26. detsember
Öösel sadas saartel ja Loode-Eestis (kuni 5 mm) vihma. Hommikuks sadu lakkas, kuid ilm jäi pilve ja endiselt väga soojaks. Päeval arenes frondil uus laine ja paistab, et Liguuria/Türreeni merel asuva lõunatsükloni mõju ulatub Eestini. Meridionaalset tsirkulatsiooni toetab ka Lõuna-Venemaal asuv soe antitsüklon. Seega ootab ees veel üks vihmane öö, sealjuures Lõuna- ja Ida-Eestis, kusjuures sadu võib-olla tugev.
Uus ülitsüklon on Atlandi ookeanil kiiresti süvenemas (hommikul oli keskmes õhurõhk 970 hPa) ja see liigub Iirimaa poole. See kindlustab veel mõned soojad päevad. Aga uuest aastast näitavad mudelid õhumassi jahtumist või jahedama õhumassi saabumist, eriti Euroopa mudel.
25. detsember
Kell 23.30
Üsna ootamatult pilvisus Lääne-Eesti kohal tihenes ja hakkas vihma sadama. Satelliidipiltidel on näha sealkandis samuti tihedama pilvemassi teket, see võib-olla seotud frondil tekkinud lainega.
Väärib märkimist, et kihtsajupilvede alumine piir on 2-3 km kõrgusel, nende all umbes 1 km kõrgusel on kihtrünkpilved. Kui vaadata nt vaatlejatele mõeldud pilvede määramise juhendeid või pilvede kirjeldusi, siis märgitakse enamasti, et kihtsajupilvede alus asub 2 km-st madalamal, kuid tegelikult, eriti saju alguses ja lõunatsüklonite korral, on üsna tavaline, et on 2 km-st kõrgemal.
Huvitaval kombel pakub üks portaal endiselt lumesadu, kuigi õhumassi arvestades ei saa see nii olla:
Kell 21Ehkki õhtuks oli justkui oodata pilvisuse tihenemist ja vihmasadu, läks teisiti, sest pilved hajusid ja vihmasadu saartest kaugemale ei jõudnud. Ilmselt on põhjuseks Lõuna-Venemaal paikneva sooja antitsükloni mõju tugevnemine ja samal ajal ülitsükloni täitumine.
Siiski, kuna säilinud on meridionaalne frontaaltsoon, siis sellel võib tekkida mõni laine, mis jõuab Läänemerele, samuti tasub silmas pidada Vahemerel paiknevat lõunatsüklonit, mille mõju võib Eestini ulatuda. See tähendab, et 26. detsembril on vihma võimalus väga suur.
Kas jõuluäikest oli? – nii pärisid mõned inimesed, põhjendades, et kui lund ei ole, siis olgu jõulud äikeselised. Tõepoolest, ühte ilmagruppi (https://www.facebook.com/groups/122816167791353/) tuli 24. detsembri kohta kommentaar (muutmata kujul): "Annike Kaunissaar õhtu enne seitset kui liikusime autoga Väike-Maarja poole oli päris mitmeid kordi näha kuigi vihma kallas nagu oavarrest, üritasin ka pilti teha aga sõitvast autost ja paduvihmaga ei olnud see võimalik... aga pilvesisene tundus olema
kui nüüd äikese suunda mõelda siis oli see merel , sest esimest korda nägime sähvakaid narva poolt sõites rakveresse ja kui sealt edasi liikusime siis jäi kogu vaatemäng koguaeg paremale poole"
Hommikuks tõusis ülitsüklonis õhurõhk 937 hPa-ni ja see suundus tasapisi Suurbritanniast põhja poole Norra merele. Ülitsükloni sooja sektoris tõusis temperatuur öösel Eestis 5-6 kraadini. Hommikuks hõrenes tsüklonis soojas sektoris pilvisus nii palju, et hommikul ja lõuna paiku võis päikest näha.
Õhtul tiheneb läheneva osatsükloni mõjul pilvisus uuesti ja läheb taas sajule. Soojas õhumassis sajab ikka vihma. Ilmselt 26.12. on tunda lõunatsükloni mõju, siis saabub lausvihm lõunast.
Uus ülitsüklon on tekkimas, see peaks 27.12. jõudma Iirimaale, jõudes maksimaalse arengu staadiumisse, keskmes prognoositakse minimaalseks õhurõhk 940 hPa. Aasta viimasteks päevadeks toob see täiendavalt sooja õhumassi kohale, kuid uueks aastaks näitavad mudelid siiski õhumassi jahtumist, mis tähendab, et uuel aastal võib miinuskraade tulla.
24. detsember
24. detsembril oli Eestis lausvihm (sademeid mõnel pool vähemalt 5 mm) ja saabus väga soe õhumass. Praeguse seisuga tekkis soojarekord Tõraveres, kus temperatuur tõusis õhtuks 5,5 kraadini, kuid eelmine rekord on 5°C (1974), vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=408 või http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid.
Lätigi sai uusi soojarekordeid (sulgudes vana rekord ja tekkeaasta): Rēzeknē +5,9°C (+5,6°C, 1974), Priekuļos +6,4° (+6,4° C, 1974), Alūksnē +5,5° (+5°C, 1974), allikas https://twitter.com/VSIA_LVGMC. Nagu võib märgata, siis samas õhumassis 1974. aastal mõõdeti kuupäeva soojarekordeid nii Eestis kui Lätis.
Ülitsüklonis jäi minimaalseks õhurõhuks 929 hPa. Äikest oli hajusalt üsna suurel alal.
Ülitsüklonis langes õhurõhk hommikuks 929 hPa-ni. Mõne hPa võrra võib veel langeda. Iirimaal ja Suubritannias oli mõnel pool äikest. Iirimaal toimuvast saab mingi kohapealse ülevaate siit: http://www.nightskyhunter.com/Sky%20Events%20Now.html.
Tsükloniga seotud pilvemass on laotunud üle terve Läänemere ja jõudnud Eesti kohalegi. Päeva jooksul liigub üle maa lausvihm, mis on seotud sooja frondiga.
Järgmine ülitsüklon ei lase end kaua oodata, sest see on juba hakanud tekkima. See on seotud samuti nii suure õhumasside vastasseisu kui ülitugeva jugavooluga (valge riba keskel on õhu liikumise kiirus üle 100 m/s, küündides ilmselt 400 km/h lähedale), http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1815.png. Õhurõhk selles ülitsüklonis siiski prognoosi järgi alla 940 hPa ei lange.
Kuigi need tsüklonid peaksid kindlustama sooja õhumassi püsimise ja vihmasajud, on juba mõnda aega üks portaal prognoosinud lumesadu, vt http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Tallinn.htm.
23. detsember
Ülitsüklonis langes õhurõhk 23.12. pärastlõunaks 954 hPa-ni ja süvenemine jätkub. Tsüklon jõudis samal ajal Iirimaa lähedale, sellega seotud paks pilvemass juba Põhjamere ja Taanini.
Sademete animatsioon: http://hsaf.meteoam.it/hsaf_gif/full_gif_h03.php.
Vähemalt merel oli 23.12. tormisem kui 22.12. Ka mõõdeti tugevaimaks puhanguks 24,7 m/s (Osmussaarel).
Ülitsükloniga seotud pilvemass ja soe õhumass jõuavad 24.12. jooksul Eestisse. Arvatavasti püsib ilm väga tuuline. Järgmised päevad on ilmselt nõrgema tuulega, kuid soe ilm peaks kestma vähemalt aasta lõpuni.
22. detsembril formeerus Atlandi ookeani põhjaosas väga labiilne mereline arktiline õhumass, kus ulatuslikul alal tekkis rünksajupilvi ja mõnel pool oli äikest. See õhumass jõuab päeva jooksul Eesti kohale, mistõttu oodata on rünksajupilvi ja tekib äikesevõimalus.
Muud huvitavat. Põhja-Ameerika idarannikut on tabanud tõsine kuumalaine: niiske troopiline õhumass tõi 22. detsembril New Yorki kuni 21-kraadise sooja, kastepunkt ulatus 15,6°C-ni, vaata http://www.wunderground.com/history/airport/KNYC/2013/12/22/DailyHistory.html. See kuumus ei jää püsima, sest juba 25. detsembril on prognoosi järgi päevalgi miinuskraadid (arktiline õhumass).
Samal ajal on Atlandi ookeani keskmistel laiustel järgitav erakordselt tugev jugavool, milles 300 hPa pinnal (umbes 9 km kõrgusel) on õhu liikumise kiirus kitsal alal üle 100 m/s. Selle ees on praegu toimumas plahvatuslik tsüklogenees, sest ööpäevas on seal oodata õhurõhulangust kuni 50 hPa võrra. Selle põhjuseks on soodsate asjaolude – suureneva õhumasside vastasseisu (barokliinne tsoon) ja tugeva divergentsi (lahknevate voogude piirkond tropopausi lähedal) mõjuala – kokkulangemine.
22. detsember
Jätkub sooja ja tormise ilmaga periood. Ehkki 23. detsembril ja võib-olla ka aasta lõpus on sisemaal teatav lörtsivõimalus, on see talvisest ilmast üpris kaugel.
22. detsembri öösel liikus Islandil asuva sügava tsükloni kauges idaservas lohk koos sooja õhumassi ja paistab, et ka sekundaarse sooja frondiga üle Eesti. Nii mõõdeti öösel sooja ligemale 7 kraadi (Harkus 6,8°C). Samal ajal tekkis Skandinaavias osatsüklon, mis liigub ööpäevaga üle Põhjalahe Soome kohale ja toob tormise ilma Eestissegi. Sellega seotud jahedama õhumassi advektsiooni tõttu on äikesevõimalus.
