kolmapäev, 16. aprill 2014

Soe periood aprilli teises pooles ja äikesevõimalus

23. aprillil tuleb järjekordne päikeseline päev. Põhjast saabuva arktilise õhumassi mõjul on õhk jahedam, sooja ei tule enam 20 kraadi, vaid pigem 10-15 kraadi, Põhja-Eestis veelgi vähem. Õhumassi sumestus väheneb samuti, mis tähendab nähtavuse paranemist ja taevas sinistumist.
Nädala jooksul muutub ilm tasapisi soojemaks ja nii võib nädala lõpus taas kuni 20 kraadi sooja tulla. Sademeid pole nädala jooksul oodata.

22. aprillil püsib soe õhumass veel Eestini kohal. Kuna tugevneb läänepoolne antitsüklon ja põhjast läheneb külm õhumass, siis tuul on rohkem põhjast ja võib päeva jooksul tugevneda. Ilm peaks valdavalt olema päikeseline. Maksimaalne õhutemperatuur tõuseb vähemalt kohati veel üle 20 kraadi.

Venemaa antitsükloni servas jõudis labiilne õhumass kaguvoolus Lääne-Venemaa ja Ida-Baltikumini. Nädala eest ei olnud GFS mudelis läänepoolse antitsükloni mõju, vaid Venemaa antitsüklon ulatus Skandinaaviani. Sel juhul oleks labiilne õhumass ka Eestini jõudnud, http://sat24.com/en/bc.

23. aprilli jooksul jõuab arktiline õhumass Eesti kohale ja seetõttu on ilm palju jahedam, ilmselt sooja üle 15 kraadi ei tule. Juba järgmiseks päevaks on oodata antitsükloni tulekut Eesti kohale ja ilma soojenemist. Öökülmad siiski jätkuvad. Ilma soojenemine jätkub ilmselt järgmise nädala alguseni. Aprilli viimastel päevadel võib suureneda lääne- või edelapoolse tsükloni mõju ja vihma võimalus suureneb.

21. aprillil jätkub ilm muutusteta (päikeseline, tuul nõrk ja ilmselt enamasti idast), ainult Lõuna-Eestis oli hommikul ja õhtul pilvi rohkem. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 20 kraadi.
Antitsüklon jagunes kaheks - üks neist taandub sügavamale Venemaale, teine Norra merele. Kui mõlemad on piisavalt kaugel, siis peaks mõjule pääsema põhjatsüklon, mis kannab arktilist õhumassi. See on küll suunatud peamiselt Soome ja Venemaale, kuid midagi jõuab Norra merel oleva antitsükloni idaservas ka Eestini. Kui läänepoolne antitsüklon nihkub Eestile lähemale või tekib vahetus läheduses tuum (uus antitsükloni kese, millel on vähemalt üks suletud isobaar või isohüps), siis see kaitseb otsese külma õhumassi sissetungi eest ja ilm soojeneb mõnevõrra.


Põud. 20. aprillil Pangodis. Eero Hermanni fotod (avaldamiseks luba küsitud)

20. aprill toob taas päikeselise ja sooja ilma. Arvatavasti mõnel pool tõuseb õhutemperatuur üle 20 kraadi. Tuul on rohkem kirdest ja idast, kuid endiselt väga nõrk. Rannikualadel annab tooni ilmselt briis. Päikeseliste ja vaiksete ilmadega on tõenäoline tolmukeeriste teke, mida võib näiteks põldudel või jäätmaadel näha, eriti kui pind on tume: https://www.youtube.com/watch?v=4T5SzDksQVM&feature=youtu.be.
Väga soe ilm püsib 23. aprillini. Siis peaks ittasuunduva põhjatsükloni kaasatoodud arktiline õhumass jõudma antitsükloni idaservas ka Eestini. See tähendab, et ööpäeva maksimumtemperatuur jääb kuni 10 kraadi madalamaks. Kui siiski arktiline õhumass ainult puudutab Eestit, siis on sooja loota 10-15 kraadi. Sademed on kuni kuu lõpuni vähetõenäolised.

Huvi on tekitanud rohkete läätspilvede tekkimine 18. aprillil. Täpset põhjust ilmselt öelda ei oska, aga see on seotud tõenäoliselt ikka sooja õhu advektsiooniga ja õhu liikumise suuna olulise muutumisega  väikse piirkonna kohta (deformatsioon, selline ala sattus Eesti kohale). Sellises tuulenihkelises ja stabiilses õhumassis tekivad kergesti lained, mille harjadega või lõikumiskohtadega on tihti sellised läätsekujulised pilved seotud.
Tuli teade, et Hiiumaal on 20. aprilli öösel justkui äikest olnud. Selle kohta andsid pealtnägijad sellised kirjeldused:  #1 Hiiumaa, Nõmmerga 19.04.2014 kell 23.57 ISO2000 f2 15sek 8 püstkaadrit. Taevas põles juba päris mõnusasti, Lõuna pool samal ajal välgutas... Ja see pilv muudkui ujus peale... Veel pisut ja sõitsime põhjarajoonidesse selgemat taevast nautima...
#2 Noh, kas see oli äike või mis iganes muu asi, aga... FAKT nr1: Eile koos Argoga Nõmmergal olles nägime me tumeda pilve liikumist läänest itta ja selle pilve all oli mitu heledat sähvatust, mis meenutasid välke. 
FAKT nr 2: Vähemalt korra kostus sama pilve suunast heli, mis meenutas müristamist äikese ajal. 
See, mis seal tegelikult toimus, on teadmata, kuid meenutas see kõik kauget äikest. 
Ja uskuge, ma 40 aastat elanud ja vähemalt 35 julgen arvata, et ka äikese olemust teadlikult tajunud - mulle meenutas see kauget äikest.
P.S. Olime sel õhtul eraldi autodega liikumas ja mõlemad kindlasti ka kained...
#3 Hommikul käisin edela Hiiumaal (sealpool oli ka see pilv, sähvatused ja mürin), kui pole just meeletut kastet öösel olnud, siis tuleb fakt nr 3, maa oli märg ja metsateedel esines lompe (julgen arvata, et esines vihmasadu siiski).
/---/ kolleeg oli merekoolis mu õppetaja ja ütles kuldsed sõnad...arvutid on toredad asjad ja aitavad meil ilma ennustada/jälgida ning teevad elu lihtsamaks, kuid neid ei tohi lõputult usaldada, seega inimsilmast täpsemat olukorra vaatlejat pole olemas./---/
Mida sellest arvata? Kuna see on huvitav ja õpetlik näide, siis kindlasti väärib siin ära toomist. Kui tuleb teade äikesest, siis esimese asjana tuleb kindlaks teha rünksajupilvede olemasolu. Kui neid ei ole, siis ei saa olla tegu äikesega, sest see on alati seotud rünksajupilvedega. Küll aga võib tegu olla ikkagi sädemega (elektrilahendusega), nt lumetormis või tugevate maavärinate korral.
Antud juhul rünksajupilvi ei saanud olla. Selleks on mitu kaudset ja otsest tõendit. Kaudseteks tõenditeks on kindlasti sünoptiline olukord ja sellest tulenev. Õhtul-öösel tekkis Eesti kohal tuum. See on koht antitsükloni harjas, kus tekib suletud isobaare (analoogne madalrõhulohus tekkivale osatsüklonile, millel on vähemalt üks suletud isobaar). Päeva jooksul liitus Eesti kohal tekkinud tuum Skandinaavia kohal olevaga ja tekkis uus antitsüklon, mis hõlmas Skandinaavia ja Soome. Selle lõunaservas oli tuul rohkem idast ja kirdest. Selline tuuma ja uue antitsükloni teke viitab tavaliselt tugevamale laskumisinversioonile, mistõttu konvektsiooni läbimurdmise tingimused on väga ebasoodsad. Väga kuiv (vt kastepunkte http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,820) ja stabiilne õhumass ei laseks konvektsioonil niikuinii areneda.

