Paluks huvilistel täita: http://www.upload.ee/files/3888345/intervjuu.docx.html ja saata see kamenikmeister@gmail.com (võib ka muid kanaleid kasutada).
Merike Merilaini ilmajutt: http://ilm.ee/?512078. Helsinkis peetud ohtlike nähtuste seminar andis toimuvale olukorrale vähemalt osalise selgituse (nõrgavõitu ja lainetav polaarpööris – termiline gradient on pooluse ja väiksemate laiuste vahel väike, seda võiks AO indeks peegeldada).
16. veebruar
Öösel liikusid üle Eesti lumesajud, mis jätsid mitmele poole õhukese lumikatte, aga see sulab päeva jooksul, sest ilm läks soojemaks. Arenes advektsiooniudu, mis jõuab õhtuks ka Ida-Eestisse. Ennelõunal liikus üle Soome lahe Soome kohale rünksajupilvede vöönd ja teine selline päeva jooksul üle Kesk-Eesti.
Kuna ilm on soojem, siis peaks lähema paari ööpäeva jooksul ülekaalus olema ikkagi vihm ja lörts, mitte enam lumi. Tsükloni täitudes õhumass jahtub, mistõttu nädala jooksul võib lumi tagasi tulla. Selline seeriatevaheline periood tähendab ilmselt lühiajalist talvisemat ilma praeguse sooja asemel.
15. veebruar
Jätkus pilves ilm. Õhtul ja öösel sadas mõnel pool vähest lund. Kuna viimased päevad on olnud jälle jahedamad, siis lume sulamine on aeglustunud ja mõnel pool lõppenud.
Üle Suurbritannia liikunud ülitsüklon (uudiskajastus) on jõudnud Norra lähedale. Sellega seotud sajuala jõuab Eestisse ilmselt eeloleval ööl. Kuna õhumass on soe, siis oodata on pigem vihma ja lörtsi kui lörtsi ja lund – osutus valeks, sest sadu jõudis saartele juba õhtul ja sadama hakkas lund. Samuti tugevneb tuul. Oodata on veel ilma mõningast soojenemist, mistõttu lume sulamine peaks jätkuma.
Jahedamaks läheb ilm praeguse tsükloni täitudes. Ilmselt väljendub jahenemine rohkem sademete faasis kui õhutemperatuuri märkimisväärses languses: kui sajab, siis lund, aga -5°C külmemat võib tulla vaid selge ja vaikse ööga.
Veebruari lõpp tõotab tulla väga soe, sest Euroopa mudeli järgi peaks Ida-Euroopa kohal arenema antitsüklon või selle hari, aga Lääne-Euroopas püsib tormine ja ülitsüklonitega ilm.
Tenerifet tabas rahetorm (selgitusi allpool), vt https://www.facebook.com/photo.php?v=739400189412112&set=vb.226196420732494&type=2&theater.
14. veebruar
Öö oli pilves, aga peamiselt sademeteta. Samasugune ilm püsib kogu ülejäänud päeva.
Paari päeva jooksul peaks praegu Iirimaa lähedal olev ülitsüklon jõudma Norra merele või Skandinaaviasse, tuues siiagi tuulisema ja ilmselt soojema ilma. Erilist ilmamuutust enne 20. veebruari oodata pole. Pärast seda läheb külmemaks, mis võib väljenduda nii vihma ja lörtsi asendumises lumega kui ka tugevamas külmas (GFS ja Euroopa mudel on selles osas kohad vahetanud).
13. veebruar
Öösel sadas peamiselt vihma ja lörtsi, mõnel pool tuli ka lund. Hommikuks sadu lakkas ja kohati arenes udu. Pilves, kuid sademeteta ilm püsib ilmselt kogu ülejäänud päeva. Öösel jõudis Läänemerelt saartele oklusioonifrondiga seotud kitsas sajuala, kuid mujal võib areneda udu (tühistatud kl 22).
Tuulisema ja soojema ilma toob nädalavahetuseks praegu Atlandi ookeanil arenev ülitsüklon (Ulla), mis liigub paari päeva jooksul üle Iirimaa ja Suurbritannia ilmselt Norra merele.
Külmenemise tõenäosus on 20. veebruari paiku üle 70%. Kui tugev see on ja kaua kestab, pole teada.
12. veebruar
Öösel liikusid üle Eesti peamiselt lörtsi- ja lumesajud, kuid tundub, et lumikatet need ei kasvatanud, vaid sulamine on enamikes kohtades ikkagi ülekaalus. Päev jätkus sombuse ja udusena, ehkki mitte niivõrd, kui eelmine.
Euroopa ilma tulipunkt on praegu Iirimaal, kuhu järjekordne ülitsüklon tõi ebatavalise tormi. vt ka http://www.independent.ie/irish-news/batten-down-the-hatches-again-as-winds-to-hit-160kph-30000802.html. Tormist on veidi juttu ka ilmateates, http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2014-02-12_12_puhas.mp3. Video tormist
Aga 13. veebruari öösel mõjutab Eestit nii Atlandi ookeanil asuva ülitsüklonite tandemiga seotud lohk kui kirdesse liikuv troopilist õhumassi kandev lõunatsüklon, mistõttu tuleb sajune öö ja hommik. Kuna Eesti kohal on -5°C isoterm, siis võib oodata nii vihma, lörtsi kui lund.
11. veebruar
Öösel vihma- ja lörtsisadu lakkas ja mitmel pool arenes udu. Lääne-Eestis stabiliseerus õhutemperatuur 0...-1°C juures ja püsis selline keskpäevalgi. Käes on novembrilaadsed veebruariilmad (soojad, vaiksed, udused). Tartust Tallinnasse sõites oli näha, et öösel sadanud lörtsi ja märja lume kiht üha suurenes ja udu samal ajal tihenes (vt all pilte).
Lõuna poolt on Eesti kohale liikumas osatsüklon, mille tihedat ja külma pilvemassi on satelliidipildilt hästi näha. See peaks kaasa tooma lörtsi- ja lumesaju, kuid alles õhtuks ja eelolevaks ööks.
10. veebruar
Öösel arenes pea kõikjal udu, mis hakkas keskpäeval nõrgenema, sest oodata on ilmamuutust – läheb sajule. (peamiselt vihm). Ehkki seekord on tegu lõunatsükloni mõjutusega, pole tugevaid sademeid oodata, pigem nõrk/mõõdukas vihm või lörts.
Õhtu jooksul laskuski sulamispiir mitmel pool aluspinnani, nii et sadas lörtsi ja märga lund.
Endiselt on suhteliselt suur tõenäosus, et 20. veebruari paiku läheb ilm külmemaks (vähemalt talviseks). Euroopa mudel näitab tugevamat külmenemist kui GFS, sest esimese järgi on tegu taas blokeeringuga, ent teise järgi seeriatevahelise perioodiga.
9. veebruar
Suur talvine sula kestab: õhutemperatuur tõusis päeva jooksul mõnel pool juba üle +5°C (Kundas 5,1°C, Tartu-Tõravere 5,1°C).
Kuna veel üks soe nädal ootab ees, siis jõuab lumi ilmselt täielikult sulada. Siiski on huvitaval kombel 20. veebruari paiku võimalus suuremaks külmaks (Merikese prognoosis väljapakutud ajal). See võib-olla nii lühike külmenemise episood järgmise sooja eel (seeriatevaheline periood) kui ka uue blokeeringu algus. Tõenäosus külmenemiseks on üle 60%.
8. veebruar
Ööseks jõudis vihm ja lörts koos sulaga lõpuks kõikjale. Õhutemperatuur tõusis päeva jooksul kohati üle +3°C (Valgas 3,3°C, Tartu-Tõravere 3,1°C).
Käes ongi üks suur talvine sula! Niipea see ei paista lõppevat, mis tähendab, et väga tõenäoliselt jõuab enne uut külmenemist (ka kõige soojematel aegadel on ikka mõni lühike jahedam periood) lumi täielikult ära sulada. Kas külmenemine tuleb 20. veebruari paiku, on ilmselgelt liiga vara öelda.
Meteoroloogiapäeva tähistatakse 21. märtsil ja see on suunatud eelkõige noortele ja ilmahuvilistele.
