Siin paremas menüüs on täiendatud ja parandatud kirjeldused pilvede 10 põhivormist: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Valgussammaste artiklike oli kehvake, nüüd on seda täiendatud ja keeleliselt parandatud, http://ilm.ee/?46912.
Huvitavat keravälgust: http://teadus.err.ee/v/tehnika/a8555770-ae20-421f-9930-dfdacf809dc5
Olemas nüüd ka jääkaart: http://www.emhi.ee/?ide=21,798
22. jaanuar
Öösel jõudis põhjarannikule mereefekt, tuues lund kaasa. Pilved jõudsid ka sisemaale, puistates kerget lund. Päikesetõusu ajal võis jälgida nii mõnelgi pool valgussammast, kõige rohkem tuli teateid Tartumaalt. Kõige madalam õhutemperatuur oli ikka seal, kus püsis öö selge, nt Tõraveres -21,2°C, Võrus -22,2°C ja Korelas -27,1°C, vt lisaks http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072.
Päeval jätkus põhjarannikul ajuti tugev lumesadu, olgu siin toodud ka asjakohane kommentaar: Ma hakkasin lausa kuupäeva kontrollima (päikesega foto fb-s – JK). Lasnamäel on päev läbi lund nagu kotist uhanud. Sinine taevas on lausa ulme! Paar korda on kusagil lääne-lõuna poolt horisondilt ka päikest vilksanud, siis on hästi kummalise valgusega lumesadu olnud. Lumekaardil öine sadu veel ei kajastunud, kuid võib arvata, et eks ööpäevaga kuni 10 cm kindlasti mõnel pool tuleb lumikattele juurde (selgub ilmselt 23.1. hommikuselt lumekaardilt). Tartuski sadas päeva jooksul 2 cm lund. Õhtul taandus mereefekt kaugemale merele ja isegi Soome lõunarannikule.
Skandinaavias tekkinud tugevnev antitsüklon liigub viimaks Eesti kohale. See tähendab tuulevaikset ja külma ilma. Kuna õhumass läheb ilmselt soojemaks, siis pilves ilma korral võib üsna pehme olla (-5...-10°C). Kuu lõpus jõuab tõenäoliselt Venemaale pooluse lähedal või Teravmägedel tekkinud antitsüklon. See kannab endaga ultrakülma õhumassi, kuid kui keskme telge arvestades Eestisse see otseselt ei jõuagi, vaid tuleb praegusele sarnane külm ilm.
21. jaanuar
Õhtu jooksul formeerus Soome lahel mereefekt, mis toob järgneva ööpäeva jooksul põhjarannikule ilmselt 5-10 cm lisalund.
Öö oli enamasti selge, ainult Kirde-Eestis läks pilve, pilvemassiiv ulatus Kesk-Eestini. See oli seotud Põhja-Jäämerelt saabunud sooja õhumassiga, mis Barentsi mere kaudu jõudis Venemaale ja selle järelmõju tihedama pilvisusena mööda antitsükloni serva lõpuks Eestini.
Öine miinimum langes taas mõnel pool -20°C-st madalamale, nt Jõgeval -22,5°C, Korelas aga -25,5°C.
Skandinaavia kohal on tekkinud uus antitsüklon, mis hakkab tasapisi lõuna või kagu poole liikuma. 25. jaanuariks võib selle kese jõuda Eestist lõuna poole, nii et korraks on õhuvool läänest. Kauaks see nii ei jää, sest läänepoolse ülitsükloni või põhjapoolse uue antitsükloni mõjul on kuu viimastel päevadel õhuvool taas idast või kagust, mistõttu külm ilm püsib. Kas Venemaale saabuv ebatavaliselt külm õhumass jõuab enne kuu lõppu kohale või mitte, on praegu veel lahtine.
20. jaanuar
Öösel läks tuule tugevnemise ja pilvisuse tihenemise tõttu soojemaks, mistõttu hommik tundus mõnel pool õhutemperatuuriga -8...-10°C lausa soojavõitu (Kagu-Eestis langes siiski -20°C-st madalamale). Paiguti sadas lund, kuid lume paksust see oluliselt ei kasvatanud. Mõnel pool sisemaal oli härmatis väga paks. Päeval selgines taevas taas ja õhtul läks kiiresti külmemaks.
Edaspidise prognoosi osas ei ole suuri muutusi. Ilmselt tekib Skandinaavia kohal uus antitsüklon, mille mõjul jõuab täiendavalt külm õhumass idast või kirdest kohale. See antitsüklon hakkab tasapisi liikuma lõuna poole, kuni lõpuks võib jõuda Eesti kohale või veelgi rohkem lõuna poole. Sel juhul on võimalus pisut soojemaks ilmaks (25.-26. jaanuari paiku), nii et õhuvool on korraks läänest.
Samaks ajaks on arvutatud Atlandi ookeanil ülitsükloni teke ja Venemaa põhjaossa ekstreemselt külma õhumassi jõudmine. Tsükloni mõjul peaks õhuvool olema kuu lõpus taas kagust ja külm ilm püsib. Tähele tuleks panna kindlasti Venemaale jõudva õhumassi liikumist. Kui see jõuab Eestisse, siis läheb oluliselt külmemaks. Endiselt pole sula vähemalt veebruarini ette näha.
19. jaanuar
Hommikuks läks ka Põhja-Eestis taevas selgemaks ja ilm külmemaks. Kus öösel püsis taevas kauem selge, langes -20...-25°C-ni, täpsemalt saab vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Mõnel pool, nt Virumaal või Kesk-Eestis, on tekkis juba märkimisväärne härmatis.
Päeval püsis enamasti selge ja vaikne ilm, kuid õhtul läks saartel väga tuuliseks (puhangud kuni 19 m/s, sisemaal püsis tuulevaikne). Merel võis jälgida veel mereefekti pilvi.
Mudelite stsenaariumid on läinud vahetusse: GFS näitab uue antitsükloni teket ja tugevnemist Skandinaavias, mis tähendab praeguse külma ilma jätkumist pikemaks ajaks, aga Euroopa mudel näitab selleks ajaks pehmet ja ilmselt tuulist või isegi lumesajuga talveilma.
19. jaanuari öösel läks Laagri kohal taevas pilve ja selgeks, pilve ja selgeks ja nii tsükeldus kuni hommikuni. Mõned pildid öisest ja päevasest ajast:
18. jaanuar (täiendatud)
Päev oli valdavalt päikeseline, ainult põhjarannikul oli aeg-ajalt pilvisem ja kohati sadas veidi lund. Paljudes kohtades jäi maksimaalne õhutemperatuur -10°C-st madalamaks. Õhtul läks Põhja-Eestis ilm pilve ja temperatuur tõusis oluliselt. Hiljem, kella 23 paiku, said pilved sajuküpseks ja põhjarannikul algas märkimisväärsem lumesadu.
Lähipäevadel suuremat muutust pole. Püsib külm ja enamasti sademeteta ilm. Ida- ja kagutuul võib-olla tuntav, mis lisab kindlasti külmatunnet. Ööpäeva jooksul peaks antitsüklon tugevnema, kuid seejärel nõrgenema. Samal ajal on tekkimas Vahemerel lõunatsüklon, mis pääseb põhja poole liikuma siis, kui antitsükloni nõrgeneb oluliselt. Sel juhul on ka teatav lumevõimalus. Lõunatsüklonis kujunev külmapesa oma tihedama õhumassiga ei lase läänetsüklonitel otse itta liikuda.
Kui antitsüklon eriti ei nõrgene ja tugevneb seejärel uuesti, siis peaks lõunatsüklon liikuma Lõuna-Venemaale ja olulist mõju see siis Läänemere regioonile ei avaldaks. Soojenemist pole kummalgi juhul oodata.
Hommikul saadeti selline kiri: Eile 17.01.2014 kell 20.54 juhtusin olema tunnistajaks erakordsele vaatepildile. Sõitsin Tallinna poolt Tartusse. Oli selge ilm, -14 kraadi külma, täiskuu. Täiskuu ette tuli pilvkate, Kuu kadus pilve taha. Temperatuur tõusis 3 kraadi. Peale Adaveret vahetult enne Põltsamaa silda nägin vasakul metsa kohal hõljumas punast värvi eredat valguskera. See oli tunduvalt eredam, kui Pajusi teeristi kõrval oleva GSM masti punased tuled. Nähtus kestis ca 3-4 sekundit ja kadus ootamatult. Mõtlesin, et ehk oli ilutulestiku rakett. Ületasin Põltsamaa jõe silda ja siis lõi otse minu ees pilvest maasse valge haruline välk. Olen küll kuulnud aastate eest müristamist talvekuudel, näinud ka välkude valgust, kuid nii eredat täispikkuses välku keset talve veel mitte. Nüüd hiljem mõtlen, et ehk oli see punane valguskera keravälk (võib-olla siiski ilutulestik?). Pärast Põltsamaad läks taevas selgeks, külma näitas -15 kraadi. See ilus pilt välgust on silmis siiamaani.
Mida sellest arvata? Punane kera viitab raketile, kuid välku ei oska millegagi selgitada.
27. detsembril Ilmateenistuses käidud andmeluure kokkuvõtte kohta saadeti selline kommentaar/täpsustus:
Lugupeetud Jüri Kamenik
Riigi Ilmateenistuse esindajana selgitan pisut ülalolevaid väiteid (leitavat siit viimaste kommentaaride hulgast – JK).
a) Automatiseerimisega seoses on tõepoolest raskendatud digitaalselt kättesaadavad andmed atmosfäärinähtuste kohta. See aga ei tähenda, et andmed puuduksid või neid kuidagi saada pole võimalik. Ilmateenistuses on kõik andmed täitsa olemas, kuid kuni 2010. aastani olevad andmed on kättesaadavad hetkel vaid paberil. Aastate 1991 – 2003 kohta kehtivad atmosfäärinähtused on olemas ka digitaalselt, kuid need andmed on sisestatud FoxPro andmebaasi ILMAHALDUR. Kõik vahepealsed andmed saavad avaldatud digitaalselt niipea, kui andmebaasi võimalused neil seda võimaldavad.
b) Vastab tõele, et kõnealune kolimine Ilmateenistuse kodulehel õigeaegselt ei kajastunud ning et selle põhjuseks on tehnilised lahendused, mis seotud uue kodulehekülje ootusega. Tänaseks on teada, et Ilmateenistuse kodulehekülg valmib hiljemalt suvel, mis tähendab, et kõik praegu puuduolevad andmed saavad üles aasta keskpaigaks.
c) Lume paksuse andur toimib ultraheli põhimõttel. Nagu iga uue asja ülevõtmisel, nii kehtib ka täisautomaatsete mõõdikute kasutuselevõtu puhul n-ö. sisseelamisperiood. Ei saa nõustuda, et "kellelgi pole aimu, kuidas see tööle hakkab", sest mõõdiku tööpõhimõtted olid teada ning teadmatus seisnes pigem selles osas, mis puudutas võimalikke takistusi seadme sihipäraseks töötamiseks. Käesolevaks hetkeks on lumi maas olnud juba mõne päeva ning võib öelda, et lume paksuse andurid täidavad oma eesmärki..
