31. jaanuar
Hommikul võis mitmel pool imetleda tuisueelset ilusat päikesetõusu. Pisut sajab lund juba Lätis, kuid lõunatsükloniga seotud palju võimsam ja suure sajupotentsiaaliga pilvemass on tugevas lõunavoolus Eesti poole teel ja võib õhtuks-eeloleva öö jooksul kohale jõuda, põhjustades lumesadu ja tuisku. Seejärel on tõenäoline jäävihm, sest õhumassivahetus toimub peamiselt piirkihi kohal, kus läheb sulaks, aga aluspinna lähedal püsib õhutemperatuur 0°C-st madalam. Vastavad hoiatused on antud välja Lätis ja peaksid olema ka Eestis: http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484.
Hiljuti avaldatud uudis-ülevaates http://ilmajaam.postimees.ee/2680642/uuel-nadalal-laheb-ilm-pehmemaks-ja-lumisemaks on vihjatud, et muutused on seotud Atlandi ookeaniga, aga praegune olukord näitab selgelt, et asi on antitsükloni lõunasse taandumises, mistõttu tee Vahemerelt pärit lõunatsüklonile ja soojale-niiskele õhumassile on valla. Alles mitmed päevad hiljem, kui antitsüklon peaks kaduma, hakkavad läänetsüklonid siinset ilma mõjutama.
30. jaanuar
Päev jätkus selge ja eelmisest külmemana. Õhurõhk saavutas haripunkti (1047 hPa kirdenurgas ja Peipsil).
Mudelid on praegu üpris sarnased, et pärast 1. veebruari tuisku (võib-olla lõunatsüklonite mõjutus) jätkub valdavalt pehme talveilm ja kui antitsüklon laguneb, siis kuu keskpaigaks taastub tasapisi läänetsüklonite mõju ja ilm võib sulale minna.
Aeg-ajalt purskab nt Euroopa mudel enne kuu keskpaika ikka veel külma antitsükloni välja (vt allpool), nii et kõik on võimalik. Veebruari alguses tekkiv ülitugev inversioon on kindlasti elamus omaette, sest aluspinnast 2 km kõrguseni võib temperatuuritõus ulatuda 15°C-ni.
11. veebruaril toimub Ain Kallisega põnev loodusõhtu: http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/loodusohtu-5/.
Kuna 30.-31. jaanuaril on viibimine Helsinkis ohtlike nähtuste seminaril: http://www.hzg.de/institute/coastal_research/projects/baltic_earth/registration_helsinki/index.php.en, siis on kommentaaridele vastamine sporaadiline (juhuslik) või puudub ja postituste täiendamises võib esineda häireid. Kui seal seminaril on midagi piisavalt huvitavat, siis tuleb lühikokkuvõte kindlasti ka siia.
29. jaanuar
Öö oli selge, kuid tuuline, mistõttu väga madalale õhutemperatuur ei langenud (ainult Tiirikojal langes -20°C-st madalamale). Selge ja üsna tuuline ilm püsib ka eeloleva päeva ja öö jooksul. Õhutemperatuur päeva jooksul mandril üle -10°C ilmselt ei tõuse, aga öösel võib oodata, et -20°C-ni langeb lisaks Tiirikojale ka mujal.
Praeguseks on üsna kindel, et praegune ebatavaliselt tugev antitsüklon liigub tasapisi lõuna poole ja selle lääneservas jõuab 31. jaanuariks kohale tunduvalt soojem õhumass. Kuna õhumassivahetus on üpris suurejooneline, siis peaks see kaasa tooma suurema lumesaju (võib-olla väga tugev) ja tuisu ja seda ilmselt rohkem Lääne-Eestis. Sula võib oodata ainult piirkihi kohale (1 km-st kõrgemale), kuid siin aluspinna kohal läheb küll soojemaks, aga kindlad miinuskraadid püsivad (v. a. saartel, kus plusskraade 2.-3. veebruaril ei saa välistada), sest antitsükloni mõju on ikka ülekaalus.
Edasine ilm sõltub suuresti ilmselt Lõuna-Venemaale jäävast antitsüklonist: kui see kaob täiesti, siis võib kuu keskpaigaks päris soojaks minna, aga kui püsib või tugevneb, siis kestab talvine ilm edasi.
28. jaanuar
Öö jooksul jõudsid lõunast Eesti kohale kiud- ja kiudkihtpilved, mistõttu õhutemperatuur öö jooksul esialgu eriti ei tõusnud. Sademed ja tuisk jäid Lätti. Hommikul taeva selginedes läks pisut külmemaks, päev aga kujunes päikeseliseks, ainult veel peamiselt Saaremaal oli õhukesi ülemise kihi pilv palju näha.
Järgmised paar ööpäeva on külmenemise trendiga. Ebatavaliselt tugev antitsüklon liigub senikaua mööda Venemaa lääneserva lõunasse. Selle antitsükloni idaservas on ka jugavool, mis suunab ultrakülma õhumassis (minimaalne õhutemperatuur kuni -50°C) Lõuna-Venemaale, kuid midagi jagub ka Eestisse, vt http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html.
Kui see antitsüklon eemaldub nädala lõpuks kaugemale lõunasse, siis peaks kohale jõudma niiskem ja soojem õhumass, mistõttu on lumesaju ja tuisu võimalus. Euroopa mudel näitab koguni lohu saabumist nädala lõpuks, mistõttu Ilmateenistus on isegi suuremat lumesadu ja tuisku prognoosinud (vt ka http://www.worldweather.org/039/c00149.htm). Seejärel jätkub ilm leebema külmaga, aga kui antitsüklonaalne mõju on tugevam, siis läheb külmemaks.
27. jaanuar
Täpsustus: õhtul alates Edela-Eestist pilvisus tihenes, Läti lääneosas hakkas sadama lund ja tuiskama. Kas sellest ka midagi Eestisse jõuab, pole veel teada.
Öösel ilm alates Kagu-Eestist selgines ja läks seetõttu külmemaks. Enamasti selge ilm püsib ka eeloleva ööpäeva jooksul, saartel on ehk kiud- ja kiudkihtpilvi rohkem. Kuna õhurõhugradient on suur, siis püsib ilm tuuline ja tõenäoliselt nii ka järgmistel päevadel, seetõttu tuleks pinnatuisuga arvestada. Tugevama õhu liikumise ja peatselt saabuva külmema õhumassi tõttu peaks valdavalt selge ilm püsima pikemalt.
Väga külm ilm püsib veebruarini. Edasine sõltub sellest, kas ülekaalus on antitsükloni või mõne tsükloni mõju. Esimesel juhul on arvutatud soojema õhumassi jõudmine Läänemere äärde, kuid see libiseb külma õhumassi kohal ja tähendab ikka külma ilma ja miinuskraadide püsimist. Teisel juhul läheb oluliselt soojemaks ja võimalik on tsüklonaalne lumesadu. Praeguse seisuga on mõlemad variandid võimalikud.
27. jaanuari päikesetõus Laagris oli selge taevaga.
26. jaanuar
Öö jooksul püsis taevas selgem ja ilm külmem Lääne-Eestis, kuid Kesk- ja Ida-Eestis oli pilves ja seetõttu ka tunduvalt soojem (-10°C lähedal). Väga soe oli Kirde-Eestis, nt Narvas maksimum -4,8°C. Päeva jooksul läheb pilvisemaks ka Lääne-Eestis.
Mudelid on arvutanud põhjast saabuva antitsükloni telje varasemast läänepoolsemaks, eriti GFS. See tähendab, et Eestis läheb praegusest ilmselt külmemaks. Edasine sõltub antitsükloni käitumisest. Kui see liigub eemale, siis läheb tuulisemaks, soojemaks ja võib tulla tsüklonaalset lumesadu (praegused nõrgad lumesajud on antitsüklonaalset tüüpi, st inversiooniga seotud). GFS näitab külma kestmist nõrgemal kujul ka veebruari algul, kuid Euroopa mudel annab võimaluse nõrgale sulale.
NB! Mis puudutab veebruari alguses mudelite pakutud sooja õhumassi kohalejõudmist, siis oleneb õhutemperatuur vägagi palju sellest, kas see soe õhumass saabub antitsüklonis või tsüklonis. Esimesel juhul miinuskraadid ilmselt säilivad (tugev inversioon), teisel juhul on võimalik ka sula.
