pühapäev, 5. jaanuar 2014

Mõned soojad päevad ja seejärel külmem ilm (talv)

Uute arengute tõttu on muudetud Ilmateenistuse kuuprognoosi: http://www.emhi.ee/?ide=19,309,1615,1616, samuti on muutunud NOAA väljavaade.

12. jaanuar
Kell 20
Soomest liigub Põhja-Eesti kohale tugevam lumesajuala, millel on potentsiaal öö jooksul enam kui 5 cm lund kaasa tuua.
Mudelid on soojenemise osas 18.-20. jaanuaril jõudnud üksmeelele, sest antitsüklon pole kuigi püsiv. Soojenemise tugevus ja kas ülekaal jääb lörtsile-lumele või siiski uuesti vihmale-lörtsile, sõltub sel juhul tsüklonite aktiivsusest ja trajektoorist.

Kell 14
Veel üsna mitmed kohad on lumetud, rohkem paistab nii olevat Edela-Eestis ja saartel. Põhjarannikul tuleb lund (ilmselt osaline mereefekt) juurde. Eks lähitunnid näitavad, kas see püsib või mitte.
Talve osas on soojemat stsenaariumit pakkumas Euroopa mudel, GFS näitab veel külma ilma püsimist 20. jaanuarini ja kauemgi.


12. jaanuaril Laagris
11. jaanuar
Kell 19
Päeval liikus üle Eesti lumesajuala, kuid märkimisväärseid sademeid sellega ei tulnud kaugeltki veel kõikjale. Osatsüklon liigub ööpäeva jooksul üle Eesti itta. Siis on võimalus, et vähemalt mõni cm tuleb lund juurde. Sademeteprognoosi vt http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft.
Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 111654 
HOIATUS 3 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 111900/112200 
ON OODATA
ALLAJAHTUNUD UDUVIHMA EI MUUTU=
 
http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

Kell 13
Hommikuks langes temperatuur suuremas osas Eestis alla 0°C, vaid peamiselt saartel ja Edela-Eestis jäi veel üle 0°C. Rohkem lund sadas Põhja-Eestis.
Saartele on jõudnud lume- ja lörtisadu, mis liigub itta. Nii peaks arvestatav lumikate mujalgi mandril tekkima, kuid kus veel plusskraadid, seal kipub sulama (selline teade saabus nt Muhust).
Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 110957
HOIATUS 2 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 111400/112400 ON OODATA
LUMESADU TUGEVNEB= 
http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

Kell 1
Alates Soome lahest ja Pandivere kõrgustikust on temperatuur alla 0°C langenud. Temperatuurilangus levib lõuna suunas. Samal ajal on algas Loode-Eestis (nõrk) lumesadu, mis liikus mujale Põhja-Eesti kohale.

Enne südaööd algas Loode-Eestis lumesadu.
10. jaanuar
Kell 22
Üle Eesti liikunud tsüklon tõi rohkelt vihma ja lörtsi (Lääne-Eestis kuni 20 mm), Põhja-Eestis sadas ka märga lund, mistõttu paiguti tekkis vesine lumekiht. Õhtu poole, kui sadu jäi nõrgemaks või lakkas, tõusis ka õhutemperatuur, sest sademete jahutav toime kadus ja sadanud lumi või lörts sulas. Sama juhtus Lõuna-Soomes, kus tuul oli loodest, põhjast või kirdest. Alles õhtul jõudis külmem õhumass Soome laheni:

Külmema õhumassi tõttu on juba kohati Soome lahel temperatuur veidi alla null kraadi, http://testbed.fmi.fi/

Kokkuvõtlikult püsivat lumikatet veel ei moodustunud, kuid öö jooksul ikkagi siin-seal lisaks vihmale sajab lörtsi ja lund. Lumikattetus võib siiski lähema kahe päeva jooksul muutuda, sest külma õhumassi mõjul tekib 11. jaanuaril Põhjamerel või Lõuna-Skandinaavias osatsüklon, mis liigub üle Baltimaade kiiresti itta. Kas ja kui palju see lund ja lörtsi toob, pole praegu selge, eks seda näitab aeg – tuleb lihtsalt silma peal hoida.
Kindlasti pakub huvi see, kaua saabuvad talveilmad kestavad, kas saab üldse püsivat talve või mitte. Praeguse seisuga on juba 18-20. jaanuaril soojema ilma võimalus, kuid see sõltub paljuski antitsükloni käitumisest: kui jääb Skandinaavia või Soome kohale püsima, kestab külmem periood pikemalt, kui mitte, siis võib ebamäärane ja muutlik ilmastik juba varsti pärast kuu keskpaika taastuda.

Kell 12Hommikul läkski Põhja-Eestis sadu üle lörtsiks ja lumeks ning õhutemperatuur langes nulli lähedale. Sisuliselt juhtus nii, et kuna sooja õhu advektsiooni vähemalt siin põhja pool polnud, siis sulamispiir laskus aluspinnani, vt lisaks http://www.theweatherprediction.com/habyhints/220/.
Tsükloni kese jõudis hommikul saartele ja liikus sealt üle Väinamere mandrile. Arvatavasti Põhja-Eestis jätkub lumi ja lörts, aga saartel ja lõuna pool pole enne õhtut sademetefaasi muutust oodata.
Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 101203
HOIATUS 2 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 101405/101800
ON VAADELDAV LUMESADU EI MUUTU=
ADEO31 EETN 100723
HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 100930/101400
ON VAADELDAV LUMESADU TUGEVNEB= 

http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

Temperatuurigraafik Mustamäelt, http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm

Temperatuur 10. jaanuari ennelõunal, http://laguja.meteo.net.ee/obs/

10. jaanuari hommik Laagris


Keskpäeval läks lumesadu Laagris tugevamaks, kuid kesklinnas ladistas samal ajal vaid vihma!

Kesköö paiku ulatus õhurõhulangus saartel kuni 7 hPa/3h kohta. Kuni mõõduka tugevusega vihm jõudis Kesk-Eestini ja levib öö jooksul üle terve maa.


Õhurõhk kl 1.30 paiku. Allikas: Ilmateenistus/http://laguja.meteo.net.ee/obs/



9. jaanuar
Kell 22
Tsüklonis on õhurõhk langenud juba 980 hPa-ni ja sademete intensiivsus on väga suur. Suurim õhurõhulangus oli Sõrves, 5,1 hPa/3h kohta.
Kollasega on praeguse aja kohta tugevad sademed, tegu siis mõõduka või tugeva lausvihmaga, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=FL50

Tsükloni pilvemass. Registreeritud on ka välke, http://sat24.com/en/scan

Kell 178. jaanuaril Biskaia lahel tekkinud tsüklon, mis toob 11. jaanuariks talvise ilma, on omandanud satelliidipiltidel pilvemassi järgi lausa ideaalse välimuse:



Tsüklon 9. jaanuaril infrapunasel satelliidipildil, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252

Sama tsüklon nähtavas valguses, sat24.com/en/scan

Õhurõhk langes selles keskpäevaks 985 hPa-ni ja langeb ilmselt maksimaalse arengu staadiumis alla 980 hPa. See tsüklon toob juba täna hilisõhtul ja 10. jaanuaril tugeva vihma, hommikul on ehk enne sooja fronti ja keskmest põhja pool ka lörts võimalik, sest tsüklon liigub otse üle Eesti.
Külma õhu sissetung algab ilmselt 10. jaanuari õhtul ja järgneval ööl. Siis on oodata ka lund, ehkki paistab, et mitte eriti palju, nii et lumekihi paksuseks võib koguneda ainult mõni sentimeeter. Seejärel kindlustab külma õhumassi püsimise Läänemere regioonis ilmselt Skandinaavias tekkiv antitsüklon, mis kujuneb praeguse seisuga blokeerivaks. See tähendab ka talve stabiliseerumist mõneks ajaks.
Algav talv on kaugemal idas oleva pakaselise õhumassi kauge kaja, vt http://ilm.ee/?511967.