Lumikatte paksuse mõõtmisel tuleb eristada kahte erinevat mõõtmist. Üks neist on statsionaarne, mida tehakse vaatlusväljakul ning alates alanud aasta algusest mõõdab vaatlusväljakul lumikatte paksust andur. Andur on Sommer’i toodang USH-8, nimetatud anduri kohta on võimalik leida infot internetist. Kõnealune andur tõepoolest ei erista lund jääkihtidest. Samas tuleb märkida, et ka vaatleja ei märkinud erinevaid kihte, vaatlusvihikusse märgiti vaid lumikatte kõrgus lumelattide juures.
Lumikatte marsruutmõõdistamist (põllu- või metsamarsruudil olenevalt vaatlusjaamast) tehakse endiselt manuaalselt ning marsruutmõõdistamisel märgitakse vaatlusvihikusse erinevate kihtide (nt lume ja jää) esinemine. Detailsema info saamiseks anduri kohta võite võtta ühendust Keskkonnaagentuuri tehnikaosakonnaga, kes saab anda kõige pädevamaid andmeid aparaadi kohta.
Heade soovidega
Kadri Kauksi
Keskkonnaagentuuri pressiesindaja
17. jaanuar
Kell 22
Öö jooksul lisandus mereefekti tõttu põhjarannikule taas mitu cm värsket lund. Õhtuks jäi lumesadu rohkem mere kohale. Sisemaal püsis päeval ilm enamasti selge.
Lähipäevadel mõjutab Eesti ilma antitsüklon, mille arengut võib animatsioonina näha siit: http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/tuvakajas-7-dienas-snigs-maz-sals-vel-pienemsies-speka-?id=601&cid=105. Mõne päeva pärast on prognoositud selle nõrgenemist. Samal ajal ilmselt jõuab Põhja-Venemaale ekstreemselt külm õhumass. Selle mõjul võib tekkida uus antitsüklon. Sellisel juhul jätkub väga külm ilm vähemalt veebruarini. Kui praegune antitsüklon laguneb ja uut ei teki, siis võib läänevool läbi murda ja ilm läheb soojemaks.
Kell 3
Kirjeldus õhtusest ajast (muutmata): Rakverest ida poole sõites oli ikka kummaline ilm , kohati paks udu, udus termomeeter langes tunduvalt, kui udust sai läbi sõidetud tervitas paks lumasadu kus tremmeetri näit kerkis tunduvalt ja kohati isegi oli udu koos sajuga ja nii 35 km järjest vahelduva eduga. Kahjuks on temperatuuri kohta antud ainult kvalitatiivsed määratlused, mis ei ütle mitte midagi, sest iga inimene mõistab erinevalt seda, mis on palju, tunduvalt või vähe.
Tartus võis öösel jälgida valgussambaid, sest õhku tekkisid suspensioonina jääkristallid – teemanttolm. Alguses tundus, et tegu on ilmselt pilvedest laskunud jääkristallidega (kerge lumesadu), aga halonähted näitasid, et jääkristallide kogum hõljus ainult maalähedases õhukihis ehk õhus olev niiskus sublimeerus jääkristallideks. Valgussammaste kõrguse järgi oli teemanttolmu paksus umbes 100 m.
Valgussammastest: http://ilm.ee/index.php?46912
16. jaanuar
15. jaanuari õhtul läks ka sisemaal ilm pilve ja mitmel pool sadas kerget lund. Kuna õhuvool muutus öö jooksul ida-lääne- asemel kirde-edelasuunaliseks, siis saabus Soome lahelt tugevam mereefekti lumi taas põhjarannikule. See kestab ilmselt niikaua, kuni õhuvool on kirdest. Öine miinimumtemperatuur langes 17°C-ni, kusjuures kõige külmem oli Lääne-Eestis, sest seal püsis taevas ka kõige kauem selge. Päeval ja õhtul jätkus põhjarannikul mereefekti lumesadu.
Lähema nädala jooksul püsib antitsükloni mõjul väga külm ilm. Nädala pärast võib Eesti ilma mõjutada lõunatsüklon, kuid milline ja kui tugev on selle mõju, on veel küsitav. Mõjuks võib-olla lihtsalt tugevnev ida- ja kagutuul, muutes ilma väga kõledaks.
Sula pole praeguse seisuga ette näha.
15. jaanuar
Kesköö paiku oli ilm pilves, kuid hommikuks selgines ja seetõttu langes temperatuur ka mõnel pool mere ääres -10°C-st madalamale. Mereefekti lumi jäi päeva jooksul merele, kuid peaks ööpäeva jooksul jõudma taas Põhja-Eestisse, sest Eestist lõuna poole jääv tsüklon jõuab Venemaale (õhuvool on siis kirdest).
Nädala jooksul jääb ülekaalu siiski antitsüklon, mistõttu väga külmad ja enamjaolt vaiksed ilmad püsivad. Kui nähtavust on piisavalt, siis mere ääres näeb ilmselt jätkuvalt miraaže. Pilvisuse osas võib nii ja naa olla: kui mereefekt jõuab taas rannikualadele, siis seal on enamasti pilves, kuid sisemaal võivad tekkida seoses vaikse ilma ja inversiooniga kihtpilved (udu).
Külm ilm püsib ka pärast 20. jaanuarit.
Hoiatus(ADEO31)
14. jaanuar
Kell 20
Kuna sisemaal on ilm selge ja vaikne, siis on õhutemperatuur langenud Jõgeval -15,6°C ja Väike-Maarjas -16,6°C-ni. Kui pilvitu ja vaikne ilm püsib, siis langeb hommikuks -20 °C-st madalamale (enne keskööd läks ilm pilve ja temperatuur kas tõusis või jäi muutumatuks).
Kell 14
Öösel langes õhutemperatuur kuni -17°C-ni Väike-Maarjas, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Lund sadas peamiselt Põhja-Eestis juurde, nii et vähemalt Lahemaal on juba tegu lumeuputusega.
Nüüdseks on selge, et väga külm ilm jätkub ka pärast 20. jaanuarit, sest arktilise õhumassiga antitsüklon on stabiliseerunud. Sula silmapiiril ei paista.
Lähistroopilise tsükloni osas erilisi muutusi ei ole, sest näib püsivat hübriidne staatus. Ametlikku reageeringut senini pole, kuid ilmselt jääb see tsüklon niikuinii avaookeani kohale ega ohusta rannikualasid. Tutvustav video: http://www.youtube.com/watch?v=znI2g_3a5O4&feature=youtu.be (Tarmo kommentaar: Somebody give WeatherNation a geography class. What could have been Arthur is in far Eastern Atlantic, I'd say around 26°N 40°W. Their competitor in Atlanta must be laughing their heads off. And this thing is not anywhere near the Bahamas!).
13. jaanuar Lähistroopiline tsüklon Atlandi ookeanil
Arvatavasti sooja ookeani pinnavee ja vana klimatoloogilise frondi ulatumisel kaugesse lõunasse koosmõjul on tekkinud lähistroopiline tsüklon*, millel on nii parasvöötme- kui troopikatsükloni tunnuseid. Soodsatel tingimustel võib see areneda troopikatsükloniks ja edasi orkaaniks.
NHC pole sellele ametlikult veel reageerinud, vt http://www.nhc.noaa.gov/gtwo_atl.shtml#contents, kuid troopiliste tsüklonite tõenäosuse kaardil on selgelt märgitud: http://www.cyclocane.com/tropical-storm-risk/ ja meedias samuti.
* – Selgitus. Troopika- ja parasvöötmetsüklonite vahepealseks tüübiks on lähistroopilised tsüklonid. Üldjuhul arenevad need suurematel laiuskraadidel ehk parasvöötmele lähemal. Need tsüklonid saavad oma energia nii barokliinsetest protsessidest (õhumasside suurest temperatuurierinevusest) kui ka kondenseerumissoojusest. Nende termiline asümmeetria on väiksem, tuulteväli kontsentreeritum ja konvektsiooni rohkem kui parasvöötmetsüklonitel, kuid erinevalt troopikatsüklonitest on need ikka frontidega seotud. Enamasti muutuvad need tsüklonid siiski kiiresti kas troopika- või parasvöötmetsükloniteks. Esimest üleminekut juhtub sagedamini, ilmekas näide on tsüklon Otto 2010. aastal Atlandi ookeanil.
Eestit troopilised ja lähistroopilised tsüklonid otseselt ei mõjuta, sest siin ei ole nende tekkeks soodsaid olusid. Kaudselt võivad nad siiski mõju avaldada parasvöötmetsüklonitele, sest mõned neist kujunevad troopikatsüklonitest. See võib juhtuda olukorras, kui troopikatsüklonid jõuavad piisavalt suurele laiuskraadile. Siis saab oluliseks tuulenihe, õhumasside vastasseis ja frondid, mistõttu nad kas hajuvad või muutuvad parasvöötmetsükloniks. Näitena võiks tuua Eestit (otseselt) mõjutanud orkaan Katia (14.–16.09.2011), mille jäänused tõi kaasa tugeva tuule ja sademed. Selliste orkaanijäänuste Eestisse jõudmisest on kirjutatud gümnaasiumi lõputöö (Tanilsoo, 2008. Atlandi troopiliste tsüklonite jäänuste mõju Eesti ilmale, Tartu Herbert Masingu Kool).
Talvest
Sel korral saab (klimaatilise) talve alguseks lugeda 11. või 12. jaanuarit olenevalt kohast, sest arktiline front (saabus ju arktiline õhumass) jäi veel ligemale paariks ööpäevaks Eesti ilma mõjutama, mistõttu külmenemine oli sujuv ja saabus Põhja-Eestisse varem.
Valgussammaste artiklike oli kehvake, nüüd on seda täiendatud ja keeleliselt parandatud, http://ilm.ee/?46912.
Huvitavat keravälgust: http://teadus.err.ee/v/tehnika/a8555770-ae20-421f-9930-dfdacf809dc5
Olemas nüüd ka jääkaart: http://www.emhi.ee/?ide=21,798
22. jaanuar
Öösel jõudis põhjarannikule mereefekt, tuues lund kaasa. Pilved jõudsid ka sisemaale, puistates kerget lund. Päikesetõusu ajal võis jälgida nii mõnelgi pool valgussammast, kõige rohkem tuli teateid Tartumaalt. Kõige madalam õhutemperatuur oli ikka seal, kus püsis öö selge, nt Tõraveres -21,2°C, Võrus -22,2°C ja Korelas -27,1°C, vt lisaks http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072.