Vahel kujuneb kõrgrõhuharjas suletud isobaare ja tekib uus antitsükloni kese: seda nimetatakse tuumaks, www.wetter3.de/Archiv/index.html, vt ka http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140420.gif.

Otsesed tõendid puudutavad rünksajupilvede olemasolu: kuna tegu on kõrgete ja massiivsete pilvedega, siis on neid radaril (sajualad) ja satelliidipiltidel kindlasti näha, kuid mida seekord ei olnud (http://www.ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar/, Sürgavere radaril paistaksid rünksajupilved ka Hiiumaalt kätte). 
Laskumisinversiooni tingimustes hajuvad tavaliselt keskmise ja ülemise kihi pilved, kuid seevastu  piirkihi pilvede (kiht- ja kihtrünkpilved) teke on eriti talvisel ja öisel ajal soodustatud. Kihtrünkpilvede kogumid võivad anda sademeid, mis kajastub teates. Neid ei pruugi nt infrapunastelt satelliidipiltidelt näha, sest alumise kihi pilved on soojad ja temperatuurierinevus aluspinnast on sageli väga väike, mistõttu ei eristu.

Ülemise ja keskmise kihi pilved on IF satelliidipildilt selgelt näha, sest need on külmad ja eristuvad soojast aluspinnast, nt rünksajupilvede tippude temp. on alati -20°C-st madalam), kuid  antitsüklonis (laskumisinversiooni tingimustes) neid ei ole; piirkihi pilved on halvasti või pea üldse mitte nähtavad, eriti väiksemad kogumid,  http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3.

Teates/kirjelduses võiks kommenteerida veel meelte usaldamist puudutavat osa. Üks põhiasju, mida võib märgata, on see, et inimesed ei tea, mida tähendab sõna "tõend". Inimesed peavad tõenditeks igasuguseid tunnistusi, YouTube'i videoid ja ajaleheartikleid jms.
Aga vaatlus peaks olema enne ette planeeritud,  kuid selleks peab valmistuma, teadma teoreetilist baasi, välistama igasugu muud tegurid, see tuleb vahetult salvestada mingile andmekandjale, parem on kasutada mõõteseadmeid, vaatlusinfo tuleb kriitiliselt üle vaadata, eraldada müra, tõlgendada loogiliselt, mitte teha mingeid usuhüppeid üle tõenäosuste, teha järeldused ja anda kogu see töö teistele sama ala ekspertidele kriitiliseks ülevaatamiseks, et välistada vead, mida töö koostaja ise ei märganud...
Inimesed juhinduvad tõendite teemas ilmselt pigem kohtupraktikast, kus tõendina võetakse ka inimeste tunnistusi. Samas on ju kõigile teada, et inimese kognitiivne süsteem on küllaltki ekslik, isegi kui seda ei taheta tunnistada: tajud, tähelepanu, mälu... kõik eksivad. Üks on selektiivsus, teine on see, et iga meenutamisega mälu "sisu" muutub.
Tõendid on seega väidete kogumid, kus on järgitud teatud põhimõtteid. Ei saa jääda lootma oma meeltele ja mälule. Tõenditel on isegi teatud hierarhia, vähemalt biomeditsiinilistel aladel, http://consultgerirn.org/uploads/Image/Pyramid_Chart2.jpg

19. aprillil jätkus päikeseline ilm (Lõuna-Eestis oli pilvi rohkem). Maksimaalne õhutemperatuur tõusis juba 20 kraadini. Rannikualadel oli sooja kuni 10 kraadi ja enamgi vähem.
Kuna õhurõhugradient on väike ja tuul seega nõrk, siis rannikualadel on soodsad tingimused briisi tekkeks. See võib keset päeva muuta sooja ilma väga kõledaks (õhutemperatuur võib langeda kuni 10 kraadi vaid mõne minutiga, olenevalt briisifrondi tugevusest). Selline briisiks väga soodne aeg kestab vähemalt 22. aprillini.

Infrapunasatpildil on antitsüklon selgelt näha, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252



Vähemalt Harjumaal Kibunas oli pilvede leidmisega raskusi: ilm oli ebatavaliselt hea.

18. aprilli jooksul tugevnes Venemaa antitsüklon, kuid Skandinaavias püsis veel osatsüklon. Seepärast oli tuul lõunast ja ilm üle Eesti üsna ühtlaselt soe, veidi kõrgem õhutemperatuur oli Kagu-Eestis, kuhu jõudis soojem õhumass. Nädalavahetuse jooksul peaks juba paljudes kohtades üle 15 kraadi sooja tulema.
Prognoosides on mainitud ka udu mere kohal ja rannikualadel. See juhtub vaid siis, kui õhumass on piisavalt niiske. Kuna mere temperatuur on enamasti 4-6 kraadi, siis peaks ka kastepunkt olema vähemalt sama kõrge, et võiks advektsiooniudu tekkida. Praegu aga on kastepunkt enamasti alla 0°C ja udu ei tekiks ühelgi juhul, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820.
Kõige soojem aeg püsib 23. aprillini, siis peaks jõudma põhjast kohale külmem õhumass. See on seotud põhjatsüklonitega, mis sukelduvad antitsükloni idaservas Venemaale ja toovad sinna talvise ilma.