25. jaanuar
Öösel jõudsid pilved kogu Põhja-Eestini, ainult Hiiumaal ja Muhus jäi taevas enamasti selgeks. Seetõttu tõusis temperatuur ja öö oli eelmisest soojem. Lõuna-Eestis ja saarte sisealadel, kus taevas jäi selgeks, langes õhutemperatuur ikka -20°C-st madalamale. Need pilved on seotud inversiooniga ja tekkisid Norra merele jõudnud lohu mõjul antitsükloni põhjaossa jõudnud soojema ja niiskema õhumassi tõttu.
Järgneva ööpäeva jooksul praegune olukord püsib või läheb saartel-Lääne-Eestis selgemaks, aga Ida-Eestis pilvisemaks, sest antitsükloni kese on Lõuna-Eestis ja õhu liikumine rõhkkonnas on päripäeva. Oma mõju avaldab ka kauge läänepoolne tsüklon, mille lohk põrkab praegu antitsüklonilt tagasi nagu vastu puud või seina lendav jalgpall.
Suurem külm ei paista järeleandvat kuni kuu lõpuni. Ehkki praegune antitsüklon nõrgeneb ja kaob, saabub põhjast juba järgmine, kuid see areneb ilmselt ebatavaliselt tugevaks (prognoositav õhurõhk keskmes kuni 1060 hPa praeguse 1037 hPa vastu). See antitsüklon kannab endaga ultrakülma õhumassi (minimaalne õhutemperatuur võimalik -50...-55°C), kuid Eesti paistab jäävat selle sooja lääneserva, mistõttu oodata on praegusega sarnase õhutemperatuuriga ilma.
Kuna antitsükloni kese ilmselt ei tule Eesti kohale, vaid jääb Venemaale, siis läheb tuul tugevamaks. Üsna vali võib-olla tuul nädala alguses, kui praegune antitsüklon kaob ja põhjast tulev tugevneb, sest siis on Suurbritanniani jõudva järjekordse ülitsükloniga vastasseis kõige tugevam. Aga ega seegi pääse itta liikuma, seepärast pole lumesadu eriti tõenäoline.
24. jaanuar
Öö oli külm ja vaikne. Mitmel pool langes õhutemperatuur -20°C-st madalamale (meteoroloogiajaamadest külmim Jõgeval -25,1°C), kuid hüdromeetriajaamades jms ei langenud siiski -30°C-ni, vaid miinimum jäi 23. jaanuari ööst kõrgemaks, sest õhtul tõusis mereefekti pilvede tõttu õhutemperatuur eriti just Põhja-Eestis. Päev jätkus samuti päikeseliselt, kuid eeloleva öö jooksul võib ilm tugevneva inversiooni tõttu pilve minna, sest antitsükloni keskosas on õhumass soojem. Tõenäoline on tihedate kiirguslike udude teke, vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/stratus.htm.
Juba enne päikeseloojangut läks Hiiumaal pilve. Pilved levisid õhtu jooksul Loode-Eestisse. Kella 21.45ks jõudsid pilved Laagrisse, kuid taevast veel lausaliselt ei katnud (südaöö paiku oli tegu juba lauspilvisusega). Hetkeseisuga (kl 22.30) pole teada, kui kaugele pilved jõuavad. Võib-olla need Harjumaalt kaugemale ei jõuagi. Sel juhul võib tulla sisemaal jaanuari külmim öö.
23. jaanuar
Hommikul võis mitmel pool imetleda tuisueelset ilusat päikesetõusu. Pisut sajab lund juba Lätis, kuid lõunatsükloniga seotud palju võimsam ja suure sajupotentsiaaliga pilvemass on tugevas lõunavoolus Eesti poole teel ja võib õhtuks-eeloleva öö jooksul kohale jõuda, põhjustades lumesadu ja tuisku. Seejärel on tõenäoline jäävihm, sest õhumassivahetus toimub peamiselt piirkihi kohal, kus läheb sulaks, aga aluspinna lähedal püsib õhutemperatuur 0°C-st madalam. Vastavad hoiatused on antud välja Lätis ja peaksid olema ka Eestis: http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484.
Hiljuti avaldatud uudis-ülevaates http://ilmajaam.postimees.ee/2680642/uuel-nadalal-laheb-ilm-pehmemaks-ja-lumisemaks on vihjatud, et muutused on seotud Atlandi ookeaniga, aga praegune olukord näitab selgelt, et asi on antitsükloni lõunasse taandumises, mistõttu tee Vahemerelt pärit lõunatsüklonile ja soojale-niiskele õhumassile on valla. Alles mitmed päevad hiljem, kui antitsüklon peaks kaduma, hakkavad läänetsüklonid siinset ilma mõjutama.
Satelliidipildil on näha lõunatsükloniga seotud võimsat pilvemassi. 1. veebruari peamine lumesadu ja tuisk ongi sellega seotud, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.
Läänemere lõunaosa kohale on jõudnud võimas pilvemass, mis liigub kiiresti põhja-kirde suunas ja peaks juba ööseks tooma tugevama lumesaju, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.
30. jaanuar
Päev jätkus selge ja eelmisest külmemana. Õhurõhk saavutas haripunkti (1047 hPa kirdenurgas ja Peipsil).
Mudelid on praegu üpris sarnased, et pärast 1. veebruari tuisku (võib-olla lõunatsüklonite mõjutus) jätkub valdavalt pehme talveilm ja kui antitsüklon laguneb, siis kuu keskpaigaks taastub tasapisi läänetsüklonite mõju ja ilm võib sulale minna.
Aeg-ajalt purskab nt Euroopa mudel enne kuu keskpaika ikka veel külma antitsükloni välja (vt allpool), nii et kõik on võimalik. Veebruari alguses tekkiv ülitugev inversioon on kindlasti elamus omaette, sest aluspinnast 2 km kõrguseni võib temperatuuritõus ulatuda 15°C-ni.
11. veebruaril toimub Ain Kallisega põnev loodusõhtu: http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/loodusohtu-5/.
Kuna 30.-31. jaanuaril on viibimine Helsinkis ohtlike nähtuste seminaril: http://www.hzg.de/institute/coastal_research/projects/baltic_earth/registration_helsinki/index.php.en, siis on kommentaaridele vastamine sporaadiline (juhuslik) või puudub ja postituste täiendamises võib esineda häireid. Kui seal seminaril on midagi piisavalt huvitavat, siis tuleb lühikokkuvõte kindlasti ka siia.
Euroopa mudel näitab 29.1. õhtuse seisuga märkimisväärset külmenemist: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.
29. jaanuar
Öö oli selge, kuid tuuline, mistõttu väga madalale õhutemperatuur ei langenud (ainult Tiirikojal langes -20°C-st madalamale). Selge ja üsna tuuline ilm püsib ka eeloleva päeva ja öö jooksul. Õhutemperatuur päeva jooksul mandril üle -10°C ilmselt ei tõuse, aga öösel võib oodata, et -20°C-ni langeb lisaks Tiirikojale ka mujal.
Praeguseks on üsna kindel, et praegune ebatavaliselt tugev antitsüklon liigub tasapisi lõuna poole ja selle lääneservas jõuab 31. jaanuariks kohale tunduvalt soojem õhumass. Kuna õhumassivahetus on üpris suurejooneline, siis peaks see kaasa tooma suurema lumesaju (võib-olla väga tugev) ja tuisu ja seda ilmselt rohkem Lääne-Eestis. Sula võib oodata ainult piirkihi kohale (1 km-st kõrgemale), kuid siin aluspinna kohal läheb küll soojemaks, aga kindlad miinuskraadid püsivad (v. a. saartel, kus plusskraade 2.-3. veebruaril ei saa välistada), sest antitsükloni mõju on ikka ülekaalus.
Edasine ilm sõltub suuresti ilmselt Lõuna-Venemaale jäävast antitsüklonist: kui see kaob täiesti, siis võib kuu keskpaigaks päris soojaks minna, aga kui püsib või tugevneb, siis kestab talvine ilm edasi.
Pilved lähema ööpäeva jooksul ei ohusta, http://sat24.com/en/bc.
28. jaanuar
Öö jooksul jõudsid lõunast Eesti kohale kiud- ja kiudkihtpilved, mistõttu õhutemperatuur öö jooksul esialgu eriti ei tõusnud. Sademed ja tuisk jäid Lätti. Hommikul taeva selginedes läks pisut külmemaks, päev aga kujunes päikeseliseks, ainult veel peamiselt Saaremaal oli õhukesi ülemise kihi pilv palju näha.