Päeval jätkus põhjarannikul ajuti tugev lumesadu, olgu siin toodud ka asjakohane kommentaar: Ma hakkasin lausa kuupäeva kontrollima (päikesega foto fb-s – JK). Lasnamäel on päev läbi lund nagu kotist uhanud. Sinine taevas on lausa ulme! Paar korda on kusagil lääne-lõuna poolt horisondilt ka päikest vilksanud, siis on hästi kummalise valgusega lumesadu olnud. Lumekaardil öine sadu veel ei kajastunud, kuid võib arvata, et eks ööpäevaga kuni 10 cm kindlasti mõnel pool tuleb lumikattele juurde (selgub ilmselt 23.1. hommikuselt lumekaardilt). Tartuski sadas päeva jooksul 2 cm lund. Õhtul taandus mereefekt kaugemale merele ja isegi Soome lõunarannikule.
Skandinaavias tekkinud tugevnev antitsüklon liigub viimaks Eesti kohale. See tähendab tuulevaikset ja külma ilma. Kuna õhumass läheb ilmselt soojemaks, siis pilves ilma korral võib üsna pehme olla (-5...-10°C). Kuu lõpus jõuab tõenäoliselt Venemaale pooluse lähedal või Teravmägedel tekkinud antitsüklon. See kannab endaga ultrakülma õhumassi, kuid kui keskme telge arvestades Eestisse see otseselt ei jõuagi, vaid tuleb praegusele sarnane külm ilm.
22. jaanuari satelliidipilt nähtavas valguses. Soome lahelt jõudsid mereefekti pilved ka sisemaale, http://sat24.com/en/scan.
Lumesadu 22.1. õhtul Tallinnas, http://www.itrotid.ee/content/tallinna-vaatega-veebikaamera-ehk-eesti-elektrooniline-visiitkaart.
Tartuski sadas lund.
Õhtu jooksul formeerus Soome lahel mereefekt, mis toob järgneva ööpäeva jooksul põhjarannikule ilmselt 5-10 cm lisalund.
Öö oli enamasti selge, ainult Kirde-Eestis läks pilve, pilvemassiiv ulatus Kesk-Eestini. See oli seotud Põhja-Jäämerelt saabunud sooja õhumassiga, mis Barentsi mere kaudu jõudis Venemaale ja selle järelmõju tihedama pilvisusena mööda antitsükloni serva lõpuks Eestini.
Öine miinimum langes taas mõnel pool -20°C-st madalamale, nt Jõgeval -22,5°C, Korelas aga -25,5°C.
Skandinaavia kohal on tekkinud uus antitsüklon, mis hakkab tasapisi lõuna või kagu poole liikuma. 25. jaanuariks võib selle kese jõuda Eestist lõuna poole, nii et korraks on õhuvool läänest. Kauaks see nii ei jää, sest läänepoolse ülitsükloni või põhjapoolse uue antitsükloni mõjul on kuu viimastel päevadel õhuvool taas idast või kagust, mistõttu külm ilm püsib. Kas Venemaale saabuv ebatavaliselt külm õhumass jõuab enne kuu lõppu kohale või mitte, on praegu veel lahtine.
Venemaale jõudnud soojema ja niiskema õhumassi järelkajana jõudis pilvemass Eestini, http://sat24.com/en/bc.
20. jaanuar
Öösel läks tuule tugevnemise ja pilvisuse tihenemise tõttu soojemaks, mistõttu hommik tundus mõnel pool õhutemperatuuriga -8...-10°C lausa soojavõitu (Kagu-Eestis langes siiski -20°C-st madalamale). Paiguti sadas lund, kuid lume paksust see oluliselt ei kasvatanud. Mõnel pool sisemaal oli härmatis väga paks. Päeval selgines taevas taas ja õhtul läks kiiresti külmemaks.
Infrapunasatelliidipilt 20. jaanuari õhtusest ajast. Siin on valge hulk funktsioon temperatuurist – mida valgem, seda külmem. Seetõttu tuleb pildil arktilise õhumassi levik hästi esile, see on heledam ulatuslik ala Ida- ja Põhja-Euroopas. Kuna tegu on suure tihedusega õhukogumiga, siis väiksema tihedusega õhumassi kandvad tsüklonid ei pääse arktilise õhumassi levikualale.
Allikas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1251,1252
Allikas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1251,1252
20. jaanuari ilmakaart. Põhja-Euroopas on ulatuslik väga külma õhumassiga (arktiline või mandriline polaarne) antitsüklon. Sellest lõunasse jääb arktiline front, ookeanil on näha polaarfronti. Antitsükloni põhjaosas on näha Jäämerelt saabunud niisket ja soojemat õhumassi (Arhangelski ümbruses). Allikas: http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla
Lõpuks õnnestus jäädvustada päikesega seotud valgussammas. 20.1.2014 kl 15.53 Tartus
Valgussammas loojuva päikese kohal Kloogal 16.01.2014 kell 15.40. Erik Kraanvelti foto
Edaspidise prognoosi osas ei ole suuri muutusi. Ilmselt tekib Skandinaavia kohal uus antitsüklon, mille mõjul jõuab täiendavalt külm õhumass idast või kirdest kohale. See antitsüklon hakkab tasapisi liikuma lõuna poole, kuni lõpuks võib jõuda Eesti kohale või veelgi rohkem lõuna poole. Sel juhul on võimalus pisut soojemaks ilmaks (25.-26. jaanuari paiku), nii et õhuvool on korraks läänest.
Samaks ajaks on arvutatud Atlandi ookeanil ülitsükloni teke ja Venemaa põhjaossa ekstreemselt külma õhumassi jõudmine. Tsükloni mõjul peaks õhuvool olema kuu lõpus taas kagust ja külm ilm püsib. Tähele tuleks panna kindlasti Venemaale jõudva õhumassi liikumist. Kui see jõuab Eestisse, siis läheb oluliselt külmemaks. Endiselt pole sula vähemalt veebruarini ette näha.
Euroopa mudeli 20.1. õhtul arvutatud rõhkkondade ja õhumasside seis jaanuari lõpus. Tähele peaks kindlasti panema Venemaale jõudva ekstreemselt külma õhumassi liikumist. Kui see siia ei jõua, siis on oodata tõenäoliselt ülitsükloni mõjul tuulist, kuid praegusest siiski veidi soojemat ilma. Allikas: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html
19. jaanuar
Hommikuks läks ka Põhja-Eestis taevas selgemaks ja ilm külmemaks. Kus öösel püsis taevas kauem selge, langes -20...-25°C-ni, täpsemalt saab vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Mõnel pool, nt Virumaal või Kesk-Eestis, on tekkis juba märkimisväärne härmatis.
Päeval püsis enamasti selge ja vaikne ilm, kuid õhtul läks saartel väga tuuliseks (puhangud kuni 19 m/s, sisemaal püsis tuulevaikne). Merel võis jälgida veel mereefekti pilvi.
Kõige soojem oli Mustamäel öösel pilves ilmaga, http://193.40.240.131/info/TGR.HTM
Õhurõhk ja tuul südaöö paiku. Tugevaima tuulega ala vastab kõige suurema õhurõhugradiendiga alale, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.
19. jaanuari öösel läks Laagri kohal taevas pilve ja selgeks, pilve ja selgeks ja nii tsükeldus kuni hommikuni. Mõned pildid öisest ja päevasest ajast:
Kell 1.07
Kell 2.12
Kell 2.26
Ja hommikul läks selgeks ja jäigi nii. Kell 9.07
Päev oli selge.
Tallinna siluett Meriväljalt. Näha on miraažiilminguid.
Päikeseloojangu ajal vaade Piritalt Merivälja poole. Näha on miraaži (õhkutõstetud kallas), ülal aga mereefektiga seotud konvektsioonipilvi.
18. jaanuar (täiendatud)
Päev oli valdavalt päikeseline, ainult põhjarannikul oli aeg-ajalt pilvisem ja kohati sadas veidi lund. Paljudes kohtades jäi maksimaalne õhutemperatuur -10°C-st madalamaks. Õhtul läks Põhja-Eestis ilm pilve ja temperatuur tõusis oluliselt. Hiljem, kella 23 paiku, said pilved sajuküpseks ja põhjarannikul algas märkimisväärsem lumesadu.
Pilves ilm 18. jaanuari õhtul Laagris
Satelliidipildil on pilvede piir Eesti kohal punase joonega markeeritud, http://sat24.com/en/scan?ir=true.
Kui ilm läks pilve, siis tõusis Mustamäel temperatuur märkimisväärselt, http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm.
Lähipäevadel suuremat muutust pole. Püsib külm ja enamasti sademeteta ilm. Ida- ja kagutuul võib-olla tuntav, mis lisab kindlasti külmatunnet. Ööpäeva jooksul peaks antitsüklon tugevnema, kuid seejärel nõrgenema. Samal ajal on tekkimas Vahemerel lõunatsüklon, mis pääseb põhja poole liikuma siis, kui antitsükloni nõrgeneb oluliselt. Sel juhul on ka teatav lumevõimalus. Lõunatsüklonis kujunev külmapesa oma tihedama õhumassiga ei lase läänetsüklonitel otse itta liikuda.
Kui antitsüklon eriti ei nõrgene ja tugevneb seejärel uuesti, siis peaks lõunatsüklon liikuma Lõuna-Venemaale ja olulist mõju see siis Läänemere regioonile ei avaldaks. Soojenemist pole kummalgi juhul oodata.
Põhja-Eestis on lund palju. 18. jaanuaril Laagri lähedal metsades
Hommikul saadeti selline kiri: Eile 17.01.2014 kell 20.54 juhtusin olema tunnistajaks erakordsele vaatepildile. Sõitsin Tallinna poolt Tartusse. Oli selge ilm, -14 kraadi külma, täiskuu. Täiskuu ette tuli pilvkate, Kuu kadus pilve taha. Temperatuur tõusis 3 kraadi. Peale Adaveret vahetult enne Põltsamaa silda nägin vasakul metsa kohal hõljumas punast värvi eredat valguskera. See oli tunduvalt eredam, kui Pajusi teeristi kõrval oleva GSM masti punased tuled. Nähtus kestis ca 3-4 sekundit ja kadus ootamatult. Mõtlesin, et ehk oli ilutulestiku rakett. Ületasin Põltsamaa jõe silda ja siis lõi otse minu ees pilvest maasse valge haruline välk. Olen küll kuulnud aastate eest müristamist talvekuudel, näinud ka välkude valgust, kuid nii eredat täispikkuses välku keset talve veel mitte. Nüüd hiljem mõtlen, et ehk oli see punane valguskera keravälk (võib-olla siiski ilutulestik?). Pärast Põltsamaad läks taevas selgeks, külma näitas -15 kraadi. See ilus pilt välgust on silmis siiamaani.
Mida sellest arvata? Punane kera viitab raketile, kuid välku ei oska millegagi selgitada.