Merike Merilaini nädala ilma ülevaatest: Kõige huvitavam ilmasündmus sel talvel möödus märkamatult üleeile. Nimelt saabus Eesti kohale Kesk-Euroopast ootamatult soe ja väga kuiv õhk, näiteks kolmapäeva öösel oli õhutemperatuur Tallinnas umbes 700 m kõrgusel maapinnast +8°C, maapinna lähedal toimus samal ajal märgatav õhutemperatuuri langus -6°C-ni. Ja selle tohutu inversiooni tingimustes polnud meil ei pilvi, ei udu ega ka nullilähedast õhutemperatuuri nagu talvel tavaliselt. Selle ootamatult sooja õhu saabumist sai ööpäeva jooksul jooksvailt aeroloogilistelt kaartidelt jälgida, hämmastav oligi see, et kaugemale põhja jõudes see õhuportsjon ei jahtunud. Soojenemise põhjuseks peab vist lugema fööni nähtust, sest Alpide jalamil on sel talvel tsüklonite sebimine niisama vilgas nagu Atlandil. http://www.weatheronline.co.uk/reports/wxfacts/The-Foehn-foehn-wind.htm.
Ilma samaaegne külmenemine meil tuleb lugeda kagutuule süüks, see tõi inversioonikihi alla külma õhu Valgevene kohalt. Huvitav nähtus see inversioon, sest alles mõni päev eelnevalt oli jäävihma põhjuseks samuti ulatuslik inversioonikiht natuke väiksema õhutemperatuuri vahega ja lausa klassikalise näitena, vt. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ice_Storm_Chart.svg.
7. veebruar
Kell 20-21 jõudis saartele ja Lääne-Eestisse vihm, kusjuures kl 21.50 teatati tugevast vihmast Hiiumaal. Mandril on võimalik ka lörts ja isegi märg lumi, sest frondi eel võib sulamispiir madalduda aluspinnani. Laagris sadas kl 1-2 vahel lörtsi.
Kell 18-19 oli õhutemperatuur suuremas osas Eestist pisut üle 0°C, ainult Kirde-Eestis püsis madalam. Mitmel pool oli uduvine ja udu. Saartele jõudsid kihtsajupilved kerge vihmaga.
Öösel läks ilm kõikjal pilve ja soojemaks, mitmel pool oli udu ja alates Lääne-Eestist tõusis õhutemperatuur üle 0°C, õhtul oli külmem veel ainult Kirde-Eestis. Pärastlõunal sadas Tartumaal ja Jõgevamaal lühiajaliselt jäävihma, kuid muus osas on sademeteta kuni õhtuni.
Õhtul või öösel jõuab saartele aktiivse osatsükloniga seotud laussajuala. Esialgu võib (mandril) tulla nii lörtsi kui märga lund, aga arvatavasti 8. veebruari hommikuks-päevaks on valdav ikkagi vihm ja lörts, sest õhumass on piisavalt soe.
Järgneva nädala jooksul liigub tsükloneid nii Lääne- kui Kesk-Euroopas, mistõttu lohkude ja osatsüklonite mõjul püsib ilm peamiselt sula, pilves ja sageli sajune. Arvatavasti tuleb nii vihma, lörtsi kui märga lund, sest 850 hPa pinnal peaks temperatuur püsima vahemikus 0...-5°C, millest siis sajufaasi suur varieeruvus.
Kuna Kesk- ja Põhja-Venemaal (Uuralite piirkonnas ja ida pool) püsib jätkuvalt väga külm õhumass ja sellega seotud antitsüklon, siis ei saa päriselt välistada, et 2-3 nädala pärast ei võiks minna väga külmaks. Siiski on sooja ja sajuse ilma jätkumine praeguse seisuga tunduvalt tõenäolisem.
Tavaliselt on nii ühtlaselt hall taevas kinnise taevaga udu korral, kõrgema pilvekihi korral on see haruldasem. Ühtluse ja võrdluse aluseks olevate objektide puudumise tõttu on võimatu hinnata, kui kõrgel on pilve alus. Telemasti järgi saab öelda, et kõrgemal kui 200 m, mis tähendab, et võib asuda nii 250, 500 kui 700 m kõrgusel. Tartu-Tõravere jaamas mõõdeti kl 13 pilvede aluse kõrguseks 1040 m ja kl 14 ainult 255 m, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820.
6. veebruar
Päev oli päikeseline, palju oli ülemise kihi pilvi. Sisemaal oli kuiva ja sooja õhumassi tõttu väga suur ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise ulatus: Lõuna-Eestis tõusis temperatuur hommikusest -10...-15°C-st kuni +3°C-ni pärastlõunal.
Õhtul arenes Lääne-Eestis saabuva sooja ja niiske õhumassi tõttu advektsiooniudu/kihtpilved, mistõttu õhutemperatuur tõusis ja öösel läks kohati juba sulale. Ida-Eestis, eriti Peipsi järve ümbruses, püsis esialgu veel selge ja külm ilm.
Antitsüklonaalne blokeering on selleks korraks lõppenud. Jätkub soojale talvele iseloomulik sula, sageli sajune ja tuuline ilmastik.
Merike Merilaini ilmajutt: http://ilm.ee/?512078. Helsinkis peetud ohtlike nähtuste seminar andis toimuvale olukorrale vähemalt osalise selgituse (nõrgavõitu ja lainetav polaarpööris – termiline gradient on pooluse ja väiksemate laiuste vahel väike, seda võiks AO indeks peegeldada).
16. veebruar
Öösel liikusid üle Eesti lumesajud, mis jätsid mitmele poole õhukese lumikatte, aga see sulab päeva jooksul, sest ilm läks soojemaks. Arenes advektsiooniudu, mis jõuab õhtuks ka Ida-Eestisse. Ennelõunal liikus üle Soome lahe Soome kohale rünksajupilvede vöönd ja teine selline päeva jooksul üle Kesk-Eesti.
Kuna ilm on soojem, siis peaks lähema paari ööpäeva jooksul ülekaalus olema ikkagi vihm ja lörts, mitte enam lumi. Tsükloni täitudes õhumass jahtub, mistõttu nädala jooksul võib lumi tagasi tulla. Selline seeriatevaheline periood tähendab ilmselt lühiajalist talvisemat ilma praeguse sooja asemel.
Radaril on rünksajupilvede vöönd selgelt näha, http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1.
Soomest üle Euroopa Aafrikani ulatub pilvevöönd, mis on jugavool ühes polaarfrondiga, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.
Veel üks pilves ja udune päev Laagris/Männikul
15. veebruar
Jätkus pilves ilm. Õhtul ja öösel sadas mõnel pool vähest lund. Kuna viimased päevad on olnud jälle jahedamad, siis lume sulamine on aeglustunud ja mõnel pool lõppenud.
Üle Suurbritannia liikunud ülitsüklon (uudiskajastus) on jõudnud Norra lähedale. Sellega seotud sajuala jõuab Eestisse ilmselt eeloleval ööl. Kuna õhumass on soe, siis oodata on pigem vihma ja lörtsi kui lörtsi ja lund – osutus valeks, sest sadu jõudis saartele juba õhtul ja sadama hakkas lund. Samuti tugevneb tuul. Oodata on veel ilma mõningast soojenemist, mistõttu lume sulamine peaks jätkuma.
Jahedamaks läheb ilm praeguse tsükloni täitudes. Ilmselt väljendub jahenemine rohkem sademete faasis kui õhutemperatuuri märkimisväärses languses: kui sajab, siis lund, aga -5°C külmemat võib tulla vaid selge ja vaikse ööga.
Veebruari lõpp tõotab tulla väga soe, sest Euroopa mudeli järgi peaks Ida-Euroopa kohal arenema antitsüklon või selle hari, aga Lääne-Euroopas püsib tormine ja ülitsüklonitega ilm.
Tenerifet tabas rahetorm (selgitusi allpool), vt https://www.facebook.com/photo.php?v=739400189412112&set=vb.226196420732494&type=2&theater.
Satelliidipilt. Näha on ulatuslikku ühtlast pilvemassi, mis pakseneb kiudkihtpilvedest Baltikumi kohalt kuni ülipaksude kihtsajupilvedeni Rootsi ja Norra kohal (tsükloni keskme lähedal). Seal, kus soe sektor on üle jõudnud liikuda ja õhumass muutumas külmemaks, on arenenud hulgaliselt rünksajupilvi kohatise äikesega, http://sat24.com/en/scan.
Infrapunaselt pildilt paistab paremini välja pilvemassi külm osa. Kõige paksemad kohad on tavaliselt seal, kus pilvemass on täiesti valge (läbipaistmatu), http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.