8. jaanuar
Veel on ülevaade ilmast: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2014/01/kulm-ilm-ja-lumesajud-varsti-saabumas.html
Suuri muutusi prognoosis ei ole. 10. jaanuaril on oodata üle Eesti liikuvat tsüklonit, mis toob vihma ja lörtsi, hiljem lund. Külma õhumassi sissetungiks on arvutatud peamiselt 11. jaanuar. Saabunud külm õhumass jääb ilmselt rohkem kui nädalaks ajaks püsima.

Õhutemperatuuri kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest 8. jaanuaril:

Täiendatud. Pisut 7. jaanuari sademete ja radarikaja seose tagamaadest. Kunagi, kui Eestis oli ainult Harku radar ja veebist võis näha vana kujundusega radaripilti (midagi sarnast), siis anti seal ka radarikaja läbilõige, mitte ainult tasapinnalisele radarikaja tugevus ja ulatus, nagu praegu. Pilvede paksuse (rangemalt radarikaja paksuse) määramisel on see vägagi kasulik ja hea andmeallikas, kuid kahjuks enam neid ei avalikustata, kuigi olemas on ikka. Seepärast tuleb ise välja mõelda meetodeid, et nt pilvede paksust ja pilvetippude kõrgust määrata. Üks variant on kombineerida pilvede aluse kõrgus (seilomeetri andmed) ja infrapunaselt satelliidipildilt pilvede temperatuur, sest seda saab sondeeringute jms kättesaadavate andmete alusel kindlaks teha, kui kõrgel atmosfääris asus vastava temperatuuriga kiht. Kui on teada pilvede aluse ja tippude või ülemise pinna kõrgus, saabki nende vahest teada pilvede paksuse.
Õnneks leidub siiski ka häid inimesi, kel on olemas ka radaripiltide läbilõiked ja kes on nõus veidi infot ja tõlgendusi jagama. Siinkohal olgu ära toodud Tanel Voormansiku kommentaar (muudetud ainult kümnendkoha eraldajaks koma ja lisatud kraadisümbol): Eile oli radariandmete põhjal Tallinnas sajuintensiivsus tõesti väga kõrge, kasutusel oleva peegelduvuse ja sajuintensiivsuse vahelise seose (Z=200R^1.6) järgi lausa kuni 30 mm/h. Harku maapealses jaamas mõõdeti aga maksimaalseks sajuintensiivsuseks vaid 9,9 mm/h. Radari sajuintensiivsuse ülehindamise põhjust antud juhul seletab sulamiskihi kõrgus (radariandmete põhjal otsustades ca 300-800 m vahel), ja Ilmateenistuse kodulehel oleva radaripildi (CAPPI) kõrgus on 0,5 km, ehk täpselt seal keskel. Aga kui valida ka madalam CAPPI kõrgus, oleks efekt ikkagi selgelt näha, sest ka madalaima kiirenurgaga elektromagnetlained, mis radarist tulevad, läbivad teatud hetkel sulamiskihti (Maa on kumer ja EM lained radarist eemaldudes liiguvad ka järjest kõrgemale maapinnast). Ja sulamiskiht põhjustab tugevamat peegelduvust, kui tavaline vihm või lumi, sest sademeosake, mis pilvest langeb, alustab teekonda lumehelbena, aga 0°C isotermist allpool kattub alguses õhukese veekihiga, olles mõõtmetelt endiselt suurem, kui keskmine vihmapiisk meie kliimas. Seega on radari jaoks sisuliselt tegu suure veepiisaga. Aga veepiisk annab suurema peegelduvuse, kui samade mõõtmetega jääkristall, seega paistabki see piirkond kui väga intensiivne vihmasadu. Jutu kokkuvõtteks pilt samast kellaajast läbilõikena (suund: N, ehk suurima sajuintensiivusega alast läbilõige), mis seda hästi illustreerib.
Harku radari pildi läbilõige, sellest siin pilvede paksust küll veel ei saa kätte (allikas: Tanel Voormansik/Ilmateenistus)

Piia Post lisab: Taneli kommentaar viitab sellele, et radar hindab saju intensiivsust oluliselt üle, sest arvab, et tegemist on vihmapiiskadega. Tegelikult on aga seal jääst veeks sulavad osakesed, mis peegeldavad palju intensiivsemalt tagasi kui vihmapiisad. Seetõttu see skaala paremal, mis on kalibreeritud sajuhulkadesse, ei ole õige selliste kõrguste jaoks. Antud radaripildil on see siis Tallinna lähipiirkond, kus kõik on kollane ja kus radarikiir tuleb tagasi sulamiskihist.
Minu kommentaar: see 9,9 mm/h on siiski talvise aja kohta päris raju tulemus. 7. jaanuaril oli ruumiandmete analüüsis ligi kahetunnine suuline eksam, kust õnnestus hankida päris huvitav idee: radaripilti võib vaadata interpoleerimisel saadud kujutisena, kus andmepunktideks on hüdrometeorid (sademetena langevad veetilgad, jääkristallid, jäätükid jms osakesed) ja neid punkte on suurusjärgus miljoneid kui mitte rohkem, mille alusel siis interpoleeritakse sajualad. – See pole päris nii, lk 17-30 selgitab radari tööpõhimõtet: http://www.wmo.int/pages/prog/www/IMOP/publications/IOM-88_TM-Radars/IOM-88_Module-A.pdf, kust selgub, et andmepunktid moodustatakse sisuliselt nn impulsiruumalast, kuhu jääb ilmselt juba tuhandeid ja isegi miljoneid sademeteosakesi).

7. jaanuar
Üle Eesti liikunud lohk või osatsüklon tõi kaasa ebatavaliselt sooja õhumassi. Õhumassivahetus on hästi ka graafikult näha:

Temperatuur 7. jaanuari hilisõhtul (Ilmateenistus/http://laguja.meteo.net.ee/obs/)

Päev oli erakordselt vihmane, mõnel pool täheldati isegi vihmaraju, mis on talvise aja kohta harvaesinev. Õhtupoolikul tuli Pandivere kõrgustikul ja selle ümbruses lühiajaliselt ka lörtsi ja märga lund. Selline ilm oli seotud ülitsükloni kauges idaservas tekkinud sooja õhumassi kandva lohuga, mis arenes osatsükloniks ja liikus päeva jooksul üle Eesti.

7. jaanuari ilmakaart Läänemere kohta. Kollasega on võrdlemisi tugevad sademed. Allikas: http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft


Harku radari pilt õhtupoolikul. Vihmasadu on tugev, http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=har&v=1

Satelliidipildilgi on näha ebatavaliselt paksud kihtsajupilved (üle 5 km paksusega), http://sat24.com/en/scan

Tugev vihm 7. jaanuaril Tartus

Talvise ilma saabumise osas pole endiselt erilisi muutusi. 9. jaanuaril tekib kuskil Suurbritannia lõunaosas või Põhjamerel osatsüklon, mis muutub ööpäeva jooksul iseseisvaks tsükloniks ja liigub 10. jaanuaril otse üle Eesti. Algul toob see lörtsi ja vihma, kuid seejärel lund. 
Tagalas saabuv külm õhumass jääb püsima vähemalt nädalaks ajaks. Mereefekti kohta pole praegu teada, kas see tekib või mitte.

6. jaanuar
Mudelid on üksteisele lähenenud, kusjuures peale on ikka külmem variant jäänud, samuti toob otseselt külma õhumassi kohale tõenäoliselt üle Eesti liikuv tsüklon. Nüüd natuke põhjalikumalt.
Tasapisi okludeeruv ülitsüklon on jõudnud Briti saarte lähedale ja suundub paari päeva jooksul Norra merele. Samal ajal liigub mööda selle põhjaosa väga külm õhumass edela poole. Ilmselt 8. või 9. jaanuaril kaob see tsüklon ilmakaardilt pea täielikult. Selleks ajaks jõuab see külm õhumass juba Skandinaaviasse. Eestis püsib sel ajal ikka soe ja hall, ajuti vihmane ilm.
Nagu täituvate suurte tsüklonitega ikka, nii taandub sellelgi korral tsüklogeneesiks soodne barokliinne piirkond lõuna poole, kus siis paari päeva pärast (Suurbritannia lõunaosa või Põhjamere kohal) peaks osatsüklon tekkima. Kui see jõuab Läänemere idakaldale, siis haarab see lõuna poole Skandinaaviasse jõudnud külma õhumassi, ise samal ajal arvatavasti kontrastsete õhumasside tõttu süvenedes ja iseseisvaks tsükloniks muutudes.
Eestisse toob see algul ilmselt vihma ja lörtsi, aga 10. jaanuaril peaks sadu külma õhumassi mõjul lumeks muutuma. Mingit väga suurt lumekogust pole näha, aga 5-7 cm võib tulla. Seda võib-olla saab veel täpsustada. Kui põhjarannikule jõuab mereefekti lund, siis seal sajab muidugi rohkem. Pärast tsüklonit jäävad vähemalt mitmeks päevaks külmailmad püsima.

