnane võimalus usaldusväärseks pikaks prognoosiks on siis, kui on tegu teatud tüüpi blokeeringuga, sest mõned sellised võivad nädalaid püsida.
Muidugi, kui sellised juhtumid panna kõikide teiste pikkade prognoosidega ühte, siis võib sellest tekkida vale järeldus, et üldse pole olukordi, kui saab niiviisi pikemaks ajaks prognoosida.

Anonüümne ütles ...

Võrdlus sai tehtud justnimelt temperatuuride põhjal, oleksin pidanud täpsustama.
Kui ilma "üldiselt" prognoosida(tsüklonite seeriad, blokeeringud jms), siis küll, aga detailsete puhul(lumi või vihm, tuulekiirus, sademete summa, temperatuurid jne) pole see võimalik.

Anonüümne ütles ...

Kas homme võib äikest olla?

Anonüümne ütles ...

ma võin ilma isegi mitu kuud detailselt ette prognoosida - sademed tulevad vihmana, mitte lumena.

Anonüümne ütles ...

Aga äkki juba täna öösel läheb sinu detailne prognoos mööda.

Anonüümne ütles ...

Nii Gismeteo kui yr näitavad praegu 7.maiks tugevat LUMEsadu, sooja 1-2 kraadi. :-(

Jüri ütles ...

See lause, mis oli vigane, oli üldse kuidagi halb. Ehk on nüüd pisut rohkem lahtikirjutatult parem.

Jah, üksikasjade osas muidugi ei saa nii pikalt prognoosida.

Anonüümne ütles ...

Ohoo, see on küll tore vaheldus, kui tugevat lund saame! Kompenseerib selle, mis õigel ajal vajaka jäi :).

GFS just uuenes ning seegi on loobunud 8. mai soojalainest.

Anonüümne ütles ...

tundub, et põhjaeestis on suurimad sajuvõimalused just homme ja ka 04.05. muudel päevadel peaks siin olema päikeseline, sest tuul on merelt. hirlam miskipärast sellega ei arvesta.

Jüri ütles ...

Frontaalsed pilved sõltuvad aluspinnast vähe, tegu pole ju õhumassisisese konvektsiooniga, misjuhul on oluline, kas on meri või maismaa.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et kui sel aastal jäi Tartu Suusamaraton lume puuduse tõttu ära, siis ka Tartu Jooksumaraton jääb lumerohkuse tõttu pidamata :D :D :D

Jüri ütles ...

Mine sa tea, ehk ongi nii. Eespool oli küsimus äikese kohta. Ei pea seda tõenäoliseks.

Anonüümne ütles ...

Tundub et suurem sadu läheb läti peale

Anonüümne ütles ...

tundub, et sakus jääb äärmuslik tuleoht püsima. sadu pole siiani olnud, kuigi keskööst juba pidi.

radarilt vaadates ei ole lootus kuigi suur, sest ennustus on risti vastupidi läinud. suurim sadu pidi põhjas olema, kuid radar näitab, et hoopis lõunapiiri lähedal on :D

Anonüümne ütles ...

@ 30. aprill 2014 18:30
ei läinud, sest pole ju sademeidki.

Anonüümne ütles ...

Sõber ütles, et Raplas tuli lörtsi mitu minutit.

Anonüümne ütles ...

mu isa ütles, et ei tulnud

Anonüümne ütles ...

Me peaksime rõõmsad olema, et 1.-8 mai sellist heitliku ilma lubab tänu millele saab maa kastetud ja tuleoht väheneda.

Anonüümne ütles ...

see maa kastmine oleks võinud olla möödunud soojaga. Praegune jääkülm vihm või isegi lörts ei pane loodust küll kiiremini roheliseks vohama.

Anonüümne ütles ...

ons siis 11. mai ka niivõrd lund, et Jooksumaratoni takistaks. Kust seda aimata saaks ?

Anonüümne ütles ...

ilmateenistus tänaseks:
"Õhutemperatuur on 8..13, rannikul kohati 5..7°C."

reaalsus:
Õhutemperatuur on 2-st kraadist looderannikul kuni 7 kraadini sisemaal.

Anonüümne ütles ...

