6. veebruar
Öö oli selge või ülemise kihi pilvedega ja külm: õhutemperatuur langes kuni -15°C-ni (Võrus -14,5°C, Tiirikojal -15,2°C), vt täpsemalt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Päeval tõusis peamiselt Lõuna-Eestis 0°C lähedale ja üle sellegi. Selline suur ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise ulatus on põhjustatud piisavalt selge ilma ja kuiva-sooja õhumassi koosmõjust.
Lõuna-Eesti, kus 5. veebruaril oli kuivema ja sooja õhumassi mõju tugevam, oli pärastlõunal Põhja-Eestist märksa soojem, kuid 6. veebruariks ühtlustus õhumass üle Eesti, mistõttu ka maksimaalne õhutemperatuur oli suuremal alal kõrgem, ainult Peipsi järve mõjupiirkonnas, kus tuul oli jääväljalt, jäi tunduvalt külmemaks.
Viimasel paaril päeval on taevas olnud valkjas. Selle põhjuseks on tugevam Mie hajumine, sest soe õhumass on niiskem. Taevasina on põhjustatud Rayleigh hajumisest, mis tekib nähtava valguse lainepikkusega võrreldavate osakeste puhul ja selle tugevus sõltub valguse lainepikkusest – lühemad lainepikkused ehk sinine valgus hajub rohkem ja sellest ka taevasina. Tolm ja niiskus moodustavad suuremaid osakesi, mistõttu tekib lainepikkuse suhtes vähetundlik Mie hajumine. Lihtsalt ja populaarteaduslikult on seda seletatud siin: http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/atmos/blusky.html.
6. veebruaril jõudis Biskaia lahele sooja õhumassi kandev tsüklon. See peaks 8. veebruaril osatsükloni või lohuna Eesti ületama ja kaasa tooma sula, vihma ja lörtsi. Sarnane ilm jätkub praeguse seisuga pikemalt, st vähemalt kuu keskpaigani. Seega jääb ilmselt 6. (ehk kohati ka 7.) veebruar mõneks ajaks viimaseks tõeliselt talviseks päevaks.
5. veebruar
Märkus 0°C-st madalama perioodi ja sula kohta. 12. jaanuaril algas see periood järgmistes vaatlusjaamades: (arvestatud ainult sünoptilisi) Harku, Kunda, Jõhvi, Narva, Väike-Maarja, Tiirikoja, Jõgeva, Tartu-Tõravere, Türi, Kuusiku, Ristna ja Tooma. Ülejäänutes algas 13. jaanuaril.
Vastav periood lõppes 3. veebruaril Vilsandil, Sõrves ja Ristnas ja 5. veebruaril Võrus, mujal kestab veel edasi. Kuna tegu on õhutemperatuuri järgi arvestatud perioodiga standardkõrgusel (2 m), siis piisab vaid selle vaatamisest: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072.
Sulaga on juba keerukam, sest sel juhul võib arvestada nii õhumassidega (sulale läks sel juhul kõikjal juba 1. veebruaril), õhutemperatuuri kui lume sulamisega. Ilmselt võib selle üle lihtsalt vaielda ja eks igaüks otsustab ise, mis kriteeriume aluseks võtab. Mõnedele inimestele piisab kindlasti juba sellest, kui lumi hakkab katustel sulama või lumi hakkab kokku, aga teised arvestavad ehk mitut asjaolu.
Ka õhutemperatuuri usaldusväärsuse üle võib eriti vaielda alates veebruari teisest poolest, kui lumi on maas. See vajaks ilmselt täpsemaid uuringuid, kas kiirgusülekande protsessid võivad isegi varjestatud meteoonnides põhjustada tegelikust kõrgemat näitu või mitte.
Hommikuks selgines kõikjal taevas ja mõnel pool jõudis õhutemperatuur langeda -10°C-st madalamale (Võrus -12,3°C, Pärnus -12,7°C). Eelmiste päevadega võrreldes tuleb päev külm, enamasti peaks õhutemperatuur jääma vahemikku -4...-7°C, kuid Lõuna-Eestis on soojem. Madalaid pilvi küll pole, kuid palju on kiud-, kiudkiht ja joonpilvi, näha võib halosid. Kuna õhumass on väga soe (1,5 km kõrgusel kuni +5°C), siis on taevas valkjas nagu soojalainete ajal ikka, mitte aga sügavsinine.
Eelolev öö on kaugel Lõuna-Venemaal paikneva antitsükloni loodeservas ilmselt samuti üsna selge, mistõttu peaks möödunust tulema külmem ehk -10...-15°C on realistlik. Soojemaks hakkab alles homme või ülehomme minema. Praeguse seisuga siiski väga suurt sula ei paista, vaid õhutemperatuur jääb 0°C lähedale.
4. veebruar
Jäite nagin: http://www.youtube.com/watch?v=jyoCW_Z_jsg&feature=youtu.be
Öö oli pilves ja udune, õhutemperatuur püsis pisut alla 0°C, paljudes kohtades tekkis puudele härmatis. Praegu üleliikuva sooja frondi järel läheb ilm külmemaks ja õhtuks ka selgeks (esimesed selged laigud Saaremaal). Eeloleval ööl, kui läheb selges, peaks arvestama vähemalt -10...-15°C.
Praeguseks on sulata aeg või kui olla täpsem, siis alla 0°C õhutemperatuuriga periood, püsinud 12. jaanuarist saadik (v. a. mõnel pool rannikualadel, kus tõusis üle 0°C), kuid see lõppeb ilmselt 7. või 8. veebruaril ehk päris kuu aega ilmselt täis ei tule.
3. veebruar
Öösel sademed eemaldusid, aga hommikul ja päeval liikus lumesajuala üle Eesti. Selle järel läks uduseks (advektsiooniudu). Samal ajal muutus ilm tasapisi soojemaks, kuid õhtuks tõusis üle 0°C vaid mõnel pool rannikualal. Arvatavasti öösel temperatuur eriti ei muutu ja udu tiheneb. Külmemaks läheb taas nädala keskpaigaks. Kuna tegu on kuiva kontinentaalse õhumassi sissetungiga, siis peaks udu selleks ajaks kaduma.
Vaata ka YLE ilmateadet: http://www.youtube.com/watch?v=qrq_HwmrUZk.
Päeva teises pooles sadas allajahtunud ehk jäätuvat ja jäävihma pea terves Eestis. Seetõttu tekkis paks jäide ja kiilasjää. Rohkem koos uuendatud infoga: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm. Jäävihmaga kaasneb iseloomulik sahin ja krõbin, millest video: http://www.youtube.com/watch?v=W2T8apX55PA&feature=youtu.be (filmitud kl 18.20 Laagris).
Ilm läks saju ajal veidi külmemaks. Ilmselt oli selle põhjuseks veetilkade auramine – see on endotermiline, st soojust neelav protsess.
Mõned fotod:
Kuna piirkihi kohal püsib väga soe õhumass, siis võib veel jäätuvat või jäävihma tulla, kui aga sademeid tuleb. Ööpäeva jooksul on tõenäoline, et enne antitsükloni mõju tugevnemist on tuul edelast või läänest. Siis peaks mere kohalt ka aluspinna lähedale soojem õhk jõudma, aga vähetõenäoline, et kõikjal läheb sulaks, vaid see puudutab eelkõige Lääne-Eestit. Seejärel, kui tuul on uuesti kagust, tuleb kontinentaalne õhumass aluspinna lähedale tagasi ja ilm külmeneb, kuid piirkihi kohal tuleb lõunast uuesti soojem õhumass.
Kell 14
Praegused sademed Eesti kohal on jäävihmana! Hoiatused: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240
Kuula ilmateadet: http://heli.er.ee/uudised/5225487.mp3
SIGMET(WSEO31)
Öösel taevas selgines ja nii oli hommikul mitmel pool päikeseline. Õhutemperatuur langes -5...-8°C-ni. Seejärel pilvisus tihenes ja kohati ka sadas veidi. Praegu siiski väga ulatuslikku sajuala ei paista, kuid lõunavoolus tuleb ilmselt lisa. Ilmselt on need kas jäälörtsi, jäävihma või jäätuva vihmana (registreeriti juba Liivi lahe saartel, Saaremaal, Lõuna-Eestis), vt sooja õhukihi paiknemist: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2014-02-02_11.pdf. Sademeid peaks jätkuma ka 3. veebruaril.
1. veebruar
Kell 21.40
Laagris sajab jäätunud vihma (jääkuulikesed) ja jäälörtsi. Kella 19 paiku oli tugev jäävihm Jõhvis.