Siin on mõned lained Merivälja muulilt. Lainete taha oli märjaks saamata päris raske pääseda, aga mingil hetkel see õnnestus.
22.12. algas Atlandi ookeanilt plahvatuslik tsüklogenees, mille käigus areneb 24.12. välja ülitsüklon, mis liigub üle Iirimaa ja Suurbritannia põhjaosa. See toob väga sooja õhumassi ühtlasi Eestissegi. Prognoositav minimaalne õhurõhk selles ülitsüklonis on 930 hPa lähedal.
21. detsember
Endiselt püsib 23. detsembril teatav lörtsi ja lume võimalus, samuti paistab Soome liikuva osatsükloni lõunaservas tulevat vähemalt merel tormine ilm, kuid alates 24. detsembrist valitseb väga soe õhumass ja seda ilmselt aasta lõpuni.
Lõuna-Venemaal areneva sooja antitsükloni ja Vahemerel tekkiva lõunatsükloni koosmõjus muutub õhuvool jõulude ajal meridionaalseks.
24. detsembriks prognoosib GFS mudel 928 hPa ülitsüklonit (Euroopa mudelis pigem mõne hPa võrra kõrgem õhurõhk). See tsüklon sarnaneb jaanuaris toimunuga, jäädes ookeanile: http://www.ilm.ee/?511073. Suurbritannia põhjaosale ja Iirimaale tähendab see tormituuli tugevusega kuni 50 m/s (puhanguti).
20. detsember
Taimi jutt lumeta jõuludest: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=409
Merike lumetuse võludest: http://www.ilm.ee/?511909
21. detsembri öösel ja hommikul on Eesti kohal lörtsiks ja lumeks piisavalt jahe õhumass, mis tähendab, et sisemaal võib korraks lund sadada. Ilmselt õhtuks, kuid hiljemalt 22. detsembriks on kohal tunduvalt soojem õhumass ja sajab taas vihma.
Arvatavasti 23. detsembril liigub üle Skandinaavia, Põhjalahe ja Soome osatsüklon, mis vähemalt merel põhjustab tormist ilma. Kuna prognoositav isoterm on sel ajal 850 hPa pinnal -5°C, siis võib tulla nii vihma, lörtsi kui lund. Seejärel paistab kujunevat Suurbritannia lähedale arvutatud sügava tsükloni ja Lõuna-Venemaal tekkiva sooja antitsükloni vahel vastasseis, mistõttu Vahemerelt jõuab soe õhumass Läänemere regiooni. See tähendab igal juhul lumetuid jõule.
Edasi on meridionaalse tsirkulatsiooni tõttu võimalus lõunatsükloniteks, aga jätkuda võib ka läänetsüklonite mõju. Vähemalt uue aastani ei ole küll näha talvist ilma. Ainult eeloleval ööl ja 23. detsembril võib mõnel pool loodus korraks talvisema ilme võtta.
19. detsember
Lähema ööpäeva jooksul sajab mandril ilmselt lund ja lörtsi, kuid see ei jää püsima, sest hiljemalt 22. detsembril saabub taas väga soe õhumass. Lisaks sellele liigub 22.-23.12. üle Skandinaavia ja Soome kirdesse osatsüklon, mille lõunaservas on ilm väga tuuline, merel ilmselt ka tormine.
Jõulude ajal on oodata tõenäoliselt meridionaalselt tsirkulatsiooni, mille tõttu jõuab Vahemerelt väga soe õhumass kohale. Seda soodustab Lõuna-Venemaal või Ukrainas arenev soe antitsüklon. Sel juhul ei jõuaks tsüklonid otse Läänemere regiooni, vaid püsivad ookeanil, kuid vastasseis on suur ja seepärast lõunavool tugev.
Tõenäosuste osas saab hea ülevaate siit: http://www.emhi.ee/?ide=19,250.
18. detsember
Meteoroloogilised päkapikud tõid sussi sisse ilusad tabelid tugevaimate tuulte kohta Eesti vaatlusjaamades. Aitäh! Seda saan nüüd ka lõputöös "Eesti ekstreemse ilmaga päevade andmebaas" kasutada.
19. septembril avaldati Avanejates geo-ilmataadi ennustus sügise ja talve alguse kohta. Seal on kirjas: November - nüüd kui seened tuksis, antakse vett! Kallab kaks nädalat ning temperatuur on ikka kuum, kuni 20! Saartel piilub 18-24 novembri perioodil päike, küllap ronib mõni reptiilkuulsus jälle Pädastesse jooma. Vähemalt korralikku silmu ta sealt ei saa!
Detsember - temperatuur lastakse allapoole, umbes kümne kraadi juurde ning meie mageveevarud saavad taas mõttetult suurt täiendust. Võib-olla üritatakse seeläbi Läänemerd puhastada? Jõulud tulevad mustad ning aastavahetuseks öösel tõuseb udu. Pole mõtet kalleid rakette osta!
Huvitaval kombel on nii mõnedki asjad täide läinud: november nii palav polnud, kui ennustuses pakuti, kuid ebatavaliselt soe küll, lisaks oli päikeselisi päevi, samuti tuli detsembris kümnekraadine külm, palju sademeid ja väga tõenäoliselt on oodata lumeta jõule. Kogu ennustust saab lugeda: http://avanejad.weebly.com/2/post/2013/09/geo-ilmataat-tuleb-kuum-sgis-ning-jaanuaris-upuvad-prnu-ja-haapsalu.html
21. detsembri tormine tuul on nüüd arvutatud 22. detsembrile, kui üle Soome liigub aktiivne osatsüklon. Uuesti jõuab soojem õhumass ja tormine ilm kohale ilmselt 24. detsembril. 28. detsembriks näitavad mudelit seeria viimase tsükloni hääbumist ja ilma külmenemist. Kuna see aeg veel nii kaugel, siis tasub sellesse ettevaatusega suhtuda.
17. detsember
Täna on huvitava ilmasündmuse aastapäev: 17. detsembril 2009. a sadas Liivi lahe ümbruses (Sõrve tipp ja Kolka) ööpäevaga meeter lund. Põhjuseks oli väikese tsükloni ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal ehk sisuliselt mereefekt. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas (Lätis) 100 cm. Sellest lumest jätkus terveks talveks.
Hiljem sadas mereefekti ja tsüklonite koosmõjul lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja 2010. a jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks. Hiljem jäi lume paksus väiksemaks tuule, lume kokkuvajumise ja sublimatsiooni tõttu.
Alates 2009. a detsembrist jõudis järveefekt (meil siin nimetatakse mereefektiks) inimeste teadvusesse ja sellest hakati üldse avalikkuses rääkima.
Lumikatte paksus 17.12.2009, allikas Läti Ilmateenistus
Inimesed kaevavad end lumest välja, allikas ja veel pilte: http://www.kolka.lv/?page_id=614.
Lähema nädala ilmas erilisi muutusi ei ole: on soe, tuuline ja üsna sajune (enamasti vihm ja lörts). Tormine ilm on praeguse seisuga nihkunud 21. detsembril 22. detsembrile (tuul ilmselt üle 25 m/s ei ulatu) ja see kestab ilmselt mitu päeva, sest esiteks on oodata osatsükloni(te) liikumist üle Skandinaavia ja teiseks peaks kohale jõudma seeria järgmine tsüklon ookeanilt.
Jõulude ajal on samuti väga tõenäolise sulailm. Kuna 1,5 km isoterm on ilmselt -3°...-5°C, siis tuleks ka lörtsiga arvestada. Mingit lumevõimalust näitab GFS mudel 25. detsembriks.
16. detsember
Endiselt paistab, et 21. detsembril on oodata tormituuli, kuid sünoptilises olukorras on ka muutusi: Fennoskandia põhjaossa võib jõuda Barentsi merelt väga külm õhumass. See tähendaks, et suureneb õhumasside vastasseis ja võib tekkida sekundaarne tsüklonite seeria. Seega tormine periood kestaks kauem.
Ikka on võimalus 23.-24.12. lörtsiks ja lumeks, sest 21. detsembril Islandi lähedal või Norra merel paikneva sügava tsükloni kaasatoodud õhumass jõuab jahtuda küllalt palju, samuti võib sattuda põhja või kirde poolt veidi külmemat õhumassi Läänemere regiooni. Tõenäosus selleks on siiski alla 50%.
Mõned portaalid, nt Gismeteo, näitavad, nagu saabuks pärast jõule kestvam pööre talve poole, st miinuskraadid. See võib-olla seotud seeriatevahelise perioodiga, kui muidu väga soojal ja tsüklonaalselt aktiivsel sügistalvel on mõned talvise ilmaga päevad. Praegusel hetkel ei oska täpselt öelda, kui tõenäoline ja millega tegu, eks see paistab.
15. detsember
Norra merel asuva tsükloni kaguservas tuli mõnel pool üsna paks lumi maha, nt Laagris ulatus lumikatte paksus kuni 7 cm-ni. See lumi sulab siiski juba ööpäeva jooksul.
16. detsembril liigub osatsüklon üle Skandinaavia itta. Selle lõunaservas on ilm väga tuuline, merel ilmselt ka tormine ja soe. Seejärel on paar jahedamat päeva, mil võimalik lörts ja ajuti temperatuur langemine pisut alla 0 °C.