Paljudes kohtades võis näha läätspilvi (siin kuuluvad kõrgrünkpilvede hulka).

17. aprillil tihenes pilvisus ja tugevnes tuul. Hommikul ja ennelõunasel ajal võis Põhja-Eestis jälgida uskumatuid halode vaatemänge: mõnes multihalos olid esindatud kõik siin kujutatud halovormid: http://www.atoptics.co.uk/halo/common.htm.


Multihalo Sillamäel, 17.04.2014 kella 11:00 paiku. Selgelt on eristatavad järgmised halovormid: 22-kraadine, valepäikesed (päikesesapid), 22-kraadise puutujakaared (võimalik piiritletud ehk kopshalo), horisondiring ja autori kirjelduse järgi veel alumine puutujakaar (infralateral arc). Jekaterina Služenikina fotod, avaldamiseks luba küsitud

Soojema õhumassi tõttu tõusis õhutemperatuur mitmel pool üle 10 kraadi, edelatuule tõttu oli kõige soojem Põhja-Eestis. Kuna lohk siiski Eestini ei jõua, siis pilvi küll jagub, aga sademed on vähetõenäolised.
Homseks tugevneb Lõuna-Venemaa antitsüklon, mistõttu lohk hääbub ja Musta mere regioonist jõuab kohale veelgi soojem õhumass. Nii võib nädalavahetusel õhutemperatuur tõusta kohati 20 kraadini.
Uue prognoosi järgi on vastuolu mudelites kadunud ja kõige soojemad ilmad lõppevad 23. aprilliga, järgnevad päevad võivad tuua kuni 15-16 kraadi. Äikest ei ole oodata ühelgi päeval.

16. aprill
Praegu võib juba kindlalt väita, et nädala lõpuks läheb ilm vähemalt päevasel ajal suviselt soojaks, öösel püsib endiselt öökülma võimalus. Uuel nädalal on võimalus äikeseks, olenevalt sünoptilisest olukorrast.
16. aprillil jõudis Saksamaale antitsüklon, mille põhjaservas saabunud külm ja kuiv õhumass tõi selge ilma. See antitsüklon jõuab peatselt Poola kohale ja nõrgeneb. Teravmägedel oleva põhjatsükloni lohk jõuab Skandinaaviasse ja selle mõjul on oodata tuule tugevnemist, kuid ka soojema õhumassi saabumist ookeanilt. Lõuna-Venemaal tugevneva antitsükloni mõjul peaks see lohk siiski paari päevaga hääbuma ja kohale jõudma soe õhumass. Seega juba kaks kuud veninud varakevad lõppeb ja algab päriskevad.
Antitsükloni(te) mõjul püsib see üsna palav õhumass Eesti kohal vähemalt nädal aega, võib-olla kuu lõpuni. Kui GFS mudel näitab Venemaa antitsükloni domineerimist ja selle aeglast nõrgenemist järgmise nädala jooksul, siis Euroopa mudel näitab uute antitsüklonite voogu Skandinaaviast Venemaale, aga Eesti jääb nende lõuna- või lääneserva. 
Õhumassi poolest võib selge ilmaga sooja tulla 20...23°C. Äikesevõimaluse osas on soodsam kindlasti GFS mudeli prognoos, sest Eesti jääb siis antitsükloni kaugele äärealale, kus laskumisinversioon on nõrgem ja konvektsiooni läbimurdmise tingimused paremad. Samuti on sellisel juhul soodustatud niiskema õhumassi saabumine Vahemerelt või Musta mere regioonist, mis aitaks õhumassi labiliseerumisele kaasa. 

GFS arvutatud stsenaariumi kohaselt on äikese võimalus märkimisväärne, http://www.wetter3.de/Archiv/index.html.

3.5.2008 võis tajuda äikese lähedust. Sünoptiline olukord oli sarnane nüüd prognoosituga, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2008050312_0.gif

16. aprillil oli paljudes kohtades külma õhumassi mõjul pilvitu ilm.

Mõned julgemad prognoosid pakuvad Eestisse kuni 26-kraadist suvekuuma. Selline on http://meteo.fi/ (põhineb GFS mudelil) prognoos teisipäeva kl 12 UTC kohta. 

117 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

loodetavasti jõuab sakusse ka äike.

Jüri ütles ...

Praegu on äikesevõimaluse osas kahjuks väga esialgne hinnang, olenedes suuresti sellest, milline on sünoptiline olukord. Kui oodata on antitsüklonite voogu Venemaale, siis ei tule kuskil midagi.

Anonüümne ütles ...

nonii, juhtuski see mida oli arvata. äikest põhjaeestisse enam ei lubata ning ilm on 10 kraadi jahedam kui lõunas, kuna tuul puhub kirdest.

Jüri ütles ...

Võib-olla tuleb äikest hoopis Põhja-Eestis ja kõige kõrgem on temperatuur põhjarannikul - kõik võib-olla, me räägime ju ikkagi nädalakaugusest tulevikust.
Teil on ilmselt tähelepanuta jäänud Euroopa mudeli prognoos, milles ei ole äikesest märkigi.
Postitusse pandi äikese kohta lihtsalt seetõttu, et see pakub huvi.
Ootame homse ära, siis saab kirjutada sellest veelkord eraldi postitusse ehk juba täpsemalt.

Anonüümne ütles ...

Aga äkki algab hoopis kevade asemel suvi?

Anonüümne ütles ...

euroopa mudelis polegi ju cape +li kaarte.. loogiline ju et sundolukorras seega sealt mudelist ei näe.

eelmisele:
ei usu et algab suvi, sest pole ennustustest näha, et ööpäevane püsivate +13 kraadiste periood tuleks. eelsuvi vb jah algab.

Jüri ütles ...

Tegelikult saab küll hinnata sünoptilise olukorra järgi õhumassi energiat. Kui antitsüklonid sukelduvad järjestikku Skandinaaviast Venemaale, siis on äike kogu Baltikumis vähetõenäoline.