Kell 20
Satelliidipildil on näha huvitava kujuga (nuiataolist) pilvemassi. See tekib jugavoolu ette, kus on tugev sooja õhumassi pealetung, st õhk tõuseb suurel alal ja moodustab sellise pilvemassiivi. Ühtlasi tähistab see läänetsüklonite idapiiri:
Kell 18
Kagu-Eestis ja Tartumaal sajab juba jäävihma, sama teatati kl 16 paiku Saaremaalt ja kl 19 paiku Raplamaalt. See peaks jõudma öö jooksul veelgi põhja poole. Mujal tuleb veel lund ja jäälörtsi.
Kell 16
Soe front liigub tasapisi põhja suunas. Sellega seotud tugevam lumesajuala on Eesti lõunaosa ja liigub kirdesse. Frondi üleminekul saabub jäävihmaks juba piisavalt soe õhumass, seega siis öösel ja homme peaks sellise võimalusega arvestama.
Kell 13
Hommikuks jõudis lumesadu ka Ida-Eestisse, ehkki midagi erilist seal polnud. Tugevam sadu jäi Lääne-Eestisse. Jäävihma pole veel kuskil registreeritud. Päeva jooksul sajab ilmselt rohkem Lõuna-Eestis, mujal on lihtsalt pilves. Läheb tasapisi soojemaks.
Järgmisel päeval läheb ilmselt tuntavamalt soojemaks, millega peaks kaasnema ka nii lumesadu kui jäävihm. Sula võimalus paistab siiski vaid saartel, kui seal peaks tuul merelt hakkama puhuma. Sisemaale see ilmselt ei jõua. Seejärel on arvutatud uuesti antitsükloni mõju tugevnemist ja ilma külmenemist ja siis blokeeringueelse ilmastiku taastumist.
Ilmateade: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2014-02-01_10_puhas.mp3
Kell 2
Öö oli selge või ülemise kihi pilvedega ja külm: õhutemperatuur langes kuni -15°C-ni (Võrus -14,5°C, Tiirikojal -15,2°C), vt täpsemalt http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072. Päeval tõusis peamiselt Lõuna-Eestis 0°C lähedale ja üle sellegi. Selline suur ööpäevase õhutemperatuuri kõikumise ulatus on põhjustatud piisavalt selge ilma ja kuiva-sooja õhumassi koosmõjust.
Lõuna-Eesti, kus 5. veebruaril oli kuivema ja sooja õhumassi mõju tugevam, oli pärastlõunal Põhja-Eestist märksa soojem, kuid 6. veebruariks ühtlustus õhumass üle Eesti, mistõttu ka maksimaalne õhutemperatuur oli suuremal alal kõrgem, ainult Peipsi järve mõjupiirkonnas, kus tuul oli jääväljalt, jäi tunduvalt külmemaks.
Viimasel paaril päeval on taevas olnud valkjas. Selle põhjuseks on tugevam Mie hajumine, sest soe õhumass on niiskem. Taevasina on põhjustatud Rayleigh hajumisest, mis tekib nähtava valguse lainepikkusega võrreldavate osakeste puhul ja selle tugevus sõltub valguse lainepikkusest – lühemad lainepikkused ehk sinine valgus hajub rohkem ja sellest ka taevasina. Tolm ja niiskus moodustavad suuremaid osakesi, mistõttu tekib lainepikkuse suhtes vähetundlik Mie hajumine. Lihtsalt ja populaarteaduslikult on seda seletatud siin: http://hyperphysics.phy-astr.gsu.edu/hbase/atmos/blusky.html.
Õhutemperatuur kl 16 paiku, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.
Õhumassid 6. veebruaril. Kõige soojem on see Peipsi ümbruses ja idapiiri taga, kus samas õhutemperatuur on jää tõttu ikkagi madalam. Allikas: wetter3.de
6. veebruaril jõudis Biskaia lahele sooja õhumassi kandev tsüklon. See peaks 8. veebruaril osatsükloni või lohuna Eesti ületama ja kaasa tooma sula, vihma ja lörtsi. Sarnane ilm jätkub praeguse seisuga pikemalt, st vähemalt kuu keskpaigani. Seega jääb ilmselt 6. (ehk kohati ka 7.) veebruar mõneks ajaks viimaseks tõeliselt talviseks päevaks.
Biskaia lahele jõudev tsüklon toob lohuna või osatsüklonina 8. veebruaril Eestisse sula jms, allikas.
Sooja õhumassi tõttu on Mie hajumine tugevam (6.2. Männikul).
Härmatis lumepinnal (6. veebruaril Männikul)
Ilus talvepäe Männikul (võrdle allpool uduste piltidega).
5. veebruar
Märkus 0°C-st madalama perioodi ja sula kohta. 12. jaanuaril algas see periood järgmistes vaatlusjaamades: (arvestatud ainult sünoptilisi) Harku, Kunda, Jõhvi, Narva, Väike-Maarja, Tiirikoja, Jõgeva, Tartu-Tõravere, Türi, Kuusiku, Ristna ja Tooma. Ülejäänutes algas 13. jaanuaril.
Vastav periood lõppes 3. veebruaril Vilsandil, Sõrves ja Ristnas ja 5. veebruaril Võrus, mujal kestab veel edasi. Kuna tegu on õhutemperatuuri järgi arvestatud perioodiga standardkõrgusel (2 m), siis piisab vaid selle vaatamisest: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072.
Sulaga on juba keerukam, sest sel juhul võib arvestada nii õhumassidega (sulale läks sel juhul kõikjal juba 1. veebruaril), õhutemperatuuri kui lume sulamisega. Ilmselt võib selle üle lihtsalt vaielda ja eks igaüks otsustab ise, mis kriteeriume aluseks võtab. Mõnedele inimestele piisab kindlasti juba sellest, kui lumi hakkab katustel sulama või lumi hakkab kokku, aga teised arvestavad ehk mitut asjaolu.
Ka õhutemperatuuri usaldusväärsuse üle võib eriti vaielda alates veebruari teisest poolest, kui lumi on maas. See vajaks ilmselt täpsemaid uuringuid, kas kiirgusülekande protsessid võivad isegi varjestatud meteoonnides põhjustada tegelikust kõrgemat näitu või mitte.
Hommikuks selgines kõikjal taevas ja mõnel pool jõudis õhutemperatuur langeda -10°C-st madalamale (Võrus -12,3°C, Pärnus -12,7°C). Eelmiste päevadega võrreldes tuleb päev külm, enamasti peaks õhutemperatuur jääma vahemikku -4...-7°C, kuid Lõuna-Eestis on soojem. Madalaid pilvi küll pole, kuid palju on kiud-, kiudkiht ja joonpilvi, näha võib halosid. Kuna õhumass on väga soe (1,5 km kõrgusel kuni +5°C), siis on taevas valkjas nagu soojalainete ajal ikka, mitte aga sügavsinine.
Eelolev öö on kaugel Lõuna-Venemaal paikneva antitsükloni loodeservas ilmselt samuti üsna selge, mistõttu peaks möödunust tulema külmem ehk -10...-15°C on realistlik. Soojemaks hakkab alles homme või ülehomme minema. Praeguse seisuga siiski väga suurt sula ei paista, vaid õhutemperatuur jääb 0°C lähedale.
Õhutemperatuur Mustamäel, http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm
Diagramm Harku kohta. Näha on jätkuvalt tugevat inversiooni (maapinna lähedal kuni -5°C, aga 1,5 km kõrgusel kuni +5°C, Tõraveres on vastavalt veelgi madalam ja kõrgem õhutemperatuur), http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=1.
5. veebruar on mõnel pool üsna hea halode päev. Seda võis näha ennelõunasel ajal Laagris.
Veel üks halomaastik Laagris
4. veebruar
Jäite nagin: http://www.youtube.com/watch?v=jyoCW_Z_jsg&feature=youtu.be
Öö oli pilves ja udune, õhutemperatuur püsis pisut alla 0°C, paljudes kohtades tekkis puudele härmatis. Praegu üleliikuva sooja frondi järel läheb ilm külmemaks ja õhtuks ka selgeks (esimesed selged laigud Saaremaal). Eeloleval ööl, kui läheb selges, peaks arvestama vähemalt -10...-15°C.
Praeguseks on sulata aeg või kui olla täpsem, siis alla 0°C õhutemperatuuriga periood, püsinud 12. jaanuarist saadik (v. a. mõnel pool rannikualadel, kus tõusis üle 0°C), kuid see lõppeb ilmselt 7. või 8. veebruaril ehk päris kuu aega ilmselt täis ei tule.