Järgmised paar ööpäeva on külmenemise trendiga. Ebatavaliselt tugev antitsüklon liigub senikaua mööda Venemaa lääneserva lõunasse. Selle antitsükloni idaservas on ka jugavool, mis suunab ultrakülma õhumassis (minimaalne õhutemperatuur kuni -50°C) Lõuna-Venemaale, kuid midagi jagub ka Eestisse, vt http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html.
Kui see antitsüklon eemaldub nädala lõpuks kaugemale lõunasse, siis peaks kohale jõudma niiskem ja soojem õhumass, mistõttu on lumesaju ja tuisu võimalus. Euroopa mudel näitab koguni lohu saabumist nädala lõpuks, mistõttu Ilmateenistus on isegi suuremat lumesadu ja tuisku prognoosinud (vt ka http://www.worldweather.org/039/c00149.htm). Seejärel jätkub ilm leebema külmaga, aga kui antitsüklonaalne mõju on tugevam, siis läheb külmemaks.
Hõõrdumise tõttu piirkihis puhub tuul isobaaridega nurga all, mõnel peaaegu risti, http://laguja.meteo.net.ee/obs.
Prognoositav õhutemperatuur 29. jaanuari öösel. Kuna õhumass on iseenesest soe, siis mereefekti ei teki ja Rootsi rannikul on idatuulega üsna soe, sest mere kohal soojeneb väga külma mandrilt saabunud õhumassi alumine osa üles, http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/film-of-currents/sweden.html.
Siit on samuti hästi näha, et kui Läänemere idakaldal on õhutemperatuur tunduvalt madalam pikaajalisest keskmisest, siis läänekaldal (Rootsis) veidi kõrgem, http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php.
Prognoositav õhurõhk 30. jaanuaril, http://www.vader-alarm.se/en/weather/weather-for-professionals/pressure/sweden.html
28. jaanuari hommikul Laagris ja päikeseloojang kesklinna lähedal
Täpsustus: õhtul alates Edela-Eestist pilvisus tihenes, Läti lääneosas hakkas sadama lund ja tuiskama. Kas sellest ka midagi Eestisse jõuab, pole veel teada.
Infrapunaselt satelliidipildilt on näha valget massiivi jõudmas Eesti kohale. See tähistab väga külmi pilvi (kiud- ja kiudkiht-, võib-olla ka kõrgkihtpilved), millest hakkas õhtul vähemalt Lätis lund sadama, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.
Öösel ilm alates Kagu-Eestist selgines ja läks seetõttu külmemaks. Enamasti selge ilm püsib ka eeloleva ööpäeva jooksul, saartel on ehk kiud- ja kiudkihtpilvi rohkem. Kuna õhurõhugradient on suur, siis püsib ilm tuuline ja tõenäoliselt nii ka järgmistel päevadel, seetõttu tuleks pinnatuisuga arvestada. Tugevama õhu liikumise ja peatselt saabuva külmema õhumassi tõttu peaks valdavalt selge ilm püsima pikemalt.
Väga külm ilm püsib veebruarini. Edasine sõltub sellest, kas ülekaalus on antitsükloni või mõne tsükloni mõju. Esimesel juhul on arvutatud soojema õhumassi jõudmine Läänemere äärde, kuid see libiseb külma õhumassi kohal ja tähendab ikka külma ilma ja miinuskraadide püsimist. Teisel juhul läheb oluliselt soojemaks ja võimalik on tsüklonaalne lumesadu. Praeguse seisuga on mõlemad variandid võimalikud.
Suur õhurõhugradient 27. jaanuaril Eesti kohal, http://laguja.meteo.net.ee/obs/.
Õhumassid ja aluspinnalähedase õhutemperatuuri prognoos, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
Nendes prognoosides, kus korraga näeb nii õhutemperatuuri aluspinna lähedal kui kõrgemal, tuleb tugev inversioon hästi välja, http://www.windguru.cz/ee/index.php?sc=341.
26. jaanuar
Öö jooksul püsis taevas selgem ja ilm külmem Lääne-Eestis, kuid Kesk- ja Ida-Eestis oli pilves ja seetõttu ka tunduvalt soojem (-10°C lähedal). Väga soe oli Kirde-Eestis, nt Narvas maksimum -4,8°C. Päeva jooksul läheb pilvisemaks ka Lääne-Eestis.
Mudelid on arvutanud põhjast saabuva antitsükloni telje varasemast läänepoolsemaks, eriti GFS. See tähendab, et Eestis läheb praegusest ilmselt külmemaks. Edasine sõltub antitsükloni käitumisest. Kui see liigub eemale, siis läheb tuulisemaks, soojemaks ja võib tulla tsüklonaalset lumesadu (praegused nõrgad lumesajud on antitsüklonaalset tüüpi, st inversiooniga seotud). GFS näitab külma kestmist nõrgemal kujul ka veebruari algul, kuid Euroopa mudel annab võimaluse nõrgale sulale.
NB! Mis puudutab veebruari alguses mudelite pakutud sooja õhumassi kohalejõudmist, siis oleneb õhutemperatuur vägagi palju sellest, kas see soe õhumass saabub antitsüklonis või tsüklonis. Esimesel juhul miinuskraadid ilmselt säilivad (tugev inversioon), teisel juhul on võimalik ka sula.
Selget ilma võib vaid Lääne-Eestis näha, http://sat24.com/en/bc.
GFS mudel on arvutanud uue antitsükloni saabumise täielikult Eesti peale, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
25. jaanuar
Öösel jõudsid pilved kogu Põhja-Eestini, ainult Hiiumaal ja Muhus jäi taevas enamasti selgeks. Seetõttu tõusis temperatuur ja öö oli eelmisest soojem. Lõuna-Eestis ja saarte sisealadel, kus taevas jäi selgeks, langes õhutemperatuur ikka -20°C-st madalamale. Need pilved on seotud inversiooniga ja tekkisid Norra merele jõudnud lohu mõjul antitsükloni põhjaossa jõudnud soojema ja niiskema õhumassi tõttu.
Järgneva ööpäeva jooksul praegune olukord püsib või läheb saartel-Lääne-Eestis selgemaks, aga Ida-Eestis pilvisemaks, sest antitsükloni kese on Lõuna-Eestis ja õhu liikumine rõhkkonnas on päripäeva. Oma mõju avaldab ka kauge läänepoolne tsüklon, mille lohk põrkab praegu antitsüklonilt tagasi nagu vastu puud või seina lendav jalgpall.
Suurem külm ei paista järeleandvat kuni kuu lõpuni. Ehkki praegune antitsüklon nõrgeneb ja kaob, saabub põhjast juba järgmine, kuid see areneb ilmselt ebatavaliselt tugevaks (prognoositav õhurõhk keskmes kuni 1060 hPa praeguse 1037 hPa vastu). See antitsüklon kannab endaga ultrakülma õhumassi (minimaalne õhutemperatuur võimalik -50...-55°C), kuid Eesti paistab jäävat selle sooja lääneserva, mistõttu oodata on praegusega sarnase õhutemperatuuriga ilma.
Kuna antitsükloni kese ilmselt ei tule Eesti kohale, vaid jääb Venemaale, siis läheb tuul tugevamaks. Üsna vali võib-olla tuul nädala alguses, kui praegune antitsüklon kaob ja põhjast tulev tugevneb, sest siis on Suurbritanniani jõudva järjekordse ülitsükloniga vastasseis kõige tugevam. Aga ega seegi pääse itta liikuma, seepärast pole lumesadu eriti tõenäoline.
25. jaanuaril oli pool Eestit pilvedega kaetud, aga teine pool selge, vaikne ja väga külm, http://sat24.com/en/scan.
Islandil asuva sügava tsükloni lohk jõudis 25. jaanuaril Skandinaaviani, kuid põrkab Eesti kohal olevalt antitsüklonilt tagasi nagu jalgpall vastu seina lennates, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252.
Euroopa mudeli arvutatud sünoptiline olukord 29. jaanuariks: antitsüklon jõuab Venemaale ja tugevneb, mistõttu Eesti jääb selle sooja lääneserva, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html.