Ilmselt on tegu ikka päriskevadega, aga mõned päevad võivad anda välja ka suvepäeva (ööpäeva keskmine õhutemperatuur on vähemalt 13 kraadi).

Marek Karm ütles ...

Mäletan, et 24. aprill 2000 oli väga soe, õhutemp oli üle +20 kraadi.

Jüri ütles ...

Jah, siis oli sooja põhjarannikul kuni 28 kraadi, muidu sisemaal üldiselt 26-27 kraadi. GFS mudeli üks variantidest lubab teisipäevaks sarnast suvekuuma, vt postituses.

Anonüümne ütles ...

Jüri sa pingutad liiga üle. Ilmselgelt ei tule üle 23 kraadi sooja. Õhumassi temperatuur ei küündi üle 10 kraadi nagu seda oli 2000 aastal.

Jüri ütles ...

Ah et mina mõtlesin GFS mudeli ja selle konkreetse väljundi välja. Aitäh valgustamast ka õhumassi ja õhutemperatuuri vahelisi seoseid, see on midagi uut!

Anonüümne ütles ...

Minuarust pole mõtekas siia toppida utoopilisi progoosi kaarte, mis nigunii ei realiseeru. See pole ju midagi uut , et õhumass ja temperatuur on seoses eriti selge ja vaikse ilma korral.

Anonüümne ütles ...

Päriskevad algas juba vähemalt 7 päeva tagasi (kui mitte rohkem) mõnel pool Lõuna-Eestis. Vaadake kasvõi meteo.physic.ut.ee viimase 7 päeva keskmist temperatuuri.

Jüri ütles ...

Huvitav on neid ikka tuua ja võrrelda siis sellega, mis hiljem tegelikult tuleb.

meteo.physic.ut.ee pole kindlasti sobiv allikas, millest lähtuda (ei ole representatiivne, korralikult kalibreeritud jne), aga väide võib õige olla.

Anonüümne ütles ...

Päriskevad algab vegetatsiooni algusega ( üle +5 keskmine), mis juba alanud kuskil 9-10 aprilli paiku; rohi kasvab juba mühinal ja kased hakkavad lõuna pool juba õige pea lehtima.

Anonüümne ütles ...

Meteo.physicu puhul peab teiega nõustuma, kuid tendentsi näitab see suurepäraselt. Eks võib seda keskmist juba praegu päevade kaupa välja arvutada, kuhu Eestisse päriskevad juba kohale jõudis ja kuhu jõuab nt kõige hiljem.

Anonüümne ütles ...

Päriskevad(temperatuuri järgi) algas Lõuna-Eestis tõepoolest juba nädal aega tagasi, seda võib Emhist vaadata(http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072). Mis puutub taimedesse, siis märkimisväärne rohelus hakkas tekkima juba märtsi lõpus, aga öökülmade tõttu oli küllaltki pikk vindumine.

Jüri ütles ...

Vat siin võib tekkida segadus, kas algab aktiivse vegatatsiooni algusega või ööpäevase keskmise temperatuuri tõusuga üle 5 kraadi. Klimaatiliselt peaks olema teine variant, fenoloogiliselt pigem esimene. Taimekasvu alguse põhjuseks on ikka soodsa keskmine temperatuuri saabumine. Öökülmade pärast on see jah edasi nihkunud või vähemasti tunduvalt aeglustunud.

Anonüümne ütles ...

õnneks enam öökülmi vist ei tule

Anonüümne ütles ...

ja praegu võib juba kindlalt väita et äikest eestis selle soojaga ei tule

Anonüümne ütles ...

Pole välistatud, et peale sooja aprilli kuud tuleb mais isegi lumi veel maha.

Anonüümne ütles ...

Nägin unes juba teist korda järjest, et eeloleval suvel Tartus üle 30-ne kraadi sooja ei tule. Kõige soojem periood on suve lõpus augustis, kui maksimaalsed temperatuurid tõusevad mõnel päeval 27-30'ni. Ülejäänud suvi on võrdlemisi tagasihoidlik, 20-25 kraadi maksimaalselt päeval ja mingeid suuri soojalaineid pole oodata.

Loodetavasti need unenäod ei pea paika, kuid igaks juhuks mainin ära.

Keegi ütles ...

Mulle just meeldiks jahe ja hoovihmane suvi. Nii nagu 2012 suvest 90% oli.

Jüri ütles ...

Sademed on kindlasti teretulnud. Aga eks näis, mis tuleb, sest keegi seda ju ei tea.
Mis puudutab äikese osa, siis oli see kindlasti ülespuhutud entusiasm. Euroopa mudel ei näidanud kordagi äikesevõimalust, nüüd on see stsenaarium jäänud peale ka GFS mudelis.
Öökülmi tuleb kindlasti ka kuu lõpus ja mais.

Anonüümne ütles ...

gfsi ennustuste järgi tundub, et ees on ootamas põuane periood, mis laseb värskel rohelusel närbuda. vastik :/.
tundub et nüüd algab uuesti tüütult igav ilm, ainult et ajutiselt 10 kraadi soojem, kui enne oli ja pärast tuleb.

Jüri ütles ...

Jah, nii see paistab küll. Eks siis tuleb kuidagi see aeg üle elada.

Anonüümne ütles ...

Põud on negatiivne aga positiivne on see saab välitöid teha ja rannas olla, veekogud soojenevad ja loodus läheb roheliseks. Kindlasti muutuvad ka inimesed rõõmsamaks.

Jüri ütles ...

Sellest räägib Ilmatüdruku päevaraamat: http://ilm.ee/index.php?512244

Anonüümne ütles ...

Eks kõik ilmaga seotud ekstreemsused on kellelegi negatiivsed, kuid tõelistele ilmahuvilistele pigem ootus. Arvestades Eesti sombust ja sajust kliimat, on minu jaoks põud üks kõige oodatum ilmastikunähtus, seda eelkõige suvel. Siinkohal pean silmas just kõrbestumist, mis on põuale kohane, mitte lihtsalt nädal-kaks tavalist kuiva ilma. Viimase puhul ei näe ka mina midagi huvitavat. Tõelist põuda esineb Eestis ju väga harva.

Jüri ütles ...

Kas on andmeid, millal oli viimati tõeline põud? Võiks tuua mõned näited.

Anonüümne ütles ...