27. detsembril Ilmateenistuses käidud andmeluure kokkuvõtte kohta saadeti selline kommentaar/täpsustus:
Lugupeetud Jüri Kamenik
Riigi Ilmateenistuse esindajana selgitan pisut ülalolevaid väiteid (leitavat siit viimaste kommentaaride hulgast – JK).
a) Automatiseerimisega seoses on tõepoolest raskendatud digitaalselt kättesaadavad andmed atmosfäärinähtuste kohta. See aga ei tähenda, et andmed puuduksid või neid kuidagi saada pole võimalik. Ilmateenistuses on kõik andmed täitsa olemas, kuid kuni 2010. aastani olevad andmed on kättesaadavad hetkel vaid paberil. Aastate 1991 – 2003 kohta kehtivad atmosfäärinähtused on olemas ka digitaalselt, kuid need andmed on sisestatud FoxPro andmebaasi ILMAHALDUR. Kõik vahepealsed andmed saavad avaldatud digitaalselt niipea, kui andmebaasi võimalused neil seda võimaldavad.
b) Vastab tõele, et kõnealune kolimine Ilmateenistuse kodulehel õigeaegselt ei kajastunud ning et selle põhjuseks on tehnilised lahendused, mis seotud uue kodulehekülje ootusega. Tänaseks on teada, et Ilmateenistuse kodulehekülg valmib hiljemalt suvel, mis tähendab, et kõik praegu puuduolevad andmed saavad üles aasta keskpaigaks.
c) Lume paksuse andur toimib ultraheli põhimõttel. Nagu iga uue asja ülevõtmisel, nii kehtib ka täisautomaatsete mõõdikute kasutuselevõtu puhul n-ö. sisseelamisperiood. Ei saa nõustuda, et "kellelgi pole aimu, kuidas see tööle hakkab", sest mõõdiku tööpõhimõtted olid teada ning teadmatus seisnes pigem selles osas, mis puudutas võimalikke takistusi seadme sihipäraseks töötamiseks. Käesolevaks hetkeks on lumi maas olnud juba mõne päeva ning võib öelda, et lume paksuse andurid täidavad oma eesmärki..
Lumikatte paksuse mõõtmisel tuleb eristada kahte erinevat mõõtmist. Üks neist on statsionaarne, mida tehakse vaatlusväljakul ning alates alanud aasta algusest mõõdab vaatlusväljakul lumikatte paksust andur. Andur on Sommer’i toodang USH-8, nimetatud anduri kohta on võimalik leida infot internetist. Kõnealune andur tõepoolest ei erista lund jääkihtidest. Samas tuleb märkida, et ka vaatleja ei märkinud erinevaid kihte, vaatlusvihikusse märgiti vaid lumikatte kõrgus lumelattide juures.
Lumikatte marsruutmõõdistamist (põllu- või metsamarsruudil olenevalt vaatlusjaamast) tehakse endiselt manuaalselt ning marsruutmõõdistamisel märgitakse vaatlusvihikusse erinevate kihtide (nt lume ja jää) esinemine. Detailsema info saamiseks anduri kohta võite võtta ühendust Keskkonnaagentuuri tehnikaosakonnaga, kes saab anda kõige pädevamaid andmeid aparaadi kohta.
Heade soovidega
Kadri Kauksi
Keskkonnaagentuuri pressiesindaja
17. jaanuar
Kell 22
Öö jooksul lisandus mereefekti tõttu põhjarannikule taas mitu cm värsket lund. Õhtuks jäi lumesadu rohkem mere kohale. Sisemaal püsis päeval ilm enamasti selge.
Lähipäevadel mõjutab Eesti ilma antitsüklon, mille arengut võib animatsioonina näha siit: http://meteo.lv/jaunumi/prognoze/tuvakajas-7-dienas-snigs-maz-sals-vel-pienemsies-speka-?id=601&cid=105. Mõne päeva pärast on prognoositud selle nõrgenemist. Samal ajal ilmselt jõuab Põhja-Venemaale ekstreemselt külm õhumass. Selle mõjul võib tekkida uus antitsüklon. Sellisel juhul jätkub väga külm ilm vähemalt veebruarini. Kui praegune antitsüklon laguneb ja uut ei teki, siis võib läänevool läbi murda ja ilm läheb soojemaks.
17. jaanuari temperatuurigraafik Mustamäelt: harjad viitavad pilvedele, lohud aga selgele taevale (jahtumine tugevam), http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm.
Antitsüklon ja sellega seotud arktilise õhumassi areaal on satelliidipildil selgelt näha. Kuna see on infrapunapilt, millel valged kohad viitavad väga madalale temperatuurile, siis tundub arktilise õhumassi areaal valkjam, sest seal on väga külm, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,1251,1252.
Euroopa mudel pakub suurema tõenäosusega seda, et Venemaale saabuvas ultrakülmas õhumassis võiks areneda uus antitsüklon, kuid siiski on praegu kõik veel võimalik. 17.1. õhtuse seisuga, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html
Kell 3
Kirjeldus õhtusest ajast (muutmata): Rakverest ida poole sõites oli ikka kummaline ilm , kohati paks udu, udus termomeeter langes tunduvalt, kui udust sai läbi sõidetud tervitas paks lumasadu kus tremmeetri näit kerkis tunduvalt ja kohati isegi oli udu koos sajuga ja nii 35 km järjest vahelduva eduga. Kahjuks on temperatuuri kohta antud ainult kvalitatiivsed määratlused, mis ei ütle mitte midagi, sest iga inimene mõistab erinevalt seda, mis on palju, tunduvalt või vähe.
Tartus võis öösel jälgida valgussambaid, sest õhku tekkisid suspensioonina jääkristallid – teemanttolm. Alguses tundus, et tegu on ilmselt pilvedest laskunud jääkristallidega (kerge lumesadu), aga halonähted näitasid, et jääkristallide kogum hõljus ainult maalähedases õhukihis ehk õhus olev niiskus sublimeerus jääkristallideks. Valgussammaste kõrguse järgi oli teemanttolmu paksus umbes 100 m.
Valgussammastest: http://ilm.ee/index.php?46912
Siin on näha halosid põhjustanud jääkristallid, mida õnnestus jäädvustada välguga pildistamisel. Need jääkristallid olid nii väikesed, et silmaga ei eristanud midagi, ainult vastu valgust vaadates oli nagu udu näha.
16. jaanuar
15. jaanuari õhtul läks ka sisemaal ilm pilve ja mitmel pool sadas kerget lund. Kuna õhuvool muutus öö jooksul ida-lääne- asemel kirde-edelasuunaliseks, siis saabus Soome lahelt tugevam mereefekti lumi taas põhjarannikule. See kestab ilmselt niikaua, kuni õhuvool on kirdest. Öine miinimumtemperatuur langes 17°C-ni, kusjuures kõige külmem oli Lääne-Eestis, sest seal püsis taevas ka kõige kauem selge. Päeval ja õhtul jätkus põhjarannikul mereefekti lumesadu.
Lähema nädala jooksul püsib antitsükloni mõjul väga külm ilm. Nädala pärast võib Eesti ilma mõjutada lõunatsüklon, kuid milline ja kui tugev on selle mõju, on veel küsitav. Mõjuks võib-olla lihtsalt tugevnev ida- ja kagutuul, muutes ilma väga kõledaks.
Sula pole praeguse seisuga ette näha.
Mereefekt 16. jaanuaril, http://rapidfire.sci.gsfc.nasa.gov/imagery/subsets/?subset=AERONET_Toravere.2014016.terra.721.1km.jpg
Jäälilled 15. jaanuaril ühes Tartu bussipeatuses
15. jaanuar
Kesköö paiku oli ilm pilves, kuid hommikuks selgines ja seetõttu langes temperatuur ka mõnel pool mere ääres -10°C-st madalamale. Mereefekti lumi jäi päeva jooksul merele, kuid peaks ööpäeva jooksul jõudma taas Põhja-Eestisse, sest Eestist lõuna poole jääv tsüklon jõuab Venemaale (õhuvool on siis kirdest).
Nädala jooksul jääb ülekaalu siiski antitsüklon, mistõttu väga külmad ja enamjaolt vaiksed ilmad püsivad. Kui nähtavust on piisavalt, siis mere ääres näeb ilmselt jätkuvalt miraaže. Pilvisuse osas võib nii ja naa olla: kui mereefekt jõuab taas rannikualadele, siis seal on enamasti pilves, kuid sisemaal võivad tekkida seoses vaikse ilma ja inversiooniga kihtpilved (udu).
Külm ilm püsib ka pärast 20. jaanuarit.
Hoiatus(ADEO31)
| ADEO31 EETN 150720 HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 150920/151400 ON VAADELDAV LUMESADU TUGEVNEB= http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php |
Mereefekti lumesajualad 15. jaanuaril Soome lahel. Lillakas viitab tugevale lumesajule. Allikas: http://yle.fi/saa/pakkaskorkeapaine_pitelee_suomea_otteessaan/7016561
14. jaanuar
Kell 20
Kuna sisemaal on ilm selge ja vaikne, siis on õhutemperatuur langenud Jõgeval -15,6°C ja Väike-Maarjas -16,6°C-ni. Kui pilvitu ja vaikne ilm püsib, siis langeb hommikuks -20 °C-st madalamale (enne keskööd läks ilm pilve ja temperatuur kas tõusis või jäi muutumatuks).
Kell 14
Öösel langes õhutemperatuur kuni -17°C-ni Väike-Maarjas, vt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Lund sadas peamiselt Põhja-Eestis juurde, nii et vähemalt Lahemaal on juba tegu lumeuputusega.
Nüüdseks on selge, et väga külm ilm jätkub ka pärast 20. jaanuarit, sest arktilise õhumassiga antitsüklon on stabiliseerunud. Sula silmapiiril ei paista.
Lähistroopilise tsükloni osas erilisi muutusi ei ole, sest näib püsivat hübriidne staatus. Ametlikku reageeringut senini pole, kuid ilmselt jääb see tsüklon niikuinii avaookeani kohale ega ohusta rannikualasid. Tutvustav video: http://www.youtube.com/watch?v=znI2g_3a5O4&feature=youtu.be (Tarmo kommentaar: Somebody give WeatherNation a geography class. What could have been Arthur is in far Eastern Atlantic, I'd say around 26°N 40°W. Their competitor in Atlanta must be laughing their heads off. And this thing is not anywhere near the Bahamas!).
Lähistroopiline tsüklon 14.1. öösel, http://www.ssd.noaa.gov/goes/east/tatl/vis-animated.gif
13. jaanuar Lähistroopiline tsüklon Atlandi ookeanil
Arvatavasti sooja ookeani pinnavee ja vana klimatoloogilise frondi ulatumisel kaugesse lõunasse koosmõjul on tekkinud lähistroopiline tsüklon*, millel on nii parasvöötme- kui troopikatsükloni tunnuseid. Soodsatel tingimustel võib see areneda troopikatsükloniks ja edasi orkaaniks.
NHC pole sellele ametlikult veel reageerinud, vt http://www.nhc.noaa.gov/gtwo_atl.shtml#contents, kuid troopiliste tsüklonite tõenäosuse kaardil on selgelt märgitud: http://www.cyclocane.com/tropical-storm-risk/ ja meedias samuti.