Midagi muud ka...
Teisipäeva saab Tallinn jääkruupe (mille masin on tõlkinud jääkuulikesteks; kel inglise keeles, sel "ice pellets").

5. jaanuar
Seeria viimane ülitsüklon liigub Briti saarte poole ja samal ajal okludeerub. Tõenäoliselt liigub see lõpuks Norra merele, kindlustades veel mõned soojad ja vihmased päevad. Ehkki Põhja-Ameerikas tekib veel üks ülitsüklon, siis see enam Euroopat otseselt mõjutama ei pääse, vaid jääb ilmselt Kanada või Gröönimaa lähedale täituma.
Mõne päevaga peaks praegu Atlandi ookeanil olev ülitsüklon lõpuks kas Norra merele või Skandinaaviasse jõudes kaduma. See tähendab, et võimaluse saab külm õhumass, mis hakkab liikuma hääbuva ülitsükloni tagalas lõuna poole. Mudelid on arvutanud selle külma õhumassi mõjul kuskil Läänemere regioonis uue tsükloni tekke, mis toob ilmselt lund ja mille tagalas peaks väga külm õhumass lõpuks kohale jõudma. Külma saabumise päevaks on arvutatud 10. jaanuar. Praeguse seisuga on selline külmenemine üsna tõenäoline, kuid pole veel teada, kui kauaks jääb püsima.
Ehkki saabuv õhumass on väga külm, siis tegelik õhutemperatuur võib piirduda vaid -10°...-20°C. Külmenemine mainitakse ära ka ilmateate lõpus: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2014-01-05_10_puhas.mp3.


Euroopa mudeli arvutatud külma õhumassi advektsioon tsükloni tagalas, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html

129 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kui palju lund võib tulla, kui tsüklon tekib (tean, et lumesadu ja selle kogust on raske ennustada)?
Üks ilmaportaal lubas tuisku ja 15+cm lund.

Anonüümne ütles ...

Külmenemine on ajutine, max 3 päeva. Ärge unistagegi lumest ja püsivast külmast! Uued tsüklonid on seejärel juba teel siia.

Anonüümne ütles ...

5. jaanuar 2014 15:31 - Loodetavasti ka nii läheb ja alla 10 kraadi külma ei tule. Lumeootus on veel arusaadav, aga mitte ei saa aru neist, kes ootavad pakast.

Anonüümne ütles ...

Loodan et tuleb pakane, mulle sobiks kui oleks 6 kuud suve ja 6 kuud talve.Ehk siis suvel +30 kraadi ja äikesetormid ja talvel -30 ja lumetormid :)

Anonüümne ütles ...

Talvel -30'ga ei tule ühtegi lumetormi. Selline külm tähendaks selget, päikesepaistelist ja rahulikku ilma. Las keegi parandab, kui ma eksin. Samuti on Eestis +30 suvel märksa tõenäolisem kui -30 talvel.

Anonüümne ütles ...

5. jaanuar 2014 15:45

Koli siis Euraasia sisealadele! Meie elame merelise kliimaga riigis, kus paukuv pakane ja lõõskav kuumus on haruldased.

poris püherdav põrsas ütles ...

kahju, et porikuud otsa saavad. mulle meeldib täiega pori nagu paljudele eestlastele.

normaalne talveline ütles ...

lõpuks ometi tuleb külm ja pakane!

Anonüümne ütles ...

Äsja eelmistes kommetaarides räägiti, mis temperatuurist alates loetakse kokkuleppeliselt pakaseks. Kust otsast on praegu -25 kraadi tulemas?

Anonüümne ütles ...

Ei tule siin mingit pakast. Ei oska ilmakaarti lugeda või?

Anonüümne ütles ...

Sellist kokkulepet ei ole olemas. Mitte kusagil.

Anonüümne ütles ...

Sel juhul ära kasuta definitsiooni "pakane"!

Anonüümne ütles ...

Olge tasa!
Teie jutt on täiesti mõtetu, mis te ummistate seda kommentaariumi!

Anonüümne ütles ...

Kuidas mõttetu? Keegi peab ju inimesi valgustama sel teemal, kui nad on eksimas.

Anonüümne ütles ...

Loomulikult on, te valgustate valesti ju! Laske profil rääkida ja olge ise tasa!-profi all mõtlen jüri

Anonüümne ütles ...

Kuidas ma valesti valgustan, kui ma räägin kliimateadlase öeldut? Loomulikult pole ma ise teada, aga kui ma vaikiksin ja ei ütleks oma arvamust, siis kuidas saaks keegi mind valgustada? Nagu ma aru saan, siis seepärast see blogi ju ongi, et inimeste ilmateadlikust tõsta.

Anonüümne ütles ...

loomulikult valgustate valesti. võtke näiteks taskulamp või mõni muu valgusallikas ja valgustage siis.

Jüri ütles ...

Mõned vastused ja arvamused vastuseks:
a) 9. või 10. jaanuaril tekkiva tsükloni trajektoor on arvutatud praeguse seisuga Eestile väga lähedalt mööda või otse üle Eesti. Isegi kui peaks mööduma Eestist põhja poolt, siis selle tagalas saabub külm õhumass ikka ja väga ruttu, sest see on ju väga lähedalt võtta.
Seepärast on tõenäoline, et tuleb lund. Kui palju, on muidugi iseasi. Seda praegu ei tahaks täpsustada, sest pole usaldusväärset infot selle kohta;

b) külmast ja lumetormist. Võib-olla on huvitav lugeda seda: http://www.theweatherprediction.com/habyhints/222/
Lumetormide ajal on ilm tavaliselt meil pigem väheste miinuskraadidega, sest tegu on tsüklonaalse ilmaga ja seotud on see kaasatoodava sooja õhumassiga, vt 9.-10.12.2010 lumetormi õhumasse: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2010120918_3.gif. Isegi kui peaks jääma sellisesse olukorda, kus tsükloni külmas pooles on väga külm õhumass, siis pole eriti tõenäoline, et temperatuur on -20°C-st madalam, sest külmem ilm on seotud ikka õhu tugeva kiirgusliku jahtumisega. Üksnes õhumassi tõttu ei ole tavaliselt nt -30°C või madalam, vaid lisaks külmale õhumassile peab toimuma ka õhu kohalik tugev kiirguslik jahtumine. Seda on hästi kirjeldatud Taimi Paljaku magistritöös: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/2622/paljak_taimi.pdf;jsessionid=8A4A10C9008F64A81386F1C4976BB3E9?sequence=1 (lk 44-45 on ilmekas näide).
Tsüklonite korral on tegu õhu segunemisega ja seetõttu ei ole soodsaid tingimusi selliseks jahtumiseks;

c) see pakase määratlus on nii või naa ikkagi suhteline, sellest ka arvamuste paljusus jms. Võib-olla oleks kõige parem määrata erinevad kriteeriumid olenevalt kohast, sest kui aluseks võtta statistiline sagedus ja tõenäosus, et määrata pakase kriteerium, siis varieerub see olenevalt kohast. Siin käidi selgelt välja teisigi variante, nagu spetsiifilised helid, mis tekivad alates teatud temperatuurist. Nii et võimalusi on mitmeid. Keegi ei sunni nõustuma pakutud -25°C-ga, kuid kui sellist sõna kasutada, siis võiks sel ju olla mingi konkreetsem sisu.
Hetkel ei leidnud, aga vist oli 2011. a detsembris kirjutatud uudis kuskil meedias, kus nt räägiti -1kraadisest pakasest. Paljudele lugejatele see ei meeldinud, aga too sügis (või talve algus) oli tõepoolest väga soe ja antud konteksti selline asi isegi sobis. Aga üldisemalt võiks siiski mingist kokkuleppest lähtuda. Muidugi leidub neid inimesi, kes saavad vihaseks sellise jutu peale, et mis kokkulepe, ent kui sõnal puudub sisu, siis milleks seda üldse kasutada? Kunstilise patafoorina?