21. detsembril jõuab järjekordne sügav tsüklon Norra merele, kuid ilmselt selle kauges kaguservas ulatub Eestiski tuul tormini, mis tasapisi jõuludeks küll nõrgeneb, aga jääb ikka üsna tugevaks. Ka esialgu väga soe õhumass jahtub ja nii asendub sademete olemasolul vihm ilmselt 23.-24. detsembriks pigem lörtsi ja ehk isegi märja lumega (tõenäosus 20-30%). See siiski ei tähenda veel lumega jõule.
21.-22.12. tormi kohta veel selline märkus, et tekkida võib ka osatsüklon, mis liiguks sel juhul üle Skandinaavia itta või kirdesse. See tähendaks kas tugevamat tuult või kestab tormine ilm kauem.
13. detsember
Kas jõulud on lumised või lumeta? Üldine temperatuuri foon on väga kõrge, ent aktiivne tsüklonaalne tegevus tähendab ka seda, et mõnel päeval satub jahedam õhk ja lumisem hetk Eestissegi. Mine tea, ehk saabub talveoaas just jõulude ajal?
Öösel sadas saartel ja Loode-Eestis (kuni 5 mm) vihma. Hommikuks sadu lakkas, kuid ilm jäi pilve ja endiselt väga soojaks. Päeval arenes frondil uus laine ja paistab, et Liguuria/Türreeni merel asuva lõunatsükloni mõju ulatub Eestini. Meridionaalset tsirkulatsiooni toetab ka Lõuna-Venemaal asuv soe antitsüklon. Seega ootab ees veel üks vihmane öö, sealjuures Lõuna- ja Ida-Eestis, kusjuures sadu võib-olla tugev.
Uus ülitsüklon on Atlandi ookeanil kiiresti süvenemas (hommikul oli keskmes õhurõhk 970 hPa) ja see liigub Iirimaa poole. See kindlustab veel mõned soojad päevad. Aga uuest aastast näitavad mudelid õhumassi jahtumist või jahedama õhumassi saabumist, eriti Euroopa mudel.
Lõunatsükloni põhjaserv ulatub Eestini, oodata on ilmselt väga vihmast ööd, allikas.
25. detsember
Kell 23.30
Üsna ootamatult pilvisus Lääne-Eesti kohal tihenes ja hakkas vihma sadama. Satelliidipiltidel on näha sealkandis samuti tihedama pilvemassi teket, see võib-olla seotud frondil tekkinud lainega.
Väärib märkimist, et kihtsajupilvede alumine piir on 2-3 km kõrgusel, nende all umbes 1 km kõrgusel on kihtrünkpilved. Kui vaadata nt vaatlejatele mõeldud pilvede määramise juhendeid või pilvede kirjeldusi, siis märgitakse enamasti, et kihtsajupilvede alus asub 2 km-st madalamal, kuid tegelikult, eriti saju alguses ja lõunatsüklonite korral, on üsna tavaline, et on 2 km-st kõrgemal.
Huvitaval kombel pakub üks portaal endiselt lumesadu, kuigi õhumassi arvestades ei saa see nii olla:
Kell 21Ehkki õhtuks oli justkui oodata pilvisuse tihenemist ja vihmasadu, läks teisiti, sest pilved hajusid ja vihmasadu saartest kaugemale ei jõudnud. Ilmselt on põhjuseks Lõuna-Venemaal paikneva sooja antitsükloni mõju tugevnemine ja samal ajal ülitsükloni täitumine.
Siiski, kuna säilinud on meridionaalne frontaaltsoon, siis sellel võib tekkida mõni laine, mis jõuab Läänemerele, samuti tasub silmas pidada Vahemerel paiknevat lõunatsüklonit, mille mõju võib Eestini ulatuda. See tähendab, et 26. detsembril on vihma võimalus väga suur.
Meridionaalne frontaaltsoon on hästi näha Soomest Vahemereni ulatuva pilvevööndina. Türreeni merel olev suurem valge pilvemass tähistab lõunatsüklonit.
Kas jõuluäikest oli? – nii pärisid mõned inimesed, põhjendades, et kui lund ei ole, siis olgu jõulud äikeselised. Tõepoolest, ühte ilmagruppi (https://www.facebook.com/groups/122816167791353/) tuli 24. detsembri kohta kommentaar (muutmata kujul): "Annike Kaunissaar õhtu enne seitset kui liikusime autoga Väike-Maarja poole oli päris mitmeid kordi näha kuigi vihma kallas nagu oavarrest, üritasin ka pilti teha aga sõitvast autost ja paduvihmaga ei olnud see võimalik... aga pilvesisene tundus olema
kui nüüd äikese suunda mõelda siis oli see merel , sest esimest korda nägime sähvakaid narva poolt sõites rakveresse ja kui sealt edasi liikusime siis jäi kogu vaatemäng koguaeg paremale poole"
Hommikuks tõusis ülitsüklonis õhurõhk 937 hPa-ni ja see suundus tasapisi Suurbritanniast põhja poole Norra merele. Ülitsükloni sooja sektoris tõusis temperatuur öösel Eestis 5-6 kraadini. Hommikuks hõrenes tsüklonis soojas sektoris pilvisus nii palju, et hommikul ja lõuna paiku võis päikest näha.
25.12. hommikul kl 9 paiku leegitses taevas punakalt ja roosakalt.
Kella 13 paiku võis veel läbi tihenevate pilvede näha päikest. Näha on ka konksjaid kiudpilvi (Cirrus uncinus). Mõlemad pildid tehtud Laagris
Õhtul tiheneb läheneva osatsükloni mõjul pilvisus uuesti ja läheb taas sajule. Soojas õhumassis sajab ikka vihma. Ilmselt 26.12. on tunda lõunatsükloni mõju, siis saabub lausvihm lõunast.
Uus ülitsüklon on tekkimas, see peaks 27.12. jõudma Iirimaale, jõudes maksimaalse arengu staadiumisse, keskmes prognoositakse minimaalseks õhurõhk 940 hPa. Aasta viimasteks päevadeks toob see täiendavalt sooja õhumassi kohale, kuid uueks aastaks näitavad mudelid siiski õhumassi jahtumist, mis tähendab, et uuel aastal võib miinuskraade tulla.
Planeedi kõige sügavam ja võimsam tsüklon paistabki olevat Atlandi ookeani ülitsüklon, allikas.
Ülitsüklon tasapisi täitub, kuid uus on juba tekkinud, liikudes kiiresti itta, allikas: http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg
Ülitsükloni pilvemass 25.12. öösel, http://www.emhi.ee/?ide=21,1251,1252
Lennumeteoroloogiline kaart Skandinaavia ja Läänemere regiooni kohta, http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=swc#map=southern-finland#level=SWC
24. detsember
24. detsembril oli Eestis lausvihm (sademeid mõnel pool vähemalt 5 mm) ja saabus väga soe õhumass. Praeguse seisuga tekkis soojarekord Tõraveres, kus temperatuur tõusis õhtuks 5,5 kraadini, kuid eelmine rekord on 5°C (1974), vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=408 või http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid.
Lätigi sai uusi soojarekordeid (sulgudes vana rekord ja tekkeaasta): Rēzeknē +5,9°C (+5,6°C, 1974), Priekuļos +6,4° (+6,4° C, 1974), Alūksnē +5,5° (+5°C, 1974), allikas https://twitter.com/VSIA_LVGMC. Nagu võib märgata, siis samas õhumassis 1974. aastal mõõdeti kuupäeva soojarekordeid nii Eestis kui Lätis.
Aastad ei ole õved (sulandsõna sõnadest õed-vennad): ülemine foto on tehtud kolm aastat tagasi, alumine paar päeva tagasi, mõlemad Laagris.
Ülitsüklonis jäi minimaalseks õhurõhuks 929 hPa. Äikest oli hajusalt üsna suurel alal.
Registreeritud välgud 24.12., http://cirrus.meteo.noa.gr/forecast/lightning.gif
Ülitsüklonis langes õhurõhk hommikuks 929 hPa-ni. Mõne hPa võrra võib veel langeda. Iirimaal ja Suubritannias oli mõnel pool äikest. Iirimaal toimuvast saab mingi kohapealse ülevaate siit: http://www.nightskyhunter.com/Sky%20Events%20Now.html.
Tsükloniga seotud pilvemass on laotunud üle terve Läänemere ja jõudnud Eesti kohalegi. Päeva jooksul liigub üle maa lausvihm, mis on seotud sooja frondiga.
Järgmine ülitsüklon ei lase end kaua oodata, sest see on juba hakanud tekkima. See on seotud samuti nii suure õhumasside vastasseisu kui ülitugeva jugavooluga (valge riba keskel on õhu liikumise kiirus üle 100 m/s, küündides ilmselt 400 km/h lähedale), http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1815.png. Õhurõhk selles ülitsüklonis siiski prognoosi järgi alla 940 hPa ei lange.
Kuigi need tsüklonid peaksid kindlustama sooja õhumassi püsimise ja vihmasajud, on juba mõnda aega üks portaal prognoosinud lumesadu, vt http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Tallinn.htm.
Ülitsüklon on jõudnud maksimaalse arengu staadiumisse, http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.
Üks suurem äikese koondumiskoht on seotud ülitsükloniga, teine aga Vahemerel tekkinud lõunatsükloniga, http://www.euclid.org/realtime.html,
23. detsember
Ülitsüklonis langes õhurõhk 23.12. pärastlõunaks 954 hPa-ni ja süvenemine jätkub. Tsüklon jõudis samal ajal Iirimaa lähedale, sellega seotud paks pilvemass juba Põhjamere ja Taanini.