* – Selgitus. Troopika- ja parasvöötmetsüklonite vahepealseks tüübiks on lähistroopilised tsüklonid. Üldjuhul arenevad need suurematel laiuskraadidel ehk parasvöötmele lähemal. Need tsüklonid saavad oma energia nii barokliinsetest protsessidest (õhumasside suurest temperatuurierinevusest) kui ka kondenseerumissoojusest. Nende termiline asümmeetria on väiksem, tuulteväli kontsentreeritum ja konvektsiooni rohkem kui parasvöötmetsüklonitel, kuid erinevalt troopikatsüklonitest on need ikka frontidega seotud. Enamasti muutuvad need tsüklonid siiski kiiresti kas troopika- või parasvöötmetsükloniteks. Esimest üleminekut juhtub sagedamini, ilmekas näide on tsüklon Otto 2010. aastal Atlandi ookeanil.
Eestit troopilised ja lähistroopilised tsüklonid otseselt ei mõjuta, sest siin ei ole nende tekkeks soodsaid olusid. Kaudselt võivad nad siiski mõju avaldada parasvöötmetsüklonitele, sest mõned neist kujunevad troopikatsüklonitest. See võib juhtuda olukorras, kui troopikatsüklonid jõuavad piisavalt suurele laiuskraadile. Siis saab oluliseks tuulenihe, õhumasside vastasseis ja frondid, mistõttu nad kas hajuvad või muutuvad parasvöötmetsükloniks. Näitena võiks tuua Eestit (otseselt) mõjutanud orkaan Katia (14.–16.09.2011), mille jäänused tõi kaasa tugeva tuule ja sademed. Selliste orkaanijäänuste Eestisse jõudmisest on kirjutatud gümnaasiumi lõputöö (Tanilsoo, 2008. Atlandi troopiliste tsüklonite jäänuste mõju Eesti ilmale, Tartu Herbert Masingu Kool).
Animatsioon tsüklonist, http://www.ssd.noaa.gov/goes/east/tatl/vis-animated.gif
Lähistroopilise tsüklonini ulatub klimatoloogilise frondi ots, aga tsükloni mõõtmed on väikesed ja tuulteväli kontsentreeritum kui tavalistes parasvöötmetsüklonites, http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.
Talvest
Sel korral saab (klimaatilise) talve alguseks lugeda 11. või 12. jaanuarit olenevalt kohast, sest arktiline front (saabus ju arktiline õhumass) jäi veel ligemale paariks ööpäevaks Eesti ilma mõjutama, mistõttu külmenemine oli sujuv ja saabus Põhja-Eestisse varem.
Südatalvine ilm saabus kõikjale 12. jaanuariks, eriti Põhja-Eestisse ja Hiiumaale, kus sadas mereefekti lund (radaril polnud eriti näha, sest pilved olid väga madalad ja lume halb peegelduvus nõrgendas radarikaja veelgi) ja nii ulatus mõnel pool lume paksus 13. jaanuariks juba 10-30 cm-ni, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,253.
Kui kauaks seda talvist ilma jätkub? Päris kindlalt võib öelda, et soojemaks enne 20. jaanuarit ei lähe. Edasise osas on mudelite prognoosid olnud ebastabiilsed: nii näitab mõni väljund, et antitsüklon eemaldub, mistõttu on oodata tsüklonite mõjul soojemat ja sajusemat ilma, teinekord jälle näitab, et antitsükloni mõju püsib kauem ja ilm seetõttu ka külmem. Viimane prognoos on samamoodi mudelite vahel lahknev, kuid ükski ei näita hetkel väga sooja õhumassi saabumist, st tsüklonite saabumisel võib lumi ja lörts jääda ülekaalu.
Nädala jooksul võib temperatuur langeda ka madalamale kui -20°C, kuid seda vaid siis, kui taevas läheb selgeks. Üks juhtum sama külma õhumassiga: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2010012306_3.gif ja mõõdetud õhutemperatuur: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072&liigu=2010-01-23>und=14.
Euroopa mudel näitab antitsükloni mõju ka pärast 20. jaanuarit. Õhumass tundub küll üsna soe, aga antitsüklonites on talvisel ajal tihti tugev inversioon, nii et ka sellisel juhul võib tegelikult olla õhutemperatuur -10°C ja madalamgi, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.
Külma õhumassi ja sooja mere koosmõjul võib näha miraaže. 13. jaanuaril nähtuna Koplist
135 kommentaari:
Kas täna ohtul ja oosel ka mereefekti oodata ja homme paeval. Selgitust palun ka, aitah jüri:)
Pigem nõrgeneb või kaob, sest on oodata suunatud õhuvoolu kadumist, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn182.png.
Aga kas mere peal nagu tekib, isegi kui rannikule ei joua ?
Kas ja kuidas see lähistroopiline tsüklon meid mõjutab?
Jah, merel võib-olla, aga radaril ei pruugi see paista.
Oleneb sellest, mis tsüklonist edasi saab, kuid otsene mõju siiski vähetõenäoline, kaudne võib-olla seotud mõnesse parasvöötmetsüklonisse sulandumisega, st eraldiseisvana kaob, aga nt niiskus (õhumass) kandub üle.
Mis see siin põhjarannikul tekib hetkel radari järgi, kaua seista voib, tugevnemine kui jne ,selgitus palun ka :)
Selgitus lähistroopiliste tsüklonite ja nende mõjust on lisatud.
Sellel radaril pole näiteks midagi: http://testbed.fmi.fi/, sama kehtib teiste radarite kohta, ainus erand http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1. Ilmselt praegu veel on soodne õhuvool merelt, muidu ju seda poleks.
Kui külmaks võib maksimaalselt minna sodsatel tingimustel?
Samas õhumassis on mõnel pool Soomes -30…-35°C, nii et see näitab õhumassi potentsiaali. Siiski Eestis võiks temperatuur langeda -20…-25°C, kui püsib ööpäev läbi selge ja vaikne.
Õhumassi püsides ja jahtumise süvenedes läheb ilmselt ka pilvise ilmaga lõpuks ikkagi külmemaks kui nt -10°C, ainult otsese meremõjuga rannikualadel on soojem.
Kas pohjaranniku norgad voi keskmised lumesajud jatkuvad,tugevnevad? Palun ka selgitusr, aitah,jüri
Need on päev-päevalt nõrgenenud, kuid võivad peatselt uuesti tugevneda, kui (lõuna)tsüklon taandub Venemaale.
Millal see voib juhtuda ? Aitah
Mõlemad mudelid näitavad soodsat aega: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn362.png
Kas praegused sademed jaavadki merele ?
tundub, et soome lõunarannik saab korraliku uputuse, kuna tuleb vähemalt nädalalane kagukaare tuulte periood. seda siis nüüd paari päeva pärast
Tundub, et Põhja-Europa kohal kujuneb välja blokeeriv kõrgrõhuala. Oleks oodanud 20-30 cm lund, enne külmasid aga mida ei ole seda pole. Maa külmub läbi ja kevadel jälle paljud teed läbimatud. :(
Tsükloni liikumisel Venemaale peaks ööpäeva jooksul mereefekti lumi jõudma Põhja-Eestisse, praegu veel püsib merel.
Kas püsib ka sama.tugevana
Kas mandri-eestis tekib inversioon siis kui tuul on vaikne ja õhuniiskus langeb alla 98% ?
Huvitav,et mina küll enam ei näe
ei GFS-i ega euroopa mudeli pealt järgmise nädala pakast.(-25 pasundavad kõik).Eesti kohal on -5isoterm,sealt küll ju -25 välja ei pigista?
GFS näitab ka alates 25.jaanuar uut tsüklonite seeriat tekkimas.
Ajavahe muidugi suur,aga millegipärast usun,et nii juhtub.
Eks need üle nädala ulatuvad prognoosid muutuvad kogu aeg, kord on antitsüklon, siis jälle tsüklon. Ansambelprognoos näitab samuti suurt hajuvust: http://www.upload.ee/image/3826409/epsgram_Tallinn14.1.2014.png
Kui on antitsükloniga tegu, siis võib-olla ka üsna soojas õhumassis temperatuur väga madal, sest õhk ei segune. GFS näitab 23. jaanuariks kuni -10°C isotermi, http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1862.png, praktiliselt sama näitab Euroopa mudel: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1922.gif
Kui otsime analoogseid juhtumeid minevikust, siis nt 25.2.2013 oli soe õhumass: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2013022506_3.gif, aga öösel oli kuni -21°C, http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072&liigu=2013-02-25>und=17, sest ilm oli vaikne ja selge, mistõttu õhk ei segunenud.
Kui püsib vaikne ilm, siis on inversiooniks soodsad tingimused, sest jahtumine on ülekaalus. Inversioon viitab temperatuurijaotusele (püstsuunas liikudes tõuseb), mitte õhuniiskusele. Kui niiskust on vähe, siis on lihtsalt pilvede (udu) tekkimise võimalus väiksem.
ei tahaks enam seda mereefekti lund juurde. aitab küll. saatkem saartele ja lõuna poole.
Jah, seal on tõeline lumeuputus, kurdetakse et tervis juba pidevast rookimisest ära. Tuleb loota imele, et seda rohkem ei tule.
Juri kuidas pohjarannikul on mereefektiga.selgitus palun
Millal mere-efekti lumi Keilasse võiks jõuda?
Siis peaks õhuvoolu suund muutuma. Kuni püsib idast, jääb sadu mere kohale. Sobiv suund on arvutatud ööpäeva pärast: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3016.png, nii et kui mereefekt püsib, siis jõuab kohale ka.
suured tänud idavoolule, et see soomelahe sadu merre sadas. miks?
seepärast, et jahutab merd, kasvõi natukenegi.
ka seepärast, et saaks õues peale teede ka looduses viibida.
vaadates radarilt, et sajuala on olnud isegi heleroheline ja seda pmst ööpäev läbi, siis arvata võib et lund olnuks maismaa korral mõõdetud 50cm.
Ööpäeva kohta võib-olla isegi meetrijagu lund.
Meri jahtub ikka kiirguse ja auramise teel, sügavamad osad segunemise teel. See, et sadav lumi jahutab, tundub esmahinnangul üsna tühise mõjuga.
Meri muidugi niipea ei jäätu, nii et see mereefekti võimalus võib sobivate atmosfääritingimuste korral säilida nädalaid.
Millal tänastel andmetel sulaks läheb? Kas alles veebruaris?
Tundub,et esimene tsüklon tekkivast seeriast jõuab Atlandilt kohale u.26 jaanuaril.
Kas see ka sula toob,teab ilmselt Jüri rohkem.
Kas mereefekti tugevnemist on ka oodata? Selgitus palun
NAO indeks ka toetab tsüklonite taaskordset intensiivistumist. Väga suure tõenäosusega läheb 26-27 paiku sulale. Tundub tänasega, et mõlemad mudelid seda ka kinnitavad, aga noh, eks ole näha. Paistab, et isegi nõrk sula viib suuremas osas Eestis lume ära, sest ega praeguse antitsükloniga mujale kui rannikule lund juurde ei tule.