Anonüümne ütles ...

Looda sa, et talv tuleb. Wetterzentrale andmed uuenesid ning nüüd on tsükloni liikumine arvutatud 300..400 km põhja poolt. (seega ka õhumassi piir)

Sealt oli näha ka, et -5 isoterm Eestist ei lahku - hoopis 0-i isoterm saabub esmaspäeval juba tagasi.

Seega poris hullajate ilm ei kao veel kuhugi :)

Anonüümne ütles ...

Viimases uuenduses on GFS jällegi külma piiri järjest enam põhja poole nihutanud soojalembeliste rõõmuks.

Jüri ütles ...

Jah, on muudetud. Varsti peaks Euroopa mudel ka uuenema, siis näeb, kas näitab samasugust erinevust või mitte.
See õhumass, mis seal tsüklonis arvutatud, on piisavalt külm ka praeguse GFS järgi, et lund ja lörtsi tuua, st ka uuenenud versiooni järgi on ikka lund oodata. Ei ole seotud lootusega, vaid õhumassi omadustega.

Anonüümne ütles ...

Millise mudeli alusel WeatherOnline ilma prognoosib?

Anonüümne ütles ...

Kas reedel on tuisku oodata?

Kaarel Virroja ütles ...

Euroopa mudel on uuenenud ja pigem toob ta veel rohkem külma kaasa, kui ennem. Seega ta ei taandu midagi ja anonüümsed taltsutage ennast - pean just neid silmas, kes siin ei saa hakkama ja sõimavad, peavad end teadjaks jne.

Edu Jüri!

Jüri ütles ...

WeatherOnline peaks järgima GFs mudelit, vt http://tinyurl.com/nmxcahx.
Huvitaval kombel on Euroopa mudeli uuendus on sarnane eelmise variandiga, sh külma pikem jätkumine (tavaliselt on GFS mudel selles osas julgem). Tsükloni trajektoor on arvutatud üle Eesti, tuisku tuleks sel juhul tagalas.

Jüri ütles ...

Veel mõned prognoosid: http://www.meteociel.fr/modeles/ecmwf.php?ech=144&mode=100&map=0&type=0&archive=0
http://www.meteociel.fr/modeles/ecmwf.php?ech=144&mode=0&map=0&type=0&archive=0
Eks siis paistab, kas olukord kaldub pehmema, aga lumisema või külmema ja kuivema ilma kasuks.

Anonüümne ütles ...

arvan et üle nädala see talvine ilm kindlasti ei tule.

Anonüümne ütles ...

Mina neid graafilisi mudeleid ei jaga, seega Jüri- millal oskad täpsemat ifot jagada millal kui palju lund/külma tuleb? Tõenäoliselt kõige täpsema pildi saab nädalalõpuks teada?...

Jüri ütles ...

Eks muidugi selgub kõige paremini siis, kui nähtus või olukord on käes.
Ehkki praegused prognoosid on ebastabiilsed, sest määramatust on veel palju, võib kokkuvõtlikult öelda, et ilm muutub pärast mõnda sooja ja vihmast päeva talvisemaks.
Tavaliselt stabiliseeruvad mudelid 48 tundi või nii enne konkreetse olukorra saabumist, kuid see on üldiselt. Olenevalt olukorrast võib mingis olukorras või nähtuses olla kindel isegi 120 tundi (5 päeva varem), teises aga veel mitte 24 h enne toimumist.
Seepärast ongi tehtud postitused päevikulaadsetena, et igapäevaselt täpsustada ja uuesti kõik üle vaadata. Seepärast, kui igal õhtul kontrollida postitusi, siis peaks seal ka uuem info olema.
Kokkuvõtlikult on praegu võimalik nii pehme talveilma variant kui päris külma ilma variant. Lund peaks mõlemal juhul tulema (konkreetseid arve ei tea keegi).
Illustreerida saab öeldut sellega: http://www.upload.ee/image/3807672/epsgram_Tallinn5.1.2014.png
Epsgrammidelt näeb, et ilm läheb igal juhul külmemaks ja kuivemaks (lumena tuleb ju vähem sademeid kui vihmana), aga jahenemise ja lume hulga määr võib-olla vägagi erinev.

Anonüümne ütles ...

Kas ma saan õigesti aru, et praeguse prognoosi kohaselt on reede (10.01) veel suhteliselt soe ning siis toimub järsk külmenemine (Gismeteo näitab +2 pealt -8 peale hetkel)? Mis tõenäosus on, et külmenemine tuleb koos tugeva lumesajuga? Põllumehena on mul sellise stsenaariumi ees hirm, kuna sula maa peale lumi (veel hullem, jää) ning sinna otsa paar nädalat külma, ei tee taliviljale pehmelt öeldes head.
Samas, kui tuleks paar päeva korralikku külma ilma olulise lumeta, oleks asi üsna OK, külm peatab taimede kasvu ning paneb nad talvituma, siis juba väheoluline kui palju lund peale sajab.
Muidugi, veel hullem variant on nagu 2006 jaanuaris kui palja maa peale tuli 30 kraadi külma koos tugeva tuulega (tuulekülm oli üle 40 kraadi kindlasti). See külmutas ära isegi umbrohud, viljast rääkimata.

Suur tänu Jüri selle blogi eest, olen palju targemaks saanud jälgides. Jõudu ka uuel aastal!

Jüri ütles ...

Jah, külma õhu toob otseselt kohale ilmselt üle Eesti liikuv tsüklon. Seega alguses peaks olema ülekaalus vihm ja lörts, aga 10. jaanuari jooksul vahetuvad need sademed lume vastu välja.
Külmenemise päevaga ootaks võib-olla lund nagu oli 15. detsembril ehk kuni 5-7 cm.
Sademeteta külmaperioodi lume eel oodata ei ole. Samuti ei ole ka tõenäoline 2006. a variant, kui külm ja tihe õhumass jõudis lihtsalt idast kohale, kusjuures sademeid polnud.
Aga igal õhtul täiendatakse postitust, et uusim info saaks kõigile kättesaadavaks.
Oo, see on küll hea, kui on kasulikuks osutunud, aitäh!

Anonüümne ütles ...

võiks tulla palju lund, siis lähen sõbraga metsa puid raputama :D

Jüri ütles ...

Ootame sellest pilte, kindlasti saaks neid aasta kokkuvõttes kasutada.

Anonüümne ütles ...

Tohoh, milline ülitsüklon!! (Sama ajaperioodi kohta leiad teisi kaarte samalt portaalilt)

http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3723.png

Anonüümne ütles ...

Kui tõenäoline on siis mereefekt ja selle joudmine põhjarannikule?

Jüri ütles ...

Astronoomias on kasutusel ka liide ülihiid-, seega võiks see olla siis analoogselt ülihiidtsüklon. Seni teadaolev barokliinse tsükloni rekord (Atlandil): http://en.wikipedia.org/wiki/Braer_Storm_of_January_1993

Mereefekti võimalus justkui on olemas, seda ilmselt siis tsükloni tagalas.

Anonüümne ütles ...

või siis hiidtsüklon.

sügise viimases ak ilmateates võiks rääkida ele või taimi.

Liisa ütles ...

Täna taas üks vastik pime päev tulemas :S.

Anonüümne ütles ...

mul tundub, et see eestisse talve toov tsüklon toob keskeuroopasse tormi

Jüri ütles ...