Sademete animatsioon: http://hsaf.meteoam.it/hsaf_gif/full_gif_h03.php.
23.12. pärastlõunane ilmakaart Põhja-Atlandi kohta. See on vaatlustel põhinev, mitte prognoos. Suuremalt on välja toodud baarilise süsteemi keskmes olev õhurõhk (antud hetkel miinimum või maksimum), http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.
Pilvemassi võimsus. Mida tumedam, seda võimsam pilvemass. Pole päris sama, mis infrapunapilt, sest viimane näitab vaid pilvede temperatuuri. Allikas, pidevalt uuenev: http://ham.shineline.it/meteo/meteo.jpg
Ülitsükloni pilvemass nähtavas valguses, http://aurora.meteotest.ch/prognose/sat_images/prog_sat_vis_msg.jpg
Eestiski oli 23.12. rahutu ilmaga, mitmel pool sadas hooti vihma, Soome lahel oli äikest. Ka meri oli palju rahutum võrreldes 22.12., näiteks ei pääsenud läbimärjaks saamata enam muuli otsa, samuti oli merel rohkem vahuseid laineharju.
Vähemalt merel oli 23.12. tormisem kui 22.12. Ka mõõdeti tugevaimaks puhanguks 24,7 m/s (Osmussaarel).
Ülitsükloniga seotud pilvemass ja soe õhumass jõuavad 24.12. jooksul Eestisse. Arvatavasti püsib ilm väga tuuline. Järgmised päevad on ilmselt nõrgema tuulega, kuid soe ilm peaks kestma vähemalt aasta lõpuni.
22. detsembril formeerus Atlandi ookeani põhjaosas väga labiilne mereline arktiline õhumass, kus ulatuslikul alal tekkis rünksajupilvi ja mõnel pool oli äikest. See õhumass jõuab päeva jooksul Eesti kohale, mistõttu oodata on rünksajupilvi ja tekib äikesevõimalus.
Labiilne õhumass on näha eredate pilvetompude (rünksajupilved) järgi, http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3.
22.12. õhtuks jõudis see õhumass Põhjamerele ja Lõuna-Norrasse, http://sat24.com/en/scan?ir=true.
Muud huvitavat. Põhja-Ameerika idarannikut on tabanud tõsine kuumalaine: niiske troopiline õhumass tõi 22. detsembril New Yorki kuni 21-kraadise sooja, kastepunkt ulatus 15,6°C-ni, vaata http://www.wunderground.com/history/airport/KNYC/2013/12/22/DailyHistory.html. See kuumus ei jää püsima, sest juba 25. detsembril on prognoosi järgi päevalgi miinuskraadid (arktiline õhumass).
Samal ajal on Atlandi ookeani keskmistel laiustel järgitav erakordselt tugev jugavool, milles 300 hPa pinnal (umbes 9 km kõrgusel) on õhu liikumise kiirus kitsal alal üle 100 m/s. Selle ees on praegu toimumas plahvatuslik tsüklogenees, sest ööpäevas on seal oodata õhurõhulangust kuni 50 hPa võrra. Selle põhjuseks on soodsate asjaolude – suureneva õhumasside vastasseisu (barokliinne tsoon) ja tugeva divergentsi (lahknevate voogude piirkond tropopausi lähedal) mõjuala – kokkulangemine.
Õhu liikumise kiirus umbes 9 km kõrgusel. Jugavoolud on kollased, pruunid ja lillakad ribad. Valges kohas on õhu liikumise kiirus üle 100 m/s. Selle ees on näha voogude lahknemine – divergents, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
Ülitsüklon tekkimise algusjärgus keset Atlandi ookeanit, http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.
22. detsember
Jätkub sooja ja tormise ilmaga periood. Ehkki 23. detsembril ja võib-olla ka aasta lõpus on sisemaal teatav lörtsivõimalus, on see talvisest ilmast üpris kaugel.
22. detsembri öösel liikus Islandil asuva sügava tsükloni kauges idaservas lohk koos sooja õhumassi ja paistab, et ka sekundaarse sooja frondiga üle Eesti. Nii mõõdeti öösel sooja ligemale 7 kraadi (Harkus 6,8°C). Samal ajal tekkis Skandinaavias osatsüklon, mis liigub ööpäevaga üle Põhjalahe Soome kohale ja toob tormise ilma Eestissegi. Sellega seotud jahedama õhumassi advektsiooni tõttu on äikesevõimalus.
GFS mudel näitab märkimisiväärset äikesevõimalust 23.12., http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html
Sekundaarne soe front on tähistatud seest tühjade paunadega joonega, allikas.
22.12. algas Atlandi ookeanilt plahvatuslik tsüklogenees, mille käigus areneb 24.12. välja ülitsüklon, mis liigub üle Iirimaa ja Suurbritannia põhjaosa. See toob väga sooja õhumassi ühtlasi Eestissegi. Prognoositav minimaalne õhurõhk selles ülitsüklonis on 930 hPa lähedal.
21. detsember
Endiselt püsib 23. detsembril teatav lörtsi ja lume võimalus, samuti paistab Soome liikuva osatsükloni lõunaservas tulevat vähemalt merel tormine ilm, kuid alates 24. detsembrist valitseb väga soe õhumass ja seda ilmselt aasta lõpuni.
Lõuna-Venemaal areneva sooja antitsükloni ja Vahemerel tekkiva lõunatsükloni koosmõjus muutub õhuvool jõulude ajal meridionaalseks.
24. detsembriks prognoosib GFS mudel 928 hPa ülitsüklonit (Euroopa mudelis pigem mõne hPa võrra kõrgem õhurõhk). See tsüklon sarnaneb jaanuaris toimunuga, jäädes ookeanile: http://www.ilm.ee/?511073. Suurbritannia põhjaosale ja Iirimaale tähendab see tormituuli tugevusega kuni 50 m/s (puhanguti).
GFS mudel pakub minimaalseks õhurõhuks 928 hPa.
Mõnedes ansambelprognoosides on välja tulnud ka märksa sügavam tsüklon – keskmes 910-915 hPa. Allikas: http://forum.netweather.tv/topic/78796-possible-severe-atlantic-storm-christmas-day-and-boxing-day/page-9
20. detsember
Taimi jutt lumeta jõuludest: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=409
Merike lumetuse võludest: http://www.ilm.ee/?511909
Kuuhalo kiudkiht- ja kõrgkihtpilvede piiril 20.12.2013 kl 21.50 Laagri idataevas. Pilvede alus asus 5880 m kõrgusel, vt siit Harku: http://www.emhi.ee/?ide=21%2C540%2C820; lisaks oli hatakpilvi (Stratus fractus), mis asusid 300-400 m kõrgusel.
21. detsembri öösel ja hommikul on Eesti kohal lörtsiks ja lumeks piisavalt jahe õhumass, mis tähendab, et sisemaal võib korraks lund sadada. Ilmselt õhtuks, kuid hiljemalt 22. detsembriks on kohal tunduvalt soojem õhumass ja sajab taas vihma.
Arvatavasti 23. detsembril liigub üle Skandinaavia, Põhjalahe ja Soome osatsüklon, mis vähemalt merel põhjustab tormist ilma. Kuna prognoositav isoterm on sel ajal 850 hPa pinnal -5°C, siis võib tulla nii vihma, lörtsi kui lund. Seejärel paistab kujunevat Suurbritannia lähedale arvutatud sügava tsükloni ja Lõuna-Venemaal tekkiva sooja antitsükloni vahel vastasseis, mistõttu Vahemerelt jõuab soe õhumass Läänemere regiooni. See tähendab igal juhul lumetuid jõule.
Edasi on meridionaalse tsirkulatsiooni tõttu võimalus lõunatsükloniteks, aga jätkuda võib ka läänetsüklonite mõju. Vähemalt uue aastani ei ole küll näha talvist ilma. Ainult eeloleval ööl ja 23. detsembril võib mõnel pool loodus korraks talvisema ilme võtta.
Külma frondi tagalas merel on näha pilvitut ala. Norras on seoses ebapüsivusjoonega palju rünksajupilvi ja mõnel pool äikest. CET on Kesk-Euroopa aeg, kohalik aeg on ühe tunni võrra ees. http://sat24.com/en/scan
Ebapüsivusjoon on kujutatud Skandinaavia lõunaosast üle Taani Põhja-Saksamaani, allikas.
Lähema ööpäeva jooksul sajab mandril ilmselt lund ja lörtsi, kuid see ei jää püsima, sest hiljemalt 22. detsembril saabub taas väga soe õhumass. Lisaks sellele liigub 22.-23.12. üle Skandinaavia ja Soome kirdesse osatsüklon, mille lõunaservas on ilm väga tuuline, merel ilmselt ka tormine.
Jõulude ajal on oodata tõenäoliselt meridionaalselt tsirkulatsiooni, mille tõttu jõuab Vahemerelt väga soe õhumass kohale. Seda soodustab Lõuna-Venemaal või Ukrainas arenev soe antitsüklon. Sel juhul ei jõuaks tsüklonid otse Läänemere regiooni, vaid püsivad ookeanil, kuid vastasseis on suur ja seepärast lõunavool tugev.
Tõenäosuste osas saab hea ülevaate siit: http://www.emhi.ee/?ide=19,250.