Kanaari saartele tuleb äike, paduvihm vms äärmuslik nähtus tavaliselt siis, kui jugavoolu looge jõuab saarte lähedale või kohale, meenutagem kasvõi detsembris toimunut. Ka nüüd ulatus jugavoolu looge üle saarte, tuues sinna äikest, paduvihma ja rahet, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
Jugavool on siit edela-kirdesuunalise pilvevööndina samuti hästi näha, http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3.
14. veebruar
Öö oli pilves, aga peamiselt sademeteta. Samasugune ilm püsib kogu ülejäänud päeva.
Paari päeva jooksul peaks praegu Iirimaa lähedal olev ülitsüklon jõudma Norra merele või Skandinaaviasse, tuues siiagi tuulisema ja ilmselt soojema ilma. Erilist ilmamuutust enne 20. veebruari oodata pole. Pärast seda läheb külmemaks, mis võib väljenduda nii vihma ja lörtsi asendumises lumega kui ka tugevamas külmas (GFS ja Euroopa mudel on selles osas kohad vahetanud).
Tekst ja siinse http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252 juurdejoonistus: Kairo Kiitsak. Hetkel saabub Atlandi ookeanilt meie suunas juba uus tsüklon, mis on hetkel Lääne-Euroopa läheduses! Prognoositavalt peaks tsüklon Eestisse jõudma 16. veebruaril. Tsükloni saabumisega kaasnevad lörtsi -ja lumesajud, mis liiguvad Lääne-Eestist ida suunas. Samuti tugevneb tuul ning saartel ja rannikualadel võivad tuulephangud ööl vastu 16. veebruaril ulatuda kuni 18 m/s. Ka sisemaal võivad tuulepuhangud ulatuda kuni 13 m/s. Tsükloni keskmes on kella 14:00 vaatlusandmete kohaselt õhurõhk 956 hPa, mis on üpris madal. Tuleb üks sajune ja tuuline nädalavahetus siin Eestimaal. Head õhtu jätku!
Veel üks pilves ja rahulik päev.
Laagris jätkub ikka veel piisavalt lund suusatamiseks.
13. veebruar
Öösel sadas peamiselt vihma ja lörtsi, mõnel pool tuli ka lund. Hommikuks sadu lakkas ja kohati arenes udu. Pilves, kuid sademeteta ilm püsib ilmselt kogu ülejäänud päeva. Öösel jõudis Läänemerelt saartele oklusioonifrondiga seotud kitsas sajuala, kuid mujal võib areneda udu (tühistatud kl 22).
Tuulisema ja soojema ilma toob nädalavahetuseks praegu Atlandi ookeanil arenev ülitsüklon (Ulla), mis liigub paari päeva jooksul üle Iirimaa ja Suurbritannia ilmselt Norra merele.
Külmenemise tõenäosus on 20. veebruari paiku üle 70%. Kui tugev see on ja kaua kestab, pole teada.
Vaade pärastlõunal Tallinna Teletornist: http://www.teletorn.ee/et/webcam.
12. veebruar
Öösel liikusid üle Eesti peamiselt lörtsi- ja lumesajud, kuid tundub, et lumikatet need ei kasvatanud, vaid sulamine on enamikes kohtades ikkagi ülekaalus. Päev jätkus sombuse ja udusena, ehkki mitte niivõrd, kui eelmine.
Euroopa ilma tulipunkt on praegu Iirimaal, kuhu järjekordne ülitsüklon tõi ebatavalise tormi. vt ka http://www.independent.ie/irish-news/batten-down-the-hatches-again-as-winds-to-hit-160kph-30000802.html. Tormist on veidi juttu ka ilmateates, http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2014-02-12_12_puhas.mp3. Video tormist
Aga 13. veebruari öösel mõjutab Eestit nii Atlandi ookeanil asuva ülitsüklonite tandemiga seotud lohk kui kirdesse liikuv troopilist õhumassi kandev lõunatsüklon, mistõttu tuleb sajune öö ja hommik. Kuna Eesti kohal on -5°C isoterm, siis võib oodata nii vihma, lörtsi kui lund.
Ülitsüklon keskpäeval Iirimaa kohal, http://www.sat24.com/en/gb.
Ülitsüklonite tandem ilmakaardil, allikas.
Kes veel tähele pole pannud, siis met.fu pakub värvilisi prognooskaarte, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Prognose_20140212.gif.
Kaua aega ette pakutud külmenemine võib-olla leebe, nagu GFS mudelis või väga karm, nagu Euroopa mudelis. Need stsenaariumid on seotud vastavalt seeriatevahelise aja ja antitsüklonaalse blokeeringuga.
11. veebruar
Öösel vihma- ja lörtsisadu lakkas ja mitmel pool arenes udu. Lääne-Eestis stabiliseerus õhutemperatuur 0...-1°C juures ja püsis selline keskpäevalgi. Käes on novembrilaadsed veebruariilmad (soojad, vaiksed, udused). Tartust Tallinnasse sõites oli näha, et öösel sadanud lörtsi ja märja lume kiht üha suurenes ja udu samal ajal tihenes (vt all pilte).
Lõuna poolt on Eesti kohale liikumas osatsüklon, mille tihedat ja külma pilvemassi on satelliidipildilt hästi näha. See peaks kaasa tooma lörtsi- ja lumesaju, kuid alles õhtuks ja eelolevaks ööks.
Järjekordne sajuala on saabumas, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.
Emajõe ääres oli maa peaaegu lumeta.
Põltsamaa lähedal oli lund juba veidi rohkem.
Imavere kandis põllud valendasid.
Aga Kose lähedal oli maa juba täiesti valge (lumega kaetud).
Õhtul Laagris oli lund ühtlaselt 5 cm.
10. veebruar
Öösel arenes pea kõikjal udu, mis hakkas keskpäeval nõrgenema, sest oodata on ilmamuutust – läheb sajule. (peamiselt vihm). Ehkki seekord on tegu lõunatsükloni mõjutusega, pole tugevaid sademeid oodata, pigem nõrk/mõõdukas vihm või lörts.
Õhtu jooksul laskuski sulamispiir mitmel pool aluspinnani, nii et sadas lörtsi ja märga lund.
Udune päev: Laagris hommikul ja lõuna paiku Tartus
Kõrgkiht- ja kihtsajupilved Baltikumi kohal, http://sat24.com/en/bc.
Endiselt on suhteliselt suur tõenäosus, et 20. veebruari paiku läheb ilm külmemaks (vähemalt talviseks). Euroopa mudel näitab tugevamat külmenemist kui GFS, sest esimese järgi on tegu taas blokeeringuga, ent teise järgi seeriatevahelise perioodiga.
9. veebruar
Suur talvine sula kestab: õhutemperatuur tõusis päeva jooksul mõnel pool juba üle +5°C (Kundas 5,1°C, Tartu-Tõravere 5,1°C).
Kuna veel üks soe nädal ootab ees, siis jõuab lumi ilmselt täielikult sulada. Siiski on huvitaval kombel 20. veebruari paiku võimalus suuremaks külmaks (Merikese prognoosis väljapakutud ajal). See võib-olla nii lühike külmenemise episood järgmise sooja eel (seeriatevaheline periood) kui ka uue blokeeringu algus. Tõenäosus külmenemiseks on üle 60%.
Keskpäevane hele kõrgrünkpilvestik asendus äikeseeelsusega õhtupoolikul.
9.2.2014 kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest, http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php.
Eriti suurt külmenemist näitab Euroopa mudel, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.
8. veebruar
Ööseks jõudis vihm ja lörts koos sulaga lõpuks kõikjale. Õhutemperatuur tõusis päeva jooksul kohati üle +3°C (Valgas 3,3°C, Tartu-Tõravere 3,1°C).
Käes ongi üks suur talvine sula! Niipea see ei paista lõppevat, mis tähendab, et väga tõenäoliselt jõuab enne uut külmenemist (ka kõige soojematel aegadel on ikka mõni lühike jahedam periood) lumi täielikult ära sulada. Kas külmenemine tuleb 20. veebruari paiku, on ilmselgelt liiga vara öelda.
Pilves ja soe 8. veebruar Nõmmel
Meteoroloogiapäeva tähistatakse 21. märtsil ja see on suunatud eelkõige noortele ja ilmahuvilistele.