24. jaanuar
Öö oli külm ja vaikne. Mitmel pool langes õhutemperatuur -20°C-st madalamale (meteoroloogiajaamadest külmim Jõgeval -25,1°C), kuid hüdromeetriajaamades jms ei langenud siiski -30°C-ni, vaid miinimum jäi 23. jaanuari ööst kõrgemaks, sest õhtul tõusis mereefekti pilvede tõttu õhutemperatuur eriti just Põhja-Eestis. Päev jätkus samuti päikeseliselt, kuid eeloleva öö jooksul võib ilm tugevneva inversiooni tõttu pilve minna, sest antitsükloni keskosas on õhumass soojem. Tõenäoline on tihedate kiirguslike udude teke, vt http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/stratus.htm.
Juba enne päikeseloojangut läks Hiiumaal pilve. Pilved levisid õhtu jooksul Loode-Eestisse. Kella 21.45ks jõudsid pilved Laagrisse, kuid taevast veel lausaliselt ei katnud (südaöö paiku oli tegu juba lauspilvisusega). Hetkeseisuga (kl 22.30) pole teada, kui kaugele pilved jõuavad. Võib-olla need Harjumaalt kaugemale ei jõuagi. Sel juhul võib tulla sisemaal jaanuari külmim öö.
Inversiooni tõttu muutus korstnapilve (fumuluse) kuju väga huvitavaks, meenutades millegagi vulkaani purskepilve (Pyrocumulus). 24.1. pärastlõunal Tartus
Veel väga huvitavaid korstnapilvi Tartust. Ain Vindi fotod
Kui kl 21.41 polnud Laagris veel pilvedest jälgegi (ülal), siis juba kl 21.56 oli pilves (all).
Selge ja vaikse ilma tõttu langes öösel õhutemperatuur juba mitmel pool -20°C-st madalamale (nt Jõgeval -24,4°C, Sämil -28,8°C). Juba kl 18ks oli taas mõnes kohas õhutemperatuur -20°C-st madalam, ent põhjarannikul hakkas mereefekti tõttu tõusma.
Taevas püsib selge, sest õhumass on väga külm ja kuiv, ehkki võib arvata, et inversioon on olemas. Õhu väga nõrga liikumise tõttu pole ka märkimisväärset mereefekti, vaid pigem selle asemel võib lahtiste veekogude kohal näha auramis- ehk segunemisudu.
Kuna antitsükloni kese jääb ilmselt Eesti kohale või väga lähedale veel paariks päevaks, siis vaikne ja külm ilm püsib. Võib arvata, et juba eeloleval ööl võib mõnes paigas õhutemperatuur vähemalt -30°C-ni langeda. Kuna kohale jõuab soojem ja niiskem õhumass, siis inversioon peaks tugevnema ja seepärast võib nädala lõpuks ilm uduseks või pilve minna (juba kl 18-19 paiku tuli Virumaalt teateid udust).
Kuu lõpus jõuab Venemaa kohale uus antitsüklon, mille mõjul väga külm ilm püsib. Juhul, kui mõne tsükloniga tekib tugevam vastasseis, siis läheb ka tuuliseks. Märkimisväärseid sademeid või ilma soojenemist pole vähemalt kuu lõpuni ette näha.
Taevas püsib selge, sest õhumass on väga külm ja kuiv, ehkki võib arvata, et inversioon on olemas. Õhu väga nõrga liikumise tõttu pole ka märkimisväärset mereefekti, vaid pigem selle asemel võib lahtiste veekogude kohal näha auramis- ehk segunemisudu.
Kuna antitsükloni kese jääb ilmselt Eesti kohale või väga lähedale veel paariks päevaks, siis vaikne ja külm ilm püsib. Võib arvata, et juba eeloleval ööl võib mõnes paigas õhutemperatuur vähemalt -30°C-ni langeda. Kuna kohale jõuab soojem ja niiskem õhumass, siis inversioon peaks tugevnema ja seepärast võib nädala lõpuks ilm uduseks või pilve minna (juba kl 18-19 paiku tuli Virumaalt teateid udust).
Kuu lõpus jõuab Venemaa kohale uus antitsüklon, mille mõjul väga külm ilm püsib. Juhul, kui mõne tsükloniga tekib tugevam vastasseis, siis läheb ka tuuliseks. Märkimisväärseid sademeid või ilma soojenemist pole vähemalt kuu lõpuni ette näha.
14.-15. jaanuaril kujunes esmalt Skandinaavias, siis laiemalt Kirde-Euroopas välja antitsüklonaalne blokeering, mis kestab ilmselt veebruarini.
Atmosfääri blokeeringust räägitakse tavaliselt parasvöötmes ehk läänetuulte vööndis, kus ilmaprotsessid liiguvad üldiselt läänest itta (valitseb läänevool). Mõnikord juhtub siiski nii, et lääne-idasuunaline liikumine blokeerub kuni nädalateks ja valitsema jääb seetõttu mingi ühelaadne, nt põuane ja kuum või talvel külm ja kuiv ilm. Enamasti tekib selline olukord antitsüklonite tõttu, sest need on ulatuslikud ega sõltu juhtvoolust, kuid teatud tingimustel võib sellist olukorda ka tsüklon põhjustada (cut-off low). Blokeeringuid on mitut tüüpi, mõningate skeemid: http://www.theweatherprediction.com/blocking/.
Kõige tugevam on antitsüklonaalne blokeering praegu Läänemere ääres. Seetõttu ei pääse tsüklonid ja mereline õhumass otse itta, vaid lähevad kas Vahemere suunas või Barentsi merel kaudu Loode-Venemaale. Seetõttu olid paar päeva nt Arhangelski ümbruses päris soojad, õhutemperatuur vaid -2...-7°C, kuid nüüd läheb seal uuesti külmemaks, sest pooluse lähedalt on sinna saabumas väga külm õhumass. See võib ka Eestit kuu lõpupäevadel mõjutada.
23. jaanuari ilmakaart. Antitsükloni kese on Soome kohal, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20140123.gif
Blokeeringu tõttu on ilm pikaajalisest keskmisest tunduvalt külmem, http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php
Korstnapilv (hiljuti pakutud vaste fumuluse asemel) 23. jaanuaril Tartus
Mõnes kohas on Emajõgi veel lahti. Seal võib näha auramis- ehk segunemisudu.
Kui pilvi on hirmus vähe või pole üldse, siis aitavad hädast välja joonpilved. Tartus Anne kanali ääres, 23.1.2014 kl 13.35
Alles oli see, kui 17. novembril nähtud väidetav komeet põhjustas furoori. Seekordne elevus ja paanika haaras Tartut, sosistati ja isegi karjuti, et kuhu see nüüd langeb. Väike suum paljastab siiski millegi muu kui komeedi või asteroidi. Värvid on põhjustatud Rayleigh hajumisest, sest päike on loojumas ja pikal teekonnal läbi atmosfääri jõuab lühilaineline osa valgusest hajuda. 23.1.2014 kl 16.25 ja 16.37 (Tartu bussijaama juures)
127 kommentaari:
Vist hakkab uuesti tekkima pohjarannikul yekkima sademed, liiguvad tallinna poole. Mis arvad sellest jüri? Kas on loota tallinani ja kui tugev voib tulla?
Jah, öösel peaks lund sadama põhjarannikul, kuid päeval paistab õhumass hakkavat soojemaks muutuma, samuti tuleb antitsükloni kese Eesti kohale ja siis võib see lumesadu jälle kaduda.
http://www.itrotid.ee/content/tallinna-vaatega-veebikaamera-ehk-eesti-elektrooniline-visiitkaart
Sealt kaamerast näha,et Tallinnas sajab juba.
Kui tugevaks see lumi kujuneda voib ?
Kas Jõgevamaal jääb öösel selgeks ja langeb alla -25 kraadi?, siis ei pea kooli minema
jälle mingi nõme lumi. praegune 10..13 cm on veel normaalne. loodetavasti siin sakus lumemölluks ei lähe.
01.02 tulemas vist 2012. jõuluaegse kagutormi sarnane järeltulija:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2162.gif
Jah, selle kooliminemise osas on huvi päris suur. Seaduses on öeldud, et läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas rahvatervise seaduse § 8 lõike 2
punkti 3 alusel sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine, külmapühadest: http://www.kool.ee/?9397.
Tegelikult oleneb see suuresti koolist, lastevanematest jms asjaoludest, kuidas selle kooli minekuga on, kuigi jah, seaduses on nii sätestatud, aga kõik koolid või õpetajad seda kindlasti ei aktsepteeri.