7. jaanuar 2014 9:29 - hiidtsüklon ei sobi kindlasti, sest see kirjeldaks ainult tsükloni suurust, st ruumilist ulatust, aga kuhu jääb siis võimsus, intensiivsus? Liide üli- annab võimaluse kvalitatiivselt kirjeldada veel mingeid omadusi, mis tunduvad erilised.
Kui te pakute mingi mõiste välja, siis peate olema seda võimeline korralikult põhjendama, miks just see. Vahel sobib ka argumendiks meeldib/ei meeldi, aga kui on pisut teaduslikumad mõisted või terminid, siis peaks ikkagi andma sellele piisava põhjenduse.

Jah, täna on erakordselt vihmane päev, talvel tuleb selliseid väga harva ette.

Anonüümne ütles ...

mu eestikeeleõpetaja ütles küll, üli ja hiid on sama tähendusega

Anonüümne ütles ...

eks pakun siis järgmise sõna: supertsüklon

Anonüümne ütles ...

hea tundub -Megatsüklon

Anonüümne ütles ...

Võhmas oli just pilvesisest välku näha!

Anonüümne ütles ...

aitäh jüri! nüüd tean, et meie ööpäevased ööd on tingitud kuni 5 km paksustest lauspilvedest!

Jüri ütles ...

Keeleküsimust sai uuritud, kokkuvõtlikult on olukord järgmine.
a) "hiid-" olnuks keeleliselt traditsiooniline, aga kui sisulised vastuväited on mõjuvad, siis tuleb ehk veel laiemas ringis asja arutada...
Eesliide "üli-" liidetakse tavaliselt omadussõnadega (ülikiire, ülipeenike, ülitäpne jne). On küll üksikuid näiteid ka selle abil moodustatud nimisõnadest, sealhulgas on vastu võetud mõiste ülitsüklon. Seega siis rõhutades nii ülimadalat õhurõhku kui tohutut ruumilist ulatust korraga, oleks ülihiidtsüklon ülitsüklonist järgmine nö aste. Kui rõhutataks ainult ruumilist ulatust, mõõtmeid, siis sobiks hiidtsüklon.
b) super-asju tuleks uute terminite tegemisel vältida, kasutada alles siis, kui gradatsiooniastmeid on nii palju, et tavalisematest/traditsioonilistest eesti keele omasõnadest tuleb puudus. Ilmselt sama kehtib ka liite mega- kohta.
Kokkuvõtlikult on neil liidetel ikkagi erinevus. Kõnekeeles ei pruugi sellest välja teha, aga kui on juba tegu kirjakeelega, eriti mingi terminiga, siis tuleksid need erinevused (nüansid) ikkagi arvesse.

Välkudest tuli ka Jõgevast teade, aga kinnitada seda ei saa. Ekstreemselt paksude kihtsajupilvede ja aktiivsete sünoptiliste protsesside koosmõjul on siiski usutav, et mõni välk võis tekkida.

Jah, nii hullumeelne vihm sai tulla vaid tohutult paksust ja jääkristalle massiliselt sisaldavast pilvemassist. Pilvede paksus oli aluse kõrgust ja ülemise pinna temperatuuri arvesse võttes vähemalt 5 km kui mitte rohkemgi.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et Ilmateenistus alavääristab öiseid kraade. +1-ni ei lange kuskil. Healjuhul +3..+4-ni minimaalselt. Igatahes peaks lähema 50 tunni jooksul kohati lausa +7..+8 kraadine soe looduse korralikult sassi ajama - seda just enne -15..-20 kraadist järsku talve. Tundub, et tänavune talv toob sajandi rekordeid. Üheks selleks on klimaatiline jaanuarikevad - ööpäeva keskmine vähemalt +5 lähipäevil. Või pigem ikka hilissügis, sest enne talve kestab seni sügis, kevad tule pärast talve. Igatahes tuleb teistele rekorditele lisaks riburada soojarekordeid täna, 08.01. See oleks võrreldav, et nt mai kuni juuli keskpaik oleks väikeste tagasilöökidega pidevalt öösel +20 ja päeval +30 piires. Arvan, et säärast jaanuari enam ei tule, kus +5..+7 kraadist saab paari päevaga -15..-20. Head suve jätku! (Suvi - on ju, sest sadas padukat, hetkelgi rünksajupilved ning ka kraade on normist 10+ rohkem)

Anonüümne ütles ...

Vähemalt niipalju, et lähema 10 aasta jooksul nii kontrastset jaanuari ei tule.

Suvi - hetkel selle talvine variant.

Jüri ütles ...

Eks ta on jah jaanuari suvine variant. Merike ütles siin http://ilm.ee/index.php?511945, et Läänemeremaades kestab aga ühetasane hilissügis või pikkamööda pikemaks veniva päevaga varakevad.
Siin varem on arutletud klimaatiliste aastaaegade üle ja selgunud, et soojade talvede (siin on see sõna astronoomilises tähenduses) puhul praegu kasutuselolev klimaatiliste aastaaegade süsteem oma kriteeriumidega eriti ei töötagi (vaja oleks kaasata õhumassid ja sünoptilised tüüpprotsessid). Lõpuks tuli pähe kasutada väljapääsuna sünoptilist aastaaegade määratlust: sünoptilist sügist iseloomustab aktiivne tsüklonaalne tegevus Atlandi ookeanil, kusjuures läänetsüklonid mõjutavad ka Läänemere regiooni. Sellisel juhul jätkus (hilis)sügis detsembriski kuni praeguseni.
Meelde tuleb üks ammune kontrast (see oli vist 1998. aastal), kui oli kas jaanuari lõpus või veebruari algul pikka aega suur sula olnud ja nii möödus üks järjekordne päev vihmas, kuid järgmisel päeval üles ärgates (oli ikka päris hommik, mitte lõuna - ikkagi ju koolipäev) oli paks, nii 20 cm lumi maas ja külma 12 kraadi. Külmenemine oli nii kiiresti toimunud, et kõik sulavesi jäätus puude okstel jääpurikatesse, millele kleepus palju lund ja see tekitas nõiduslikke vaatepilte.
Aga hetkel ei meenu lähiminevikust küll sellist ühtlast sooja kestvat perioodi talvisel ajal, ikka on väga soojadel talvekuudel mõni lume- ja lörtsipäev vahele sattunud, kuid nüüd pole kolm nädalat ju sedagi olnud. See viimane väide ei pruugi muidugi päris õige olla, vaid vajaks kontrollimist.
Sellest looduse sassiajamisest ei saanud aru - 7kraadine soe on kohal, aga milles see sassiminek peaks väljenduma? Väga soe ju olnud pikka aega, üks soojem ööpäev ei muuda ilmselt eriti midagi (kui te just ei oska mingit näidet tuua). Aga märkus prognoosi kohta on õige, sest seal on arvestatud seda, et öösel on ikka jahedam, kuid tegelikult oleks pidanud arvestama õhumassivahetusega, mis kajastus seekord suurepäraselt yr.no prognoosis juba paar päeva varem (http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/hour_by_hour.html).

Margus Arge ütles ...

Eile õhtul saatis Päike täpselt meie suunal võimsa plasmapurske !!
Energiavoog jõuab tavaliselt siia paari päevaga, seega on kriitiline homne päev 9. jaanuar. Kogemus näitab, et see aktiviseerib tsükloneid ja hetkel kusagil esinevad tormid muutuvad ennustatutest tugevamaks !
LOODAME, et asi piirdub selge taeva ja võimsate virmalistega !!!
Kahjuks jõuab energiamass Maani siis, kui meil on päevaaeg...
http://www.swpc.noaa.gov/wsa-enlil/

Anonüümne ütles ...

9 jaanuar oli kriitiline ka 9 aastat tagasi! ;)

Anonüümne ütles ...

homme on ilm 100%- lise tõenäosusega pilves.

loodetavasti aktiviseerib ka antitsükloneid.

Anonüümne ütles ...

Saksamaa idaosas oli täna 1..1,5 tundi kestev äike - ainus Euroopa äike tol ajal.

Kalle in OZ ütles ...