Merike Merilaini nädala ilma ülevaatest: Kõige huvitavam ilmasündmus sel talvel möödus märkamatult üleeile. Nimelt saabus Eesti kohale Kesk-Euroopast ootamatult soe ja väga kuiv õhk, näiteks kolmapäeva öösel oli õhutemperatuur Tallinnas umbes 700 m kõrgusel maapinnast +8°C, maapinna lähedal toimus samal ajal märgatav õhutemperatuuri langus -6°C-ni. Ja selle tohutu inversiooni tingimustes polnud meil ei pilvi, ei udu ega ka nullilähedast õhutemperatuuri nagu talvel tavaliselt. Selle ootamatult sooja õhu saabumist sai ööpäeva jooksul jooksvailt aeroloogilistelt kaartidelt jälgida, hämmastav oligi see, et kaugemale põhja jõudes see õhuportsjon ei jahtunud. Soojenemise põhjuseks peab vist lugema fööni nähtust, sest Alpide jalamil on sel talvel tsüklonite sebimine niisama vilgas nagu Atlandil. http://www.weatheronline.co.uk/reports/wxfacts/The-Foehn-foehn-wind.htm.
Ilma samaaegne külmenemine meil tuleb lugeda kagutuule süüks, see tõi inversioonikihi alla külma õhu Valgevene kohalt. Huvitav nähtus see inversioon, sest alles mõni päev eelnevalt oli jäävihma põhjuseks samuti ulatuslik inversioonikiht natuke väiksema õhutemperatuuri vahega ja lausa klassikalise näitena, vt. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Ice_Storm_Chart.svg.
7. veebruar
Kell 20-21 jõudis saartele ja Lääne-Eestisse vihm, kusjuures kl 21.50 teatati tugevast vihmast Hiiumaal. Mandril on võimalik ka lörts ja isegi märg lumi, sest frondi eel võib sulamispiir madalduda aluspinnani. Laagris sadas kl 1-2 vahel lörtsi.
Südaööks sadas Lääne-Eestis peamiselt vihma, vaid Harkus registreeriti kl 23 paiku lund. Kohati oli sadu päris märkimisväärne, mida näeb siit kaardilt, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.
Kell 18-19 oli õhutemperatuur suuremas osas Eestist pisut üle 0°C, ainult Kirde-Eestis püsis madalam. Mitmel pool oli uduvine ja udu. Saartele jõudsid kihtsajupilved kerge vihmaga.
Selline kahe pilvekihi vahel olemine avanes Teletornist kl 17.59, http://www.teletorn.ee/et/webcam.
Osatsükloniga seotud võimas pilvemass kl 17 infrapunaselt satelliidipildilt, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1251,1252.
Kollasega on tugev vihm või lörts, sademed liiguvad ida ja kirde suunas, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.
Öösel läks ilm kõikjal pilve ja soojemaks, mitmel pool oli udu ja alates Lääne-Eestist tõusis õhutemperatuur üle 0°C, õhtul oli külmem veel ainult Kirde-Eestis. Pärastlõunal sadas Tartumaal ja Jõgevamaal lühiajaliselt jäävihma, kuid muus osas on sademeteta kuni õhtuni.
Õhtul või öösel jõuab saartele aktiivse osatsükloniga seotud laussajuala. Esialgu võib (mandril) tulla nii lörtsi kui märga lund, aga arvatavasti 8. veebruari hommikuks-päevaks on valdav ikkagi vihm ja lörts, sest õhumass on piisavalt soe.
Järgneva nädala jooksul liigub tsükloneid nii Lääne- kui Kesk-Euroopas, mistõttu lohkude ja osatsüklonite mõjul püsib ilm peamiselt sula, pilves ja sageli sajune. Arvatavasti tuleb nii vihma, lörtsi kui märga lund, sest 850 hPa pinnal peaks temperatuur püsima vahemikus 0...-5°C, millest siis sajufaasi suur varieeruvus.
Kuna Kesk- ja Põhja-Venemaal (Uuralite piirkonnas ja ida pool) püsib jätkuvalt väga külm õhumass ja sellega seotud antitsüklon, siis ei saa päriselt välistada, et 2-3 nädala pärast ei võiks minna väga külmaks. Siiski on sooja ja sajuse ilma jätkumine praeguse seisuga tunduvalt tõenäolisem.
Satelliidipilt 7.2. pärastlõuna kohta. Eesti poole liigub osatsükloniga seotud laialdane ja üsna intensiivne laussajuala, http://sat24.com/en/scan.
Teletorni kaamerast avanes 7.2. päeval selline vaade, http://www.teletorn.ee/et/webcam.
Tartus sadas pärastlõunal lühiajaliselt jäävihma.
6. veebruar
Päev oli päikeseline, palju oli ülemise kihi pilvi. Sisemaal oli kuiva ja sooja õhumassi tõttu väga suur ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise ulatus: Lõuna-Eestis tõusis temperatuur hommikusest -10...-15°C-st kuni +3°C-ni pärastlõunal.
Õhtul arenes Lääne-Eestis saabuva sooja ja niiske õhumassi tõttu advektsiooniudu/kihtpilved, mistõttu õhutemperatuur tõusis ja öösel läks kohati juba sulale. Ida-Eestis, eriti Peipsi järve ümbruses, püsis esialgu veel selge ja külm ilm.
Õhutemperatuur ja kastepunkt südaöö paiku. Eriti kastepunkti järgi on näha, kust kulgeb sooja-niiske õhumassi piir, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.
Antitsüklonaalne blokeering on selleks korraks lõppenud. Jätkub soojale talvele iseloomulik sula, sageli sajune ja tuuline ilmastik.
Sooja ja sajuse ilma toob osatsüklon, mis 6. veebruaril liikus veel iseseisva tsüklonina Biskaia lahelt kirdesse. Vihm ja lörts on lumest tõenäolisemad sooja õhumassi pärast, sest veel Eesti kohale jõudes peaks 850 hPa pinnal jääma 0°C piiresse (lumest võiks tsüklonites-lohkudes rääkida -5°C puhul), mis on küll märksa madalam, kui oli 5.-6. veebruaril.
Edasine ilm jätkub tsüklonite mõjul ikka soe ja niiske. Enne kuu keskpaika ei ole muutusi selles osas näha.
6. veebruari õhtuks jõudis Biskaia lahelt tsüklon Suurbritannia kohale, muutudes peatselt osatsükloniks, mis toob Eestisse vihma ja lörtsi, allikas.
Satelliidipildil on näha Põhjamerel olev pilvemass, mis on seotud sooja õhumassi kandva osatsükloniga. See jõuab 7. veebruari õhtuks või järgneval ööl Eesti kohale ja toob kaasa saju. Lisaks sellele on näha Eesti kohal olevat oklusioonifrondiga seotud väiksemat pilvemassi, mis tähistas öösel kohale jõudnud soojemat ja niiskemat õhumassi, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.
Veel 6. veebruaril võis Laagri ja Männiku bussipeatustes jäätuva ja jäävihma tagajärgi näha. See siin on 6. veebruari pärastlõunal Männikul pildistatud.
6. veebruari päikeseloojang ilm.ee katuselt (Tallinnas). Selliseid ilmselt niipea rohkem ei näe.
141 kommentaari:
Kuidas blokeeringutega on?Kas talvejooksul tekib neid uks voi on ka voimalus mitmeks?On ajaloost naiteid?
jüri, mis kaamerat sa täpselt kasutad? (mark, mudeli versioon)
kus see männiku mägi asub? sakust on ju lühike maa sinna, ma eeldan.
võimalusel anna palun google mapsil selle aadress siia.
Kas soojale talvele iseloomuliku sajusele ja soojale ilmale võib nüüd tekkida Kesk-euroopa kohal antitsüklon, mis meile päevasele ajale päikes soojendava mõjuga võiks 5 kraadi sooja tuua.
Kui juba uus teema tehti, siis kirjutaks ka natuke sellest, mida Jüri eelmises postis kommenteeris viimase kümne aasta pakaste märtside kohta ja üldse kliimast, kuna olen seda päris põhjalikult uurinud.