18. detsember
Meteoroloogilised päkapikud tõid sussi sisse ilusad tabelid tugevaimate tuulte kohta Eesti vaatlusjaamades. Aitäh! Seda saan nüüd ka lõputöös "Eesti ekstreemse ilmaga päevade andmebaas" kasutada.
Kuvatõmmis e-sussi sisust
19. septembril avaldati Avanejates geo-ilmataadi ennustus sügise ja talve alguse kohta. Seal on kirjas: November - nüüd kui seened tuksis, antakse vett! Kallab kaks nädalat ning temperatuur on ikka kuum, kuni 20! Saartel piilub 18-24 novembri perioodil päike, küllap ronib mõni reptiilkuulsus jälle Pädastesse jooma. Vähemalt korralikku silmu ta sealt ei saa!
Detsember - temperatuur lastakse allapoole, umbes kümne kraadi juurde ning meie mageveevarud saavad taas mõttetult suurt täiendust. Võib-olla üritatakse seeläbi Läänemerd puhastada? Jõulud tulevad mustad ning aastavahetuseks öösel tõuseb udu. Pole mõtet kalleid rakette osta!
Huvitaval kombel on nii mõnedki asjad täide läinud: november nii palav polnud, kui ennustuses pakuti, kuid ebatavaliselt soe küll, lisaks oli päikeselisi päevi, samuti tuli detsembris kümnekraadine külm, palju sademeid ja väga tõenäoliselt on oodata lumeta jõule. Kogu ennustust saab lugeda: http://avanejad.weebly.com/2/post/2013/09/geo-ilmataat-tuleb-kuum-sgis-ning-jaanuaris-upuvad-prnu-ja-haapsalu.html
21. detsembri tormine tuul on nüüd arvutatud 22. detsembrile, kui üle Soome liigub aktiivne osatsüklon. Uuesti jõuab soojem õhumass ja tormine ilm kohale ilmselt 24. detsembril. 28. detsembriks näitavad mudelit seeria viimase tsükloni hääbumist ja ilma külmenemist. Kuna see aeg veel nii kaugel, siis tasub sellesse ettevaatusega suhtuda.
Tuttava kommentaar selle ilmakaardi kohta: Kui see ülbe antitsüklon veidi tagasi tõmbub, siis võime sellise koletise endale kaela saada. Veidi lahjendatud kujul muidugi. Allikas
17. detsember
Täna on huvitava ilmasündmuse aastapäev: 17. detsembril 2009. a sadas Liivi lahe ümbruses (Sõrve tipp ja Kolka) ööpäevaga meeter lund. Põhjuseks oli väikese tsükloni ja väga külma õhumassi koosmõju avatud veekogu (mere) kohal ehk sisuliselt mereefekt. Sõrves mõõdeti ametlikuks lumepaksuseks küll 41 cm, kuid Kolkas (Lätis) 100 cm. Sellest lumest jätkus terveks talveks.
Hiljem sadas mereefekti ja tsüklonite koosmõjul lund palju Põhja-Eestis. Eriti tugev lumesadu oli põhjarannikul detsembri lõpus ja 2010. a jaanuari alguses, kui viimaks kasvas lume paksus 63 cm-ni, mis osutus Tallinn-Harku uueks jaamarekordiks. Hiljem jäi lume paksus väiksemaks tuule, lume kokkuvajumise ja sublimatsiooni tõttu.
Alates 2009. a detsembrist jõudis järveefekt (meil siin nimetatakse mereefektiks) inimeste teadvusesse ja sellest hakati üldse avalikkuses rääkima.
Lähema nädala ilmas erilisi muutusi ei ole: on soe, tuuline ja üsna sajune (enamasti vihm ja lörts). Tormine ilm on praeguse seisuga nihkunud 21. detsembril 22. detsembrile (tuul ilmselt üle 25 m/s ei ulatu) ja see kestab ilmselt mitu päeva, sest esiteks on oodata osatsükloni(te) liikumist üle Skandinaavia ja teiseks peaks kohale jõudma seeria järgmine tsüklon ookeanilt.
Jõulude ajal on samuti väga tõenäolise sulailm. Kuna 1,5 km isoterm on ilmselt -3°...-5°C, siis tuleks ka lörtsiga arvestada. Mingit lumevõimalust näitab GFS mudel 25. detsembriks.
16. detsember
Endiselt paistab, et 21. detsembril on oodata tormituuli, kuid sünoptilises olukorras on ka muutusi: Fennoskandia põhjaossa võib jõuda Barentsi merelt väga külm õhumass. See tähendaks, et suureneb õhumasside vastasseis ja võib tekkida sekundaarne tsüklonite seeria. Seega tormine periood kestaks kauem.
Ikka on võimalus 23.-24.12. lörtsiks ja lumeks, sest 21. detsembril Islandi lähedal või Norra merel paikneva sügava tsükloni kaasatoodud õhumass jõuab jahtuda küllalt palju, samuti võib sattuda põhja või kirde poolt veidi külmemat õhumassi Läänemere regiooni. Tõenäosus selleks on siiski alla 50%.
Mõned portaalid, nt Gismeteo, näitavad, nagu saabuks pärast jõule kestvam pööre talve poole, st miinuskraadid. See võib-olla seotud seeriatevahelise perioodiga, kui muidu väga soojal ja tsüklonaalselt aktiivsel sügistalvel on mõned talvise ilmaga päevad. Praegusel hetkel ei oska täpselt öelda, kui tõenäoline ja millega tegu, eks see paistab.
Atlandi ookeani põhjaosas oli näha tugevat konvektsiooni koos äikesega, mis viitab okludeeruvatele tsüklonitele. Läänest on näha uue aktiivse tsükloni pilvemütsi lähenemas, http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
15. detsember
Norra merel asuva tsükloni kaguservas tuli mõnel pool üsna paks lumi maha, nt Laagris ulatus lumikatte paksus kuni 7 cm-ni. See lumi sulab siiski juba ööpäeva jooksul.
16. detsembril liigub osatsüklon üle Skandinaavia itta. Selle lõunaservas on ilm väga tuuline, merel ilmselt ka tormine ja soe. Seejärel on paar jahedamat päeva, mil võimalik lörts ja ajuti temperatuur langemine pisut alla 0 °C.
21. detsembril jõuab järjekordne sügav tsüklon Norra merele, kuid ilmselt selle kauges kaguservas ulatub Eestiski tuul tormini, mis tasapisi jõuludeks küll nõrgeneb, aga jääb ikka üsna tugevaks. Ka esialgu väga soe õhumass jahtub ja nii asendub sademete olemasolul vihm ilmselt 23.-24. detsembriks pigem lörtsi ja ehk isegi märja lumega (tõenäosus 20-30%). See siiski ei tähenda veel lumega jõule.
21.-22.12. tormi kohta veel selline märkus, et tekkida võib ka osatsüklon, mis liiguks sel juhul üle Skandinaavia itta või kirdesse. See tähendaks kas tugevamat tuult või kestab tormine ilm kauem.
15.12. lumesadu Laagris
15. detsembri ilma Läänemerel kujundas tsüklonite tandem, mis asus kaugel ookeanil. Selle kaguservas sadas Eestis esialgu lund ja lörtsi (saartel oli peamiselt vihm), kuid õhtuks jõudis kohale sula. Allikas
Tsüklonite tandem satelliidipildil. Lõunapoolsema tsükloni pilveribades oli kohati ebatavaliselt tugev äike. Allikas
Peaaegu kogu Türgi ja suur osa Süüriast on lume all, http://weather.rap.ucar.edu/surface/snowNESDISnh.gif. Veel huvitavat: http://www.essl.org/cgi-bin/eswd/eswd.cgi.
13. detsember
Kas jõulud on lumised või lumeta? Üldine temperatuuri foon on väga kõrge, ent aktiivne tsüklonaalne tegevus tähendab ka seda, et mõnel päeval satub jahedam õhk ja lumisem hetk Eestissegi. Mine tea, ehk saabub talveoaas just jõulude ajal?
Seniks, kuni täit kindlust pole, Merikese ilmateade: http://ilm.ee/?511894.
Senikaua tormihuviliste hullutamiseks hüpoteetiline tsüklon koos tuuleväljaga, allikas
162 kommentaari:
Mis sa arvad sellest hirmutsüklonist, mis allikas seda tsüklonit näitab?
Ja mis sa arvad sellest järgmise laupäeva tormist, kas üle 30 m/s jälle oodata?
ei ole oodata, sest õhurõhugradient pole piisavalt kontrastne
Ilmselt hüpoteetiline tähendabki, et see on praegu fantaasiavallas, määramatus on nii pika aja kohta ju väga suur. Allikas oli seal viidatud, selles osas paluks tähelepanelikum olla.
Praegu tõsisemaid torme ei paista, aga olukord võib selles osas muutuda.
Miks seda siis nii hirmutsükloniks nimetatakse?
Praegu on siin juttu kahest erinevast tsüklonist. See, mis postituses, on lihtsalt GFS mudelist võetud ja arvutustel saadud. See võib juhtuda ja võib ka mitte.
Merikese jutus oli ka kuskilt leitud arvutuse tulemust mainitud, aga see on postituses olevast teine tsüklon. Senimaani kättesaadavates prognoosides pole sellist varianti näha olnud. See võis olla üheks võimaluseks nt ansambelprognoosis.
Hirmutsüklon tähendab hirmuäratavat, nt tugeva tormituult tuua võivat tsüklonit. Sel sõnal pole tõenäosusega midagi pistmist.
jõulud tulevad mustad mis kindel
hirmutsükloniks võib tõesti nimetada seda...Paluks jüril võimalikult palju kursis hoida just selle tsükloniga meid...