Ka Sürgavere radari pildis esines üsna tumekollaseid alasid, seega ei saa ka Eestis üksikuid välke välistada.

Jüri ütles ...

Jah, radaritemaatika on nüüd postituses lahatud.

See Saksamaa äike on rünksajupilvedena siit näha: http://www.sat24.com/h-image.ashx?region=eu&time=201401081000&ir=False

Ilmad kipuvad ikka pilves olema, ehkki täna õnnestus Tartus ka selge taeva laike näha.

Anonüümne ütles ...

tänane normist kõrvalekalde amplituud on 40 kraadi (poolusel -20, gröönimaa läänerannikul +20)

Anonüümne ütles ...

Accuweather ennustab juba mitmendat päeva sula 20..22 jaanuariks.

Anonüümne ütles ...

Ilmateenistus prognoosis,et kuu viimasel kolmandikul toimub ilma järsk külmenemine.Hetkel näitavad mudelid,et kuu viimasel kolmandikul toimub ilma järsk soojenemine,kuna taastuvad läänetsüklonid.

Jüri ütles ...

See külmenemine toimub jah juba enne kuu keskpaika. Aga soojenemine kahe nädala pärast - sula ei oska kinnitada, võib tulla, võib ka mitte tulla, see oleneb ilmselt antitsüklonist.

Jüri ütles ...

Kui keegi tahab veel ilusaid kaarte vaadata, siis: http://mapsontheweb.zoom-maps.com/image/72664745162 ja http://earthenginepartners.appspot.com/google.com/science-2013-global-forest

Anonüümne ütles ...

kusjuures siin mainitaksegi kuulõpu järsku sooja :D

http://ilm.delfi.ee/news/uudised/ilmajaama-prognoos-jaanuari-lopus-laheb-jarsult-kulmaks.d?id=67542774&com=1&reg=1&no=0&s=1

Jüri ütles ...

See on ilmselt lihtsalt üks kommentaar, et alati on prognoosile vastupidi. Aga eks siis paistab, otseselt sula pole veel ette näha.

ilmaline ütles ...

hallus pane suve ja äikest igatsema:
milline oli 26.07.2010 cape ja li öösel ja varahommikul?

milline 15.07.2010?

millal viimati olid eestis hiidpagid enne 04.07.2002 juhtumit? kui saate, siis öelge enne seda aega olnud hiidpagide kuupäevi järjest vähemalt 5. (siis tekib aindus, millal uuesti võiks oodata)

tänud!!

ilmaline ütles ...

paneb*

Jüri ütles ...

26. juulil oli CAPE 400 J/kg ja LI -1 lähedal, vthttp://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2010072600_48.gif ja 15. juulil CAPE kuni 2000 J/kg ja LI kuni -4, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2010071518_48.gif

Hiidpagide määramisega on ilmselt probleemiks see, kas õnnestub näidata vastava sündmuse vastavus kriteeriumidega või mitte. Alles pärast 5.7.2002 hiidpagi hakati nt Soomes nende vastu rohkem huvi tundma.
Praegu mingit nimekirja pole käepärast võtta, aga kui õnnestub leida (arvatavasti siis Soome uurijate materjalidest), siis saab siia ka tuua.
Kuna tegu on harvaesineva nähtusega, siis mingit selget perioodi ei pruugi tulla ja väga väheste juhtude korral statistilised meetodid ei toimi. Teine variant oleks leida üles sobivad sünoptilised olukorrad, neid võib rohkem olla ja siis võib juba ehk mingist perioodilisusest rääkida.
Aga enne peab uurima, kas on üldse mingit sellist kättesaadavat uurimust tehtud, kus mitme aastakümne kohta on toodud analüüsid ja andmed.

Anonüümne ütles ...

Hirlami järgi tuleb lund heal juhul vaid paar cm.

Jüri ütles ...

Siin on üks 5.7.2002 hiidpagi analüüs: https://ams.confex.com/ams/pdfpapers/81950.pdf‎
Siin on juttu veel 30. juuli juhtumist: http://fi.wikipedia.org/wiki/Derecho (http://www.myrskyvaroitus.com/index.php/uutiset/44-astasta-euroopan-ensimmaeinen-yoellinen-syoeksyvirtausparvi), aga ei midagi 8. augustist.
Varasemast ajast ei leidnud midagi, kuid ilmselt pole kas uuritud vms.

Anonüümne ütles ...

tere, kas homme võib tsükloni kese üle Kiili valla liikuda

Anonüümne ütles ...

Palun kirjeldada pikemalt tana ohtust _ laupaevani ilma tallinnas, tanud

Anonüümne ütles ...

Näib, et Põhja-Euroopas ei kujune välja blokeerivat antitsüklonit. Juba jaanuari keskpaigast hakkab Assoori kõrgrõhuala laienema Euroopa poole. Ja pumbates lõuna poolt troopilist õhku põhja pool asuva arktilise õhuga, hakkavad 20.jaanuarist Põhja-Atlandil sündima uued ülitsüklonid, mis siis jaanuari lõpuks pehme ilma tagasi toovad. Talvine ilm võib kesta 7-10 päeva aga võib juhtuda ka, et kauem.

Jüri ütles ...

Arvatavasti liigub tsüklon (kui keskmest rääkida) üle Harju- või Raplamaa, kuid eks paistab, kas on tõepoolest nii.
Vihmasadu jõuab ööseks kõikjale, ilmselt on oodata mõõdukat kuni tugevat lausvihma. Hommikul on võimalik mõnel pool lörts, tõenäolisem Pandivere kõrgustikul.
Ennelõunal ja päeval muutub laussadu ebaühtlasemaks, mõnel pool ilmselt lakkab. Õhtul, kui algab külmema õhu sissetung, on sademed rohkem lörtsina, 11. jaanuariks lumena.

Oleneb, kuidas blokeeriv antitsüklon on defineeritud. Kuna mudelid näitavad antitsükloni teket kohe külma õhu sissetungi järel ja vähemalt 20. jaanuarini, siis võiks seda küll nii nimetada. Sula pole praeguse seisuga kuskilt näha.

Anonüümne ütles ...

kas homme võib tsükloni keskmes äikest tulla

Jüri ütles ...

Äikest ilmselt ei tule, sest konvergents pole seal piisavalt tugev, siiski sügava tsükloni kriteeriumile vastab (alla 980 hPa).
Samuti ei ole tegu kuigi intensiivse külma õhu advektsiooniga troposfääri keskosas, eelmistel äikesekordadel oli see palju tugevam.

Anonüümne ütles ...

Kui suur on tänase aeisuga mereefekti tõenäosus nt homme jne põhjarannikul(s.h.tallinn)

Anonüümne ütles ...

ennustused on üleöö muutunud kardinaalselt - 12.01 läheb edelaeestis taas +5 kraadiseks sulaks.

Jüri ütles ...

Muutuseks on see, et lumesadu ei lõppe 11. jaanuariga, vaid kestab tugevamalt või nõrgemalt veel paar päeva, sest ilmselt on külma õhumassi piiril oodata uue lohu või osatsükloni teket, mis Eesti ilma mõjutab.
Mereefekti lähipäevil oodata arvatavasti pole.

Anonüümne ütles ...

ma ei valeta - vaadake ise et uus sula tuleb seal:
http://emhi.ee/?ide=19,394,416,1184

Anonüümne ütles ...

Väga hea et Narva-Jõesuu jaam taas töökorras on :)

Jüri ütles ...

Jah, õnneks lahendas IT osakond selle suhteliselt kiiresti, kuigi töötajate sõnul kolis jaam tagasi Narva (kaardile ilmus Narva karjääri).

Keegi ei arvagi, et tegu on valega, lihtsalt see ei too enam sula, vaid juba lund. Mudel näitab Liivi lahele talvise ilma hilinemist umbes ööpäeva võrra.

uhh ütles ...

GFS näitab küll 21.01 lõunast sooja õhumassi jõudmist,kuid euroopa mudel seda veel ei kinnita.

Anonüümne ütles ...