Mustamäe õhutemperatuuri graafik, samasugune oli see ka Laagris. Külm jäi õige napilt püsima, keskpäevast hakkas külmemaks minema, http://www.elin.ttu.ee/~meas/tshp.htm.
Kella 22ks langes selge taeva tõttu Sõrves õhutemperatuur juba -6,6°C-ni, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.
Ilmateenistuse lennumeteo kaart 4.2. pärastõuna kohta. Selge ja külma ilma toob siia soe front, http://www.emhi.ee/?ide=33.
Satelliidipildilt on näha külma õhumassi sissetungi ala. Venemaalt üle Soome lahe ulatuvad pilvetriibud on seotud sooja frondiga. Pane tähele ka joonpilvi, http://sat24.com/en/bc.
Jäitega kaetud kask Männikul
Pärastlõunased vaated Männiku künkalt kihtpilvedesse
Öösel sademed eemaldusid, aga hommikul ja päeval liikus lumesajuala üle Eesti. Selle järel läks uduseks (advektsiooniudu). Samal ajal muutus ilm tasapisi soojemaks, kuid õhtuks tõusis üle 0°C vaid mõnel pool rannikualal. Arvatavasti öösel temperatuur eriti ei muutu ja udu tiheneb. Külmemaks läheb taas nädala keskpaigaks. Kuna tegu on kuiva kontinentaalse õhumassi sissetungiga, siis peaks udu selleks ajaks kaduma.
Vaata ka YLE ilmateadet: http://www.youtube.com/watch?v=qrq_HwmrUZk.
Ilmateenistuse lennumeteo kaart 3.2. õhtu kohta. On huvitav, et külmema ilma toob siia soe front, http://www.emhi.ee/?ide=33.
Hästi meeldivalt ühtlane pilvestik (taevane rahu)
Astangu koobastes on vesi jäätunud.
2. veebruarPäeva teises pooles sadas allajahtunud ehk jäätuvat ja jäävihma pea terves Eestis. Seetõttu tekkis paks jäide ja kiilasjää. Rohkem koos uuendatud infoga: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/nimbostratus.htm. Jäävihmaga kaasneb iseloomulik sahin ja krõbin, millest video: http://www.youtube.com/watch?v=W2T8apX55PA&feature=youtu.be (filmitud kl 18.20 Laagris).
Ilm läks saju ajal veidi külmemaks. Ilmselt oli selle põhjuseks veetilkade auramine – see on endotermiline, st soojust neelav protsess.
Mõned fotod:
Hommikul oli ilm päikeseline ja taevas näis suvine nagu väga sooja õhumassi korral ikka.
Juba keskpäevaks tihenes pilvisus (see ja eelmised fotod Laagris).
Esialgu hakkas sadama allajahtunud vihma.
Hiljem muutus see jäävihmaks, st vähemalt mõned veetilgad olid jääümbrisega (see ja eelmine foto Meriväljalt).
Jäävihm Tallinna kesklinnas
Jäide
Jäide/kiilasjää (oleneb, kas lumepinda lugeda maapinnaks või mitte) Laagris
Jäide autol (Mustamäel, Ellu Viburi foto
Kell 14
Praegused sademed Eesti kohal on jäävihmana! Hoiatused: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240
Kuula ilmateadet: http://heli.er.ee/uudised/5225487.mp3
SIGMET(WSEO31)
| WSEO31 EETN 021140 EETT SIGMET 1 VALID 021200/021500 EEMH- EETT TALLINN FIR SEV ICE (FZRA) OBS SW OF N5827 E02229 - N5801 E02352 SFC/FL050 MOV NE NC= http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php (teade tugeva jäätumise ja jäävihma kohta (koordinaadid antud, 0-5000 jala kõrgusel), liigub kirdesse). |
| Eesti 02.02.2014 10:45 | |
| 02.02 keskpäeval hakkab alates saartelt sadama lund, lörtsi. Kohati tuiskab. Rannikul ulatuvad kagu- ja lõunatuule puhangud 15 m/s. Püsib jäiteoht ja jäävihma võimalus. http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240 | |
Öösel taevas selgines ja nii oli hommikul mitmel pool päikeseline. Õhutemperatuur langes -5...-8°C-ni. Seejärel pilvisus tihenes ja kohati ka sadas veidi. Praegu siiski väga ulatuslikku sajuala ei paista, kuid lõunavoolus tuleb ilmselt lisa. Ilmselt on need kas jäälörtsi, jäävihma või jäätuva vihmana (registreeriti juba Liivi lahe saartel, Saaremaal, Lõuna-Eestis), vt sooja õhukihi paiknemist: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2014-02-02_11.pdf. Sademeid peaks jätkuma ka 3. veebruaril.
Satelliidipildil on näha Baltimaades lõunasse kulgevat pilvevööndit. See on seotud Vahemerel paikneva lõunatsükloniga. Tugevas lõunavoolus kanduvad need pilvemassid Eestisse. Pisut lääne pool on palju hõredam pilvevöönd, see on läänetsüklonitega seotud ja ka see liigub ida poole, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.
1. veebruar
Kell 21.40
Laagris sajab jäätunud vihma (jääkuulikesed) ja jäälörtsi. Kella 19 paiku oli tugev jäävihm Jõhvis.
Jääsademeid põhjustav sajuala Tallinna lähedal kl 21.30, http://testbed.fmi.fi/.
Satelliidipildil on näha huvitava kujuga (nuiataolist) pilvemassi. See tekib jugavoolu ette, kus on tugev sooja õhumassi pealetung, st õhk tõuseb suurel alal ja moodustab sellise pilvemassiivi. Ühtlasi tähistab see läänetsüklonite idapiiri:
Praeguseks paistavad suuremad sajud läbi saanud, kuid jäävihma võimalus on endiselt Kesk- ja Ida-Eestis. Öö jooksul taanduvad sademed ka Kirde-Eestist.
Uut sajuala on prognoositud Eestisse 2. veebruari hommikuks. See võib tulla nii lõuna kui edela poolt. Kaasa toob arvatavasti jäävihma, aga ka lund ja jäälörtsi. Eks siis paistab, kuidas sellega kujuneb.
Kell 18
Kagu-Eestis ja Tartumaal sajab juba jäävihma, sama teatati kl 16 paiku Saaremaalt ja kl 19 paiku Raplamaalt. See peaks jõudma öö jooksul veelgi põhja poole. Mujal tuleb veel lund ja jäälörtsi.
| Eesti 01.02.2014 18:15 | |
| Mitmel pool jätkub lumesadu ja tuisk. Sisemaal ulatuvad kagutuule puhangud 15 m/s, rannikualadel kuni 18 m/s. Jäiteoht suureneb kõikides maakondadest, püsib jäävihma võimalus. http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240 | |
Kell 16
Soe front liigub tasapisi põhja suunas. Sellega seotud tugevam lumesajuala on Eesti lõunaosa ja liigub kirdesse. Frondi üleminekul saabub jäävihmaks juba piisavalt soe õhumass, seega siis öösel ja homme peaks sellise võimalusega arvestama.
Kell 13
Hommikuks jõudis lumesadu ka Ida-Eestisse, ehkki midagi erilist seal polnud. Tugevam sadu jäi Lääne-Eestisse. Jäävihma pole veel kuskil registreeritud. Päeva jooksul sajab ilmselt rohkem Lõuna-Eestis, mujal on lihtsalt pilves. Läheb tasapisi soojemaks.
Järgmisel päeval läheb ilmselt tuntavamalt soojemaks, millega peaks kaasnema ka nii lumesadu kui jäävihm. Sula võimalus paistab siiski vaid saartel, kui seal peaks tuul merelt hakkama puhuma. Sisemaale see ilmselt ei jõua. Seejärel on arvutatud uuesti antitsükloni mõju tugevnemist ja ilma külmenemist ja siis blokeeringueelse ilmastiku taastumist.
Ilmateade: http://www.emhi.ee/ilma_andmed/heli/ilm_2014-02-01_10_puhas.mp3
Diagrammilt on näha tugev inversioon. Selles kihis on õhk veeaurust küllastunud (punane ja must joon kattuvad). Seda tajume pilvedena, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=1.
Tugev üldtuisk 1.2. öösel Laagris
Kell 2
Õhtul liikus üle Lääne-Eesti esimene tugevam sajuala koos tugeva tuisuga. Sellele järgnes saju vaheaeg (puudutab rohkem mandriosa), ehkki radarid ikkagi midagi näitasid. Ilmselt mõjutas sademete aluspinnani jõudmist väga kuiv õhumass. Samal ajal ei jõudnud Ida-Eestisse veel midagi.