Seda saab, praegu öösel ei kirjuta, aga päeval, kui eeldavalt on määramatust vähem, võib 21. detsembri tsüklonist juba midagi konkreetsemat ehk öelda.
briti saartest loodes megapikk joonpagi!
oot, kas 21.12 tuleb siis torm või ei tule
Tundub et allikate ennustused lähevad siinkohal lahku mõni ennustab korraliku tüsüklonit baltiriikidesse. Teised ennustused piirduvad norra/taaniga...Eks aeg annab arutust vara veel öelda
Päris nii ei ole, senimaani on kõik mudelid näidanud, et tsüklon on ikka Norra merel, aga see on nii ulatuslik, et tormituulte vöönd ulatub Läänemere regiooni.
Kui tugevad tuuled võivad siis rannikul olla?
eesti on maailma põhjapoolseim riik, kus postituse lumekaardi järgi pole terve riigi ulatuses lund - ainulaadne rekord..
Ja tõesti!
Praegusel hetkel on päevakorras vähemalt 25 m/s puhangud.
Huvitavat leiab veel siit: http://www.essl.org/cgi-bin/eswd/eswd.cgi - Küprosel ja Jeruusalemmas on lund märgitud; samuti võib näha, et Kairos on juba 3 cm peetud ekstreemseks olukorraks jne.
loodetavasti tulevad jõulud lumeta, siis ehk lõpetab see kuusenärakas oma huupennustused ära.
edelatormi siiski ei tule 21 dets, vaid võib tulla 24 detsembril, võrrelge:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1208.png
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn1928.png
Vaatama peaks esmalt ikka sünoptilist olukorda, sest see ju määrab ilma ja selle järgi peaks ka mudel muud näitajad vastavalt prognoosima. Praegu on ilmselgelt lahknevus sünoptilise olukorra ja tuule kiiruse väljundi vahel. Lähemal paaril päeval peab muutuma mudeli väljundis kas üks või teine.
Sünoptika järgi on 21.-22.12. vähemalt merel (ka saarteni ulatuvas osas) kindlasti tormituuli. Hilisemat aega on postituses mainitud, et osatsüklonite tõttu kestavad tormituultega päevad ilmselt kauem.
24.12. on mudeli järgi oodata lõunatormi, kuid see võib veel muutuda.
Huvitav kokkusattumus, praegu kell 01.00 on harkus +5.9 , täoselt aasta tagasi ehk 17.12.2013 01.00 oli -5.9 ...
17.12. on ühtlasi ka aastapäev padulumele, mis sadas 2009. a samal kuupäeval Kolkas (Lätis), kus tuli ööpäevaga meeter lund.
Kas 24.nda lõunatorm võib olla lumetorm ?
Hetkel siin Lõuna-Eestis üle 7 kraadi sooja, päike paistab. Kohe mitte ei meenuta detsembri keskpaika, pigem oktoobrit.
@ anonüümne 17. detsember 2013 1:04
2007. ja 2013. märtsi temperatuurid on veelgi põnevamad võrrelda. kuna emhi kaardiandmed on vaid 1000 päeva (2,7 aasta) ulatuses kättesaadavad, siis ei saa kohamõttes hästi võrrelda. kindlasti oli kuupäevi, kus 2007 oli +15..+20 ja samas 2013 oli -15..-20 kraadi
Isegi jaanuaris jätkuvad sulailmad :)
kas p.ameerika talv on külmimate top10-nes?
jõulud võiksid olla ''liikuvad pühad''. toimuvad siis, kui lumi maas. olgu see kasvõi jaanuari lõpus, mil 10x suurem võimalus lumeks
2008.aasta jaanuar on ehe näide, et ikka kui golfi hoovus uugab siis ikka lund ei tule.
Ruhnu saarel pole temperatuur alla -3,3 veel langenud. Loodan, et ei lange ka, mul palm kasvab seal :D
seda golfi hoovuse jama juhtub 10x harvemini kui detsembri lõpus.
ma ei öelnudki, et jaanuari lõpus lumi kindlalt maas
Õnn on tulnud meie õuele, kes naudivad sooja talve. Jätkugu Atlandil jõudu ja visadust oma soojust ja niiskust meieni transportida märtsi lõpuni.
Naerma ajavad blogi autori heietused teemal "lumevõimalus", "lumelootus" jne. Iga kord kui on külma ja lume võimalus kasvõi 1%, siis toonitatakse seda oma postitustes RASVASELT. Aga kui 99% on tõenäosus, et tuleb soe ja mõnusalt sombune ilm, siis seda pudistatakse lakooniliselt mokaotsast. Kuhu siis jääb neutraalsus? Ja ei ole vaja hakata vana kulunud plaati jälle käima panna "et omistatakse mingeid mõtteid, mis teile ei kuulu" või on internet tohutult ambivalentne. Ma oskan veel lugeda..
17. detsember 2013 11:56 - miks ainult 1000 päeva?
Muidu andmeid saab alates 2003. a vaadata: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072 ja oli küll 2007. a märtsis mõnel pool üle 20°C.
See näitab, et aastatevaheline varieeruvus on väga suur. Aastad ei ole õved.
17. detsember 2013 15:52 - oleneb mitmest asjaolust. Kui nt Siberi antitsüklon laieneb lääne poole, siis ei ulatu Atlandi ookeani mõju siia, sest see on nõrgem. Aga kui vastavat antitsüklonit ei teki või see siia ei ulatu, siis on läänevool tavaliselt tugev ja ilmadki soojad.
Paljud inimesed soovivad, et jõulud tuleksid valged, miks peaks inimesele meeldima pime, porine ja sombune sügisilm jõulude ajal? Teil on kitsas maailmavaade ja ei suuda eesti loodusesse positiivselt suhtuda, kui te ei suuda sellega harjuda, siis võite vabalt kuskile mujale kolida, kus on koguaeg sombused ja pimedad päevad. Need protsendid, millest rääkisite on täiesti valed, kus võtate need?
17. detsember 2013 19:07 - Neid inimesi, kes tahavad kogu aeg ainult vihma ja pori, ei pruugi siiski olla enamus. Mis nt netikommentaariumides toimub, sellega pole kursis, aga igapäevaselt võib kuulda kurtmisi (erinevad inimesed), et võiks ikka lumi tulla jne. Praegune aeg on mugav ja soodne, eriti autojuhtidele. Ilmselt loete mingi kallutatuse ikka välja? Muidugi, kus on öeldud, et postitused peavad olema neutraalsed? Seda pole need ju niikuinii, sest esiteks mitmel juhul on tuldud lugejatele vastu, et võiks nt tormidest või äikestest teha kajastusi, ka igapäevasest keskmisest ilmast pole vähemalt viimasel ajal küll eriti juttu olnud. Ka see postitus jõulude ilmast ja kuidas lumega, on vastutulek. Miks mitte sellest kirjutada? Ja miks peaks rohkem rääkima sombusest ilmast? Kas see tagaks neutraalsuse? Kas neutraalsus peaks olema eesmärk omaette? Ja mida see üldse tähendab, et olla neutraalne? Kindlasti pole siin eesmärgiks kõiki teemasid võrdselt kajastada, ka mitte seisukohti. Ja igasugu soove ja arvamusi on väga palju. Ükskõik, kuidas valik teha, subjektiivsus jääb alati.
Ambivalentsuse ja mõtete omistamise vastused olid kommentaaridele, mitte ei räägitud sellest postitusest. Siin ajate juhtunu sassi. Ambivalentne pole Internet, vaid Interneti teel suhtlemine.
@ 17. detsember 2013 19:07
rasvaselt? sa pläkerdad oma kuvarit rasvaga :D?
2012 jäi suvi ära
2013 jäi kevad ära
2014 jääb talv ära
2015 jääb sügis ära
Tundub, et suuremat külma ja lund lähiajal tulemas pole. Sain täna Rõuge kandist teate, et kärnkonnadki veel liikvel.
Mina olen selles suhtes erapooletu, et kas tulevad nö mustad jõulud või valged jõulud. Ilm on ilm. Loogilises mõttes ei see meie ilmaga suhelda ja teda veenda, et nt ära too meile sellist ilma. Lumevõimalus on küll olemas, kuid hetkel üsna väike!
Mustad jõulud ja punkt (.)
mustad ehk räpased/määrdunud jõulud.
17. detsember 2013 21:43 - jah, ülimalt tõenäoliselt on lähemad kaks nädalat ehk ilmselt uue aastani soe ehk sulailmade domineerimise periood, st päristalv veel ei alga. Selles osas on endiselt väga sarnane 2011. a viimaste kuudega.
Elusloodus reageerib ilmselt juba toimunud muutustele. Seega on nt kärnkonnad niikaua liikvel kuni püsib ilm soe. Kui läheb püsivamalt külmaks, siis nad lõpetavad (praeguse aja kohta) aktiivse liikumise.
vahet pole, milliste toonidega jõulud. jõulud tulevad ikkagi. ilm ka.
Inimesi siiski huvitab, millised on jõulud, millised on jaanid jne.
Mine tea, ehk jääb ilm seekord tulemata?
Miks te räägite "mustadest" jõuludest, pimedusest ja porist?