Need sünoptikud ei oska isegi sama päeva õhtust ilma ennustada. Siin Kiiu lähistel sajab vihma ning temperatuur paari tunniga tõusnud +0,7-lt +2,3-ni. Põhjatuul on soe tuul. Loodetavasti sulab enamus ära, sest siis ei tule libedust, kui mingi imeläbi tõepoolest külm tuleb.

Ausaltöeldes olin ise ettenägelik, et õhtul ilm põhjatuulega soojeneb, sest ennustajad on mudelites nii kinni, et ei arvesta +3..+5 kraadise merevee soojendavat mõju 0-kraadisele õhumassile.

Anonüümne ütles ...

kas Põhja-Eestis ilm külmeneblähima paari tunni jooksul ja, kui palju võib Põhja-Eestisse lund maha tulla

Anonüümne ütles ...

Ausaltöeldes olin ise ettenägelik, et õhtul ilm põhjatuulega soojeneb, sest ennustajad on mudelites nii kinni, et ei arvesta +3..+5 kraadise merevee soojendavat mõju 0-kraadisele õhumassile.

Kui ei tea siis ära räägi!

Anonüümne ütles ...

loodetavasti tuleb külm lumeta maale :D:D!!

vaeseke sulab +3-s ära ju!

Anonüümne ütles ...

@10. jaanuar 2014 18:45

ta teadiski seda ju. tõde vaatab vaatlusandmetest ja aknast tuppa ju

hoopis sa ise ei tea

Jüri ütles ...

Õhumass pole muutunud, vaid asi on selles, et sadu jäi järgi ja temperatuur tõusis seetõttu. Mere soojendava mõjuga pole siin niipalju pistmist, sest ka Soome lõunaosas tõusis temperatuur saju lõppedes, kuid tuul oli seal põhjast. Asi on ikka sademete jahutavas toimes, vt http://www.theweatherprediction.com/habyhints/220/
Õhutemperatuur langeb siis, kui kohale jõuab külmem õhumass - ja oh imet! - põhjatuule saatel temperatuur langeb. Advektsiooni ja tuule võiks lahus hoida, sest tuul ise kui õhu liikumine aluspinna lähedal ei too kohale õhumasse, seda määrab ikka tsirkulatsioon, üldjuhul täpsemalt juhtvool 3-5 km kõrgusel, kuid on võimalikud variatsioonid, nt õhumass vahetub 2-3 km kõrgusel, aga mitte aluspinna lähedal.

Anonüümne ütles ...

kui soomes ka temp.tõuseb, siis ei näe talve niipea.

Anonüümne ütles ...

Kas see 18..20. jaanuari sulavõimalus on seotud uue tsüklonite seeriaga?

Jüri ütles ...

Soome lahel on miinuskraadid, vt http://testbed.fmi.fi/ (niipalju siis vee soojendavast mõjust).

Jah, tõepoolest tähendab nt Soomes tugev ilma jahenemine ilma jahenemist tavaliselt ka Eestis ja võiks arvata, et kehtib vastupidinegi seos, et kui seal läheb soojaks, siis juhtub see Eestiski. Ometigi see alati nii pole. See, et nt Lapimaal läheb sulale, aga Eestis püsib ikka külm talveilm, juhtub siis, kui Läänemere regiooni katab külma õhumassiga antitsüklon (või ulatub siia hari), kuid põhjatsüklonid toovad ookeanilt sooja õhumassi siis Skandinaavia ja Soome põhjaossa, nii et seal läheb sulale, vt nt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2010011718_3.gif

Tõepoolest, tsüklonite seeria paistab tekkivat Atlandi ookeanil, kuid selle mõju Eestile (sh 18.-20. jaanuaril) sõltub antitsükloni käitumisest, sest kui see laguneb või liigub eemale, jõuab soe õhumass siiagi, kui mitte, siis püsib veel külm ilm.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti soe ilm taastub, sest siis ei teki jääd ning meri hakkab kevadel kohe soojenema - st jääsulamise etapp jääb vahele. Seega on lootust rannikulgi varasemale suvele.

Nagu öeldakse - pole halba ilma heata.

Jüri ütles ...

Jah, see varasema suve saabumine kehtib ilmselt rannikuvööndis, sisemaal ei pruugi mere mõju üldse tunda. Ilmekas näide oli mullune mai, kui praktiliselt kuu aega püsis merel ja mõnel pool rannikualal udu ja ilm varakevadine, sellal kui sisemaal oli ilm juba suvine, kusjuures erilist jääd merel talve jooksul polnud.

Anonüümne ütles ...

homme siis 1. lumekart sel aastal :D

hirlami järgi peaks sula piir küündima 11.01 isegi tln-jõgeva jooneni.

Anonüümne ütles ...

Tallinnas ja selle ümbruses peaks praegu üsna tihe sadu olema.

Jüri ütles ...

Jah, sajab lund, on ajuti üsna tihe, aga mitte just tugev, ehk 0,5 cm paksune lumekiht tunniga sadanud (pilt lisatud).

uhh ütles ...

Päris haruldane lugu,et EMHI oma kuuprognoosi niimoodi muudab.

uhh ütles ...

Jüri,

Ega sul juhuslikult A.Kallise 11.jaanuari Maalehe artiklit ei ole?"Maakera vahetas nüüd poolused!" on pealkiri.

Ei sooviks eriti 2 Euri maksta ,et seda netist osta.

Anonüümne ütles ...

nägin täna unenägu, et 01.02-ks ennustab wetterzentrale eesti kohale 850 hpa isotermiks -8 kraadi.

Jüri ütles ...

See Maaleht olemas, võib teha foto ja selle kuhugi, nt uploadi üles panna. Kui sobib, siis õhtul.

Jah, sest muutused atmosfääris on päris põhjalikud. Eks tsirkulatsioon olegi looduse muutlik komponent - püsib vahel nädalaid sarnane, aga siis järsku muutub ja sellega ühes ka ilm. Nii suurte muutuste tõttu ei saanud jääda kuuprognoos samaks.

uhh ütles ...

Tänan,pilt artiklist oleks väga hea.

Märkasin täna koeraga jalutades,et kõik oli ümberringi täiesti sula.(maapind,poriloigud jne.)Ometi on hommikust saati -1.5 kraadi olnud.
Kas see tuleneb sellest,et maapinna ja ümbritseva keskkonna soojusbilanss on suur?

Anonüümne ütles ...

järg.nädalavahetus tuleb isegi -15..-20 kraadiga. sula jääb õnneks ehk ära :).

Anonüümne ütles ...

Paljud lootsid, et külma saabudes tuleb ikka korralik lumi, aga nagu näha, siis tuleb külm ikkagi peaaegu et palja maa peale, vähemalt siin Lõuna-Eestis. Kõik, mis hetkel sajab, sulab samal ajal, kuna pinnas on niivõrd soe. Kui nüüd peakski paar cm maha jääma pikemaks ajaks, siis kas nii vähest lund saab lugeda üldse püsivaks lumikatteks?

Jüri ütles ...

See pilt on siin: http://www.upload.ee/image/3819650/IMG_7961.JPG

Maa on veel soe, kiirates soojuskiirgust, seepärast sadav lumi sulabki; see eriti ei loe, et õhutemperatuur on vee külmumispunktist madalam, sest nii õhk kui lumi on äärmiselt halvad soojusjuhid. Nii juhtubki, et lumekiht sulab altpoolt.

Ega jah selle osatsükloniga seotud lumesadu tundus nii ja naa, et võib päris palju sadada, aga mitte igal pool. Eks siis ole nüüd ööpäeva jooksul näha, kas ja kui palju veel lund juurde tuleb.
Lumikatte püsivaks lugemisel loeb see, kui kaua see maas püsib, paksus ei ole tähtis, lihtsalt et maapind oleks kaetud lumega.