Pärast südaööd jõudis Liivi lahele ebatavaliselt tugev sajuala. Kui see pole jäävihm ega seotud sulamispiiriga, siis on tegu tõeliselt võimsa lumesajuga, mis peaks jõudma öö jooksul ka Ida-Eestisse.
Läti, hiljem Sürgavere radaril paistis uskumatult tugev sajuala, http://www.meteo.lv/radars/?nid=482.
31. jaanuar
http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,240
Jaanuari viimasel nädalal püsis ebatüüpiline ilm, sest oli väga külm, aga tuuline (Eesti jäi ebatavaliselt tugeva antitsükloni keskmest eemale ja samal ajal oli Atlandi ookeani idaosa kohal ülitsüklon). 31. jaanuariks jõudis antitsüklon Venemaa edelaosa kohale. See andis võimaluse tugevas lõunavoolus lõunatsükloniga seotud soojal ja niiskel õhumassil jõuda kiiresti Läänemere äärde.
| Eesti 31.01.2014 18:05 | |
| 31.01.14. õhtul Lääne-Eestist algav lumesadu ja tuisk levib üle Eesti ida-kirde suunas. Sisemaal tugevneb kagutuul puhanguti kuni 15 m/s, rannikul puhanguti kuni 21 m/s. | |
Jaanuari viimasel nädalal püsis ebatüüpiline ilm, sest oli väga külm, aga tuuline (Eesti jäi ebatavaliselt tugeva antitsükloni keskmest eemale ja samal ajal oli Atlandi ookeani idaosa kohal ülitsüklon). 31. jaanuariks jõudis antitsüklon Venemaa edelaosa kohale. See andis võimaluse tugevas lõunavoolus lõunatsükloniga seotud soojal ja niiskel õhumassil jõuda kiiresti Läänemere äärde.
Muutusi oli juba hommikul mitmel pool Eestis näha, kui võis imetleda lõõmavalt punast päikesetõusu. Selline leegitsev taevas tihenevate kiudkiht- ja kõrgkihtpilvede korral on kindel märk tugevast soojenemisest või vähemalt suurest ilmamuutusest.
Lõõmav päikesetõus 31. jaanuaril Võrumaal Holstas. Ain Vindi foto
See õhumass saabub ilmselt mitmes jaos. Näiteks Helsinkis oli hommikul päikeseline ja pilvi peaaegu polnudki, aga paar tundi hiljem oli tugev üldtuisk kohal, nagu äkklumetorm. Ka Eestis sadas päris paljudes kohtades (päeval) lund, kohati üsna tugevalt. Seda saaks seletada ülemise (sekundaarse) sooja frondiga, mida tavalistele ilmakaartidele ei märgita, sest ei ulatu aluspinnani, ent võib pealtnäha ootamatuid sademeid jms põhjustada. Sellega saabus seekord sooja-niiske õhumassi esimene ja väiksem portsjon.
Tavalisel aluspinna ilmakaardil ei pruugi nii mõnigi front kajastuda. Muuhulgas on selle ilmakaardi järgi on üsna segane, mis tüüpi rõhkkond täpselt lisaks antitsüklonile veel Eesti ilma mõjutab, sest nagu õiget lõunatsüklonit ei ole (suletud isobaari või isohüpsi nõue!), vaid Läänemere poole ulatuks justkui läänetsükloni lohk. Arvestades siiski frontaalsüsteemide paiknemist, pilve- ja õhumasside päritolu ning liikumist jms, mida siit ei näe, on tegu ikkagi lõunatsükloniga, kusjuures selle mõjul langev õhurõhk moodustas nagu läänetsüklonile lohu, allikas.
Mõnel kõrgema õhukihi ilmakaardil, sh lennundusmeteo kaartidel, on tihti ka ülemised frondid märgitud – võrdle ülalolevaga, kus pole neidki sellel kaardil märgitud, sest ka need siin on ülemised frondid ega seetõttu enamasti kajastu aluspinna ilmakaartidel, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=scandinavia#level=SWC.
Satelliidipildil on pilvede järgi front selgelt näha: see on loode-kagusuunaline pilvede tsoon, mis kulgeb Skandinaaviast üle Läänemere ja Eesti-Läti Venemaani, põhjustades mitteprognoositud lumesadu ja tuisku (oli ju ka Ida-Eesti, Soome lõunarannikul jm). Ka Läänemere lõunaosa kohal olev pilvemass on tekkinud/kujutab ülemiste frontide süsteemi, mis üldisel aluspinna ilmakaardil ei kajastu, vt üleeelmisel pildil (satelliidipilt: http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252).
Helsinkis 31.1.2014 – kui päikesetõus oli peaaegu selge (ülal ja keskel kl 8.38), siis ennelõunal saabus äkktuisk (all kl 11.37).
Öö jooksul peaks lumesadu ja tuisk jõudma igale poole Eestisse, aga tugevam on see ilmselt Lääne- ja Põhja-Eestis, kus võib lumetormi tingimusi oodata. Arvatavasti jäävihma öösel veel ei tule, sest piisavalt soe õhumass jõuab Lätini, kus on antud vastav hoiatus, vt http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484. Küllaga on võimalik, et Eesti lõunaosas sajab jäävihma juba päeval.
Järgmine sooja õhumassi portsjon tuleb kas 1. veebruari õhtuks või 2. veebruari öösel. Siis peaks juba Eesti kohale jõudma piisavalt soe õhumass, et võiks laialdasel alal jäävihma tulla, sest aluspinna lähedal püsivad miinuskraadid.
Järgmistel päevadel peaks blokeeringu erosioon jätkuma. Kuna tsüklonite või nende lohkude surve pärast 2. veebruari (ajutiselt) nõrgeneb, siis pääseb antitsüklon rohkem mõjule ja nii võib vähemalt 4.-5. veebruari öö, juhul kui ilm on selge, päris külm tulla (vähemalt -10...-15°C), kuid seejärel, kui antitsüklon ei tugevne või ei teki uut, peaks kehtestuma läänetsüklonite mõjul soe ja niiske ilmastik, mis tähendab ka sulasid.
Tugev inversioon on näha juba 31.1. diagrammil, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422&diagramm=5.
HIRLAMi väljund on seekord päris huvitav, sest lumesadu domineerib selle järgi 2. veebruaril Läänemere ja saarte kohal, kuid jäävihm (arvestades aluspinnalähedast õhutemperatuuri) mandril, http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,1183.
Seminarist (võib täpsustuda, kui ettekandeid kontrollides selgub mingeid ebatäpsusi)
Siia tahaks kirjutada mõned huvitavamad tähelepanekud või mõtted, mis võiksid huvilisi huvitada.
Seminari kodulehekülg ja kava on leitavad: http://www.baltic-earth.eu/hazards/. Sinna tulevad ilmselt ka slaidid ja lõpuks mingi kokkuvõte. Tegu oli sisuliselt interdistsiplinaarse teaduskoosolekuga, kus lisaks atmosfäärile oli tugevalt esindatud ka hüdroloogia pool (nt mereveetasemete teema). Räägiti Läänemere regiooni puudutavatest ekstreemsetest nähtustest. Kuna ettekannetest adekvaatse kokkuvõtte tegemine nõuaks ikkagi ekspertlust vastavatest teemadest, siis saab siin ainult mõned mõtted esitada.
Üks huvitavamaid asju oli kindlasti meteotsunami, millest räägiti seoses 8. augusti hiidpagiga. Meteotsunami on igatipidi tajutav samasugusena nagu tavaline tsunamigi, kuid selle tekkepõhjused on meteoroloogilised, nt seotud mingi järsu õhurõhumuutusega, mis kaasneb ka konvektiivtormidega. 8. augusti hiidpagi põhjustas meteotsunami Soome lõunakalda saarestikes, eriti suur (kuni 1,5 m kõrgune) oli see seal, kus esinesid lainete refraktsioonipunktid, sest nendesse kohtadesse koondub energia.
2010. a oli Soomes väidetavalt kolm hiidpagi: 8. augustil kaks tükki (esimene neist Ida-Euroopas, teine aga Soomes tekkinud, liikudes samal päeval Lapimaa poole), kolmas aga 30.7., mis liikus üle Venemaa ja Karjale Põhjamereni, jättes maha väga selgestijälgitava metsakaoraja, vt suurendades punane joon. Muuhulgas anti Soomes neile tormidele ka nimed, umbes nagu tsüklonitele, aga neid ei õnnestunud tuvastada, lihtsalt seal teati sellest rääkida. Lisaks neile oli hiidpagi veel 5.7.2002 ja 1984. a augustis (täpset kuupäeva ei õnnestunud välja selgitada).