Siin Lõuna-Eestis, kus mina elan, oli põud 2013.a ja 2011.a juunis, mil lokaalsed äikesevihmad ei jõudnud kordagi kohale, mis märkimisväärset sadu oleks toonud. Maasikas hävines täielikult, muru oli sama kollane kuluhein, samuti mitmete puude-põõsaste lehed. Põuast ei jäänud palju puudu ka 2010.a juulis.

Jüri ütles ...

Ilmselt veelgi karmim oli olukord 2002. a suvel, eriti augustis, võib-olla ka 2006. aasta suvel.

Kalle in OZ ütles ...

Kusagil sajandivahetuse paiku oli paar väga põuast suve küll. Laiaulatuslike Venemaa metsatulekahjude tõttu oli Eestiski õhk pruunikalt hägune ja Emajõe veetase ikka väga madal, sai kalal käies istutud ja lõket tehtud seal, kus normaalsel juhul oleks vesi vähemalt rinnuni. Sel aastal on juba praegu veetase väga madal, kui nüüd veel põuane suvi ka otsa peaks tulema, siis suuremad laevad ilmselt Suurel Emajõel liikuda ei saaks. Vähemalt mitte Kaarsillast ja selle all olevatest Kivisilla varemetest ülespoole.

Anonüümne ütles ...

Kas ilm.ee-sse uudisvoo ka tehakse?

Jüri ütles ...

Põua ega äikese kohta ei ole küll plaanis teha. Kui oodata on mingit suuremat konvektiivset aktiivsust või tormi, ainult siis tehakse.

Anonüümne ütles ...

kui külmem õhumass tuleb mitu kraadi võib, siis sooja tulla

Anonüümne ütles ...

Tuleoht on juba praegu väga suur.Eitea kas tulev V tase ka ära?

Anonüümne ütles ...

Gismeteo ei luba enne 4.maid vihma.

Anonüümne ütles ...

Loomulikult tuleb V tase ära, Emhi ennustuse järgi juba lähipäevil.

Jüri ütles ...

Prognoosi uuendatakse iga päev: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,270.

Oleneb, kui külm õhumass jõuab kohale. Kui -10 kraadi isoterm, siis öösel selge ilmaga umbes -5 kraadi, päeval sooja alla 10 kraadi; kui -5 kraadi isoterm, siis päeval võib ka üle 10 kraadi sooja tulla.

Anonüümne ütles ...

need pildid mis on üles pandud on need väga ilusad , ja praegust ilm on ka väga väga ilus ,võiks veel tulla lausa 30 kraadi sooja ja äikesetorm :)

Jüri ütles ...

Aitäh, reede pakkus jah imelist läätspilvede vaatemängu.

Anonüümne ütles ...

Mõned prognoosid näitavad, et kuni 28. aprillini ei tule vihma(loomulikult on see väga kauge aeg ja see võib muutuda)
Aga Jüri kuidas suhtus sellesse?
Kas võib põuda oodata?

Jüri ütles ...

Sademete teke on seotud tavaliselt tsükloni, frontide või konvektsiooniga. Kui neid ei ole, siis pole ka sademeid. Niiskust peaks juurde tulema, et nt konvektsiooni teel tuleks sademeid.

Anonüümne ütles ...

varajane rohelus päädib vist ulatuslike tulekahjudega ja taimede närtsimisega.

gfs mudelis on sellised põnevad kaardid nagu "gesamtnierdeschlag", mis nätab sademete summat valitud kuupäevani. sealt on näha, et 8 ööpäeva pole läänemere keskosa piirkonnas- sh ka eestis sademeid oodata. selle kaardi järgi oleme justkui põuapesas.

sakus sadas viimati 14.04.

Anonüümne ütles ...

link selle "gesamtniederschlag" kaardini, mida mõtlesin:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn19218.gif

Jüri ütles ...

Antitsüklonite mõju võib nädala pärast nõrgeneda, nii et sademete võimalus oleks sel juhul suurem. Aga see pole kindel.

Anonüümne ütles ...

Weatheronline järgi 26.aprillil Tartus -2..+6. Made my day.

Imelik inimene ütles ...

Loodetavasti tuleb lund ja miinuskraade alla 5 kah ikka

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti tuleb korralik põud.

AikeseVideod ütles ...

Mis teile küll sisse on läinud, et halba soovite? Olgu, ühest ma saan aru, ta nimi juba ehk vihjab millelegi. Olgu, see selleks, aga milleks põuda soovida? Parem oleks siis juba soovida, et öösel tuleb kerget vihma, päeval selge ja päikesepaisteline.

Anonüümne ütles ...

pigem võiks olla rünksajupilves ja äikesepaisteline. selge on liiga igav ja tüütu

Ilmahuviline ütles ...

@AikeseVideod - Milleks siis soovida äikest või mõnda muud ekstreemset ilmastikunähtust? Kui Sa tuleb nüüd ütlema, et Sa ühtegi neist ei oota, siis Sa räägid endale praegu vastu. Vaevalt, et mõni korralik äikesetorm teeb vähem kahju kui põud. Ja Kust kohast Sa üldse välja lugesid, et ma halba soovin? Soovin põuda kui huvitavat ilmastikunähtust, mitte mingit massihävitust. Arvan, et sellest võiks juba ise aru saada, kui räägime ilmahuviliste blogis, mitte kusagil delfi kommentaariumis, kus maailmalõppu oodatakse. Kui siin aasta läbi paistaks päike ja öösel tibutaks vihma, siis see riik oleks ilmahuvliste mõttes surnud.

Anonüümne ütles ...

Lõuna-Eestis on praegu täiesti suvepäev. Kõik inimesed, keda linna peal nägin, olid lühikeste käistega. Harjumatult palav on.

Anonüümne ütles ...

26.04-st alates on 15 kraadi külmem

Anonüümne ütles ...

Lõuna- tartumaal oli päev läbi päikseline ja sooja üle 20 kraadi. Aga otepää kõrgustiku kohal kõrgrünkpilved juba kella 11 saati ja praegugi veel.

kagueestlane ütles ...

Jah, ka kask läks täna juba lehte siin Lõuna-Tartumaal. Huvitav, kas tegemist rekordiga?

Pilt: http://www.upload.ee/image/4011317/kask.jpg

Anonüümne ütles ...

oota-oota, ma otsin ka kõige lehtinumaid puid homme.