Hommikune temperatuur sõltub nii pilvisusest kui tuule kiirusest. Kui püsib selge ja vaikne ilm, siis on kindlasti -25 kraadi hommikuks, kui aga nt tuul peaks tugevnema, läheb soojemaks. Mereefekti tõttu on põhjarannikul läinud oluliselt soojemaks.
Muutsin natuke koodi.
Proovi,kas aitas.
http://www.upload.ee/files/3844310/html_kood.txt.html
Kui soovite teada kus on Harjumaa kõige külmem koht, siis selleks on Kiili valla lõuna poolne osa.
Täna ööseks lubati kohati kuni -27 , vabandust aga mina nägin selliseid temperatuure täna hommikul kella 6 ajal.
Siin on alati ligi 10 kraadi külmem kui pealinnas tänu soistele aladele.
ma arvan et hoopis mõne muu valla lõunaosa on külmim.
aga loodame, et siis periood juuli keskelt augusti alguseni on kuuma rannailmaga!
Oo, aitäh, tundus algul täitsa põnev, kas nüüd õnnestub muuta. Keskkond aktsepteeris küll muudatusi, aga pärast malli salvestamist vähemalt enda arvutis küll mingeid muutusi ei näe - kommentaarid on ikka seal, kus kogu aeg. Ilmselt pole see kommentaaride asukoha muutmine nii lihtne või ei oska lihtsalt mingeid nüansse arvestada. Kahjuks ei leidnud kedagi ka tutvusringkonnast, kes oskaks toimivat lahendust pakkuda, kuigi programmeerimisoskusi on nii mõnelgi enam kui küll.
Mere-efekt taandub vist mere poole ikkagi, nüüd temp. jälle 21 ligidal siin Põhja-Eestis
Blogis on sisselogides olemas ka küljendamiskoht, kust õnnestus isegi leida kommentaaride ümbertõstmise võimalus, kuid kahjuks ei toiminud seegi.
Jah, ka siit on näha, et Tallinnas selge: http://www.teletorn.ee/et/webcam
Kahju,et ei töötanud.
Aga see küljendamise koht kahjuks ei tööta jah.
Kui korstnapilv, siis ka lennukipilv (lennupilv)
Kas lähiajal võib lund tulla, mis sajab laiemal alal?
Ei, selleks on juba joonpilv ja see on ka jõudnud ametlikkesse sõnastikesse, vt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/07/uusi-meteoroloogia-moisteid.html
Korstnapilv on lihtsalt pähetulnud sõna, mille sobivust pole põhjalikult kaalutud ega uuritud, kuid mis esmapilgul paistab sobivat.
Jällegi, kui tahate mingit oma sõna kasutusele võtta, peate tegema korraliku eeltöö, niisama väljapakutud sõna ei pruugi sobida. Parem mõelge, mis sõnad võiksid korstnapilve alternatiiviks sobida, sest see pole veel midagi kindlat.
Jüri,
Kas järgmisel reedel on oodata lõpuks antitsükloni ja blokeeringu lagunemist?
24. jaanuar 2014 8:17 - see ongi jama, et iseenesest vajalikud asjad ei tööta, tee mis tahad. Oleks jah mugavam, kui kommentaaride juurde saaks väiksema kerimiseta, ent toimivat lahendust pole siiani ja HTML-i muutmine ka ei aita.
24. jaanuar 2014 10:46 - see korstnapilv ei pruugi olla hea mõiste, sest sarnaseid pilvi tuleb ka mittekorstendest, see paistab eriti hästi silma pakaseliste ilmadega. Siis peaks teist tüüpi fumulustele muu sõna mõtlema või siis kokku leppima, et kõik on nn korstnapilvelaadsed. Võimalusi igatahes on mitmeid.
24. jaanuar 2014 11:04 - väga raske öelda, ootamatusi tuleb ette. Paar päeva tagasi sadas Soome lahelt tulnud niiskuse arvelt suures osas Eestis lund, samuti on suur võimalus, et peatselt läheb ilm pilve, sest õhumass soojeneb ja sellisel juhul võib piirkihi pilvedest kerget lund paljudes kohtades sadada. Samuti prognoositakse kuu lõpuks tsükloni või selle lohu mõju suurenemist, mis võib ka lund tuua, ent see pole siiski kindel. Seega võimalusi on mitmeid, aga need pole midagi kindlat, vaid nii ja naa.
24. jaanuar 2014 15:06 - blokeering ei lagune, vaid selle raskuskese kandub Läänemere äärest ilmselt Venemaa kohale. Kui see laguneks, pääseks ju mõni tsüklon kohe otse itta liikuma, aga sellist stsenaariumit pole veel veebruari alguseski ette näha. Siiski on tõenäoline, et õhumass soojeneb ja tuul läheb kuu lõpus ka tugevamaks, mistõttu õhutemperatuur tõuseb veidi.
Kui see blokeering venemaale taganeb,kas ta võib siis ka igakell tagasi tulla?
See tähendab seda, et blokeering kestab Läänemere ääres ka edasi, seepärast ei saa rääkida tagasitulemisest, kui see pole ära läinudki. Seetõttu suunatakse tsüklonid kas Vahemerele või Põhja-Jäämerele.
Kas ajaloost on näiteid ka kaua selline blokeering on kestnud?
no näiteks 2 kuud - see tagas meile "sajandi suve" aastal 2010
kas sakus võib härmatist tekkida?
Paistab, et alates Põhja-Eestist läheb pilve ja sel juhul siin kõige külmemat ööd ilmselt ei tule. Ka härmatis jääb sel juhul korralikult tekkimata, ent lõuna pool sisemaal, kuhu pilved jõuavad hiljem või ei jõuagi, võib-olla kõige külmem öö ja tugev härmatis.
See kaks kuud vist ongi rekordiline aeg.
Kas aastal 2002. augustis oli ka blokeering, kui Lõuna-Eesti sademeteta oli ?
Ilmselt võib nii öelda küll, sest pea kogu kuu vältel oli ülekaalus antitsüklonaalne ilmastik. Alles kuu viimastel päevadel jõudsid tsüklonid üle Skandinaavia, sest siis oli üks järjekordne antitsüklon taandunud kaugele Lõuna-Venemaale, vt http://www.wetterzentrale.de/archive/2002/brack/bracka20020831.gif
ma arvan et praegu on kõrgtalv, st talve külmimad ööd on nüüd.
Kust see soojem õhk a.tsüklonisse sai?
See pidi tulema Põhja-Jäämerele liikunud tsüklonite soojas sektoris. Mõned tsüklonid tõid paari päeva eest nt Arhangelski piirkonda peaaegu sula, vt nt http://www.upload.ee/files/3846309/ilmeu20.1.2014kl11.png.html, aga meil siin antitsükloni lõunaservas on väga külm.
Rohmaka korstnapilve asemel võiks olla saastepilv, sest, sarnaselt korstnatele, on selle põhjustanud tegur inimtegevuslik- või ka loodulik ja nimelt atmosfääri saastav. Põlevad naftapuuraugud, vulkaanid või Kiievi keskväljakul põlevad autokummid, jne...
Vaatasin venelaste prognoosi ja selle kohaselt ca nädala pärast on oodata pehmemat ja sadudega ilma. Ausaltöeldes see käre pakane hakkab juba ära tüütama ja võiks mõne korraliku tuisuse ja nö "Padaoruse" päeva teha küll :) Kui tõenäoline on, et järgmise nädala lõpust (veebr)algusest saabuvad pehmemad ilmad? Vene prognoosi järgi lausa kevad (+3...+5)
http://www.gismeteo.ru/month/4068/
Mis ma ütlesin, et perioodil 7..10 veebruar tuleb sula.
Veebruari alguses on küll võimalik, et läheb soojemaks, aga see võib ka edasi lükkuda, oleneb uue antitsükloni käitumisest. Sula ja tuisk ei tundu siiski isegi veel veebruari algul kuigi tõenäolised.
Gismeteo muide sula niipea ei luba: http://www.gismeteo.ru/city/weekly/4072/
tohoh, yr.no lubab kiili 30.01 6 m/s moderate breezet kagust ning ennustatav -22 kraadi annab tuulekülmaks -34 kraadi
samas gfs lubab veebr.alguseks juba +5 kraadi isotermi eesti küljealla ja üsna edelatormist ilma
Mis ilm oleks, kui 1060 hpa antitsükloni poole sööstaks selline tegelane nagu 29.10 või 13.12?