2010. a oli Soomes väidetavalt kolm hiidpagi: 8. augustil kaks tükki (esimene neist Ida-Euroopas, teine aga Soomes tekkinud, liikudes samal päeval Lapimaa poole), kolmas aga 30.7., mis liikus üle Venemaa ja Karjale Põhjamereni, jättes maha väga selgestijälgitava metsakaoraja, vt suurendades punane joon. Muuhulgas anti Soomes neile tormidele ka nimed, umbes nagu tsüklonitele, aga neid ei õnnestunud tuvastada, lihtsalt seal teati sellest rääkida. Lisaks neile oli hiidpagi veel 5.7.2002 ja 1984. a augustis (täpset kuupäeva ei õnnestunud välja selgitada).
Mitmeid huvitavaid aspekte oli seoses äikese klimatoloogiaga, mida on nüüd detektoriandmete põhjal uuritud (kogu Põhjamaade kohta). Esile tõusid äikeselisuse (või täpsemalt välgulisuse) poolest kolm piirkonda: Norra-Rootsi lõunapiiri mandriosa (Taanist otse põhjas), Soome läänepoolne keskosa ja Baltimaad, eriti merega piirnev osa.
Norra-Rootsi välgumaksimumi seostatakse 2003. a erakordse juhtumiga just selles piirkonnas, mis pole andmerea lühiduse tõttu veel välja taandunud. Kui õigesti jäi meelde, siis juhtus see 17.7.2003. a, kui ööpäevaga registreeriti 61000 välku, mis andis suure panuse kogu Põhjamaade välkude hulka (too aasta alates 2002. a kõige välgurikkam, üle 600000 välgu), arve peaks ettekandest kontrollima, kui need tulevad.
Soome välgumaksimumi seostati erinevate teguritega nagu kagust tulevad suuremad äikesed (ei tundunud väga usutav, sest siis peaksid ju jääma mingid välgukoridorid) või briisifrondiga (merelt ja sisemaalt kohtuvate õhuvoolude kokkupuutealas, mis on hulga usutavam). Enda arvates on väga oluline roll kohalikel äikestel, mis tekivad labiilses õhumassis, arenedes Soome kohal, kui õhuvool on lõunast või kagust, aga ka Soomes tekkinud frontaaläikestel.
Baltimaade välgumaksimumi seostati näiteks lõunatsükloniga. Oluline on see, et peamised äikesed liiguvad siin edelast kirdesse. Mitmed väga suured äikesed tekivad nt Poolas või laiemalt Läänemere lõunaosas, liikudes sealt üle Liivi lahe kirdesse (tuletage kasvõi viimast suve meelde). Need kipuvad tõepoolest olema lõunatsüklonitega seotud ja liiguvad siis üldises edelavoolus kirdesse.
Baltimaade välgumaksimumi seostati näiteks lõunatsükloniga. Oluline on see, et peamised äikesed liiguvad siin edelast kirdesse. Mitmed väga suured äikesed tekivad nt Poolas või laiemalt Läänemere lõunaosas, liikudes sealt üle Liivi lahe kirdesse (tuletage kasvõi viimast suve meelde). Need kipuvad tõepoolest olema lõunatsüklonitega seotud ja liiguvad siis üldises edelavoolus kirdesse.
Huvitav oli veel see, et kui näidati talvise poolaasta välkude jaotustihedust, siis esile kerkis just Norra lõunaosa, kus äikesed tekivad külma õhumassi viibides sooja merevee kohal (mereefekti erivorm) ja oma panuse annab ka orograafia, sest mäestike tõttu on õhk sunnitud ju itta liikudes kerkima. Fööniefekti tõttu on jälle Norra idaosas ja Rootsis üldiselt vähe äikest.
Väga põnev oli Arktika merejää seos blokeeringute jm ekstreemsete olukordadega. Ehkki need olid paljuski hüpoteetilised tagasisidemehhanismid, tundusid siiski usutavad. Mõelgem kasvõi praegu lõppeva blokeeringu peale. Üldiselt on nii, et kui Arktikas on soojem, siis kipub nt talvisel ajal Venemaal ja Euroopas olema tunduvalt külmem, sest siin valitseb külm blokeeriv antitsüklon. Selline olukord tekib tõenäolisemalt siis, kui polaarpööris on nõrk, mistõttu meridionaalseks tsirkulatsiooniks on suurem tõenäosus (soodustatud on arktilise õhumassi sissetungid väiksematele laiustele), tekivad väheliikuvad Rossby lained ja kujunebki ekstreemne olukord.
Polaarpööris on tugev siis, kui Arktika ja keskmiste laiuste vahel on suur termiline gradient (isobaarpindade suurema erinevuse tõttu tekib tugevam termiline tuul, mille väljendusvormina saab vaadata nt jugavoolusid või polaarpöörist). Kui Arktika on nt talvel soe, siis on termiline gradient kesklaiustega väiksem, termilise tuule efekt (polaarpööris) nõrgem ja suurem võimalus anomaaliateks.
Esile tuli veel see, et kui meri on lahti, siis on soojusvoog sealt atmosfääri tugevam, mistõttu suureneb troposfääri barokliinsus ja seega tsüklonite teke. Võime ju mõelda viimasegi juhtumi peale, kui Põhja-Jäämerel arenesid tsüklonid, mis tõid Barentsi mere ümbrusesse peaaegu sula, aga siin oli antitsükloni tõttu tunduvalt külmem. Antitsükloni põhjaosas on muidugi soodne võimalus ookeanilt sooja ja niiske õhumassi pääsemiseks Arktikasse, mis omakorda siis takistab nt talvel jäätumist ja võimaldab selliste anomaaliate teket. Siiski öeldi ettekandes, et selline jää vähenemine mõjub niiviisi blokeeringuid esilekutsuvalt praegu, aga mitte nt sajandi pärast, kui Arktika võib hooajaliselt jäävaba olla.
Mõned mõtted ka lõunatsüklonite kohta. Need on aktuaalseks teemaks Eestis-Lätis, vähemalt määral ka Soomes, Venemaal jm. Meil siin on need väga spetsiifiliselt defineeritud, mille hulka kuulub konkreetne tekkimispiirkond, sooja sektori omadused, pilvemassi iseärasused ja kaasnevad ohus. Globaalselt mõistetakse lõunatsüklonite all lihtsalt selliseid tsükloneid, mis tulevad lõunast. Seega võib neid olla ka ookeanide kohal. Kui otsida nt Gismeteost http://www.gismeteo.ru/news/label/1147/, siis selgub, et lõunatsüklonitest räägitakse palju Kaug-Ida kontekstis.
Polaarpööris on tugev siis, kui Arktika ja keskmiste laiuste vahel on suur termiline gradient (isobaarpindade suurema erinevuse tõttu tekib tugevam termiline tuul, mille väljendusvormina saab vaadata nt jugavoolusid või polaarpöörist). Kui Arktika on nt talvel soe, siis on termiline gradient kesklaiustega väiksem, termilise tuule efekt (polaarpööris) nõrgem ja suurem võimalus anomaaliateks.
Esile tuli veel see, et kui meri on lahti, siis on soojusvoog sealt atmosfääri tugevam, mistõttu suureneb troposfääri barokliinsus ja seega tsüklonite teke. Võime ju mõelda viimasegi juhtumi peale, kui Põhja-Jäämerel arenesid tsüklonid, mis tõid Barentsi mere ümbrusesse peaaegu sula, aga siin oli antitsükloni tõttu tunduvalt külmem. Antitsükloni põhjaosas on muidugi soodne võimalus ookeanilt sooja ja niiske õhumassi pääsemiseks Arktikasse, mis omakorda siis takistab nt talvel jäätumist ja võimaldab selliste anomaaliate teket. Siiski öeldi ettekandes, et selline jää vähenemine mõjub niiviisi blokeeringuid esilekutsuvalt praegu, aga mitte nt sajandi pärast, kui Arktika võib hooajaliselt jäävaba olla.