Anonüümne ütles ...

see pole veel lehes kask :D Hiirekõrvad tekkisid täna ja ilmselt homme õhtul ülehomme toimub lehtimine. Ilmselt valga ja võrumaal puud lehes.

kagueestlane ütles ...

@19. aprill 2014 21:14 - Seda ootan tõepoolest. Kui ma oleks põhjaliku otsimise teinud, oleks veel kindlasti suuremaid "isendeid" leidnud. Kui huvitab, siis võin homme ka ülejäänutest puudest-põõsastest pildid teha.

@19. aprill 2014 21:14 - Pilt on nutiga tehtud ja üsna petlik. Siiski arvan, et seda võib lehtimiseks lugeda.

Jüri ütles ...

Harjumaal toomingaid puhkemas. Imekombel oli näha nii rünkpilvi kui kiudpilvi. Pühapäev tuleb ilmselt samasugune.

Anonüümne ütles ...

loodetavasti rohkemate pilvedega.
21.04 on lootust pilvedele päris suur.

mind huvitab hoopis selline ASI, et miks 18.04 oli nii palju läätspilvi?

Anonüümne ütles ...

Väga huvitavad puhkevad puud, teen ka homme kõikidest puudest pilte ja postitan.

Jüri ütles ...

Läätspilvede teke oli seotud ühelt poolt sooja õhu advektsiooniga, teiselt poolt sellega, et Eesti kohale sattus piirkond, kus õhu liikumise suund muutus üpris suurel määral (deformatsioon). Sellises tuulenihkelises ja samas väga stabiilse kihistusega keskkonnas on kerge tekkida ja püsida igasugustel lainetel, sh seisulainetel, millega on läätspilvede teke seotud. Kahjuks täpsemat selgitust anda ei oska.

AikeseVideod ütles ...

Sõnastasin enda kommentaari natuke valesti, tõesti jah, väga huvitavad ilmanähtused on need. Eks jah, see põud, mis meile maiuspala, on põllumeestele jne halb. Äikesevihmad, kui nad ei süüta midagi või ei kaasne muid näiteks vara lõhkuvaid asju sellega, siis need on kasulikud, aga eks ikka paratamatu on see, et alati võib siiski kuskile sisse lüüa.

Anonüümne ütles ...

Kui nüüd vihma ilmselt kuu lõpuni oodata ei ole, kas siis võib põuda oodata?
Kas seda saaks põuaks nimetada?

Anonüümne ütles ...

Võib-olla annavad mingigi leevenduse öökülmad? Seevastu südasuvel kindlustaks põua kõrgem temperatuur.

Anonüümne ütles ...

kuna see arktiline õhk on vältimatu, siis ehk tõmbab uuesti jehkat nii ruttu kui saab.

Anonüümne ütles ...

GFS'i viimane väljavaade on juba kordades soojemaks muudetud järgmiseks nädalaks.

Anonüümne ütles ...

Ka euroopa mudel näitab neljapäevaks ainult 0 kraadist isotermi.Ja edaspidi jälle soojemat ilma.

Anonüümne ütles ...

yr.no on oma temp-ennustustega ikka kapitaalselt puusse pannud. sellist jama poleks neilt oodanud.

Anonüümne ütles ...

Yr.no on üldse ilmaprognoosimise häbiplekk.

Jüri ütles ...

Põua kohta peab täpselt uurima, millised on kriteeriumid. Need erinevad riigiti. Suurbritannias peab olema sademeteta periood vähemalt 2 nädalat, meil on see pikem. Lisaks eristata erinevaid põua liike: meteoroloogiline põud, agronoomiline või hüdroloogiline põud ja sotsiaalökonoomiline põud.

Yr.no on palju kiidetud ja inimesed kipuvad seda uskuma jääma. Tegelikult pole kiitmiseks põhjust, vastavad mudelid vähemalt siin ei toimi.

Lehtimise ja fenofaaside kohta saadeti selline vastus: Tere!
Puude fenofaasidest internetis ei ole head artiklit.
Pärast sügavat puhkefaasi on järgmised fenofaasid:

pungade paisumine = pakatumine "pungad suurenevad, pealmised pungasoomused eemalduvad või langevad maha, nähtavale ilmuvad alumised pungasoomused (aedõunapuul muutuvad pungad hõbedaseks), enamasti tekib soomuste vahele roheline triip",

lehed "hiirekõrvul" = pungade puhkemine — "punga tipust pungasoomuste vahelt ilmuvad nähtavale esimesed rohelised lehetipud",

noored lehed = lehtimine — "leheroots on alt juba näha, leht on väike",

täissuuruses lehed, võrsete kasvu algus ja kasvu lõpp jt faasid.

Antud pildil oli kasepungade paisumine ja üksikud olid pungade puhkemise algus. Soovitakse ka teinekord faasi algust, massilist esinemist ja faasi lõpu kuupäeva.

Praegu oli Jõgeval 15. aprilli seisuga ligikaudu nädal edumaa ja rekordit ei ole. Vahepealsed külmad ööd on taimede arengut aeglustanud.

Laine ja Vello Keppart

kagueestlane ütles ...

Sai nüüd palju selgemaks see lehtimine, äitäh!

Anonüümne ütles ...

Täna hommikul kel 8 oli valgamaal mäha külas Üksikud kased puhkemas lehte, ehk siis võib arvata, et Eesti lõunaosas on kased homseks nähtavalt lehes.

Anonüümne ütles ...

mulle tundub, et mai tuleb eelmistest külmem.

Jüri ütles ...