Eesti looduses on vähe midagi tõeliselt musta värvi. Isegi muld ei ole must. Lumetu loodus on tunduvalt koloriitsem kui valge ollusega kaetud maa, mis väsitab silmi ja pimestab veebruaris-märtsis oma eredusega. On olnud ka jõule, kus on päikest, sooja +5 ringis ja muru aias roheline. Räägiks pigem siis rohelistest jõuludest? Linnas elades mina pori ei näe. Asfalt on alati puhas.
Ei julge mina öelda, et enamik inimesi soovib valgeid jõule. Ei ole keegi vist sellist referendumit veel teinud.
Ka soe talv on normaalne nähtus meie laiuskraadil. On neid olnud enne, on nüüd ja tuleb ka tulevikus üha sagedamini.
Selleks, et nautida sombust talve ei pea õnneks kuhugi kolima, saab ka Eestis seda perioodiliselt tunda. Külm ja lumine talv on igati kahjulik nii tervisele kui ka rahakotile. Parim talv oli muidugi 2007/2008. Tulgu ka see samasugune.
@ 17. detsember 2013 20:30
Teil on muuseas väga huvitav tähelepanek. Kas on minevikust tuua veel sarnase tsüklilisusega perioode?
@ 18. detsember 2013 2:36
Ise ka ju räägid pimedusest, porist jne. Lumeta jõulud seda tähendavadki.
Must kui selline ei tähenda ainult värvi, vaid ka mustust/räpasust/määrdumist. Seega igati kohane sõna lumetutele jõuludele :). Lumi teeb riided märjaks, aga mitte mustaks.
Õnneks on Eestis ka lumiseid talvesid (5-st talvest lausa 4 talve on lumised õnneks) ning ka nende inimesete hulk on suur, kes seda pooldab.
Minu elu ei sõltu ainuüksi rahast ning seetõttu on aastaaeg milline tahes, kuid meeldib ikka.
"5-st talvest lausa 4 talve on lumised".
Mille järgi te seda võtate? Püsiva lumikatte?
Olen selle teema osas täiesti objektiivne - pole lume ega ka sooja vastu mitte midagi. Selge on aga see, et tulevikus on taolised "mustad" jõulud (või kuidas iganes keegi neid nimetab) ja soojad sombused talved väga sagedased kui mitte tavalised, nagu (18. detsember 2013 2:36) juba ütles.
Kui praegu ongi 5'st talvest 4 lumised, siis tulevikus on suure tõenäosusega vastupidi. Siinkohal tekib küsimus, miks hakkavad osad klimatoloogid rääkima oma varasematele tõdemustele vastu, kui peaks mõni külmem talv vahele tulema, nagu oli viimastel aastatel. Kust otsast saab Eesti talv ühtäkki külmemaks minna, kui pikajaline uuring tõestab, et kõige enam ongi soojenenud just see aastaaeg? Mille alusel sellest asja üldse väidetakse, kui kliima soojeneb endiselt ning mitte miski ei näita selle lõppemist? Või on see mingi uus trend lumearmastajate lohutamiseks?
Need seisukohad ei saa olla objektiivsed, sest pooldatakse ju mingit seisukohta ja ollakse mingile seisukohale vastu, kuid argumente nende poolt või vastu ei tooda. See on lihtsalt arvamus, et lumeta jõulusid jääb vähemaks. See võib, aga ei pruugi nii minna. Soojenemise trend ei tähenda vähem lund või et väga külmad perioodid kaovad või muutuvad tunduvalt haruldasemaks.
Kas olete uurinud seda, miks seisukohad on muutunud või väidate meelevaldselt, et seisukohad on põhjendamatult muutunud? Miks ei või seisukohad muutuda?
18. detsember 2013 2:42 - kui jätame kõrvale subjektiivse arvamuse, et kuidas endale tundus ja vaatame selle asemel arve, siis on osa sellest tähelepanekust vale, sest 2012. a juuli oli nt pikaajalisest keskmisest soojem, juuli lõpus ja augusti alguses oli isegi paarinädalane südasuvise ilmaga aeg. Aga üldjoontes peab nõustuma, et 2012. a suvi oli jahe ja sajune ning möödunud kevad väga lühike, tihti räägitakse, et seda ei olnudki, sest lumi sulas ära ja siis oli kohe suvine ilm.
Muidugi ühe suve ja ühe kevade põhjal ei saa midagi öelda, mis edaspidi. Samuti jäi sealt tähelepanekust välja, et praegune sügis ei jäänud ära jne. Kui on võtta mingi pikem andmestik ja õnnestub seal mingeid seoseid näidata, siis küll.
18. detsember 2013 2:36 - kindlasti on mingeid küsitlusi tehtud sel teemal, aga need piirduvad ilmselt väiksema valimiga kui kõik Eesti elanikud, st pole kõikse valimiga. Ilmselt kiputakse asju nägema enda eelistustest lähtudest - kellele meeldib rohkem lumi, see kirjutab, et tahetakse pigem sellist talve või lumega jõule, kes tahab sooja ja lume asemel vihma, see kirjutab jälle, et aga see on ju mugavam ja parem jne. Kas see väide põhineb mingile uuringule, et lume ja miinuskraadide puhul on haigusi rohkem või on see lihtsalt mingi isiklik hinnang? Enda hinnangul tundub asi jälle vastupidi.
Eestis tuleb talvel nii või naa lume ja külmaga arvestada, ükskõik kui soe see talv ka poleks. Miks siis mitte näha lumes positiivseid külgi? Selles arvamuses eriti välja ei tule, aga vahel võib küll kuulda, et keskendutakse ainult negatiivsetele aspektidele ja virisemisele, kui halb ja nõme on lumi või talv ja ei suudeta midagi head näha.
Lumi on oodatud igal juhul - kui jätta suusatamine, meelelahutuslik jms pool kõrvale, siis nt kristallograafilisi ja lumikatte uuringuid on palju huvitavam ja eelistatavam just loodusliku lumega läbi viia.
Saab ju olla objektiivne, kui ma pole kummagi poolt ega vastu. Mul pole vahet, kas on sombune või lumine, küll aga olen pakase vastu. Ja lumi ei tähenda ilmtingimata suurt külma.
Kuidas see arvamus saab olla, et lumeta jõule jääb vähemaks, kui viimased aastad on seda tõestanud? Rääkides eakate inimestega, siis ka nemad väidavad imestades, et nende noorusaegadel sellist asja polnud. Samuti näitab temperatuur seda ilmekalt. Ilmateenistuse andmetel on 1971-2000 detsembri keskmine temperatuur olnud Tartus -3,4 kraadi. Viimase kümne aasta jooksul on see ~ -1,8. Eriti soe oli 2006 aasta 3,3 soojakraadiga üle keskmise, mis ei jää palju alla aprilli keskmisele. Eks äärmusi tuleb ikka ja jälle, kuid vaadakem temperatuuri trendi 30 aasta jooksul. Kui praegu on detsembri keskmine temperatuur pea igal teisel aastal positiivne, siis on ju loogiline näha rohkem lumeta jõule tulevikus juhul, kui soojenemine jätkub.
Ma pole öelnudki, et soojenemise trend vähem lund tähendaks koguse mõttes, või et väga külmad perioodid kaoksid. Küll aga väheneb lumikattega ja väga külmade päevade arv.
Vt http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2619_2617.html
@ 18. detsember 2013 15:30
"Kuidas see arvamus saab olla, et lumeta jõule jääb vähemaks, kui viimased aastad on seda tõestanud?"
ränk viga - viimased 5 talve on kas erakordselt käredad, lumerohked või siis pikad olnud. või ka nende näidete kombinatsioonina.
Kas vana-aasta õhtuks tuleb lumi maha?
18. detsember 2013 17:40 Ära aja segamini. Jutt käib jõuludest mitte tervest talvest.
Praeguseid ilmakaarte vaadates tundub, et 2008 aasta talv oli sombune tänu sellele, et tsüklonid ei jõudnud euroopasse, vaid keerasid Põhjamerele lähenedes piki Atlandit põhja poole (Miks?) ning seega ei saanud nende külm tagala õhk siia pääseda.
Viimaste aastatega pidasin silmast viimast kümnendit, mille keskmise temperatuuri tõin ka Tartu kohta välja. Ja nagu mainisin, siis käib see detsembri kohta, mitte kogu talve. See tähendab, et koos tänavuse detsembriga on kuus aastat neljast olnud suure positiivse anomaaliaga.
Aitäh, sai veidi selgemaks, mida objektiivsuse all mõeldud ja millest selline arvamus. Neid arvamusi, et soojad talved on mõneks ajaks läbi või või nende hulk väheneb, on küll kuulda. Uurin klimatoloogidelt ka, millest see arvamus tuleneb.
Aastaajavahelistest seostest on kirjutanud ka Merike, kuid need on empiirilised seosed, st ei tugine mingile teooriale, vaid pigem lihtsalt kogemusele: http://www.eestiloodus.ee/artikkel3407_3387.html
18. detsember 2013 17:49 - vara öelda, mudelid küll näitavad mingit seeriatevahelist perioodi, aga ajamastaabi tõttu on usaldusväärsus küsitav.
18. detsember 2013 18:21 - selleks, et talv oleks külm, pole vaja tsüklonite tagalas külma õhumassi siiajõudmist, vaid Siberi või Gröönimaa antitsükloni mõju peaks olema domineeriv. Kirjelduses kumab läbi see, nagu oleks põhjuseks soe antitsüklon nt Suurbritannia juures, mis suunab tsüklonid põhja, aga antitsükloni servas jõuab soe õhumass kohale vms. Kui kiirelt vaadata 2007. a detsembrist kuni 2008. a veebruari keskpaigani ilmakaarte: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20080120.gif, siis näeb, et läänetsükloneid oli päris palju ja polnud nende tee sugugi blokeeritud ja kuskilt ei tulnud esile ka mõne sooja antitsükloni mõju. Veebruari keskpaigas küll oli lühiajaline soe antitsüklon, kuid seejärel jätkusid läänetsüklonid.