Mõned mõtted ka lõunatsüklonite kohta. Need on aktuaalseks teemaks Eestis-Lätis, vähemalt määral ka Soomes, Venemaal jm. Meil siin on need väga spetsiifiliselt defineeritud, mille hulka kuulub konkreetne tekkimispiirkond, sooja sektori omadused, pilvemassi iseärasused ja kaasnevad ohus. Globaalselt mõistetakse lõunatsüklonite all lihtsalt selliseid tsükloneid, mis tulevad lõunast. Seega võib neid olla ka ookeanide kohal. Kui otsida nt Gismeteost http://www.gismeteo.ru/news/label/1147/, siis selgub, et lõunatsüklonitest räägitakse palju Kaug-Ida kontekstis.
FMI (Soome Meteoroloogiainstituudi) ja ülikoolilinnaku hooned 30. jaanuaril päikesetõusu ajal
Seminar/koosolek toimus Dünaamikumis (FMI uues hoones).
Sademete kui ohtlike nähtuste töötuba tööhoos
Tagasiteel Tallinnasse (kuskil Soome lahel) 31. jaanuaril
102 kommentaari:
palju tlnas lund voib tulla
Ma ei tea kuidas teistes piirkondades, aga Hiiumaal Sarves on ilma täitsa ära pööranud.Lund tuiskab ja sajab meeletult.Tuul ka väga tugev.Lund on viimase 2 tunniga 8cm juurde tulnud :S
kui praegune olukord oleks suvel nt juulis (tugev inversioon, jne), mis ilm siis tuleks?
ja nagu aru saan, sis hirlam ennustab sademeid vist 1,5 km temperatuuri järgi?
ise arvan, et jäävihma korral jõuab 0-isoterm siiski ka maapinnani, kuna tekib nn puudelt lume või vihmavee langetamise efekt, kus need põhjustavad laskuva õhuvoolu..
Millest selline õhu kuivenemine praegu?
Eriti nagu ei usu, et jõuab sulale minna.Mandril jäävad pühapäeval miinused 6 ja 7-e kanti. Saartele on ka hommikupoole jäävihma karta, kiiresti surub aga läänest külmem õhk peale ja lõunaks läeb lumeks üle, enne seda jääb napilt paari külmakraadi peale pidama. Juhul, muidugi, kui ILM ise ka ettearvutuslikku hirlamit järgib...
Sarnane suvine olukord oli meil 8.8.2013 või 29.7.2012, selle järgi saabki vaadata.
Plusskraade niipea veel ei tule ja vihm põhjustab ju veetilkade auramise tõttu ikka õhutemperatuuri langemist, seega jäävihma puhul võiks arvata sama (või jäätumine kui eksotermiline protsess tasakaalustab seda?).
Mudel arvutab jah 1,5 km järgi ehk mis umbes pilvede alumisel pinnal on õhutemperatuur.
Madal suhteline õhuniiskus oli ju päeval ka - see on kontinentaalne polaarne õhumass, soe ja niiske õhumass tuleb selle kohale.
miks praegune tugev tuul õhku niipalju ei sega et sula maapinnani jõuaks?
ja millal viimati tln piires jäävihma sadas?
Pärnumaal ka kuskil 10 cm kildlast ööga tulnud
Lightningradar.net on Soome lahel ühe välgu registreerinud.
Tuul on ju õhu horisontaalne, mitte vertikaalne liikumine, muidugi ei segune sellisel juhul õhk eriti, ainult piirkihis toimub turbulentsi jms tõttu segunemine, aga see, mis kõrgemal, on üsna sõltumatu. Õhumassivahetus toimub frontidega. Kui neid aluspinnal pole, siis jääb ju sama õhumass ikka edasi, aga kõrgemal muutub.
Kas jäävihma ei sajagi kui 850 hpa temperatuur on 0-1 soojakraadi aga kui on üle 1 kraadi siis alles hakkab jäävihma sadama. Elvas peaks juba piirkihi sula olema ju.
Praegu liigub Eesti kohale soe front, millega seoses võib juba öösel jäävihma tulla.
Kui piirkihi kohal on õhutemperatuur nulli ümber, siis on tõenäolisem nt jäälörts, sest pilvedest sadav lumi ei jõua soojas õhukihis täielikult üles sulada.
Kas see tugev lumi jouab tallinna ka
Elvas on juba vähemalt tund aega sadanud jäävihma.
Kuskil eile õhtul sai kommentaaridesse ka vastatud, et kui ilmaprotsessid on kiiremad, siis võib juba 1. veebruari õhtuks jäävihma oodata.
Kas tallinnas lund ei tule enam vaid tuleb ainult jaavihma
Kas sademeid ka pohja poole oodata tallinna nt
Natuke Võrust eemal sajab juba väga kaua jäävihma, lumele on tekkinud koorik ja ülilibe on.Kuulsin metsas raksatust, aga see pole ilmselt sellega seotud....
veab teil siis. siin tallinnas pole ilm suurtki nii tihti huvitav kui kagus. päevotsa aint lund sadanud
(aga küsimus viimatise jäävihma kohta tln-s ikka vastuseta)
Sademeid on frondi piirkonnas rohkem ida pool ja Skandinaavias, seepärast pole Harjumaal vähemalt esialgu kuigi suurt sademetehulka oodata.
Päeval Laagris ei sadanud midagi või tibutas kergelt udulund. Kui öösel jäävihma siia jõuabki, siis ilmselt tuleb seda vähe. Rohkem sademeid võib tulla mõne uue sajualaga (kas see tekib läheduses või kandub kaugemalt kohale, pole teada).
aga millal siis viimati jäävihma tln-s sadas?
@1. veebruar 2014 18:14
kui paks see koorik on? kas saad sellel kõndida ilma läbi vajumata?
Sademete prognoosi lähitundideks võiks siit vaadata: http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft
25.12.2012 oli Tallinnas jäälörtsi, jäävihma ja jäätuvat vihma, vt ka http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1074& (jäide) või http://www.wunderground.com/history/airport/EETN/2012/12/25/DailyHistory.html (vihm, aga miinuskraadid)
Jah saab küll kõndida ilma et läbi vajuks
Sooviks natuke diskuteerida viimase posti üle. Nimelt eelmine aasta saatsin Emhile kirja, kus küsisin, millist piirkonda nad loevad Kagu-Eesti alla, sest tihti mainitakse seda ilmateatetes. Vastus oli, et peale Valga-,Võru-,Põlva- ka Tartumaad. Uurisin veel ise üle ja leidsin Jaak Jaaguse kirjutatud ülevaate Kagu-Eesti kliima kohta, kus on päris selgelt kirjeldatud selle paiknemine(link all). Rääkides haldusjaotusest, siis võib-olla tõesti jääb ehk Tartumaa põhjapoolne osa sellest välja, samas kui aga piltlikult Eesti kaarti vaadata, tunduvad need kolm maakonda jällegi liiga väikese maa-alana riigi suuruse suhtes, et neid ilmakaare täielikku ulatusse lugeda.
http://www.geo.ut.ee/kera/kliima2.html
Jah, selle üle võib vaielda. Kuna käsitlused ja arvamused lahknevad, siis igaks juhuks jäi postituses Tartumaa justkui Kagu-Eestist välja, st on eraldi mainitud.
Loodusgeograafiline käsitlus: http://www.upload.ee/files/3862676/Eesti_maastikud_2_2012__Compatibility_Mode_.pdf.html
Ilmselt kultuurigeograafiline lähenemisviis annab mingi teistsuguse tulemuse.
Kas hommikune sajuala jouab koikjale
Tartumaa asub Idakagu-Eestis :).
arvan, et saku jääb jäävihmast ilma :(.
Laagris sahistab jäätunud vihma ja jäälörtsi, sajuala ka näha: http://testbed.fmi.fi/
Lõuna-Eestis on homme 100% jäävihma võimalus, kuna 1,5 km kõrgusel on 4-5 kraadi sooja.
No päris 100% siiski pole, sest ka sajuala olemasolu on vaja
huvitav, kas saartel on hommikuks sula? ainult -2,5 seal ja muudkui tõuseb.
Jah, võib minna küll sulale, järgmised kuni kaks päeva peaksid olema soojenemise trendiga, alles siis läheb külmemaks. Selles osas on usutav prognoos siit: http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/hour_by_hour.html
pikem prognoos näitab vägagi sarnast ilma eelmise aasta veebruariga - alates reedest 0-i lähedane ilm.
Heh, päris hästi paneb see Accuweather - homme oleks Tallinnas nagu viimane -kraadidega PÄEV veebruaris, järgmine -kraadidega PÄEV alles 14 märtsil :D
Eks seepärast ei saagi seda usaldusväärseks pidada.