Taeblas siis mitu tundi lörtsi ja + 1 kella 6 ajal. Mikk

Jüri ütles ...

Lörtsist tuli teateid mujaltki. Nt Türi lähedal sadas kl 20 paiku mõned minutid ebatavaliselt laia lörtsi (teade Sven-Erik Enno), Tõraveres rahet: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1074 ja Jõhvist tuli teade kuni 25 m/s puhangutest.

Eks see jahe ilm muidugi aeglustab looduse arengut. See on pikaajalisest keskmisest mõnel pool üle 2 nädala ees, nüüd jõuab rohkem graafikusse.
Lõunatsüklon võib tuua lörtsihooge, kuid oleneb, kui kaugelt see lõunatsüklon Eestist möödub. Näide: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1442.gif

Lenne. ütles ...

Tallinnas Kadakas sadas ka lörtsi.

Anonüümne ütles ...

@ jüri

mis puhangutest? emhi vaatlused küll seda ei kinnita.

Jüri ütles ...

Loomulikult ei kinnita, see on lihtsalt teade, video: https://www.youtube.com/watch?v=TJXQbFdMhw8&feature=youtu.be, kommentaar: Ivar Uutar üksikud iilid olid kindlasti 20m/s või rohkem, keri näiteks 3.55 vkuskile, ma pidin kahe käega telefoni hoidma, et see minema ei lendaks.

Selline uudis: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kaht-finnairi-lennukit-tabas-vantaa-lennuvalja-kohal-valk.d?id=68586659

Anonüümne ütles ...

Nüüd sai vist kogu maa kastetud, õnneks

Unknown ütles ...

Tänud, et mu ära kajastasid siin :)

Anonüümne ütles ...

selle vihma üle olen ma ülimalt tänulik, sest selle niiskus aitab päikese abil rünksajukaid tekitada. kuid sakus võib sellest unistada, sest meretuul ei lase pilvedel tekkida - aga ehk hakkab siin loodus tänu päikesele ja niiskusele kiiremini arenema kui lõunas :)

Anonüümne ütles ...

mu kõlarid lähevad läbi - igaks juhuks ei keri 3.55 peale.

tuule tugevuse mulje oleneb telefoni(kaamera) mikrist. tuule poole suunates muidugi on tormimulje.

Anonüümne ütles ...

kumba uskuda?

"Pühapäeva (4.05.) öösel on tugevam kõrgrõhkkonna mõju ja saju võimalus on väiksem. Puhub mõõdukas läänekaare tuul. Õhutemperatuur langeb sisemaal ikka 0..-4°C-ni, rannikul jääb plusspoolele. Päeval liigub madalrõhkkond Skandinaaviast üle Läänemere ja selle sajupilved jõuavad Eestisse. Õhk on jahe ja vihma sekka võib ka lörtsi tulla. Tuul vaibub ja on muutliku suunaga, pärastlõunal pöördub idakaarde ning läheb tugevamaks. Õhutemperatuur on 6..11°C."

http://www.emhi.ee/hirlam/eta/eesti_tuul/eesti_tuul54.png

Jüri ütles ...

Heli valjust saab muuta, võib ka heli maha keerata, kui mikrid lähevad muidu läbi.
See oli lihtsalt video autori arvamus või hinnang.

Anonüümne ütles ...

Kas ka tallinna sademeid oodata, selgitus palun

Jüri ütles ...

Rünksajupilved nõrgenevad ilmselt, aga midagi võib pudeneda (lörtsi, vihma või lumekruupe).

Anonüümne ütles ...

mitte ilmselt, vaid seda oli arvata ja ette näha, et kindlasti nõrgenevad.

Jüri ütles ...

Kuna rünksajupilved tugevnesid Soome lahe keskosas, siis polnud tegu ilmsega. Tasub ikka ise ka jälgida.

Anonüümne ütles ...

Kas tln on tana veel oodata sademeid? Milal? Selgitus

Anonüümne ütles ...

ei ole. homme 03.05 on suurem võimalus kui oli täna, sest loodetuule asemel on tln-s läänetuul ning tsüklonaalne mõju veidi suureneb.
---------------------------------
jüri, kas 08.05 saabuv soojalaine on kindel või kustub seegi lootus?