Jah, tõepoolest on olnud pakaseid märtse viimase kümne aasta jooksul. Kes siis ei mäletaks eelmist aastat? Sellegipoolest jääb mullune märts kõige külmemate top 10-st välja. Siinkohal ei tohiks ära unustada, et 2007 aasta märts oli seevastu kõigi aegade soojeim, kõige külmem jääb aga 90'date algusse. Jutt käib muide Tartust. See, et kevadel ei saa külmaks minna, pole õige. Ka aprillis on ju nullist madalama õhutemperatuuriga kuu keskmisi olnud ja veel vähem usutavam võib tundada mai kõigest kolme soojakraadiga, kui võrdleme eelmist aastat. Mis saab tänavusest või tuleviku märtsidest, seda ei oska ju keegi öelda. Selge on igatahes see, et külmad kevaded ei kao kuhugi ja neid tuleb ikka ette isegi siis, kui sellel poolaastal jätkuks soojenemine. Siiski praegust aegrida vaadetes tundub minevat hoopis vastupidi. 15 aastat ei ole küll suurem asi näitaja, aga mingi ettekujutuse peaks saama, kuhu poole oleme hetkel suundumas. Kõige suurema tõenäosusega jahenevad jaanuar, veebruar ja märts, sest 30 aasta aasta trend on nendel kuudel stabiilne või kerge negatiivse kaldega, viimase 15 aasta puhul aga suure negatiivse kaldega. Detsember ja eriti november jällegi selgelt vastupidi, kui räägime külmast poolaastast. Kindlasti peaks mainima veel äärmuslikke temperatuure, mida on viimasel ajal olnud järjest enam sõltumata aastajast.
Märtsi võrdlus: http://www.upload.ee/image/3872123/martsi_kliima.png
järgmise aasta märts tuleb siis jälle suviselt soe.
Esimesed neli kommentaari järjest.
Blokeeringuid võib talvel mitu olla, eelmisel talvel oli detsembris ja märtsis.
Sel talvel võib nii paari nädala pärast kui märtsis taas tulla, aga vat seda ei tea praegu, sest neid ei näe ette enne kui hakkavad tekkima.
Canon PowerShot SX30 IS - http://www.photographyblog.com/reviews/canon_powershot_sx30is_review/
Sõita tuleb nr 5, 32 või 33 Männiku peatusesse ja seal bussipargi taga asubki. Koordinaadid 59.362267, 24.720176
+59° 21' 44.16", +24° 43' 12.63", kaardil: https://maps.google.com/maps?q=59.362267,24.720176&ll=59.362158,24.725375&spn=0.013931,0.045447&num=1&t=m&z=15&iwloc=near
Lähemal ajal on tsükloneid nii Lääne- kui Kesk-Euroopas, pole antitsüklonit küll kuskilt näha. Need tsüklonid transpordivad meile sooja, see ongi soojale talvele iseloomulik. Antitsüklon võib tekkida või püsida Barentsi merel või Kesk-Venemaal.
Ilmselt nii see on, lisada pole praegu midagi.
aitäh! sinu kaamera kvaliteet, sh heli, on uskumatult hea. endal plaan kaasaegsem kaamera osta.
ma olen seda tihti kuulnud ja lugenud, et canonit peetaksegi muidu üheks parimate seast.
Mulle miskipärast tundub, et saabuv suvi tuleb keskmisest äikesevaesem. seda eriti Põhja- ja Kirde-Eestis ning Saaremaal.
Tore, kui on mingi kasu sellest infost. Arvatavasti kaamerast kogu potentsiaali kätte ei saa, aga loojangupildid õnnestusid küll.
Blokeeringust, et jah, talvel võib ka olla soe antitsüklonaalne blokeering, see on tavaliselt Assoori maksimumiga siis seotud (nagu siin märgiti, antitsüklon Kesk-Euroopas).
Muidugi on teisigi variante, nagu mainitud 2007. a märts. Siis oli kuumalaine esimene nädal seotud Lõuna-Venemaa antitsükloniga (praegusega sarnane olukord, kuid veebruari algus on siiski kevadiseks või suviseks soojaks pisut liiga vara, siiski juba mõnel pool oli seda tunda), teine nädal Skandinaavias tekkinud antitsükloniga. Tollane soe blokeering kestis kaks nädalat, lõppedes aprilliga.
Mina kaldun arvama, et tuleb äikeseline suvi aga mitte põuane. Seda näitab soe talv ja see, et lund pole niipaljugi, et saaniga sõita saaks.
Võrus selge ja -2,1 ning tõuseb edasi.
@6. veebruar 2014 22:55
Ega talv äikeselisust määra. Samahästi võib ka selleaasta juulis hoopis tulla öökülmi, põhjatuult ja selget ilma.
See, et möödund suvi äikeseline oli ei tähenda et nüüdki nii läheb.
Teiseks - äikeselise suvega ei saa niivõi naa põuata ilm olla.
Teiseks - äikeseline suvi ei saa põuane olla just seepärast, et äikeseks on vaja rünksajupilvi, mis omakorda toovad tugevaid hoogsadusid.
varahommikuks sula vis juba sakus ka kohal..
See on võimalik, sest praegu areneb Eesti kohal advektsiooniudu, mis on märk tunduvalt soojema ja niiske õhumassi saabumisest.
Äikeseline suvi võib siiski põuane olla, nt 2010 on heaks näiteks (eriti Kirde-Eestis). Hoovihmad on tihti väga lokaalsed ja võivad mõnedest kohtades järjekindlalt mööda minna, aga mõnes kohas jälle uputab.
Jälginud viimased tunnid soojema õhumassi liikumist ja õhutemperatuuri muutumist, siis tundub Sakus siiski sula saabumine hommikuks vähetõenäoline. Pigem tuleb see siis päeva jooksul või veelgi hiljem.
Homseks laieneb sula üle Eesti. Seega on mu ennustus loodusseaduse järgi, et 6..10. veebruari vahel saabub sula, igati täkkesse läinud/minemas. (20. jaanuaril kell 13 ennustatud)
Seega ilma mõttes täpne ülikauge tuleviku ennustus.
Sa võiksid ka edaspidi siis ennustada, sest üks ennustus ei näita midagi ja see võib olla sama hästi ka juhus. Jaanuari näiteks ennustati nii mööda kui veel vähegi võimalik, ja seda eelkõige ametlikud ilmajaamad mitte isehakanud ennustajad. Kui suudad tänavuse veebruari enam-vähem täpselt lõpuni prognoosida, siis võib juba edasi rääkida.
Sina ei tule siin mind kamandama.
Ja kui oligi juhus, mis siis? Täpne ikkagi.
Asi on selles, et üksikjuhtumi või juhusliku näite toomine ei anna veel üldist seaduspära. Isegi kui saab selliste perioodide alusel teha õigeks osutuvaid prognoose, võiks ikkagi edasi mõelda, miks see on nii. Kas see on seotud kuidas tsirkulatsiooni ja selle erinevate staadiumitega?
Ei kamandada ma kedagi, kust kohast see küll väljendus? Annan hea nõu lihtsalt, kui soovid silma paista.
Ise ka tunnistad, et oli juhus?
loodetavasti sulab kogu lumi ära - siis on mida jäädvustada, kuna minu elueas polegi vist lumeta maaga veebruari olnud :)..
lisaks saaksime 3. talvekuu, mil lund pole osa kuust olnud.
HIRLAM-mudel küll Eestisse tugevat sadu ei ennusta.
HIRLAMit pole vaadanud, aga kuna tegu on ikkagi aktiivse osatsükloniga, siis peaks arvestama mõõduka kuni tugeva sajuga.
Pilvemass on väga võimas, isegi siin silmapaistev: http://sat24.com/en/scan?ir=true, rääkimata siis Ilmateenistuse pakutavast satelliidipildist (postituses).
see kaart võiks tõepoolest päriselt sellise ilma tuua:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3121.gif
vaatasin, et paljud ilmasaidid lubavad 15.02-ks päris kevadist ilma - vähene pilvisus ja +4..+5. edelatuul on siiski selle nautimiseks liiga tugev.
mis kevadine. Olid aastad kui veebr. keskel nägin +13 ja mahe tuul päikesega.
Ju siis on ees üks suurem talvine sula.
@8. veebruar 2014 0:08
see kevadine. too konkreetne näide ja viide.
Kust otsast see kevadine sula on kurat võtaks. Kui Lõuna-Europas on talv läbi 15- 20 kraadi sooja siis see ju ei ole ju suvi vaid ikka ju talv. Kui meil tuleks nüüd kuuaega sula ilmasid siis ikkagi on see ju talvine sula.
kurat ei võtaks midagi.
Jüri, anna palun tänase ilmateate täpne aadress aadressile heli.err.ee.