Juhuslikult pisteti näppu selline arvamus/lühiintervjuu: http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/arvamus/professor-tavatult-sooja-talve-alguse-toovad-tsuklonid-atlandilt/
Seal kirjutatut on kurb lugeda, sest atmosfääris toimuvaga ei olda üldse kursis, on absurdseid väiteid (viimane lõik - mõnel aastal, nt 2004. või 2005. a saab talv hoo sisse alles veebruari lõpus ja nii tulevad päikeselised ja südatalvised märtsikuud, viimati möödunud aastal) ja jämedaid sisulisi vigu, sest teises lõigus oleks tegelikult õige: polaarfront eraldab polaarset ehk parasvöötmelist õhumassi (sünonüümid!) troopilisest ja arktiline front arktilist õhumassi polaarsest. Polaarõhu all on seal võib-olla mõeldud tegelikult arktilist õhumassi, sel juhul lohakusviga, aga sisu muutub sellest vägagi - rääkima peab ikka õhumassidest ja selliselgi juhul on tal seal jutt arktilisest, mitte polaarfrondist ehk ikkagi sisuline viga. Norida annab seal veel mitme asja üle.
Eks mõtleb, kas teha sellest mingi täpsustav ja parandav artikkel või mitte, see oleneb ka ühest "Osooni" saatest, mis varsti peaks eetris olema. Oluline on sisuline pool, mitte see, kes ütleb!

Anonüümne ütles ...

sakus läks sulale, +0,4 ja räästad tilguvad.

Anonüümne ütles ...

Loodetavasti veebruar tuleb oma nime vääriline - st ikka tuisune!

Jüri ütles ...

Laagris veel püsib -0,5 kraadi juures. Samas Hiiumaal läks ilm niipalju selgeks, et seal miinuskraadid.

Anonüümne ütles ...

veab teil :)

kuigi ilmajaam ennustas juba paar päeva tagasi, et pidi ju üldsegi suur külm tulema..kuhu see siis toppama jäi?

Jüri ütles ...

Külm on põhja pool küll, vt http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla?doAsUserLanguageId=fi_FI
Eesti ilma mõjutab hetkel veel arktiline front (?), vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014011112_0.gif, millel tekivad tsüklonid, osatsüklonid, sajualad jms, nii et veel väga külm ei ole.
Ikkagi, arktilises õhumassis tekkinud antitsüklon liigub lõuna poole (või siis tsükloni tagalas pääseb see õhumass lõuna poole) nii et sellest väga külmast õhumassist ei pääse. Kui külmaks läheb, sõltub otseselt pilvisusest.

Anonüümne ütles ...

nii merel on hakanud tekkima midagi. Kas see mereefekt ja kuhu ta liigub ?

Anonüümne ütles ...

loodeeestis on homseks 10 cm lund kui mitte rohkemgi.

Jüri ütles ...

Jah, mereefekti moodi paistab, samas on sajualasid ka Soome kohal. Eks paistab, kas see püsib või hääbub.
Laagris lund küll sajab, aga mitte väga palju, juurde on ehk 2 cm tulnud.

Anonüümne ütles ...

Umbes kui palju võib Põhja-Eestis olla lund järgmise nädala lõpuks?Ma vaatan et nüüd iga päev sajab mitmel pool kerget lund.

Jüri ütles ...

See on peamiselt ikka mere mõju tõttu nii pandud. Kuna õhuvool on üsna soodne, siis on ka lumesadu vähemalt rannikualal (ilmselt põhjarannikul) vägagi tõenäoline.
Kui selline olukord püsib, siis võib midagi sarnast kujuneda, nagu oli 10. detsembri paiku Lahemaal, kus lumikatte paksus ulatus mõnes kohas vähemalt 20 cm-ni.

Anonüümne ütles ...

kerge lumi ei anna lumikattele oluliselt midagi juurde.

ma arvan et pigem mõeldi selleall et mitmelpool pudeneb kerget lund.

Anonüümne ütles ...

Ka GFS enam pikka talve ei ennusta. 19.01 saabub 0 isoterm eestini ning ka '2m Temperatur' näitab selgelt üle 0-i.

Seega jah, talv saab varsti läbi. Kel võimalik, siis minge nautige viimseid talvepäevi õues.

Jüri ütles ...

Soojemaks paistab siis küll minevat, kuid talviste ilmade püsimine või kadumine sõltub sel juhul tsüklonite aktiivsusest ja trajektoorist. Kui peaks sulale minema, siis see ei pruugi tähendada veel talve kui aastaaja lõppu, sest pole ju teada, mis kuu lõpus või veebruaris toimub.

Anonüümne ütles ...

Kas Jõgevamaale on öösel lumele lisa juurde oodata?

Jüri ütles ...

Arvatavasti midagi tuleb, ehk 1-3 cm, mida on vähem kui põhjarannikul.

Anonüümne ütles ...

kas järg.nädalavahetusel on lootust, et vähemalt mandril sula ei tule?

Anonüümne ütles ...

Hüpoteetiline 23. jaanuari torm:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2642.png

Aega vaadata 06:40-ni, siis uueneb.

Jüri ütles ...

Kui nüüd see antitsüklon ikka liigub eemale või laguneb, siis on sula võimalus millalgi pärast 20. jaanuarit ikkagi üsna suur, sest tsüklonid on endiselt aktiivsed, neid tekib juurde ja need jõuavad ka mandrile niipea, kui võimalus tekib.
Muidugi ei saa jätta ütlemata, et jutt on enam kui nädalapikkusest ajast, mille kohta on prognoosid muutunud ja ilmselt muutuvad veel. Siiski soojenemine 20. jaanuari paiku paistab vägagi tõenäoline.

Anonüümne ütles ...

noh, vanakülas ongi juba 27 cm lund!
kuigi harkus vaevalt et ainult 6 cm on - ka siin sakus on 10 cm kui mitte enamgi!

Anonüümne ütles ...

Siin Tallinna ümbruses on päev otsa sadanud

Jüri ütles ...

Jah, see võib-olla uute seadmete tõttu, mis ei pruugi veel hästi toimida.
Samas oli selgelt märgatav lumikatte paksuse gradient Laagrist mere äärde minnes (enam kui 10 cm-lt umbes 5 cm-le).

Nüüd täpsem vastus sellele, kes püsiva lumikatte kohta küsis. Kui lund on alla 0,5 cm kolme lati keskmisena, märgitakse lume paksuseks 0; 0,5 ja üle ümardatakse 1 cm ja läheb arvesse.
Lumega on päevad, kui lund on maas vaatluskoha ümbruses vähemalt 6 palli ehk 60%.
Lumikatte kestuseks loetakse kõigi antud kuus esinenud lumikattega päevade arvu, sõltumata sellest, kas lumikate oli pidev või vaheldus lumeta perioodidega. Püsiva lumikatte all aga mõistetakse lumikatet, mis on maas olnud vähemalt 30 päeva. Sealjuures võib selle perioodi jooksul olla kuni 3 lumeta päeva, mis ei katkesta püsivat lumikatet ja loetakse selle sisse.

Anonüümne ütles ...

tundub, et tuleb selle aasta esimene karge öö (alla -10 kraadi). sadu lõppenud ning selgimisi olnud.

Anonüümne ütles ...

ja nii oligi.

Jüri ütles ...

Jah, Väike-Maarjas oli kõige külmem, -17°C. Nüüdseks on selge, et väga külm ilm jätkub ka pärast 20. jaanuarit.

Anonüümne ütles ...

accuweatheri järgi on veebruari lõpuni tln-s klimaatiline talv iga päev. mõnel päeval on veebruaris +1, kuid seeeest on öösiti miinused.

aga arvan, et ennustused muutuvad ning ka +3 võib tulla.

aga loodame, et praegune talv jahutab merd niivõrd, et see nõrgendaks sulasid.

Anonüümne ütles ...

Tundub, et Põhja-Eesti saab kuni 16.01-ni mereefekti lund, kuna tuul püsib kirdesuunast.

Jüri ütles ...

Uue tsükloni jõudmisel Venemaale võib mereefekt säilida või tugevneda.

AccuWeather pole täpne ja pikemaajalisi kui kahenädalasi prognoose sellise detailsusega ei saa tõsiselt võtta. Siin on nt Tallinna kohta ansambelprognoos - ilmekalt ju näha, kui suureks läheb juba mõne päevaga hajuvus, sest määramatust on ju rohkem: http://www.upload.ee/image/3826409/epsgram_Tallinn14.1.2014.png