NAO-indeks tugevalt positiivne peale 16. jaanuari, mis tähendab, et tsüklonite seeria liigub põhjapoolset trajektoori, garanteerides meile sulailmad.
loodetavasti täna on viimane mereefekti lumi. tahaks ikkagi metsas ka talvel kergelt käia, mitte põlvini lumes sumbata.
teiseks varjab sügav lumi jääd, seega oht vette astuda, kuna lumi ei lase jääl tekkida..
Sula pole praeguse seisuga ette näha, ilmselt millalgi veebruaris, kui praeguses olukorras just suurt muutust ei tule.
Eesti ilma võib mõjutada nädala pärast lõunatsüklon, kuid selle kohalejõudmine on küsitav, oleneb antitsüklonist. Mõju võib väljenduda ka ainult tugevamas idatuules ja ilma kõledamaks muutumises.
NAO indeks on Atlandi ookeani põhjaosas olevate rõhkkondade õhurõhu standardiseeritud vahe näitaja. Ehkki talvel on NAO positiivse faasi ja sooja-niiske ilmastiku vahel tugev korrelatsioon Läänemere regioonis, ei tähenda see veel ilma soojenemist. Näiteks 2012. a detsembris oli NAO indeks neutraalne või positiivne, aga kuu keskmine meil pikaajalisest keskmisest tunduvalt madalam, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=6&v_kiht=2, ilmakaart: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20121223.gif, kusjuures suladeta püsis novembri lõpust kuni 25. detsembrini, sulale läks siis, kui NAO indeks muutus vähem positiivseks.
Teine, ilmselt silmapaistev näide, on 2012. a jaanuar-veebruar, kui oli kuu aega pikaajalisest keskmisest tunduvalt külmem ja kuivem (veebruari alguses oli siis isegi päevane maksimumtemp. -20°C-st madalam, öösel oli -30...-35°C) ja seda kõike tugevalt positiivse NAO indeksi taustal, vt http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/pna/nao.timeseries.gif (paistab isegi sellise lahutuse juures hästi silma); ilmakaart: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20120129.gif.
Seega kõrge korrelatsioon ei tähenda veel midagi kindlat. Kui Skandinaavias või Venemaal püsib piisavalt tugev antitsüklon, siis võib seal Atlandi ookeanil mistahes toimuda, siin jääb ikka külmaks ja valitseb karm talveilm. Seepärast sõltubki edaspidi toimuv sellest antitsüklonist.
Lähimineviku NAO indeks: http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/ENSO/verf/new.nao.shtml
Mis puudutab põhjatsükloneid, siis need võivad Lapimaale sula tuua, aga siin võib külm ilm ikka püsida, seda siis, kui üle Läänemere ulatub antitsüklon või mõni selle hari, üks silmapaistvamaid juhtumeid oli 2010. a jaanuaris, kui Lapimaal läks sulaks (üle nädala oli seal tugev sula), aga meil siin püsis ilm ikka talvine ja miinuskraadidega.
Jüri,kuidas mereefektiga? Palun selgita pikenalt
Kui kaua on ohuvool kirdest ?
Kas lähipäevil on oodata suuremat härmatist?
Kas lähiajal kui mereefekt pusib on oodata nt Tallinna ka kollast radarikaj. Testbed radaril? Kui kaua pusib kirdevool ja kui palju lund tulla voib tallinna ? Pikem selgitus palun selle kohta
homme vist 40 cm lund vanakülas juba.
Tuuleennustuste järgi peaks mereefekti lund sadama homme (17.01) varahommikuni. Kui sadu on sama tugev koguaeg, siis lund tuleb umbes 15 cm jurrde.
Nüüd jälle võimalus vastata. Ega siin midagi suurt lisada pole. Mõnel pool Põhja-Eestis on mereefekti lumi väga tugev olnud. 5-10 cm juurdekasvu võib täiesti võimalik olla, aga eks hommikul paistab, mida jaamad näitavad.
Jah, see, et lumi jõuab rannikualadele veel hommiku ja keskpäevani, aga siis enam erit mitte, sest õhuvool on ilmselt rohkem idast, tundub usutav.
Härmatis tekib praegustest tingimustes vaikse ja selge ilmaga, mis mõnel pool peaks olemas olema, kui uskuda inimeste juttu. Ka Tartu äärelinnas võis öösel nõrka härmatist näha.
Teine variant selle tekkeks oleks advektsiooniudu seoses ilma soojenemisega, aga seda pole ette näha.
Kuu lõpus võib ohustada Läänemere regiooni praegusest tunduvalt külmem õhumass, mida hetkel prognoosib eeskätt Euroopa mudel: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif (kaardil Põhja-Venemaal).
Kas ohuvool nyyd jaabki idasse ?
Kui suured miinuskraadid võib see õhumass tuua?
@ 17. jaanuar 2014 10:29
ei jää, vaid pöördub hiljem idakagusse või kagusse.
Tegu on ikkagi poolmeridionaalse tsirkulatsioonivormiga, nii et selles osas põhimõttelist muutust pole. Aga kui vaadata täpselt asimuuti, siis jah, aja jooksul peaks see rohkem kagust olema. See muutus peaks juba ööpäevaga või nii toimuma.
mis te selle öelduga "ekstreemselt külm õhumass" mõtlete? võimalik -40 kraadi ja enam??
Jah, seal peaks olema võimalus minimaalseks õhutemperatuuriks -40...-50°C.
Ja Eestis ikka kuni -25? seljuhul
See õhumass praeguste prognooside järgi otseselt Eestisse ei jõuagi, kuid see aeg on veel väga kauge, nii et mine tea. Arvestades, et 850 hPa isoterm on nt Euroopa mudeli järgi kuni -30ºC mõnel pool Venemaal, siis niipalju võiks ka siin õhutemperatuur olla, kui see peaks tõepoolest kohale jõudma, viimati oli nii 2012. a veebruari alguses: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2012020300_3.gif
Praegu on jaanuari lõpus kõige tõenäolisem -5...-15ºC, kuid tegelikult võib nii soojem kui külmem ilm tulla.
Vägisi kisub 2006 a moodi. Soe detsember, külmenes 10. jaanuar, 20. jaanuar oli öösel -30`...
oleks praegune sünoptiline olukord 6 kuud varasem/hilisem, siis oleks kuum suveilm juuli keskelt augustini järjest..
Jah, 2012. a oli sarnane, et kuu keskel läks külmaks ja püsis kuu aega selline.
Jüri,
Kumb variant hetkeseisuga tõenäolisem on?
Kas antitsüklon laguneb või hoopis tugevneb?
Mõlemad variandid on võimalikud, kuid soojenemist ei tule kummalgi juhul.
Kui antitsüklon nõrgeneb, siis jõuab siia lõunatsüklon, mis võib lund tuua. Lõunatsüklonis peaks sel juhul tekkima uus külmapesa (http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1202.png), mille tihedam õhumass ei lase tsükloneid otse siia.
Kui antitsüklon püsib, nii et vahepealse nõrgenemise järel taas tugevneb, siis jääb praegusele sarnane kuiv ja külm ilm lihtsalt edasi püsima.
sakus oli ka mingeid kahtlaseid mürinaid kuulda mere poolt. seda kella 15..16 ajal.
Kas kirjeldus äikesest on tõesti võimalik??
Oli siis sel ajal seal rünksajupilvi?
Seda ei oska millegagi seletada. Punane kera viitaks nagu raketile, aga mis välku nähti, ei tea. Ka keegi teine ei osanud mingit asjalikku selgitust anda (kui viirastused ja väljamõeldud lugu välja jätta).
Mingid madalad rünksajupilvedelaadsed pilved olid küll Soome lahel mereefekti kujul olemas, aga sädeme tekkeks tingimusi ütleks et polnud.
Euroopa mudel on järgmisel nädalal alates neljapäevast kõvasti leebemaks muutunud.
GFS näitab ikka veel pakast.
Euroopa mudeli järgi vaadates kestab stabiilselt pikaajalisest keskmisest külmem ilm edasi ka 25.-28. jaanuaril, st öösel selge ilmaga ikka -20...-25°C, päeval vähemalt -10...-15°C, kui on pilves, siis on soojem. GFS mudel aga näitab selleks ajaks pigem soojemat ilma - tsüklonite mõju!
Njah,siis ma ei oska ikka üldse neid kaarte lugeda :(
http://www.parnupostimees.ee/2666006/ilmatark-varsti-tuleb-paarinadalane-sula/
Mis venemaast ta siin sonib?
Antitsükloni korral tähendab juba -5...-10°C isoterm väga külma ilma, -15°C on pakaseline, selge ja vaikse ilmaga viimasel juhul kuni -30°C (pilves ilmaga muidugi soojem), aga tsüklonites on pigem vastupidi, -5°C isoterm on sulalähedane või sula ilm, -10°C pehme kuni parajalt külm talveilm.
Seal uudises on valeinfo, Gismeteo ei luba sula, vt näiteks: http://www.gismeteo.ru/month/4072/
Need ilmalollid alias ilmatargad võiksid sinnasamusesse minna. Jõulud pidid valged tulema - ei tulnud. Mula jääb mulaks.
Midagi põnevamat:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1922.png
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.png
Tegu siiski ennustustega.
Praegu paistab, et üsna tõenäoliselt jääb külm või siis vähemalt talvine ilm veebruarini, sest siin stabiliseerunud suure tihedusega õhumass on (lääne)tsüklonitele takistuseks, kuna viimased kannavad endaga palju soojemat ja niiskemat õhumassi (väiksema tihedusega). Selleks, et läänevool võiks läbi murda ja ilm tunduvalt soojemaks minna, on vaja õigeid tingimusi. Muidugi kuu lõpuni on veel aega, nii et eks siis paistab, mis saab.
millest see külmapesa teke lõunatsüklonis?
Nii nagu antitsükloneid/kõrgrõhkkondi, on ka tsükloneid/madalrõhkkondi kaht tüüpi: soojad ja külmad.
Soojad tsüklonid või madalrõhkkonnad on madalad, ainult troposfääri alumises osas olevad moodustised, mis tekivad enamasti suvisel ajal aluspinna tugeva soojenemise tõttu.
Külmad ehk troposfäärsed tsüklonid ulatuvad kuni tropopausini ja neis on troposfääri keskosas külm või väga külm õhumass (soojas madalrõhkkonnas on 500 hPa tase 5700-5900 m kõrgusel, sealne temperatuur -5...-15°C, kuid külmas vastavalt 5000-5500 m ja -25...-35°C ja 850 hPa tase soojas 1500-1700 m, temperatuur +10...+20°C, kuid külmas madalrõhkkonnas vastavalt 1100-1300 m ja -15...+5°C). Külmad ehk troposfäärsed tsüklon on eelkõige lääne- ja lõunatsüklonid.