Raadiost kuulsin, et Merike rääkis.
Hakkan vist igat nädalavahetuse ilmateadet lindistama, et midagigi hiljem aastate pärast kuulata oleks.
hea õnne korral on homme sisemaal juba +4..+5 kraadi
Tere, see täpne aadress on siin: http://heli.er.ee/uudised/5238747.mp3.
Aitäh, aga kust ma nt homse ilmateate ise saaksin, kui jälle kodukal arvatavalt pole. Kas see 7-kohaline arv aadressis on suvaline? Või on homse ilmateate aadressis sellest 1 võrra suurem number?
Oleks tänulik, kui saaksin ilma sind tüütamata iseseisvalt ilmateateid kuulata mida nende lehel pole
See ei ole tüütav. Mõnikord pannakse siia: http://vikerraadio.err.ee/uudisklipid, aga mõnikord ei panda, see on üsna juhuslik, sama ka nv Ilmateenistuse kodulehekülje kohta.
Otselingi aadress on iga uue klipi puhul erinev. Et seda sealt saada, siis tuleb avada uudisklippide lk kuulamiseks vastav uudislõik, nii et hakkab mängima. Siis tuleb ctr+u vajutada, et näha lähtekoodi. Seejärel tuleb ctr+f abil panna mingi märksõna, antud juhul nt Merike, mis viib otselingi juurde - see on hüperlingina. Sinna vajutades peaks uude aknasse avanema otselink.
Ilmateenistuse avalehel tuleb teil selles aadressis kuupäev ja kellaaeg õigeks muuta, et otselink kätte saada: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2013-04-08_12_puhas.mp3.
igavad toaspassimise ilmad - kord ometi võiks päikseline kevad tulla. pms päevad meil taas lühenevad, sest valgendav lumi kaob.
Selline ilm hoopis võiks jääda - talv algas erakordselt hilja ja kevad erakordselt vara.
Lisaks on lootust, et merejää on aprilliks läinud ja seega rannikulgi kevad varasem.
2019 aasta juulit juba ootaks: http://cci-reanalyzer.org/Reanalyzer/output/plot_4852.png
Huvitav on see, et mudel peab sellist kuumust Eestis potentsiaalseks ning seda kasutati ka IPCC's.
heh, see +28 kraadi pole mingi näitaja. hullem kuumus oli juulis/augustis aastal 2010.
Kas ikka tead, mis inglise keeles "Average" tähendab? 2010 aastal oli maksimaalne kuu keskmine 23,4 kraadi Narvas, aga sellel kaardil, mille ma saatsin, on Kagu-Eestisse kuu keskmiseks prognoositud 28-30 kraadi. See tähendaks seda, et terve kuu läbi oleks iga päev 30-35 kraadi sooja või veelgi rohkem, mida võiks võrrelda Indiaga(Goa).
Ilmakaart hakkab varsti välja nägema täpselt nagu detsembris: Ukraina kohale tekib soe kõrgrõhkkond ning selle turjal kihutavad Atlandi tsüklonid üksteise järel üle Skandinaavia Valgele merele, tuues kaasa rohkesti soojust ja niiskust.
See 2019. a projektsioon ei tundu eriti usutav. Kui aluseks võtta 2010. a juuli, kus kuuma õhumassi kõige soojem osa jäi enam-vähem siinsel laiusel asuva Moskva lähedale, siis seal oli kuu keskmine 26°C.
Euroopa mudel justkui näitab mingi antitsükloni teket Ukraina kohale, ent soe püsiks ka selleta.
see 2019. aasta kaart on vigane - õige oleks "average daily maximum". siis usuks, kuna igapäevane maksimum juulis +28 on usutavam, aga mitte usutav, kuna elame tsüklonaalses kliimas.
ja peale selle - väljas on tõeline kevad - päike paistab, linnud valjult laulavad ning kraade juba praegu +3 :)))!
Kas Eestisse on lähiajal torme tulemas?
Lõuna-Eestis on täelik kevad. Lume kaetavus on langenud 30 %-ni, päike paistab soojalt ja linnud laulavad. Õhutemperatuur on tõusnud 5 kraadini. Tume maapind kiirendab soojenemist.
Lõuna-Eestis on tõepoolest praegu täielik kevade tunne!! Taevas on selge, päike särab ja õhk on väga soe.
Kas keegi teab palju tartumaa lõunaosas keltsa paksus on.
loodetavasti lumi sulab peale eesti ka mujalt, siis soojad õhumassid ei jõua teel eestini niipalju jahtuda!
Paremat ilma veebruaris annab tahta.
annabki, sest 6. veebruari õhumassiga oleks praeguse temperatuurifooni korral päevamax +15 kraadi piires.
Eks me siis ootame 20 kraadi.
Tartu-Tõravere jaamas on sügavustermomeetri näit alla 0°C 20 cm sügavuseni, eks see siis ongi keltsa paksus.
Mõni osatsüklon võib tormi tuua nädala jooksul.
mul tekkis seoses selle päevamaksimumiga küsimus, et mis siis eesti veebruari absoluutne soojarekord on?
See on 12,4°C (23.2.1990 Võrus).
Ma isiklikult arvan selle 2019. aasta juuli kaardi kohta järgmist:
Selline kuu keskmine eeldaks mitut +40 kraadist päeva, sest mõni jahedam periood+ööd langetavad kuu keskmist märkimisväärselt.
Lisaks peab olema stabiilne õhuvool kagukaarest.
Sealt kaardilt on näha meridionaalset fronti ilmselt piki Läänemerd - üks ohtlikemaid olukordi suvel üldse. (2001 juuli)
Juhul kui mu jutus on meteoroloogilisi vigu, siis edaspidi õpin neist rohkem.
Ja miks sa 8. veebruar 2014 21:21 anonüümne seda ootad? Töökontor pole saun, kus võid ujukate väel ringi karata.
See prognoos läheb niivõinaa jahedama poole mööda.
Ei ole kommentaaris midagi valesti. 2010. a juhtumi tagatusperioodiks on pakutud umbes 400 aastat - kuna täpseid andmeid pole, siis on see väga oletuslik.
ootaks neid juulisid:
http://cci-reanalyzer.org/Reanalyzer/output/plot_4118.png
http://cci-reanalyzer.org/Reanalyzer/output/plot_9022.png
http://cci-reanalyzer.org/Reanalyzer/output/plot_1138.png
Tundub, et sel aastal jääb Tartu suusamaraton ära.
see reanalyzer ennustab ligi 90% juulidest keskmisest tunduvalt soojemana.
nt 2088 juuli tuleb euroopas põrgulikult kuum - mõnel pool kuu keskmine +40 kraadi piirimail.
aga jah, see jääb mu mul nii või naa kogemata ning seega ei usu selliseid ennustusi.
selle portaali mudeli järgi tuleb saabuv suvi kuum ja põuane juba alates maist. suuremad sajud alles augustis. perioodi mai-juuni-juuli sajuhulk on kordades väiksem kui augustis kokku. kuumus lõppeb septembriks.
loodetavasti tuleb siiski soe ja sajune suvi. igavat põuda küll ei taha
@ kalle
vb suusatatakse märtsis, kui see ennustatav pakane tagasi tuleb.
Tegelikult võib leida ka põuases suves positiivset, sest põua korral pole pilvi mis päikest varjaksid ja tänu sellele saavad ka eestlased pruuniks päevitada nagu vahemere ääres :) Elagu neegrid
minu positiivsusseisneb selles, et sellise suve korral muudan elurütmi - päeviti magan ja öösiti/varahommikuti olen õues ja teen tööd, kuna siis kõige jahedam ja lahedam.
9. veebruar 2014 14:06 - Esiteks, kust kohast sa võtad, et ma kontoris töötan? Ei tööta.
Alati on meeldinud ilmaga seotud ekstreemsused. Olgu see siis üli paks lumi, tormid, ränk külm või kuum jne.
See 2019 kaart, mille saatsin, arvutab järsku CO2 tõusu ning vastavalt sellele ka tulevast kliimat. Loomulikult ei saa seda ühte mudelit tõsiselt võtta, kuna see on üks kõige hullematest stsenaariumitest. Mis puutub 2003 ja 2010 aasta kuumalainetesse, siis erinevate mudelite põhjal on arvutatud, et sajandi lõpuks on viimase esinemise tõenäosus üsna suur ning esimene võib saada normaalseks nähtuseks.