Jüri ütles ...

Soojenemine on tõenäoline, sest see on seotud suure ja püsiva läänetsükloniga. Antitsüklonitega seotud protsessid kipuvad olema ebakindlamad.

Anonüümne ütles ...

miks nii? tsüklonid peaksid ju just äkilisema loomuga ja ootamatud olema..

Jüri ütles ...

Ilmselt on tsüklogeneesiga seonduvat lihtsam prognoosida ja infot on sellest rohkem (rohkem ehk uuritud ka). Otsige Internetist nt antitsüklonite tekkimise ja arengu kohta - palju vähem ja napimalt infot võrreldes tsüklonitega.
Antitsüklonid ei pruugi alluda juhtvoolule ja nende liikumine võib-olla ettearvamatu, aga tsüklonitega nii ei ole. Sünoptik Helve Kotli on öelnud antitsüklonite kohta, et need on nagu kassid, kes kõnnivad omapead.

Anonüümne ütles ...

Kas täna tlns hoogsademeid oodata, mis kujul? Selgitus palun k :)

Jüri ütles ...

Tallinnasse need ilmselt ei ulatu, aga homme tuleb küll sademeid.

Anonüümne ütles ...

Milliseid sademeid oodata homme tlna siis ? Ja u mis kella paiki

Anonüümne ütles ...

Sademeid tuleb Tln-sse siis, kui jugavoolu asimuut jääb 90 ja 250 kraadi vahele. Tuul võib ka nt lõunakagust puhuda, aga nt põhjasuunalise jugavoolu korral ikkagi vihma ei tule.

Anonüümne ütles ...

Täpsustan, et eelpool toodu ei kehti ainult mereefekti ja frontide korral.

Anonüümne ütles ...

sat24 järgi on täna taas just soomes äikest olnud :D

Anonüümne ütles ...

Eestis võite äikest ootama jäädagi, seda enam, kui elate Tallinna ümbruses ;)

Anonüümne ütles ...

küll ootame. siis tulebki korraga ja palju. 09.08 öösel oli viimatise 6 aasta tugevaim öine äike :). ning seda just ainult lääne-eesti saartel, loode- ja põhjaeestis. (sh tln ümbruses)

vägev valgus- ja bassimäng oli!

Jüri ütles ...

Läänest tuleb sademeid ja need jõuavad ka Tallinnasse.

Anonüümne ütles ...

aga need pole ju hoogsademed, vaid laus

Jüri ütles ...

Just, tegu on laussademetega. Kui jutt on üldiselt sademetest, siis neid on lähema ööpäeva jooksul ka Tallinnasse oodata.

Anonüümne ütles ...

Kui suure toenaosusega Tallinnas tahkeid sademeid tuleb selle sajualaga ?

Anonüümne ütles ...

kui laus, siis igav, sest äikest ei tule.

Anonüümne ütles ...

kas äikest võib, ka tulla

Anonüümne ütles ...

ei laussajuga ei ole kunagi äikest. kui näed kuskil sõna HOOvihm, siis on võimalus äikeseks.

Anonüümne ütles ...

sat24 järgi on rootsis äike (kl 22 seisuga)

Jüri ütles ...

Äikest ilmselt ei tule, aga lörts või märg lumi on võimalik, sest õhumass on selleks piisavalt külm pluss öine aeg.

Anonüümne ütles ...

Tee mis sa teed, aga no näed - sadu ei taha kuidagi Tln-sse saabuda :D radar näitab, et sajualad hajuvad enne Tln-t või tekivad pärast seda alles.

Jüri ütles ...

Sademed on kohal: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1.

Anonüümne ütles ...

arvan, et see äikesevõimalus kaotatakse kaartidelt, nagu 22.04 ja 01.05 omadega juhtus.

Anonüümne ütles ...

ja sat24 näitab/näitas, et hommikul oli läti-leedu piiril äike. seega eile oli soomes-rootsis, täna lätis-leedus ja eestis jälle mitte :D

Anonüümne ütles ...

Kas tallinnas ka sajuhood jatkuvad paeval ja eeloleval ool ?

Anonüümne ütles ...