Kui tugevaks osutub täna lumesadu ja tuisk? Mis kohad on rohkem ohus?
Tln-s selge ja päike - tuisust ega jäävihmast jälgegi. Aint suviselt vines taevas reedab sooja õhumassi kõrgustes.
Oh seda Gismeteo`d. Paar päeva tagasi vaatasin Sotši prognoosi ja veebr. keskele (12...15. veebr.)oli linnale +18...+19 kraadi pakutud. Täna teen sama tabeli lahti ...Ohoo +10...+8 neiks päeviks. Mis mõte on üldse teha prognoose siis ? (-p.s. -ma tean, et mägedes on külm ja lumi.)
Seal on ilmselt mingid omad mudeliarendused jms, ega seda ei maksa vaadata.
Aga praeguseks on meil ilm pilve läinud ja mõnel pool juba ka sajab. Võimalik, et lumesaju asemel tuleb vaid jäälörtsi ja vihma.
Sajabki jääkoorikuga vihma Kuressaares. Külma on ühtlaselt 2,3 kraadi
Lõuna-Eesti saab praegu paistab et päris palju jäävihma.
Julm sajuala katab Viljandi ja Tartumaa teed jääga !!!!!! Ärge kihutage !!
See on jah korralik. Tallinnas on vihm veel nõrk, aga küll tugevneb peatselt siingi.
Kiilis sadas samuti jäävihma, kuid sadu oli nõrk.
Mingil määral sain filmida. Video filmimise aeg kell 15:45.
Siin Lõuna-Eestis on küll puhas vihm(mitte jää), aknad on täiesti märjad.
Kas jäävihma puhul sademeid ei näitagi( emhi tunniandmed) ?
Ma väga vabandan, kella 17:00 andmed siiski näitavad sademeid :)
Kas vihm mis teeb riided märjaks on jäätuv vihm või jää vihm ?
jäätuv
Päeva jooksul sadas nii jäätuvat kui jäävihma. Kui saju ajal on kasvõi mõned piisad jääkoorikuga, siis on tegu jäävihmaga, aga kui selliseid üldse pole, allajahtunud vihmaga. Seega saab märjaks tavaliselt ka jäävihmaga ja selle järgi eristust teha ei saa.
Jäävihm oli täna tõesti karm. Viibisin parajalt Simunas, kui järsku ilmus nähtavale sünge pilv. Arvasin kohe, et see tood sademeid ja see osutuski tõeks. Pisut aega hiljem hakkas alajahtunud vihma sadama ja pärast siis klassikalist jäävihma! 1.-2. veebruaril oli taevas ka meil mitmesuguseid pilvi, mida tasus jäädvustada. Hea kokkuvõte Jüri, pildid aitavad hästi kaasa!
kas allajahtunud vihma temperatuur oli miinuskraadides ja kas see võib nahale külmakahjustusi teha?
kas 04.02 tuleb siis uuesti jäävihma?
Jah, mõni kümnendikkraadi on alla nulli, paralleelmõistena kasutatakse ka jäätuvat vihma.
Nüüd on mitu päeva see võimalus küll, sest õhumass on soe ja tuleb soojust juurde, aga samal ajal tuleb selle alla kontinentaalne külm õhumass tagasi (nädala keskel). Kui sademeid on sel ajal, siis on ikka vähemalt suur võimalus jäätuvaks ja jäävihmaks.
3. veebruaril ja nädala lõpus on üsna suur ka lume ja lörtsi võimalus.
aitäh!
kas -15 ja alla selle pole lähema paari nädala jooksul enam siis tõenäoline?
Lõpuks ometi tuleb seailm tagasi. Nautige! http://emhi.ee/index.php?ide=19,250
Kuna nädala keskpaigas tuleb kontinentaalne polaarne õhumass tagasi, siis on selge ilma korral ka võimalus -15°C ja madalamaks õhutemperatuuriks. Minimaalset võimalikku õhutemperatuuri antud õhumassis näitab tavaliselt kastepunkt.
Aga seejärel peaks ikkagi ülekaalus olema mereline polaarne õhumass, see on palju soojem ja niiskem. Siis on nii külm ilm vähetõenäoline. Mingit suuremat sooja samas ka ei paista, vaid õhutemperatuur jääb arvatavasti 0°C lähedale ning sadav lumi-lörts võivad sulamise kompenseerida.
Kõik sulapooldajad loogu klubi "Poris püherdamine on nauding"
väga hea et suurt sooja ei tule, vaid jääb hoopis 0-i lähedale :)
siis need porihullud saavad libastudes aru et külm talv on ikkagi parem kui nt tln-s näoli soolapasa sisse kukkuda.
@ 3. veebruar 2014 12:33
minu nauding on alates 10. jaanuarist juba nauditud.
Nulli lähendane sobib hästi ja kõik, mis jääb üle -5. Suure lume ja tuisu vastu pole mina kui soojaarmastaja mitte kunagi olnud, sest siis ei lange tavaliselt temperatuur madalale ja püsib pehme ilm ja õues on mõnus olla. Lund tulgu minupärast kasvõi korstnani, kuid häirib taoline pakane, mis äsja lõppes. Äkki keegi külmahuviline põhjendab, miks see alla -20 kraadine külm siis nii hea on, kui õues on ebameeldiv olla või peab riietuma nagu eskimo.
kas sakus on ka sulavõimalus?
Arvatakse, et Tartu Maraton jääb see aasta ära, sest domineerima hakkavad sulailmad ja tehislund enam juurde ei tehta, kuna see läheb liiga kalliks.
paras neile, sest oleks võinud maratoni korraldada ajal mil talv oli. 04.02..06.02 viimane võimalus maratoniks!
Ei saa praegu ega poleks saanud ka varem, sest lund ei ole.
Helsinkis seminaris arutasime, et klimatoloogiliselt tuleks maraton tuua paar nädalat varasemaks, st optimaalne aeg oleks pidada jaanuari lõpus või äärmisel juhul veebruari algul, hilisemal ajal on oluliselt suurem võimalus, et lund pole piisavalt.
Jah, Sakus on sulavõimalus väiksem kui Tallinnas, tõenäoliselt ei tule sinna. Enne peaks sulale minema läänerannikul ja Harkus, siis võiks ka sinna oodata.
jõulud võiksid olla ka nt 24..26. jaanuaril.
jäävihma juurde - kas ikkagi öeldakse 'allajahtunud' või 'alajahtunud' jäävihm?
näiteks 'alakaaluline', mitte 'allakaaluline' ju..
jõulud võiksid olla ka nt 24..26. jaanuaril. - ärgem laskugem hüperboolidesse (nalja või irooniaga ütlesite, aga välja ei tulnud, arutelu Helsinkis oli tõsine, mitte niisama naljaviluks).
Kindlasti allajahtunud (inglise k supercooled), aga öeldakse alajahtumine või alakaaluline nt organismide puhul. Analoogia: alapeatükk ja alamliik (ei öelda alaliik, kui jutt taksonoomilisest üksusest).
Allajahtunud ja jäävihm ei kasutata koos, allajahtunud või jäätuv käib ikka vihma kui täielikult vedelast veest koosnevate sademete kohta.
Täna juba uut sula oodata jah? Hirlami ennustatust oli tänane varahommik 7 kraadi soojem.
Ja kust inimesed peavad teadma et siin on iroonia ja nali keelatud?
See kella 21:46 kommenteerija avaldas vb hoopis oma arvamust jõulude kohta.
Lõuna-Eestis on juba korralik sula, räästad tilguvad nagu kevadel.
Ikka võib iroonitseda, siis saab samaga vastata, kuid keeldudest polnud kuskil juttu.
HIRLAMi temperatuuri eriti ei vaata, seepärast ei tea, mis seal oli, aga kõiki vähegi arvestatavaid allikaid vaadates oli näha, et on pehme talveilm paari miinuskraadiga (mingit -10 kraadi polnud küll kuskilt tänaseks hommikuks näha), kuid eelolev öö tuleb juba päris külm, selge ilmaga kindlasti kuni -15°C.
Laagris pole ikka veel sulale läinud, puud on udust härmas. Aga praegu läheb juba külmemaks, seekord oli sulast pääsemine üsna napp.
Nädala lõpp on ilmselt kerge sulailmaga, aga mingit suurt sooja ei paista ikka veel.
Lihtsalt märkusena, et jaanuar oli pikaajalisest keskmisest 2 kraadi külmem ... Niipalju siis keskmistest, kus sooja kuu alguse kompenseeris kuhjaga külm kuu keskpaik ja lõpp.