Oletame et teravaim vastasseis jääb Tallinn-Valga joonele. Antitsükloni kese jäägu Venemaale. Mida nt suvel selline sün.olukord tähendaks, jne.
Kui tugev on üldse Eesti tugevaim kagutuul olnud?
Kui teate, siis kust saaksin vaadata maksimaalseid tuulekiirusi Eestis asimuudi kaupa? (St kraad, kust tuul puhub)
Keegi ei ole teinud pingerida asimuutide järgi. Võib-olla andmebaasides saaks vastava päringu teha, aga sinna võõraid ei lasta ligi ja selleks on niikuinii vaja päris keerukas avalduse- jms kadalip läbida.
Viimati (rohkem ei meenu) oli kagutorm meil 14.-15.12.2012, vt http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20121215.gif ja http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20121216.gif. Andmed selle kohta saab siit otsida: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072
Suvisel ajal päris kirjeldusele vastavaid olukordi vist ei tuleks (või on see haruldane nagu idatsüklon), sest suvistes antitsüklonites pole kunagi õhurõhk nii kõrge, sest õhu tihedus on siis ju palju väiksem. Ka ülitsüklonid on suvisel ajal tunduvalt haruldasemad kui sügisel või talvel.
Mudelid on ultrakülma õhumassi kandva antitsükloni telje (liikumisteekonna) arvutanud varasemast läänepoolsemaks. See tähendaks kuu lõpus praegusest külmemat ilma.
Aga paraku vähemalt GFS-i puhul on küll nii, et juba 192 h kaugemad arvutused ei kannata enamasti mingit kriitikat. Seepärast ei ole mõtet nendega arvestada. Euroopa mudel tundub selles osas veidi parem.
Nii või naa, külma ilma kestmine sõltub selle erakordse antitsükloni käitumisest (kas liigub kaugemale ära või jääb pikemalt ankrusse Lääne-Venemaale, viimasel juhul muidugi ükski tsüklon siia ei pääse ja väga külm ilm kestab).
kirde-eestis ebatavaliselt soe võrreldes asukoha mõttes muu eestiga võrreldes, alles üleeile oli seal pakane!
Jah, seal on mitu asjaolu kokku langenud, neist olulisemad: pilves ilm ja tuul mere poolt soojeneva õhumass saatel.
Kui praegune GFS mudel osutuks tõeseks e antitsükloni kese oleks Eesti kohal, kui külmaks võiks max minna?
ma eelistan valges /scan-ile alati seda: http://sat24.com/en/bc, kuna muidu on baltimaade idaserv tobedalt lõigatud
infrapunas on jah /scan parem, kuna baltimaad jäävad otse kaardi keskele. nt jälgida öiseid pilvi, äikest, rünksajukaid
Jah, Baltimaad on seal keskel, aga kuidagi pilt kipub tihti udusem olema. Vahetada võib pildi ikka välja.
Keskmes on vähemalt -30 kraadi võimalik, sest seal lisaks külmemale õhumassile ka nõrgem tuul. Kui antitsüklon jääb veidi kaugemale, siis on tuulisem ja -25 kraadist madalamale ei lange.
@26. jaanuar 2014 13:28
kese pole kaugeltki eesti kohal, vaid ikka mitusada km eemal idas.
gfs mudel: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn961.png
euroopa mudel: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm722.gif
külm õhk tuleb siia ringiga ümber keskme.
Loodetavasti tuleb siis õhurõhk Eestis 1050 hpa!
Ja millest see kahtlane tuule tormilähedaseks tugevnemine ja pöördumine põhjarannikul 02.02.2012 kella 16-st 21-ni? Nt Harkus sel ajal hoopis tuulevaikus kui mõni km eemal juba tuul 15..20 m/s.
Seal võis olla Läänemerel tekkinud termaalse tsükloni http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2012020212_0.gif ja katabaatilise tuule http://en.wikipedia.org/wiki/Katabatic_wind koosmõju.
Seda peetakse ka polaartsükloniks, mis arenes täielikult välja 4. veebruaril: https://lh6.googleusercontent.com/-CImnCy8pdr8/UANbf7VXQaI/AAAAAAAAAww/m6pWU7Jc03I/w403-h369-k/509754657.jpg
Pisut rohkem sellest: http://en.wikipedia.org/wiki/Polar_low
Miks Oulu kandis Soomes ainult -2 kraadi ringis praegu ?
Palju võiks nädala lõpupoole seoses võimsa antitsüklongia külma tulla? Kas -30 on ka võimalik?
kui tõepoolest nii tuuliseks läheb nagu ennustatakse mitmeks ööpäevaks järjest, siis pole -30 tõenäoline. küll aga sama külm tuulekülm.
ja selline tugev ida- või kagutuul võiks olla nii nagu 18.07.11, kuna siis on mõnus soe tuul
Oulu kohal on lähipiirkonna kõige soojem õhumass, http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014012612_3.gif, edelatuulega kandub Põhjalahelt soojemat õhku: http://ilmatieteenlaitos.fi/saa/oulu?parameter=4&map=weathernow&station=101799, lisaks veel pilves ilm.
Varasemas kommentaaris on juttu sellest, kui madal võib temperatuur vaiksema ilmaga olla ja kuidas tuulise ilmaga. GFS järgi on antitsükloni keset üsna Eesti lähedale oodata ehk tuul jääb uuesti nõrgaks. Siis oleneb juba pilvisusest, kuid võib arvata, et nii kärekülmas õhumassis on taevas tõenäoliselt selge.
Ilmselt täna veel võimalikku õhutemperatuuri postituses ei täpsusta, sest antitsükloni telje osas võib veel muutusi tulla.
huvitav jah,et mudelid kolmapäeva kohta nii erinevat tsenaariumit pakuvad.Kas ka pilvisus sõltub antitsükloni trajektoorist?
Jah, sest külmem õhumass on kuivem ja inversioon väiksem või puudub. Isegi kui madalad pilved tekivad, siis on pilvede temperatuur väga madal, nii et Bergeron-Findeiseni protsessi tulemusena hakkab lund sadama ja taevas selgineb (pilved sajavad maha).
Aga soojemas õhumassis on niiskust rohkem ja inversioon tugevam, mistõttu pilvede tekkimiseks on soodsamad tingimused ja pilved on stabiilsemad, nagu nt praegu. Samuti on tuult antitsükloni lääneosas rohkem, tugevam tuul segab paremini õhku ja inversioon on seetõttu nõrgem.
kahju et see 9. veebruari erakordne kuumus eestisse ei jõua :(
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3242.png
(aega vaadata u. kella 00:45-ni)
Miks ta jõuda ei või?
Vabalt võib ju jõuda,kuigi jah ajaline mastaap on ulme.
Nii pikk aeg pole GFSis kindlasti usaldusväärne, mistõttu praegu üksnes teoreetiline võimalus.
imelik et emhi ennustuses pinnatuisku üldse ei mainita.
Pinnatuisk võiks küll olla, sest kohev lumi hakkab juba 5-10 m/s tuule korral vähemalt lagedal edasi kanduma. Võib-olla esmaspäeval täiendatakse prognoosi selles osas?
ei täiendatud :s.
Õnneks siin postituses on see nüüd mainitud. Kahju jah, et seal ametlikus prognoosis sellele tähelepanu ei pöörata.
Kui taoline selge ilm jääb veebruari alguses püsima ja lund lähiajal juurde ei tule, siis vähemalt siin Lõuna-Eestis kaob ka see vähene, sest päike soojendab -13 kraadi juures juba nii, et räästad korralikult tilguvad. Samuti on lumikate niivõrd väike, mistõttu paistab tumedam maapind ning seekord ei saa rääkida olulisest tagasipeegeldumisest.
nüüd vist võib hakata jah juba rääkima päikese mõjust temperatuurile ja lumikattele.
Päikese käes kõik tilgub ja sulab,kuigi viludas -14.kraadi.
igatahes sakus ei sulata päike lund. hoovikünka lõunanõlva lumi sama "jahune" kui varjus. räästad tilguvad seepärast, et suure nurga all langev päikesekiirgus langeb maja seinale peaaegu risti, see soojeneb ning soe õhk kerkib räästani ning panebki selle tilkuma.
+veel ka see mõju, et katus on maaga võrreldes ikkagi suurema kalde all ning soojenebki paremini.