Kas need soome.sajud jouavad pohjarannikule ka

Jüri ütles ...

Liiguvad ilmselt liiga aeglaselt ja ei jõua üle lahe.

Anonüümne ütles ...

Aga kas siis tallinna ei tule tana sadu

Jüri ütles ...

Paistab jah, et ei tule.

Siin on varasemalt väide, et laussajuga ei tule kunagi äikest. Tegelikult võib tulla küll. Tõravere vaatleja on kirjeldanud juhtumit mõne aasta eest, kui äikese saatel sadas vaikselt ja ühtlaselt kolm tundi vihma. See vastab igati laussajule.
Ka endal on selliseid kogemusi. Näiteks joonpagi vms rünksajupilvede vööndi tagalas on piirkond, kus valdavaks on laussademed (stratiform prec. region) ja kus tekib ka välke, vt näiteks siin allpool: http://stormhighway.com/tower.php
Lisaks võivad rünksajupilved olla kõrgkiht- või kihtsajupilvedesse maskeeritud ehk hoogsademed ja laussademed äikesega on samal ajal.

Anonüümne ütles ...

Aga miks siis tlna sadu ei tule.
Palun pohjalik selgitus :)

Anonüümne ütles ...

sest õhuvool on mere poolt. niikaua ei tule sadu, kui on taas maa poolt - nagu täna öösel ja hommikul oli.

Anonüümne ütles ...

Millal siis on maa poolt

Anonüümne ütles ...

arvatavasti enne 08.05 mitte.

Anonüümne ütles ...

ja ongi näha, et see suur soe "kuivab kokku" üha enam. küllap ka siis äikesevõimalus.

Anonüümne ütles ...

Tundub et need Soome-Rootsi välgud on lennukite poolt esile kutsutud, sest miks muidu riikide ainus välk just lennukitesse lööb, aga enne seda ja pärast enam midagi?

Anonüümne ütles ...

sat24 näitab soomes üsna kestvat nõrka äikest taas. tundub, et soomes on rünksajupilved tunduvalt võimsamad kui eestis - ilmselt pinnamood siis soosib.

Anonüümne ütles ...

@ 30. aprill 2014 14:49 ja @ 4. mai 2014 12:14

Teie õnneks või kurvastuseks GFS uusim ennustus seda teed näitabki.

Anonüümne ütles ...

Kuidas homme Tallinnas ?
Jüri, vastake palun ja siis veel küsimuset kas oleks teiega personaalselt võimalik kuidagi suhelda ?

Jüri ütles ...

Personaalselt: kamenikmeister@gmail.com, nii saab ka ilmselt hulga operatiivsemalt suhelda, sest mobiiliga saab ju ka vastata.
Suur soe pole kuhugi kadunud, äikesevõimalus on samuti alles. Soojenemise kindlus tuleneb läänetsüklonitest, mille mõjul soe ja niiske õhumass jõuab nädala teisel poolel Läänemereni.

Jah, välgud olid tõepoolest väga tõenäoliselt lennukite vallandatud. Poleks lennuliiklust, siis oleks tegu välkudeta äikesega, st potentsiaal on välgu tekkeks kõrge, kuid välgu tekkeks on vaja vaid mingit vallandajat või häiringut. Lennujaamades on selleks lennukid.

Anonüümne ütles ...

Kui antud juhul lennukid, siis nt mujal ei tohiks rünksajupilvede all lagedal nt inimene joosta turvalisuse mõttes?

Margus ütles ...

Haa- Kuressaares tuli sellist lobjakat, nagu pisikesi lumepalle lendles tugevad tuules.Loodus muidu roheline. Varsakabjad alustasid õitsemist 27. aprill. Kahel eelmisel aastal 7. mai. Edu (oli) seega 10 päeva.

Anonüümne ütles ...

Ootan nädalalõppu. Hetkel on venelased pannud päris toreda prognoosi, kui võrrelda seda tänase päevaga :)

http://www.gismeteo.ru/month/4068/

Kuigi paari tunni pärast võib see juba muudetud olla :S

Anonüümne ütles ...

loodetavasti enam sellist soojust ja põuda ei tule. soe ilm tulgu vihmavõimalusega. pigem jahe ja päevast-päeva päike, kui selline soojusega lõõskav päike.
soe vihm teeb looduse rutem roheliseks. hetkel juba 4. päeva looduse areng seisab, sest ööpäeva keskmine on 0-lähedane.