Võib-olla pakub huvi. Virmaliste grupis postitati foto sellise kaaskirjaga: "Hiiumaa, Nõmmerga 19.04.2014 kell 23.57 ISO2000 f2 15sek 8püstkaadrit
Taevas põles juba päris mõnusasti, Lõuna pool samal ajal välgutas... Ja see pilv muudkui ujus peale... Veel pisut ja sõitsime põhjarajoonidesse selgemat taevast nautima..."
Äikese olemasolu ei tõenda miski. Selle peale vastati nii: Jüri...kas siis müristasid NATO hävitajad, kes välguga õhust pilti tegid? Ka mina kuulsin müristamist, järsku tõusis must pilv ja käisid sähvatused...mingi tunniga hajus pilv laiali. hommikul käisin edela Hiiumaal (sealpool oli ka see pilv, sähvatused ja mürin), kui pole just meeletut kastet öösel olnud, siis tuleb fakt nr 3, maa oli märg ja metsateedel esines lompe (julgen arvata, et esines vihmasadu siiski)
Samas ma ei viitsi sel teemal vaielda ja las olla. Minule annab see kõige vähem midagi.
Jüri kolleeg oli merekoolis mu õppetaja ja ütles kuldsed sõnad...arvutid on toredad asjad ja aitavad meil ilma ennustada/jälgida ning teevad elu lihtsamaks, kuid neid ei tohi lõputult usaldada, seega inimsilmast täpsemat olukorra vaatlejat pole olemas. Sellega loen mina selle teema lõppenuks ja edaspidi sel teemal sõna ei võta...aitäh !
Sellele vastaks siiski nii: äikese puhul on igal juhul olemas rünksajupilved, mis on massiivsed, mitme km paksused pilved. Need paistavad radaril ja satelliidipildil igal juhul silma, kuid mõlemad olid selles osas puhtad. Oli vaid kihtrünkpilvede kogum, mis võib anda sademeid (ilmselt nii oligi).
Kaudsematest tõenditest võib tuua sünoptilise olukorra. Siit http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014042000_1.gif võib näha, et Eesti vahetus läheduses on tekkinud antitsükloni tuum, mis viitab tugevnenud laskumisinversioonile ja summutaks igasuguse konvektsiooni, mis püüaks tekkida. Konvektsiooniks eeldusi pole, sest ei ole tegu õhumasside piirialaga ja õhumass on väga kuiv, st stabiilne. Meri kui külm aluspind praegusel ajal suurendab stabiilsust.

kagueestlane ütles ...

Tegin ka siis mõned pildid puudest-põõsastest Lõuna-Tartumaal. Toomingatel ja sõstardel võib juba täismõõdus lehti näha. Õhtul lisan kase. Keegi pidi veel pilte tegema.

magesõstar: http://tinyurl.com/lvu74mf
paju?: http://tinyurl.com/mmwtxqv
sarapuu: http://tinyurl.com/ovxtaem
tundmatu: http://tinyurl.com/ncf8ues
toomingas: http://tinyurl.com/mwtjbsl

Anonüümne ütles ...

hurraa!! paar nädalat veel ja ongi minu jaoks kauaoodatud suvi käes! (minu jaoks algab suvi fenoloogiliselt - st üle poole puudest lehes, siis suvi alanud - kui üle poole puudest kolletunud, siis algab minu jaoks sügis.)

Anonüümne ütles ...

Võtan ka suve pigem rohelise looduse järgi kui temperatuuri.

Anonüümne ütles ...

jüri - nägin, et homme on suur võimalus pilvede tekkeks. mis liiki need tõenäoliselt võiksid olla? või ei saa nõnda ette teada?

Anonüümne ütles ...

Arvaku kes mida iganes, kuid arvan ise, et suvi tuleb tavapärasest selgem, äikesevaesem ja keskmise temperatuuriga.

Anonüümne ütles ...

Mulle tundub,et suvi tuleb põuane.
Paistab,et venemaal tekivad üksteise järel antitsüklonid,mis ilma suvel selge,sooja ja põuase hoiavad.
Tundub,et suved käivad 3 kaupa.
Üks suvi on läänevoolud järgmisel lõunavoolud ja siis kolmandal venemaa antitsüklon.

Anonüümne ütles ...

seega tasub igat pilvist päeva jäädvustada, sest vb hilissügis tuleb seekord 3 halli kuu asemel selge ja pakaseline.

Jüri ütles ...

Postituses on nüüd seda äikeseteadet pikemalt lahatud (kõik lugejad ei loe kommentaare).

Tegelikult pole kindel, et homme on pilvi rohkem. Siiski õhumass on pisut niiskemaks muutunud - kui õhumass muutub sellest veidi labiilsemaks, siis võib rünkpilvi päeval rohkem tekkida. Teine variant oleks see, et antitsüklonite servaaladelt jõuab Eesti kohale kiudpilvi, need tuleksid siis lõunast ja kagust.

kagueestlane ütles ...

Kask täna: http://tinyurl.com/n33s53y

Margus Arge ütles ...

Nii -võtan ka veidi sõna lehtimuse teemadel, sest tundub, et Saaremaad ei kajastata just. Jõuan homme tagasi ja hindan uut seisu.
Kui tulin teisipäeval Tartusse ( s.o 15.apr.)jäi Saaremaale sinilillesinised metsaveered ja kohati oli näha valendavaid kohtigi (ülased alustasid), Toomingad hiirekõrvul- kergelt rohekad. Tikrid rohelised jne.
Tartus oli loodus ligi 5 päeva maas, ka väga kuiv. Mahajäämus tuleneb külmematest öödest ja vahepeal oli ka mitu sellist pilvist-sajust päeva, mil meil oli päikest.
Omaette on see päris haruldane, et nn mandri-Eesti jääb maha. Samuti läks seekord merelt kiiresti jää (mida hullult polnudki), ning idatuulte sooja korral on ka Saaremaal kraade sama palju kui Pärnus. Vaatamata, mis ilmakaartidele pannakse. (Jälle see rannajaamade prognoosi jura)
Nüüdne soojus on looduse kiirelt arenema ajanud, ja ka Tartus on toomed rohekad ja kasedki hiirekõrvul.

Anonüümne ütles ...

Valgamaal on kased rohelised :)

Anonüümne ütles ...

CAPE on 8 ööpäeva jutti sulaselge NULL!

Jüri ütles ...

Ilmselt on see isegi negatiivne - et õhk kerkima hakkaks, selleks tuleks kulutada energiat, kuid seda prognooskaartidel ilmselt ei näidata.

Anonüümne ütles ...

Et siis laskumise puhul (nt antitsükloni keskmes) on CAPE miinustes jah?

kagueestlane ütles ...

Täna on siis ka keskmise temperatuuri järgi vähemalt Lõuna-Eestis suve ilm. Poleks uskunud, et enamus kaski tänase päevaga lehte läheb.

Anonüümne ütles ...

neljapäeval tuleb vist tugev öökülm ja rikub kõik rohelise ära

Anonüümne ütles ...

??? Ma küll prognoosist tugevat öökülma välja ei loe, pealegi lehtes metsas ei lange kindlasti õhutemperatuur enam alla 0-i, lagedal kindlasti.

Jüri ütles ...