Mikk
Jah, see keskmine näitab väga vähe, see ei ütle midagi selle kohta, kas kuu oli ühtlane või sisaldas väga eripalgelisi perioode.
Ka veebruaris võib tulla selliseid külmapahvakaid, oleneb ikka sellest, kuidas on lood tsirkulatsiooni ja blokeeringuga, kuid selliseid olukordi ei pruugi isegi nädal aega ette näha, rääkimata pikemast ajast.
Suladeta aeg on püsinud nüüd 12. jaanuarist saadik (rannikualadel oli mõnel pool üle 0 kraadi, seal siis katkes eilsega) ja püsib veel mõned päevad, kuid päris kuu aega vist kokku ei tule.
Tundub, et loodusseaduse järgi ennustamine lähebki täkkesse:
"Anonüümne ütles ...
Kui sula enne veebruari algust ei tule, siis perioodil 6..10. veebruar kindlasti, sest loodusel on kombeks veidi enne täisarv kuid kestnud külmaperioode sula kohale upitada.
Mõned näited:
2012: 27. nov algas talv, 25. dets sula. Külma kestus napilt 1 kuu.
2009/10: paar päeva pärast jõule läks külmaks, 26. veebruar sula. Külma kestus napilt 2 kuud.
Muidugi jah, mujal võis ka ju üle täisarv kuid kesta.
20. jaanuar 2014 13:00"
https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=2299077407746224679
igatahes sakus juba täna lumi krudises nagu sulalumi ikka: pu-pu-pu-pu. pakaseline lumi pigem kriuksub.
Ma olen äärmiselt kahtleval seisukohal, et -10..-15 kraadi tuleb.
Äärmisel juhul ehk -7..-8 tuleb, pigem -5.
See oleneb täiesti pilvisusest. Näiteks Valgevenes, kus selge, on Minskis juba -10 kraadi, http://www.pogoda.by/avia/; -10 kraadi piir: http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft, lõunast tuleb meile külma. Aga kui ilmaprotsessid on aeglasemad ja selgeks ei lähe, siis muidugi on soojem. Praegu on selgem Saaremaa lääneosas, mistõttu vaatlusjaamadest on Vilsandil ja Sõrves ka kõige külmem.
Ilmselt Sakus on teistsugused olud. Laagris ei õnnestunud kuidagi sulamise tunnuseid avastada ja härmatis paksenes päeva jooksul tasapisi.
Ka esmaspäeval läks Saaremaal paariks tunniks sulale. Toimetasin õues, näen räästad tilguvad, arvasin, et kergelt päikese läbikuma kihtpilvedest (infrakiirgus) ja vaatasin maja põhjapoolset külge- samuti tilkus. Sisesoojusest pole juttugi, sest sealne majaosa on tühi rehealune.
Jah, siis on olud olenevalt kohast erinevad. Sulast teatati ka nt Sakus, aga polnud Laagris mitte midagi, isegi öösel kui oli kõige soojem, sai korduvalt kontrollimas käidud, kuid ei midagi sulale viitavat.
Ilmateenistuse andmetel lõppes just nullist madalama õhutemperatuuriga periood mandril, ent juba eile ja üleeile teatasid inimesed, et mitmel pool oli sula. Siin Kagu-Eestis on olnud täna igatahes soojem kui eelnevatel päevadel ja seda isegi vilus.
Nullist madalama õhutemperatuuriga periood lõppes mandril vaid Võrus, mujal on maksimaalne õhutemperatuur ikka alla 0°C, nii et vastav periood kestab edasi.
Kui Kagu-Eesti ja mõned rannikualad välja jätta, on tänane päev eilsest palju külmem.
homme siis viimane külm talveilm, siis jätkub kevadise maiguga ilm.
Edaspidi siis umbes taoline vastik plägane ilm nagu 10.01 Põhja-Eestis :/. Loodetavasti siiski sajab kas lund või vihma või hoopis midagi, sest siis puud ei saa kahjustada.
Loodame siis parimat. Eks jah, jätkub sooja talve ilmastik, selle moodustavad pilvised, rõsked ja tihti sajused-tuulised ilmad.
Soojale õhumassile vaatamata on paljudes kohtades juba -10°C-ni ja madalamale langenud, eks näis, mis jääb miinimumiks.
sakus vaid -2 kraadi. tundub, et temperatuurne külmaperiood saab siin tänasega läbi.
kui lume sulamistemperatuur oleks vaid mõni kraad kõrgem, siis juba oleks talvised 1 kuu kestusega ja enam külmaperioodid ligi 100%-lise tõenäosusega.
see tähendaks, et saabuv sula 0..+3 oleks nagu 0..-3 piires.
aga täna siis viimane päikeseline ilm enne põrsaste tralli!
Tere Jüri!
Mul selline küsimus, et kas Briti saartel on tänavune külm poolaasta olnud rekordiliselt tormine? Olen mudelitest näinud, et seal on väga palju tormitsükloneid olnud.
Vaatan, et paljud tsüklonid on seal näiteks HIRLAMi väljundites oranži ja tihti ka punase tuultealaga märgitud. (Keskmine tuulekiirus vastavalt 24+ ja 30+ m/s)
Üks neist toob Eestisse paari päeva pärast tuulise ja sajuse ilma.
Kas muidu Eestis sel hooajal enam torme ei ole ette näha ning 13.12.2013 jääbki siin viimaseks?
Ise tundub, et tormioht siingi suureneb, sest need tormitsüklonid jõuavad üha enam itta, kuid siiski hääbudes.
Mõtlesin selle "külm poolaasta" all tegelikult tormihooaega.
Vabandan!
Tundub, et järgmise nädala alguseks kaob paljudes kohtades ka lumikate ja nii sooja ilmaga ei kompenseeri sulamist ka lörts, kui seda peaks üldse sadama. Huvitav, mis maratonist saab.
loodetavasti sulab maa täiesti paljaks. siis saadakse õppetund, et ei ole vaja mingit kuupäeva seada, vaid ikka ilma järgi. paras korraldajatele! talv oli aga maraton jääb ära :D!!
sakus jäi sula napilt ära - temperatuur oli varjus maximaalselt -0,7 ja nüüd -1 ja langeb arvatavalt edasi.
Lõuna-Eestis on jällegi selle aasta suurim sula täna.
Tahtsin öelda, et selle kuu.
eks kevad ju läheneb - järgnevad päevad on igapäevaselt kusagil kohas sula.
Tere,
jah, mingid tormisuse või tuule rekordid on Suubritannias küll, vt näiteks http://metofficenews.wordpress.com/2014/01/03/uk-weather-how-stormy-has-it-been-and-why/ või http://www.energyvoice.com/2014/01/uk-sets-new-record-wind-power-stormy-december-drives-output/.
Praegu on tõepoolest Biskaia lahele jõudmas tsüklon, mis peaks osatsükloni või lohuna 8. veebruaril üle Eesti liikuma. Kuna õhumass on soe, siis peaks pigem vihma ja lörtsi kui lumega arvestama. Selline ilm kestab mitu päeva, et on sula ja sajab vihma, lörtsi või märga lund. Erilist muutust selles osas pole kuni kuu keskpaigani ette näha.
Torme võib tulla ka märtsis ja aprillis. Miski ei välista torme nädala-kahe pärast.
See argument, et külmaks ei saa minna, sest kevad ju läheneb, oli 8. jaanuaril ka S. Keevallikul: http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/arvamus/professor-tavatult-sooja-talve-alguse-toovad-tsuklonid-atlandilt/.
See, et päevad on pikemad ja insolatsioon suurem, ei kaitse veel külma õhu advektsioonide eest. Pakast on olnud viimase 10 a jooksul korduvalt ka märtsis.
Suured tänud!
Märkimisväärne on seegi, et see 8.veebruaril siia tulev osatsüklon/lohk toob esmalt 7.veebruaril saksamaale 10+ kraadise soojuse. Sektori sulgudes ja Läänemere mõjul paraku (soojarekordi huvides) see siia ei jõua.
Sellesmõttes ei jõua, et suure sooja asemel tuleb tavaline mõne +kraadiga sulailm.
Jüri,sa võiksid uue teema teha.
Näit tsüklonaalse ilmastiku taastumine veebruari alguses vms.
Kommentaarid on nii all jälle.
Hästi, olgu siis uus teema. Esialgu ei jõua sinna teha pikka sisukat postitust (Ellut on vaja asendada, sest ta praegu haigevoodis ja tööd rohkem, seetõttu enne hilisõhtut ei jõua pikemalt).
Postita kommentaar