Jüri ütles ...

Eks äikese ajal õues viibides on alati mingisugune oht, et inimene võib tabamuse saada. Siin on selle kohta pikemalt: http://stormhighway.com/lightning_myths.php

Anonüümne ütles ...

kirdeeestlastel tasuks valmis olla, sest hea õnne korral (mida niikuinii jälle vist ei tule) jõuab venemaalt kirdepiirile äike.

Anonüümne ütles ...

edasine äikesevõimalus on ainult idaeestlastel.

Anonüümne ütles ...

Mis aastal viimati sadas maikuus lund?

Anonüümne ütles ...

aastal 2010 (4. mail)

Anonüümne ütles ...

1975.a olid 31. mai hommikul vaid punased tulbiõied hangest näha.öösel oli kõvasti tuisanud.

Anonüümne ütles ...

@ 5. mai 2014 16:22

Sel aastal

Anonüümne ütles ...

Jah aitäh ma siiski mõtlesin eelnevaid aastaid. Aga et 31. mail tugevat tuisku, no jube.

Anonüümne ütles ...

ja nagu näha - gfs ei prognoosigi eestisse enam äikesevõimalust. 12.05 mingi esimese taseme hale roheline on ja see ongi maksimum.

Jüri ütles ...

Eks see ole jah nii, et prognoos nii pika aja jooksul muutub, eriti nt sademete või äikese kohta.

Anonüümne ütles ...

ja alati just negatiivsuse suunas muutub!

Anonüümne ütles ...

Tundub, et tundra suvi taandub ja edasi on oodata parasvöötmele kohast ilmastiku. Tulekul on üle 20 kraadised soojad ja hoovihmad.

Anonüümne ütles ...

troopilised ööd ja +32-kraadine päevasoe:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.gif

Jüri ütles ...

Lootus jääb seega alati ja ükskord ikka see tohutu soe ja äike tulevad.
Nädala lõpp on igal juhul soe ja niiske.

Anonüümne ütles ...

aga jahedam kui aprillisoe.
--------------------------
+33 kraadi võimalik:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.gif

nt sellised kaardid ma juba küll salvestan arvutisse ära.

Anonüümne ütles ...

ja tundub, et see saabuva öö külm on justkui looduse poolne kahjurõõm taimedele, et just enne öökülma kadumist tuleb mitmel pool -5 kraadi (vb enamgi) külma, mis hävitab kõik äsjase õrna rohelise.

sakus on ligi veerand rohulibledest pruunikasrohelise värviga - st külm on liiga teinud!

Anonüümne ütles ...

Kas tana ule soome lahe ei tule sajud

Jüri ütles ...

Täna ei jõua, jõuavad enne tühjaks sadada.

Anonüümne ütles ...

aga miks siis eile jõudsid

Anonüümne ütles ...

Millal tallinnasse sadu siis tuleb ja mis kujul

Anonüümne ütles ...

08.05 ja vihmana.

Jüri ütles ...

8. mail on oodata lausvihma ja arvatavasti ka Tallinnasse.
Eile oli veel idapoolse tsükloni mõju tugevam, Eesti kohale ulatus koos konvergentsijoonega lohk ja nii tuli sademeid.

Anonüümne ütles ...

Aga homme ohtul ja siis peale seda oosel ei tule tallinna ?

Jüri ütles ...

Järgmisel ööl kui mitte varem, peaks ikka jõudma.

Anonüümne ütles ...

08.05 hommikul oli sakus tõeline sügistunne - uduvihm ning kraade vaid +5.

Jüri ütles ...

Jah, meeldivalt niiske ja huvitav kogeda teise aastaaja ilma kevades.

Anonüümne ütles ...

kellele on kellele mitte - mulle mitte.

Jüri ütles ...

Samas on palju neid, kellele meeldib värskus ja niiskus. Mõned isegi väidavad, et ainult Islandil on hea - piisavalt niiske ja rõske.