Kui selline tsüklon okludeerub, siis troposfääri jahtumine süveneb, eriti keskosas ja moodustub väga külma õhumassiga ala. Väga intensiivsetes tsüklonites võib juhtuda, et maksimaalse arengu staadiumis ajutiselt õhumass soojeneb aluspinnast kuni umbes 2 km kõrguseni (warm seclusion, seda kirjeldab Shapiro-Keyseri parasvöötmetsüklonite mudel, http://www.zamg.ac.at/etrainwiki/lib/exe/fetch.php?w=&h=&cache=cache&media=skm_2.png, seotud varjatud soojuse vabanemisega, lisaks http://en.wikipedia.org/wiki/Extratropical_cyclone#Warm_seclusion), ent kui tsükloni energiaallikad on ammendunud, jahtub südamik ikka.
Nii juhtubki, et troposfäärsete parasvöötmetsüklonite saatuseks on muutuda lõpuks väga külma õhumassiga alaks.
Huvitav,et accuweather on oma prognoosi võrreldes eilsega kõvasti leebemaks muutnud.
Huvitav mille pärast?
http://www.accuweather.com/en/ee/keila/127966/january-weather/127966
sest nad ei tea isegi milline ilm täpselt tuleb
Vahepeal ju oli seal plusskraade, siis läks ühtlaselt külmaks ja nüüd on jälle pisut soojem.
Kui viitsitakse jälgida yr.no või Gismeteo pikaajalisi prognoose, siis seal muutub samamoodi. Accuweatherit pole kindlasti mõtet esile tuua. Kui ainult seda jälgitegi, siis tasuks ehk vaadet laiendada ja aluseks mõni täpsem allikas või otse ilmakaardid võtta.
"Kus öösel püsis taevas kauem selge, langes -20°C-ni"
see lause on veidi vale, sest nt korelas oli isegi -24,7 kraadi olnud. alla -20 oli veel mitmes jaamas - vt http://emhi.ee/index.php?ide=21,540,770,772&
otselink http://emhi.ee/index.php?ide=21,540,770,772&liigu=2014-01-19>und=7
Kindlasti oli kuskil ka -27 või isegi -30 kraadi, kuid see ei kajastu üheski vaatlusjaamas.
Kel huvi, saab ööpäeva integraalsete tabelist jaamade ekstreemume vaadata: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Ekstreemumid jäävad tavaliselt täistundide vahele, mistõttu täistunnivaatlustest need välja ei tule. Korelas oli miinimumiks -25°C, mitte -24,7°C.
Selle koha kohta uudislugu: http://epl.delfi.ee/news/eesti/taismahus-vahetuntud-korela-kulakene-loob-ukshaaval-eesti-kulmarekordeid.d?id=63855754 ja ametlikest ja mitteametlikest ilmarekorditest: http://www.emhi.ee/?ide=29,843,1575
Jüri,
kas tead,millal GFS ja ECMWF mudelid uuenevad?Kas mingitel kindlatel kellaaegadel?
sõrves tuul peaaegu tormine - 18 m/s. ja kraade -4.
gfs uuenemine on 4x ööpäevas - lõppeb kl 06:45, 12:45, 18:45 ja 00:45.
Nüüd on sõnastus selle -20 kraadi osas parandatud, loodetavasti on vastuvõetav. Tegelikult oleks ideaalne, kui lugejad on kvaliteedikontrolli osas ja tore, et leidub tähelepanelikke lugejaid.
GFS mudelis tehakse arvutusi neli korda ööpäevas, arvutus algab kl 0, 6, 12 ja 18 ja kestab ilmselt niikaua, kui eelmises kommentaaris antud. Euroopa mudel arvutatakse kaks korda ööpäevas, kl 0 ja 12 UTC järgi, arvutused kestavad umbes sama kaua nagu GFS mudeli korralgi.
Ehk saab siit lisainfot: http://ready.arl.noaa.gov/READYcmetus.php, Tallinna kohta saab edasi, kui Airport or WMO ID lahtrisse panna EETN ja enter.
miks liivi lahe juures siis selline tormilähedane tuul kuigi mandril vaikus? kas tuul võib ka sakku jõuda ning lume puudelt pühkida?
Ilmselt on seal lõunapoolse tsükloni mõju tugevam/olemas, sh õhurõhugradient on suur, kuid mandriosal on antitsükloni mõju tugevam ja õhurõhugradient on palju väiksem ja tuultki eriti pole, vt http://laguja.meteo.net.ee/obs
Lähipäevadel ei paista mandrile tulevat tugevat tuult, nii et lund ei jää puudele.
viimane lause jäi ikkagi segaseks :s
Küsimus oli ju selle kohta, kas tuule tõttu võib lumi puudelt maha langeda. Praegu nii küll ei paista.
tundub, et 22.01 tuleb paraku jälle põhjas ohtralt lund, kuna tuul hakkab puhuma taas idakirdest ja soome lahel kirdest.
üldsegi ennustati ka tänaseks ju selget sajuta ilma - sakus hetkel kerge lumesadu ja lauspilves. kraade vaid -10.
Jah, kas pohjaranniku lumesadu jatkub ? Vno harjumaa
Praegugi sajab ülinõrka lund, radaril paistab isegi rohkem: http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1.
Pilves ala on näha siit: http://sat24.com/en/scan?ir=false (kui on pilves, siis on loomulikult soojem).
Kui kaua ja miks see sadu kestab, kas tugevneb ka tallinnas. Selgitus
minu arust on valges parem:
http://sat24.com/en/bc
pimedas infraredi kasutades on küll jah /scan parem.
sinu fb kommentaar jüri:
"Päevane kumerus on päikese mõjul tekkinud ja õhtune väiksem temp.tõus on põhjustatud tuule tugevnemist, sest tuul segab õhku. Muidu päeva jooksul oli tuul kogu aeg idast või kagust."
su jutt on ju vastuoluline, sest oled mitu korda öelnud, et päike ei mõjuta talvisel ajal temperatuuri, vaid seda teeb tsirkulatsioon!
Kui sula enne veebruari algust ei tule, siis perioodil 6..10. veebruar kindlasti, sest loodusel on kombeks veidi enne täisarv kuid kestnud külmaperioode sula kohale upitada.
Mõned näited:
2012: 27. nov algas talv, 25. dets sula. Külma kestus napilt 1 kuu.
2009/10: paar päeva pärast jõule läks külmaks, 26. veebruar sula. Külma kestus napilt 2 kuud.
Muidugi jah, mujal võis ka ju üle täisarv kuid kesta.
Millal see antitsüklon nahhui tõmbab?
Kas sula ei paista kuskilt tulevat?
@20. jaanuar 2014 19:17
ta on meeste suguelundile mahtumiseks liiga ulatuslik ja külm.
ära läheb siis, kui soodne olukord tekib.
20. jaanuar 2014 11:48 - nähtavas valguses on pilvede struktuur jms üksikasjad paremini nähtavad, aga temperatuur, st pilvede kõrgus, on määratav jällegi infrapunaselt pildilt.
Kommentaar ei arvestanud vist seda, et link viitas nähtavas valguses satelliidipiltidele, mida eelistate.
20. jaanuar 2014 11:52 - see vajab täpsustamist: kui ilm on tuulevaikne ja pole advektsiooni, siis pääseb mõjule päike isegi praegusel ajal, seda eriti siis, kui õhumass on külm. Selliseid ideaalseid tingimusi pole detsembris-jaanuaris just sageli, mistõttu üldiselt päikese mõjust rääkida ei saa, aga vahel siiski juhtub teisiti. Veebruaris ja märtsis, kui insolatsioon on praegusest juba märksa suurem, tuleb päikese mõju esile ka vähem ideaalsetes tingimustes.
Sula ei paista jah kuskilt, nii et peab veel ootama. Antitsüklon veel ei kao, eriti kui Venemaale jõuab kuu lõpus ebatavaliselt külm õhumass.
mulle nii meeldibki et aastaajad "tulevad ja jäävad".
ja see venemaa äärmuslik külm ei jõua eestisse, kuna õhk jõuab ju soojeneda pikal teekonnal
Kui see venelaste külm jouab, siis millal, ja kui madalat temp. Siis oodata on ?
Tegu on ilmselt mandrilise arktilise õhumassiga (formeerunud pooluse lähedal jääväljade kohal), mis mandri kohal võib transformeeruda mandriliseks polaarseks õhumassiks. Viimases on minimaalne õhutemperatuur vahel madalamgi kui arktilises õhumassis.
Kui see jõuab, siis võimalus on üsna kuu lõpus (27.-29. jaanuari paiku). Oodatav õhutemperatuur selles õhumassis peaks olema sarnane 2012. a veebruari algusega.
See äärmuslik külm jääb ära - ükski mudel ei ennusta ega pole ennustanud Eestisse -20'c isotermist madalamat õhumassi.
Kui olete selgeltnägija või kaardimoor, nii et saate näha määramatuse taha, võite nii väita, aga kes pisut on viimastel nädalatel mudeleid jälginud, on kindlasti tähele pannud, et need muutuvad juba nädala ja kaugema tuleviku kohta päris palju. Praegu saab kindlalt väita vaid seda, et sula ei paista, kõik muu on nii ja naa.
Lugupeetud anonüümne, kes Sa väitsid:
''See äärmuslik külm jääb ära - ükski mudel ei ennusta ega pole ennustanud Eestisse -20'c isotermist madalamat õhumassi.''
Siinkohal ütlen ma Sulle nii, et kas sa elad Eestist kuskil väljaspool või ei ole absoluutselt kursis sellega, mis hetkel siin on? Vaata EMHI ilmateenistuse prognoose, -25°C prognoosid.. Samuti: kas meil pole iga aasta vähemalt korra olnud alla -30°C-st õhutemperatuuri? On küll.. siinkohal lükkan ma Su väite täielikut ümber, kuna see, mis kommenteerisid on absoluutselt vale.
ivari väide on ka hu laulu kohaselt (loe - absoluutselt) vale, sest -30 ja alla selle 2013 talvel polnud.
ja ilmateenistus ennustab tihti mööda.
@ Ivar
Sa ise hoopis paranda enda kursis olemist. Õhumasse vaadatakse enam 850 hPa kõrguse temperatuuri järgi. Seega ülimalt tõenäoline et -30 kraadi jääb ka sel talvel maapinnast 2m kõrgusel ära kui -20-st madalam isoterm 850 hPa kõrgusel ei saabu. Olgu seal Korelas kasvõi -40 ja Viljandis - 27, siis talve rekordina arvestatakse -27-t!
http://www.emhi.ee/index.php?ide=6
2013 oli miinimuniks -28,7°C
Üleval on link 2012. aastale. Kas tahad väita, et ka siis ei langenud alla -30ne? Emhi prognoosis seisis tol päeval kuni -36°C.
Samuti tulid sa siia oma 850hpa jutuga täiesti mõttetult, kuna siin polnud jutt sellest, vaid tavalisest õhutemperatuurist normaalse õhurõhu juures.
Kui 2013 oli miinimumiks -28,7, siis mu jutt täiesti õige - seega -30 kraadini ja alla selle ei lange igal talvel. Järelikult on su tsitaat "Samuti: kas meil pole iga aasta vähemalt korra olnud alla -30°C-st õhutemperatuuri? On küll.. " vale.