Täpsemalt siit: http://tinyurl.com/njt865z
Arvan, et Eestis on 40 kraadi natuke vähetõenäoline. Loogilisem oleks taoline nagu 2010 aasta kuumalaine, aga kestvuselt lihtsalt pikem, mis hoiaks ka öised temperatuurid kõrgel.
Arvestades seda, et Eesti on küllalt niiske kliimaga koht, tähendaks 40 kraadi sooja nendes tingimustes võimsaid äikesetorme, trombe, rahet ja paduvihma.
@9. veebruar 2014 17:22
kui sa ei tööta, siis enamus inimesi töötavad - mingeid kuumapühi pole olemas.
Eesti on niivõrd põhjas, et kliimasoojenemine siin peale talvede soojenemise ei muuda. Päikese altituud jääb samaks. Seega mingil piiril soojenemine seiskub. Arvan, et see +40 ongi siin maksimaalne võimalik temperatuur varjus.
9. veebruar 2014 18:29 - Jah, eks sellel ole ka omad miinused ja mitte ainult tööl. Siiski põnevus kompenseeriks selle minu jaoks.
9. veebruar 2014 18:34 - Arvan sama. Siiski vähemalt lähitulevikus peaksid talved jahenema.
Päikese altituud andis selliseid vasteid: https://www.google.ee/#q=p%C3%A4ikese+altituud.
http://www.timeanddate.com/worldclock/astronomy.html?n=242&month=2&year=2014&obj=sun&afl=-1&day=1
altituud on õige sõna. praegune päikese altituud on 16,3 kraadi.
Lõuna-eestis küündib päikese kõrgus täna 12:15 juba üle 10 kraadi kõrgemale kui talvisel pööripäeval ehk siis 18 ja veerand kraadi üle horisondi.
Inglise keeles sobib, aga eesti keeles on selline tsitaatsõna sobimatu, pole nagu põhjust kasutada.
Praegu muutub päikese kõrgus üsna kiiresti, muutuse maksimum jääb märtsisse (ja septembrisse).
Jah kiirem muutus on kevadisel ja sügisesel pööripäeval kui päikese kõrgus muutub päevas 0,4 kraadi.
sakus on pool lund läinud, aint metsas u 10 cm veel jäänud.
Elva kandis pole lumest jälgegi enam . Täna kuulsin tihaste kevade häält tsiuts tsiuts tsiuts...
Metsade vahel on kohati veel üsna palju lund, aga lagedad alad kipuvad olema juba lumetud. Ilmselt sadanud märg lumi sulab päeva jooksul taas.
Väga huvitav :)
misasi on huvitav :)?
Olen 80..90% kindel et tulekul on seeriatevaheline külmalaine.
Mingid seeriat pole olnudki, sina räägid siin seeriate vaheline :D
mingit seebiseriaali pole tõesti olnud, kuid tsüklonite on - seega igati õige sisu.
ja teiseks, 0,1 kraadi võrra jahenemine on ka külmenemine. gfs "lühendab ja soojendab" külmalainet iga päevaga - hetkeseisuga on kahanenud kuni -5 kraadini ja paari päevani. seega õnneks kevadeloodus on suurenemas :)
Külma suhtes on märksa julgem ikka Euroopa mudel.
aga võrreldes eilsega tunndduvalt leebemaks arvutanud.
euroopa mudel uuenes ning ennustab nüüd sama leebet külma kui gfs.
ja yr.no ennustab sootuks 0-lähedast ilma kuni 21.02-ni (seal lõpeb lihtsalt ennustus ära)
Nii nende pikaajaliste prognoosidega on, et võivad sootuks muutuda. Seepärast pole ka postituses eriti pikalt kirjutanud, kuid mainimisväärseks siiski osutus.
Mulle hoopis tundub, et suvi tuleb üsna tõenäoliselt jahe, sest tsüklonid on juba 4 kuud väga aktiivsed olnud. Tavaliselt veebruaris juba rahuneks, aga see aasta näib mudelite järgi tulevat lausa jadamisi tormitsükloneid. Seega ilmselt ka suvel on läänetsükloneid ebatavaliselt palju, st nagu suvine tsüklonite seeria. Aga jah, loodetavasti toob selline ilm omakorda palju hoovihma ja äikest.
Mereline polaarne õhumass on suvel tavaliselt äikeseline. Aga võib-olla vaibub tsüklonaalne aktiivsus kevade jooksul.
Tohoh, GFS ja Euroopa mudel lubavad HETKESEISUGA Eestisse kuu lõpuks kuni -24 kraadi isotermi.
Euroopa mudelit mõttes edasi pikendades ei välista ka -30 kraadi isotermi.
Aga päike paistab üha kõrgemalt, pikemalt ja intensiivsemalt, seega -40 jääb ikkagi ära.
enam ei lubata isegi -10-st madalamat
kui soe ilm võib hoopis +10-se isotermiga tulla? ilma inversioonita
Selline vaheldudes ennustamine käis ka enne talve. Siis jäi külm tõeseks. Loodetavasti seekord jääb siis kevad ning -40 pole üldse siia vaja vastu kevadet.
no huvi mõttes võiks tulla ju -40.
kuid külm jääb vist ära jah, sest yr.no ja accuweather pole juba mitu päeva sulailma ennustusest loobunud.
Eks need ole hästi usaldusväärsed portaalid ja ei kasuta ühtki mudelit, kui väited valeks pöörata.
tormist niipalju, et miks ükski torm enam eestisse ei jõua? hilissügisel küll jõudis mitu lausa.
13.12-st siin hoopis järsk vaikus..
Praegu võib-olla avaldab mõju Kesk-Venemaa antitsüklon, kuid üldisemalt ja rohkem on kogu perioodi jooksul põhjuseks see, et esiteks tekivad tsüklonid liiga kaugel läänes, mistõttu Briti saarteni jõudes juba täituvad ja muutuvad väheliikuvaks, triivides põhja või loodesse, ja teiseks meridionaalne tsirkulatsioon, mis suunab tsüklonid kas lõunasse või põhja, siitki näha:http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn7215.gif
Mis ilma.lahipaevil oodata? Selgitus palun
Piisavalt hea ülevaate saab siit http://www.emhi.ee/?ide=19,250. Eestisse jõuavad ainult lohud või osatsüklonid, ükski tsüklon päris siia ei tule. Siiski peaks praegu alles tekkiv ülitsüklon nädalavahetusel varasematest Eestile lähemale jõudma (Norra merele või Skandinaaviasse) ja põhjustama tuulisemat ilma.
kui palju eestis selle troopilise õhumassiga kraade oleks
Kui õhumass seguneks korralikult, siis võib kuni 10 kraadi sooja olla, aga tõenäolisemalt oleks ikkagi vähem.
Loodetavasti sulab see lumi n.vahetulel täiesti ära. Seda selleks, et külmunud kõnts ei raskendaks metsloomade elu. (lubatakse ju talve teist osa) Tulgu või mitte uus kohevam lumi.
Eriti vasik on see, et praegu sajab iga päev - õigemini öö - pläga maha, mis takistab vana lume sulamist. Kui see jätkub ja uus külm peale tuleb, siis teedel on justkui orade vallid piki rattajälgi.
..n.vahetusel*..
..vastik*..
Väga huvitav :)
mitu kraadi -25 kraadise isotermiga praegu oleks minimaalselt võimalik eestis
Kindel on juba see, et sellest talvest asja saa. Ei tulnud seda püsivat lumikatet ja ei tule ka.
Sotsis on juba varakevadiselt soe ja see laieneb kuuajaga ka siia poole.
Püsiv lumikate algas juba 13. jaanuari paiku ja kestab siiani. Kohaks siis Lääne-Virumaa.
prantsusmaal selline ilm hetkel nagu eestis poolaastat tagasi. ainult et seal külmem
Püsiv lumikate kestab veel nii mõnelgi pool (kokku juba kuu aega), selles osas piisab lumekaardi vaatamisest: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253.
Ega jah, ilm võib ju soe olla, aga kui sademeid on piisavalt ja natukenegi tahkes faasis, siis võib see sulamise tasakaalustada. Eks näis, mis edasi, kas ikka jõuab enne külmenemist ära sulada või mitte.