See päikesega seonduv on jah trikilugu ja võib kergesti ära petta. Vertikaalset pinda soojendab päike tugevasti, aga maapinda ikka veel eriti mitte, sest insolatsioon on veel madal, kuid siiski õhutemperatuuri mõjutab advektsiooni puududes juba täiesti selgelt, vt nt siit: http://meteo.physic.ut.ee/et/showperiod.php?type=week
Lumekaarti järgi on Sakus üle 10cm lund. Siin Lõuna-Eestis, kus mina elan on maksimaalselt 5cm. Katus, millel räästad tilguvad on horisontaalne, pole vähimatki kallet. Samuti märkasin, et kahe tunniga on sulanud maapind, kus varem oli lume alt paista tumedamat pinnast ja mulda.
Tallinna kandis on sama tähelepanek, et miskipärast mõjub päike just vertikaalsetele pindadele. Ju siis on Lõuna-Eestis olud niipalju teised, eks 200-300 km lõuna poole liikumine tähendab muutusi ka päikeseketta maksimaalses kõrguses, insolatsioonis jms.
Kui maapind sulab, siis peab see ilmselt jah olema väga õhukese/katkendliku lumikatte tõttu, nii et maapind soojeneb sulamiseks piisavalt.
Õnneks on Tallinnas lund küllaga, niiet enne advektiivset sula ei tohiks maas olev lumi sulama hakata :).
Jah, päris sula veel ei paista. Antitsüklonis tavaliselt fronte ei ole (võivad ulatuda selle äärealadele või kulgeda ka rõhkkonna vahelt), kuid frondiga toimub ju õhumassivahetus ka aluspinna lähedal. Nii juhtubki praegu antitsüklonis, et kõrgustesse võib saabuda soe õhumass (justkui oleks frontaalpind paralleelne aluspinnaga), aga aluspinna lähedale jääb ikka sama õhumass.
Eks see, Lõuna-Eestis paistab päike kõrgusega juba 15 kraadi ja Põhja-Eestis 13,5 kraadi annab tunda. Järsematel Lõuna-Eesti küngastel metsa varju all, on maa täiesti paljas, kuid kus maapinna kaldenurk on väiksem võrreldes päiksega seal ikka maa valge.
http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html
Kas tõesti on sellise õhumassiga pühapäeval veel miinuskraadid?
Jah ja veel päris korralikud (kuni 12 miinuskraadi).
kas sellises olukorras võib jäävihma tulla
Kui see õhumass on soe ja niiske, siis võiks tõenäoline olla jääuduvihm või jääkuulikesed, sest ilmselt tuleksid sademed kihtpilvedest ja need jõuaksid enne aluspinnani jõudmist suures osas või täielikult külmuda.
Kas lähimate külmade päevade jooksul mere-efekti tallinna kandis ei teki?Või pilvisust?
Tere! Kui tõenäoliseks peate varianti, et hiljemalt 10. veebruariks taastub läänevool? GFS on nüüd juba mitu päeva prognoosinud, et kõrgrõhkkond siiski taandub ja tee tsüklonitele on valla. Oskate öelda, miks on tsüklonid praeguse aastaaja kohta nõnda aktiivsed veel? Kas selline aktiivsus võib kevadeni kesta?
tore oleks kui ka suvel mõni aktiivne tsüklon tekib või hoopis ülitsüklon otse üle eesti liiguks
Õhumass on ilmselt mereefektiks liiga soe - praegu peaks ju Rootsi idarannikul olema see päris tugev, aga ei midagi, Stockholmis oli täna isegi sulailm.
See tundub küll usutav, et soojale talvele iseloomulik ilmastik võiks veebruari keskpaigaks taastuda. Selles osas väga sarnane 2012. a algusele.
Igaks juhuks võiks veel sellel kuul lasta lõppeda, et siis vaadata, mis võiks üldjoontes edasi tulla.
Parasvöötmetsüklonid tekivad õhumasside vastasseisu (barokliinsuse) tingimustes. Pikka aega on üle Põhja-Ameerika ookeani kohale jõudnud väga külm õhumass. Seetõttu on õhumasside vastasseis seal tavalisest tugevam (praegugi: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn482.png).
Tsüklogeneesi peaks soodustama ka ookeani pinnavee keskmisest kõrgem temperatuur, vt nt http://cci-reanalyzer.org/DailySummary/index_ds.php# (Sea Surface Temperature|Anomaly).
Miks selline õhumasside liikumine, neid põhjuseid võiks otsida polaarpöörise tugevusest, http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/daily_ao_index/ao_index.html (seletused märtsi lõpu ja detsembri kirjelduse järel: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2013.htm).
Jüri, millest te seda järeldate, et soojale talvele iseloomulik ilmastik võib taastuda ?
GFS mudelijooks näitab alates veebruarist soojema õhumassi pealetungi.
eks ta sealt siis samuti järeldab ma arvan
Mingeid järeldusi pole veebruari keskpaiga kohta teinud, selleks tuleks veel mõned päevad oodata, sest midagi kindlat ju sula saabumises nt 10. või 15. veebruaril pole, pealegi GFS pole nii pika aja kohta usaldusväärne. See, et mingi asi tundub usutav, tähendab, et see võib juhtuda, võib ka mitte. Euroopa mudel on selleks ajaks arvutanud praegusele sarnase väga külma antitsükloni tekke - ka see on usutav, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2162.gif või http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2402.gif (28.1. õhtuse seisuga püsivamalt http://www.upload.ee/files/3855090/Recm7.2.2014.gif.html).
Kui aga rääkida järeldustest, siis veebruari alguses pole veel sula oodata (plusskraadid võivad tulla siis 1-2 km kõrgusel, aga meil siin maapinna lähedal on ikka 5 või 10 kraadi külma, sest antitsükloni mõju on veel piisavalt tugev, kajastub prognoosideski, vt http://www.windguru.cz/ee/index.php?sc=341).
Mis saab edasi ehk veebruari keskpaigas, seda näitab aeg ehk peab veel ootama mõned päevad, siis võib midagi selguma hakata.
Millele toetuda, sellest siis ka. Mudelid on head abivahendid, aga üksnes neile toetuda ei tohiks, sest ikka leidub olukordi, mis võivad tegelikult tulla mudelite pakutava asemel, eriti kui rääkida pikemast ajast. Seega vaatlusandmetest ja ilmakaartidest mööda ei saa vaadata. Aitavad ka teatud reeglid või seaduspärasused, mõned neist saab tuletada ilmastikku pikka aega jälgides, teisi lihtsalt füüsikat jms arvesse võttes. Omaette grupp nähtuseid ja olukordi on seotud kohalike oludega. Kokkuvõttes nii lihtne pole, et lihtsalt mudelitelt vaadata ja üksnes neid usaldada.
öelge palun sünoptikele, et nad ütleksid õhurõhu ainult hektopaskalites, mitte hg sammastena!
Kui hetkel hinnata olukorda,siis kumb võimalus (antitsüklon jääb püsima või laguneb) hetkel tõenäolisem on?Ja mis protsentidega?(60/40 30/70 jne)
Kui palju lund võib reedel ja laupäeval hinnanguliselt Jõgevamaal praeguste andmete järgi tulla, kas teeolud muutuvad väga halvaks? pean Tallinnasse sõitma?
Aga mina sooviksin, et räägitaks vaid millimeetrites elavhõbedasambas, sest nii on lapsepõlvest saati arusaadavam - 760 mm/hg on keskmine väärtus. Väga halvakõlaline on see paskal - ema naerab alati kui kuuleb raadiost...
aga mulle meeldib hektoPASKal, sest ilmakaardites just seda ühikut kasutatakse + see on ka ametlik, aga hg sammastik mitte
Kagu-Eestis on kõige väiksem sajuvõimalus reede ja laup., Jõgevamaal ka üsna väike. Vt http://tinyurl.com/qesm7kn
Karvane sisetunne ütleb, et veebruar tuleb sigasoe. Mis arvate?
Hektopaskal on SI-süsteemi ühik, seepärast soovitatakse ikka seda kasutada. Mõned sünoptikud ütlevad vist harjumusest ikka mmHg. Tõenäoliselt kaob see aja jooksul ära ja hPa jääb.
Suurem lumesadu ja tuisk jääb ilmselt saartele ja Loode-Eestisse. On võimalik, et Kagu-Eestisse ei jõuagi lumesadu.