Ja sa tulid täiesti mõttetult siia normaalrõhu temperatuurist mula ajama.
Miks te vaidlete tühise asja üle? Sellest ma kahjuks aru ei saa.
tundub et facebooki gruppides käib piltide panemine arvuhulluse eesmärgil et kes enim laike saab. mannetu - väga mannetu tegevus ;(!
Anonüümne, parandan sind veidi. See on võetud täpselt sellel ajal, kui on täistund.. Absoluutne miinimum on kajastatud ööpäeva ringses ''tunni maksimum'' osas. -30 siiski tuli.
Üks asi veel: Mis need like'd siia puutuvad? Nüüd ütle jälle, et ajan mõttetut jama!? Need like'd ei puutunud absoluutselt asjasse.
Ivar, ole vait. Sinu kommentaarid on rohkem teemavälised kui nende anonüümsete omad.
Triin, kesiganes. Palun seleta mulle lahti, kuidas on minu kommentaarid siin teemavälised? Nende anonite kommentaarid kahjuks on ebasobiva- ja vale infoga. Mul on kõik ära tõestatud. Mida sa saavutada üritad?
Seda üritan saavutada, et sa järgmine kord mult elektrit ei vii.
Ivar, mina üritan seda saavutada, et sa siin vait juba jääksid. Mine kirjuta teksti oma blogis. Siin vastab Jüri.
Sorri, aga Sa oled purjus? Või midahelli Sa ajad?
Mida sa kommenteerid siin 100x. Mine minema juba. Risustad ainult kommentaariumi. Paremat midagi pole teha?
Siin on tõepoolest lasteaed lahti läinud.
Mis puutub fb-i, siis on see tagasiside põhimõttel üles ehitatud - kommentaarid, meeldimised jms annavad inimestele tagasisidet ja see meeldib inimestele.
See jääb ilmselt igaühe enda südametunnistusele, mis eesmärgil ta neid pilte sinna üles paneb. Enda põhimõte on jagamine - kui tundub, et on midagi huvitavat või ilusat, siis läheb sinna gruppi, ka sisuline pool on väga oluline (nt pilvejutud jms selline viimasel ajal). Seepärast igapäevaselt ei postita seal.
Aga siit saab vaadata(kui hakkab taas tööle) http://www.emhi.ee/?ide=6 iga talve kohta kuude kaupa minimaalseid õhutemperatuure. Igal talvel ei ole kindlasti -30°C-st madalamat, nt 2007/2008. a talvel oli miinimumiks vist -15°C või -16°C millegagi, nii et sel juhul ei saa isegi mittemõõdetavates kohtades eeldada, et ehk oli kuskil ikka -30°C (mulluse talve kohta võib seda isegi väita).
850 hPa isoterme kasutatakse seepärast, et sellel kõrgusel avaldub temperatuuriväli palju selgemalt ja see on ka suures osas vaba aluspinna mõjutustest (piirkiht ulatub tavaliselt 1-2 km kõrgusele).
Selle jaanuari lõpu väga külma õhumassi kohta, mis saabub Venemaale - see võib Eestit puudutada küll, aga kõige külmema osa jõudmine paistab praeguse seisu alusel hinnates olevat ebatõenäoline. See õhumass liigub mudeli järgi pooluse lähedalt lõunasse liikuva antitsükloniga seoses. Seega oleneb õhumassi jõudmise määr ilmselt selle antitsükloni teljest (tsüklonite puhul öeldakse trajektoor).
millal see lumesadu juba kord lõppeks?
Millal see antitsüklon nahhui tõmbab?Järjest tugevamaks muutub raibe.
@22. jaanuar 2014 9:41
ta on meeste suguelundile mahtumiseks liiga ulatuslik ja külm.
ära läheb siis, kui soodne olukord tekib.
väga hea et niipea ei lahku.
Kas mereefekt järkab tugevnemist ja kaua see kestab ? Selgitust palun
jüri kommentaar fb-s:
"Eelvaliku peab ilmselt tegema üks inimene või mingi väiksem grupp inimesi (või siis arvet pidama meeldimiste üle?)."
kui meeldimiste järgi on siis kindlustage jüri voitile juba konkursiauhind valmis
Jüri,
Siin (http://wsi.com/d99d478d-39a5-4989-a742-5a4773c0b930/news-scheduled-forecast-release-details.htm) räägitakse sellisest asjast nagu Madden-Julian Oscillation (MJO).
Mis see on ja mida sina arvad sellest prognoosist?
22. jaanuar 2014 12:52 - kui jutt on inimeste lemmikust, siis ei saa ju mööda minna meeldimistest. Enda valik lähtuks enda maitsest, nt välja jätaks sel juhul kindlasti Els Seiko muinasjutulise pildi (ei ole niivõrd pilve- kui maastiku- või meeleolupilt, eriti ei meeldi), aga nt Martin Kivi 12.08.2013 kell 21:09 Kiili vallas pildi jällegi just valik. Vaevalt enda tehtud eelvalik ühtiks paljude omadega.
Teha võib ju ka nt kaks galeriid: üks enda maitse järgi, teine meeldimiste järgi. Nii või naa mingi eelvalik tuleb teha tuhandetest piltidest ja siis valitud nt 50 pilti lähevad albumi või galeriina üles, mida kõik saavad hinnata.
Aga miks te siin tahate neid küsimusi arutada? Kui see hirmsasti häirib, et keegi ainult meeldimisi jms taga ajab, tõstatage see küsimus siis parem juba grupis. Teine valik on ühendust võtta inimesega, kes teid häirib, kolmas valik grupist lahkuda ja neljas valik hambad ristis grupis edasi kannatada ja arutelusid siin jätkata.
22. jaanuar 2014 13:57 - kui esimene antitsüklon tekkis, siis oli päris palju arvamusi, et see ei kesta, aga praegu on juba teine antitsüklon ja kuu viimastel päevadel jõuab Skandinaaviasse või Venemaale kolmas väga külma õhumassi kandev antitsüklon. Selliseid blokeeringu episoode ja nende kestvust on väga raske prognoosida. Heaks näiteks on kindlasti 2010. a suvi, kui Ida-Euroopas püsis blokeering tervelt kaks kuud ja umbes kuu aega oli jutt sellest, et see ei püsi eriti kaua, alles augusti alguses ilmus prognoos, et umbes 17. augustini püsib ja see osutus õigeks.
Pikaajalised prognoosid on alati väga riskantsed ja kahjuks ei osata atmosfääri või atmosfäär-ookean võnkumisi terveks aastaajaks või kauemaks väga hästi ette prognoosida, nt NAO sisaldab endas väga palju müra, mistõttu selle prognoosimine nädalateks ja kuudeks on üsna lootusetu ettevõtmine.
MJO on troopikas atmosfääri võnkumine (1-3 kuud), eriti Vaiksel ja India ookeanil. Kindlasti sel mingi kaudne mõju on olemas ka siinse piirkonna kohta, aga küsimusi siiski tekitab, kas Euroopas on sellega midagi prognostiliselt teha.
Euroopas võiks lähtuda ikka polaarpöörise dünaamikast ja sellega seotud NAO-st, kohalikest blokeeringutest jms.
Seal väljavaates öeldu võib juhtuda, et veebruaris jätkub keskmisest soojem ilmastik, kuid siis peab praegune blokeering lagunema. Elame-näeme!
Jüri, oli ka enne yks kysimus, pole hulku jui tahele ei pannud. Mereefekti kohta
Paistab, et fb-s on mõttekas valida välja kõige haruldasemad ja erilisemad pilved, las see ilu ja professionaalsus jääb vaataja silmadesse.
Jah, kiiruga ei olnud aega märgata ja kõigele vastata. Mereefekti mõjul on põhjarannikul lumesadu kuni tugev ja ilmselt ööpäevaga ikkagi mõnel pool tuleb 10 cm täis, ehkki lumekaardil see ei kajastu. Ilmselt jätkub see ka eeloleva öö jooksul.
Aga paeval homme
Ikka peaks jätkuma, kui just üllatusi ei tule.
Poorab ara ju soome lumi. Kas tagasi tuleb,millal ? Selgituss
sakus on lõppenud. loodetavasti enam ei saja.
Loodame siis, et see lumi ära ei uputa.
Ega selliste üksikasjade nõudmine pole just väga mõttekas. Pealegi, kas saab garanteerida, et merelt ei võiks lumesadu tagasi põhjarannikule tulla?
Kommentaaride lugemiseks jääb aken pidevalt ultra-allapoole kui uut artiklit ei alustata. Ettepanek- et mitte tarbetult vanemaid tekste ja pilte korduvalt lohistada võiks nupp kommentaaridele olla artikli alguses !
tundub et 24.01 öö toob -30 kraadi
Ilm läheb jah tasapisi külmemaks. Antitsükloni põhjaosas on soojem õhumass, seega kui kese jõuab lõuna poole, läheb siin ka veidi soojemaks. Uus külmenemine peaks tulema siis, kui põhjast jõuab järgmine antitsüklon kohale.
Üks variant on alustada uut teemat, ilmselt täna õhtul tulebki nii teha. Ja alati võib juhendada, kuidas kommentaaride nupp saada postituse algusesse, sel juhul võib selle muudatuse ära teha.
Siin õpetus,kuidas kommentaare ümber paigutada.
http://www.bloggerbuster.com/2007/08/how-to-change-comment-link-in-your.html
Loodan,et õnnestub.
Kommentaaride teksti muutmise kohta oli seal küll juttu, aga asukoha muutmise kohta võis midagi ainult kommentaaridest leida, pealegi sealne juhend on potentsiaalselt vananenud (2007. a-st).
Internetist võib leida mitmeid juhendeid, aga need ei sobi, sest HTML-koodis on nüansid erinevad, nt annab see muutmiskatse salvestamise puhul veateate: Kahjuks ei õnnestunud meil teie taotlust lõpule viia.
Kui teatate veast Bloggeri toele või Bloggeri abigrupis, siis tehke järgmist.
Kirjeldage, mida tegite vea ilmnemisel.
Lisage järgmine veakood.
bX-e3flpq
Teave aitab meil probleemi taasluua ja lahendada. Vabandage ebamugavuste pärast. Sule
Paaril korral õnnestus küll modifitseeritud HTML salvestada, kuid siis kas ei juhtunud midagi (kommentaaride link jäi ikka sinna, kus see kogu aeg olnud) või ilmus blogi päisesse mingi kole HTML-vormingus tekst, mis ainult segas.
Kui keegi ei oska toimivat lahendust pakkuda, siis jääb kõik samaks, sest pole mõtet ebamõistlikult palju aega sellele kulutada. Kui keegi viitsib blogi HTML-ga tegeleda, et seal vajalikud muudatused teha, saab selle siit http://www.upload.ee/files/3843879/html_kood.txt.html.
Kas Jõgevamaal jääb öösel selgeks ja langeb alla -25 kraadi?, siis ei pea kooli minema
On üsna tõenäoline, aga siis peab ilm püsima selge ja vaikne.
Postita kommentaar