Sotšis on kogu aeg soe, nt siis, kui meil oli see kahenädalane külma ilma periood, siis oli seal kuni 15 kraadi sooja. Üldsegi, miks see peaks siia jõudma, eriti kui õhu liikumine ei ole sealt poolt, vaid praegu mõjutab ikka kas Vahemerelt või Atlandi ookeanilt tulnud õhumassid (eks need mandri kohal transformeeruvad ka suuremal või vähemal määral).
Muide, siin http://ilm.ee/index.php?512042 on kirjutatud, et oli hämmastav, et õhukogus ei jahtunud - seda seostaks sellega, et kontakt aluspinnaga ju puudus, järelikult transformatsiooni pole või on see hulga aeglasem, sest õhumassile tulevad mõjutused ikka aluspinnast.
Veebruari absoluutne miinimum on -39°C (1.2.1956 Jõgeval). Õhumass oli siis selline: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1956/Rrea00219560131.gif (see on järelanalüüs, mistõttu ei pruugi olla täpne).
tänan, kuid kahju, et sellel õhumasside kaardil samarõhujooni pole!
Kui külmaks võib selle tuleva külmenemise tõttu minna?
Kui palju soojem oleks võrreldes lume katte korral temperatuur pärastlõunal kui 1,5 km kõrgusel oleks 0 kraadi ja valitseks kuiv ja selge õhumass ? Selge see et ööpäevane amplituut oleks 10 ja rohkem kraadi.
tänavune veebruar on käesoleva aastatuhande uduseim ja soojeim.
17.02 tuleb õnneks suur sula ja vihm, mis peaks loodetavasti praeguse rokase lume sulatama.
Võib-olla pakub huvi, leidke siit antitsüklonite artikkel: http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus04_2013.pdf
Siin on samast ajast rõhkkondade kaart: http://www.wetterzentrale.de/pics/archive/ra/1956/Rrea00119560131.gif
See külmenemine võib piirduda ainult -5 kraadiga, aga võib ka -10 kraadi tulla, esialgu pole suurem külmenemine tõenäoline.
Veebruari alguses ulatus ju ööpäeva õhutemperatuuri kõikumine mõnel pool üle 15 kraadi, ilmselt päeval oleks üle null kraadi.
Aga võib-olla tuleb suur lörtsisadu ja siis jätkub osaliselt lumine olukord.
Ja võib ka üldse ära jääda ning kevad tulla.
Külm tuleb õnneks õigel ajal, mis tähendab reeglina päikeselisi ja nüüd ka soojasid päevasid. See kindlustab omakorda selle, et vähemalt Lõuna-Eestis lumikate nii pea ei teki ning ehk jääb sel kevadel suure sulamisega kaasnev ebameeldivus ära. Kusjuures ei mäletagi aastat, mil siin terve talve jooksul oleks lund vähem olnud kui 10cm. Siiski kevadeni on veel aega ja kõike võib juhtuda.
Siin pole mingi ime kui aprilliski mingi lumetormi viskab.
Jah, kui see külmenemine jääb nõrgemaks, siis seepärast, et tsüklonid tulevad Eesti lähedale ja seepärast võib palju lund ja lörtsi sadada.
loodetavasti tuleb siis palju, kuna siis saab kevadel vaadata vägevat tulvavee vaatemängu
Ma loodan et hoopis sooja tuleks palju.
Jüri, ma sooviks, et sa ise teeksid neid jooniseid, sest sinu professionaalsus on täpsem ja usutavam!
Ja hr. Ilmataat ei saa ennast kuidagi õllepurkidest eemale hoitud et päevast päeva pilves ja uimane (loe: udune) on.
Eks ajapuudusel tuleb kasutada juba olemasolevaid, aga antud juhul kannatas postitusse panna.
Huvilistel paluks täita: http://www.upload.ee/files/3888345/intervjuu.docx.html (lisatud ka postituse algusesse).
Tundub et seekord jääb tõepoolest loodetud kevadsula peale.
Jah, eks lund saab nüüd pärast praeguse tsükloni täitumist ehk isegi päris palju.
No neid ohtrate lumesadudega päevi on ennegi ennustatud, tegelikkuses on kõik tsüklonid ainult kirmekese maha 'sadutanud'.
Näiteks ennustati Eestisse ohtralt lund ka 06.12.13 tormitsükloniga seoses
EMHI mainib küll peamiselt ainult vihma ja lörtsi, ka temperatuurid on liiga kõrged, et see pikemalt maha saaks jääda. Kui tulebki, siis küllap sulab kohe ära.
Põhja-Eestis sadaski pärast detsembri tormitsüklonit ohtralt lund, lumikatte paksus kasvas isegi üle 20 cm, vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/lumekaart9.12.2013.png.
Laagris on nädala jooksul lume- ja lörtsisajud sulamise tasakaalustanud, nii et praegu saab isegi suusatada. Seepärast võib samasuguse eelduse teha ka tsükloni täitumisele järgnevate päevade kohta.
4 päeva prognoosist http://www.emhi.ee/?ide=19 võib leida küll märke sellest, et läheb talvisemaks (külmemad ööd, kuni -6 kraadi 19. veebr. öösel, päeval mainitakse lund-lörtsi jne). Kui õhumasse vaadata, siis tsükloni täitudes see jahtub, millest siis saab järeldada talvisema ilma päevi.
Alternatiivse prognoosi leiab siit: http://ilmake.www.ee/.
Ma ütleks, et 70% on kindel mitte külmenemine vaid hoopis soojenemine.
Ja 16.02 hommikul on Lääne-Eestis väike äikesevõimalus ja suur rünk-, rünksajupilvede nägemise tõenäosus.
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1811.gif
Äikest on jah juba olnud Taanist Rootsini: http://www.ilm.ee/pikne. Eks öösel liigub üle Eesti laussajuala, selle järel hoogsajud rünksajupilvedega.
Rahvas, ärgem heitkem meelt! 2/3 igavast ilmast on juba läbi! Kuu-poolteist veel ja siis muutub ka meel kevadiseks :)!
Aga mida öelda neile, kes peavad viimaste nädalate ilma huvitavaks ja tahaksid veel mõnd lumetormi jms näha?
Veel üks hea näide, kui palju võib kõigest nädala pikkune ennustus muutuda.
Hommik: http://tinyurl.com/qyu478x
Õhtu: http://tinyurl.com/ntzhoja
Selline muutlikkus on eriti suur, kui mingis mõttes jääme piirialale, nt külma suhtes - läheb igal juhul Soomes, aga kindlasti mitte Leedus. Vahepealse ala kohta võivad prognoosid olla eriti ebastabiilsed.
selleks need nii mõttetud ongi
Aga vat teinekord saab jällegi hea ülevaate, mis ees ootab. Oleneb nt sellest, kas tegu on mingi piirialaga või mitte
Homne tuulte jagunemise olukord on sarnane 29.10.2013 omale. Suurim tuul on homme seega jälle Lõuna-Eestis, kus nt HIRLAM ennustab keskmist lõunapoole sisemaale kuni 13 m/s.
Vaatasin Soome Testbed radarin ning sealt on näha Edela-Soomes talvist joonpagi. Mõned kohad on ka punased - järgmine aste juba oleks roosa.
Seal peaks ikka megatugev lumesadu olema!
Jah, rünksajupilvi oli, aga välke ei registreeritud. Eelmisel aastal jõudis tugevam joonpagi Soomest Eestisse 28. veebruari õhtul.
Kahjuks vähemalt minu kodukohani see 28.02 joonpagi ei jõudnud :(
Kirjeldus sellest päevast on selline. 28. veebruar oli lausa kevadine: nõrga tuulega üsna päikeseline ilm ja soojagi parajalt. Õhtul muutus ilm kiiresti, sest Soomest liikus kagusse külm front, millel arenesid taanduva väga sooja ja niiske õhumassi tõttu rünksajupilved. Need liikusid üle Soome lahe Eestisse. Mõnel pool Põhja-Eestis (Tallinnast Jõhvini) teatati kella 18-19 paiku äikesest, mis tundub usutav. Seda võib pidada aasta esimeseks äikeseks.
Esimene foto on ilmselt üsna väheütlev, kuid selline oli ilm vahetult enne äikest; teine foto juba hulk aega enne südaööd läks taevas täiesti selgeks (Laagris). Lund ja lörtsi tuli mõnel pool 10 cm jagu, mis tegi täielikult tasa sulapäevadega kahanenud lumikatte paksuse: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/IMG_5288-001.JPG
http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/IMG_5405.JPG
Pole ime, et ei jõudnud. Elan Pärnus.
Postita kommentaar