Veebruari esimese nädalaga antitsüklon kindlasti ära ei kao, aga ilmselt nõrgeneb. Pärast seda on juba 40-60% vahel, et jääb püsima või tugevneb.
Sigasoojaks läheb juba paari päeva pärast piirkihi kohal, aga siin maa lähedal püsib ikka külm ilm.
jah, sulasoe jääb kõrgustes väga lähedale - umbes sama vahemaa, kui laagrist männiku järveni.
Kes tahab sooja, siis võib teha väikese matka 1 km kõrgusele.
Teoreetiliselt oo suur munamägi kõige lähemal sigasoojale
hoopis õhupallilennu
http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm1922.gif näitab et külm jääb 30.01 seisuga ära
Tundub päris usutav, et nüüd läheb lõpuks 6.veebruari paiku sulale, kuna GFS on juba järjepidevalt seda prognoosinud, praeguse seisuga ka euroopa mudel ning ajaline mastaap pole kuigi suur.
Mõlemad mudelid on läinud jah sooja teed.
siis ju väga hea! kõrini sellest pakasest ja kagutuule tuulekülmast
Lootus veel sellele, et püsivat talve siin ei fikseerita see talv.
Lõuna-Eestis oleks vaja natuke sooja ja lumi läind.
aga enne sooja tuleb üle elada nädalavahetuse lumetuisk, kusjuures suurim sadu jääb tänastel andmetel just lõuna-eestisse
äsjauuenened gfs andmed näitavad eestisse 07.02-ks laussula.
Kas nüüd võib öelda, et Putin saab olümpiale talveilma, sest kui Kõrgrõhkkond uuesti tugevneb keskmega Ukraina kohal, on selle idatiivas ju põhjavooluga Uurali külm laskumas just Mustamere poole.
Aeg-ajalt purskavad mudelid endiselt välja külmi antitsüklone, nii et kõik on võimalik.
Kas ka Tallinnas on oodata tugevat lumesadu ?
otsusta ise
http://www.youtube.com/watch?v=Fum8EUp-h7Q&feature=youtu.be
hirlam ennustab 02.02-ks tervesse eestisse arvestatavat jäävihmavõimalust! kraade maapinnal -2..-7 aga 850 hpa kõrgusel +2 ringis! ootame-näeme!
Milles avaldub see tugev inversioon?
Inversioon on vertikaalne õhu temperatuuri tõus kõrgusesse. Vaikse ilmaga võib olla tihe udu ja talvel piisava õhumassi niiskuse korral jäävihm.
See junn :D(loe lumesadu koos tuulega) jõudis jälle prognoositust vist natuke varem kohale. Alguses lubati täna päevaks ikka ilusat ilma ja alates öötundidest pidi hakkama sadama. Aga hetkel Põhja-Järvamaal sajab juba päris korralikult ja tuul keerutab ka seda lumekest. Temperatuur on ka täpselt selline, et see mahasadnud lumi muutub asfaltkattega teedel lauskiilakaks, kuna autod sõidavad selle kinni. Ja kuna temp. on üle -10, siis ei mõju sellele ka teedele puistatav kloriidi segu. Edu liikmelisesl ja tuisu nautimisel :)
Helsinkis tabas samuti äkklumetorm, siin seminaris osalejatega vaatasime suud ammuli toimuvat, pilte õnnestus ka saada. Tegu on mesoskaalalise nähtusega, neid nii lihtsalt prognoosida ei saa.
Aga tsüklonaalne (sünoptilises skaalas) tugev lumesadu jõuab ilmselt ööseks kohale.
Jäävihma osas on postitust täiendatud.
Kas Emhi töötajad arenevad edasi ka kunagi. Homme keskpäevast on ju piirkihi kohal sula, mis tähendab suure tõenäosusega jäävihma ja võiks nagu seda kajastada ka prognoosis.
Tundub, et mitte. Lätis on vastavad hoiatused antud ja Eesti kohta peaksid need samuti kehtima: http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484.
Kas tallinnas ka tugev lumi oodata ja millal
31. jaanuar 2014 14:52
Tugev lumesadu peaks homseks Tallinna jõudma
Kas seda lumesadu mis ees ootab võib kutsuda lumetormiks, või lihtsalt tuisuks?
Palju lund prognoosiksite põhja eestisse?
Tugevam lumesadu jääb ilmselt Lääne- ja Loode-Eestisse (Tallinn jääb ka sinna), siin kollasega: http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft (uuendatakse iga mõne tunni tagant).
Ilmselt tuleb lund 5-15 cm, aga võimalik isegi rohkem.
Ida poole jõuab suurem sadu ilmselt samuti varem või hiljem (2. veebruar), kuid siis võib juba jäävihmana tulla.
Lumetormiks peab tugev üldtuisk kestma vähemalt 6 tundi (nö ametlikult). Isiklikud hinnangud võivad erineda.
loodetavasti tuiskab mõnuga, siis need porihullud pettuvad täiega :D
Kui palju võib tulla lund Jõgevamaal?
Kas jäävihma võimalus on ka täna öösel ? Ei taha et auto jääga kaetaks
See jäävihm on 2. veebruari teema (kui ilmaprotsessid piisavalt kiired, siis 1. veebr. õhtul), sest siis jõuab järgmise portsjoniga juba piisavalt soe õhumass piirkihi kohale.
nojah, 07.02-st on talvega kööga. napilt 1 kuu siis seda talve seeaasta jagubki.
Eks talv jätkub soojemalt sel juhul, ehk võib mõni sulapäev tulla, siis on jälle miinuskraadid jne.
Seda juttu, et talvega on kõik, hakati muide eelmisel aastal veebruaris rääkima, aga tegelikult kestis peaaegu aprilli keskpaigani. Muidugi on võimalik, et suuremat külma enam sel korral ei tule, aga sellist asja ei tea ju keegi.
"loodetavasti tuiskab mõnuga, siis need porihullud pettuvad täiega :D
31. jaanuar 2014 17:49"
Enne, kui sa seda ütlesid, oleksid võinud GFS'i uuenduse ära oodata. Talv on napilt pool kuud kestnud ning siinsed vaesed Lõuna-Eesti lapsed pole isegi kelgumäele saanud nii vähese lume tõttu. Mille üle siis pettuma peaks? Selle üle, et juba järgmine nädal hakkab see valge ollus sulama? Ja kui peakski millalgi veebruaris uuesti külmemaks minema, siis see pole enam õige külm, sest päike teeb oma tööd, nagu eakatel tavaks öelda.
Riias sajab juba jäävihma või ?
31. jaanuar 2014 21:18 - eelmisel talvel oli õige külm alles märtsis ja seda ka Lõuna-Eestis. Võib-olla tuleb veel karmim aeg veebruari lõpus või märtsis?
Päikesega pole asjad nii lihtsalt. Mõnedel aastatel saabub õige talv alles märtsis, nt 2004. või 2005. aastal.
Riias pole hetkel sademeid. Viimati sadas seal lund.
Jah, mäletan aastatagust märtsi hästi ja loodan väga, et ka see aasta tuleb samasugune. Taolise külma puhul tekib selge erinevus jaanuari ja märtsi vahel. Viimase puhul on asi tunduvalt leebem, kui jutt käib päevast, sest päike soojendab siis juba piisavalt. Siinkohal ei pea silmas seda, kas talv kestab või lumi sulab, vaid seda, kui talutav on väljas. Kui päikesel poleks nimetatud kuude vahel märgatavat mõju, siis poleks ka absoluutsetel temperatuuridel sellist erinevust. Vastasel juhul jään ootama õhumassi, mis toob jaanuaris ligi 20 kraadise kuuma. Samuti mainis Emhi tookord pidevalt oma ilmateates päikese mõju ja kui mitu kraadi see külmale leevendust pakub. Pole pimedas õue asja ning kui valida märtsi sula või pakase vahel, siis jään viimase juurde. Veebruari alguse ja jaanuari puhul aga vastupidi.
Jah, selgete ja vaiksete ilmadega on küll eriti märtsis juba päeval tunduvalt soojem kui nt praegusel ajal.
Aga eks inimeste soovid on erinevad, mõned tahavad lund ja külma, teised jälle sooja jne. Mõlemale poole leitakse argumente ja need on tihti sõltuvad isikust - kellele olulisemad küttearved, kellele talvetunne jne.
Postita kommentaar