Just, CAPE on negatiivne kindlasti inversiooni korral, sest õhu kerkima hakkamiseks tuleb siis kulutada energiat. Negatiivset CAPE'i nimetatakse ka CIN (convective inhibition), vt rohkem http://en.wikipedia.org/wiki/Convective_inhibition ja http://www.theweatherprediction.com/habyhints/306/ (lihtsam).

Anonüümne ütles ...

Homme peaks tuloht olema jõudnud mõnel pool V astmeni.Ilmselt 26. aprill on see juba väga paljudes kohtades V astmel.

Anonüümne ütles ...

27.-30. aprillil paistab olevat eesti kohal sama soe või soojem õhumass, mille maksimum saabub 28-29 aprill kui päevamaksimum võib tõusta kuni 25 kraadini.

Jüri ütles ...

Jah, lääne- või edelapoolse tsükloni mõju näib samuti tugevnevat, mis tähendab sademete võimalust.

Anonüümne ütles ...

ja siis kui see aeg lähedal on, siis selgub, et sadu ei tule ja soojagi hädavaevu napilt üle +20 pigistab.

täpselt sama oli ju nädal tagasi praeguse sooja ennustamisega. nt täna oleks pidanud cape olema 500 ja li -2 ning sooja kuni 26 kraadi.

Anonüümne ütles ...

@ 20. aprill 2014 16:03
Mulle tundub miskipärast samuti.

kagueestlane ütles ...

Mis seisus nüüd lehtimine põhjas on, näiteks kask? Siin pole enam läbi kase kaugemale vaadata võimalik, sest lehed varjavad ära.
Kas keegi oskab öelda, millal tavaliselt kartul maha pannakse? Teadaolevalt panid see aasta paljud juba 15.aprillil siinkandis. On see liiga vara?

kagueestlane ütles ...

Esimene ettejuhtuv kask siin: http://www.upload.ee/image/4015848/kaskk.jpg

Jüri ütles ...

Representatiivsetes jaamades oli sooja kuni 23 kraadi, mitte- aga kuni 25 kraadi, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072&liigu=2014-04-21&gtund=9
Polnud ennustus midagi vale, äikeseprognoosid pole aga kunagi usaldusväärsed nädala ja pikema aja kohta, Euroopa mudel ei näidanud äikest algusest peale. Selles osas ei olnud midagi üllatavat ja pole mõtet asjatult tolmu üles keerutada. Arusaadav, et mõnele inimesele 20 kraadist ei piisa, ikka tahetakse ju 40 kraadi jms ekstreemsust.

Anonüümne ütles ...

tahtest-tahtmata keerutatakse tolmu üles, sest ilm on tüütult kuiv.

Anonüümne ütles ...

ja vaadakem vahest ka nt GEM mudelit. ärgem piirdugem ainult GFS ja eur.mudeliga

Anonüümne ütles ...

@ 22. aprill 2014 11:28

avalda suurem pilt - tembeldan selle pisipildil oleva urvarüüs kaseks

Anonüümne ütles ...

Euroopa põuapesa:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn19218.gif

Jüri ütles ...

GEM ei pruugi anda mingit eelist. Kui oskate täpselt välja tuua, mida see juurde annab, siis kirjutage ka siia, sest niisama tühjad loosungid ei tähenda midagi.

Anonüümne ütles ...

kahju, eesti jäi ainulaadsest rekordist ilma, kuna selline peipsitagune äikesemass oleks aprillis haruldane, kuigi päikese kõrgus vastab juba augusti keskpaigale.

Jüri ütles ...

Jah, GFS mudeli pakutu ei läinud Eesti kohta täide seetõttu, et antitsüklon jagunes kaheks. Jäänuks domineerima Venemaa antitsüklon, siis jõudnuks see labiilne õhumass kohale. Tähelepanu võiks pöörata, et tegu on 2010. ja eelmise aasta mai äikestele analoogse olukorraga, ainult et äikesed on nõrgemad ja mitte nii ulatuslikud, sest soojust ja niiskust on vähem. Aprilli kohta oleks kindlasti ebatavaline olnud, sest oktoobris ja isegi novembris on äikest küll ja küll kogetud, kui ei märtsis ega aprillis veel kordagi.

GEM mudeli kohta on küsimus teravalt esitatud seetõttu, et Internetis on erinevaid allikaid kümneid kui mitte sadu ja need kattuvad suures osas, esitusviis on sageli peamiseks erinevuseks. Kuna wetterzentrale.de-st saab mitme mudeli väljundeid näha ja mitme parameetri kohta, siis on see sõelale jäänud. Märkimisväärset lisamaterjali saab siit: http://eumetrain.org/eport/euro_06.php?width=1440&height=900&date=2014042206&region=euro, http://www.knmi.nl/satrep/latest.htm jne.

Anonüümne ütles ...

ega see võimalus on taaskord eesti kahjuks nässus ning ei usu, et enam selline olukord tekib

Anonüümne ütles ...

Eesti on hetkel Euroopa ainus riik, mille alal pole pilveraasugi - Euroopa esikoht!

Jüri ütles ...

Soomes ka suures osas, kuigi jah, riigi põhjaosas pilvi leidub küllalt palju. Seega, Eesti on pilvedeta riik sedakorda. Mõned inimesed juba kurdavad, et päikese asemel võiks juba pilvi tulla.

Anonüümne ütles ...

mina olen ka juba ammu nende seas.

Anonüümne ütles ...

Jüri kas arktiline õhumass sööstab juba eesti poole ja kaua meil ööküma oht on?
Laupäeval lubab GFS järgmist soojalainet, et kas järgmine soojalaine toob kõrgemaid õhutemperatuure ?

Anonüümne ütles ...

kui see vastik läänepoolne a.tsüklon oleks tekkinud päev hiljem, siis oleks kindlapeale äikest olnud.

Jüri ütles ...

Jah, oleks olnud.
Arktiline õhumass tormab praegu Eesti poole ja jõuab keskpäeva paiku kohale. Seega, kui hommik on ehk sama soe kui viimasel paaril päeval, ei tõuse õhutemperatuur külma õhumassi advektsiooni tingimustes eriti palju. Lõunapiiril võib siiski 15 kraadi lähedale tõusta.
Öökülmadega peaks arvestama kindlasti 26. aprillini. Edasi oleneb sellest, kas õhumass muutub soojemaks ja kui niiske see on. Kui kastepunkt on alla nulli, siis jätkub öökülmade võimalus, isegi kui päeval on soe.