Lugesin mõned kommentaarid läbi ja selgus, et osad inimesed pooldavad lumiseid jõule, kuid mõni ei olnud sugugi selle poolt. Teised soovivad aga poriseid ja pimedaid jõule. Sellest ei saa ma ikka aru, et mis on rohelistel jõuludel viga? Oletame, et isegi veebruaris pole maapinnal veel püsivat lumekihti, see oleks midagi erilist. Ma ise pole veel näinud talve, kus poleks püsivat lumekatet maapinnal. Sellest oleks hea tulevikus kirjutada, rääkida nt oma lastele, et meil oli kord talv, kus polnudki üldse lund("nii öelda mustad jõulud"). Ega meie ei saa ilma sundida, et ta meile nüüd lund tooks. See ongi üksi asi, mis on ilma juures huvitav. Kunagi ei tea, mida ilm meile pakkuda võib, sest ilm on ju väga muutlik. Lumise või ilma lumeta jõulude suhtes olen mina siiski erapooletu. Tulgu, mis tuleb! Mulle meeldib igasugune ilm.
Eks siin on arvamused ja vaidlus paljuski suhteliste asjade üle, mistõttu üksmeelt ei saagi olla.
see 18. septembri ennustus on sama huupi pandud, nagu suvel tuleb üle 20 kraadi ja tihti näeb päikest.
Minge persse :D
See geo-ilmataadi ennustus on huvitav ja tagasiside on sellele veelgi huvitavam. Mõned kommentaarid ilm.ee fb-i leheküljelt:
19. september kell 12:48 · Meeldib · 7
/---/ Ei no muidugi-ütleb Pärnakas
19. september kell 12:48 · Meeldib · 1
/---/ pärnakad sellega harjunud
19. september kell 12:57 · Meeldib
/---/ Eeeeiiii!
19. september kell 12:59 · Meeldib
/---/ Jah, meil on kummipaadid voodi all ja õnged kah veel
19. september kell 13:09 · Muudetud · Meeldib · 3
/---/ pole paha kui saab aknast kala püüda
19. september kell 13:10 · Meeldib
/---/ kui tõepähe seda üldse võtta saab
19. september kell 13:11 · Muudetud · Meeldib
/---/ Eks hiljem ole näha.
19. september kell 13:27 · Meeldib
/---/ Soovitaksin kuulda võtta,9 aastat saab siis eelmisest uputusest,mis ei olnud mitte magus Pärnakatele.
19. september kell 13:53 · Meeldib
ilmee Lugege ikka pealkirjast edasi ka
19. september kell 14:49 · Meeldib
/---/ peaaegu 20 kraadi ka novembris? no isegi +10 kuni jaanuari keskpaigani - super ju! aga see uputus võiks küll ära jääda...
19. september kell 14:58 · Meeldib · 1
/---/ Kas see on nüüd mingi nali või?
19. september kell 15:05 · Meeldib
/---/ Kaua sa ennustanud oled,et nii julgelt paned asjad paika.
19. september kell 15:31 · Meeldib · 1
/---/ järjekordne Pendli Endel absoluutset tõde kuulutamas....
19. september kell 16:09 · Meeldib · 1
ilmee Vabandust, viites on näpukas, peab olema, et 2014.a. jaanuari lõpuni.
19. september kell 16:40 · Meeldib · 1
/---/ nojah
19. september kell 19:16 · Meeldib
/---/ Totakas !
19. september kell 19:19 · Meeldib
/---/ sellist lollust pole ammu lugenud.
19. september kell 20:34 · Meeldib
Avanejad on pilalehekülg vastureaktsioonina arvukatele alternatiivmeedia lehekülgedele. Seal on natuke vürtsi juurde lisatud, seega väga tõsiselt ei maksa võtta. Samas seal võetakse tihedalt kokku see, millesse inimesed usuvad.
Hästi paned, Jüri.
Kas on muutusi alternatiivi poole ?
Mis siin ikka hästi, sellised materjalid on veebis leitavad ja inimesed usuvad seda.
Milline on alternatiiv? Soe ja tuuline ilm jätkub ilmselt aasta lõpuni. Selleks ongi see päevikulaadne postitus, mis täieneb igapäevaselt, et anda toimuvast ja võimalikest variantidest ülevaade.
Alternatiivi all pidasin silmas äärmuslikku kõrvalekallet tavapärast. Siinkohal siis 24-ndaks kardetavat tsüklonit. Kas on selgust- jääb ta pigem ookeanile või tormab siiakanti ?
kindlalt ookeanile. siia jõuavad heal juhul selle riismed.
25.12 võib eestini ulatuda 850 hpa-l +5..+6 kraadi isoterm. kas see on erakordne ning kas maapinna lähedal võib uus kuupäeva soojarekord tulla?
Jah, vat see alternatiivi täpsustamine selgitas seda, mida soovitakse teada.
22.-23.12. liigub osatsüklon üle Skandinaavia ja Soome kirdesse, millega ongi tormituul seotud. Tuule tugevus oleneb sellest, kui aktiivseks ja kui sügavaks see kujuneb. Kui varasemad arvutused näitasid üsna sügavat osatsüklonit, siis nüüd pigem vähesügavat, mis tähendab, et ilm on lihtsalt väga tuuline, merel ehk on ka tormiseid puhanguid.
Temperatuur oleneb ilmselt sellest, kui kiiresti jõuab õhumass kohale ja kui tugev on õhu segunemine. Kui segunemine on nõrk, siis jääb see soe inversioonina kõrgele, aga kui tugev, võib soojarekord (üle +7 kraadi) tulla.
arvestades füüsika seadusi, siis peaks inversioon 24/7/365 olema, kuna külm kui tihedam õhk peaks laskuma maapinnani. hämmastav, et suvel on maapinna lähedal 20 kraadi kõrgem temp.kui 850 hpa kõrgusel.
emhi ennustab tuule vist küll liiga tugevaks. ime, kui 20 m/s-gi realiseerub.
jutt siis ikka 22.12 õhtust ja 23.12 ööst.
19. detsember 2013 20:48 - aga nt Siberis ja veel mõnes kohas, kus segunemist talvisel ajal pole, seda ju näebki - tekib termaalne antitsüklon, sest väga külm ja tihe õhk jääb maapinna lähedale, toimub õhu kihistumine.
Üldiselt on atmosfääriks kutsutav gaasikiht, eriti selle alumine osa - troposfäär - väga tegus, sest kogu aeg toimub liikumisi, segunemisi jne.
Teisest küljest, pidev inversioon on olemas tropopausi kujul, kus segunemine on palju nõrgem, mõju avaldab osoon jne.
Suvel on soojusbilanss positiivne, päike soojendab aluspinda rohkem kui see jahtuda jõuab ja seepärast ongi kõige soojem ikka aluspinna lähedal, sest aluspind atmosfääri (troposfääri) küttekeha, sellest eemaldudes läheb külmemaks.
Kui on suvel selge vaikne öö ja õhumass väga soe, siis on jahtumise tõttu inversioon tavaline, sest õhu jahtumine nagu selle soojenemegi algab aluspinnalt. Aga tropopaus kui püsiv inversioonikiht on muidugi alati olemas.
Mingit vastuolu või hämmastavat olukorda, arvestades füüsika seaduspärasusi, siin pole. Küsimus on ilmselt selles, kui hästi neid ja atmosfääri tuntakse.
Kliimajuttudele vastuseks A. Kallise kommentaar: Tere,
klimatoloogid väidavad, et paar-kolm aastat külmemat või soojemat aega on vaid kliima fluktuatsioon, kümmekond anomaalia. Alles pikemate perioodide tendentsid lasevad aimata kliima suundumust.
Ain
päristalv algab 17 jaanuaril
Võib-olla algab jaanuari alguses, võib-olla 17. jaanuaril, võib-olla veelgi hiljem. Kas Kase-taadilt olete juba uurinud?
Pagan küll, tahan ikka lumega jõule!
Kas on mingi väike lootus, et olukord muutub ja jõulud tulevad lumega?
ei. nagu ma nädal-paar tagasi ütlesin, et kindel, mis kindel, kuid jõulud tulevad mustad.
Kindlat ei olnud siin midagi, kuid tõenäoline küll. Tagantjärele targutamine on teil ainult seepärast, et lihtsalt juhtus seekord õige olema.
Aga võimalus lumeks või lörtsiks on 23. detsembril, hiljem enam mitte.
targutamine - jah. ega nii ongi ju, et need "mitteametlikud" sünoptikud kaagutavad mingi huupennustuse ning see pole neile vist oluline, kas läheb täppi või mitte.
ma siis ka ei jätnud "ilmaloto" mängimise võimalust kasutamata.
Las nad olla, miks neid üldse tähele panna. Avanejad tegid juba oma etteaste sel teemal ära, et kui tõsiselt neid võtta. Kindlasti ilmub praegugi kuskil kellegi arvamus ilma kohta unenäo vms põhjal - kes huvi tunneb, see uurib ja on kursis.
mudeleid vaadates tundub, et tsüklonid liiguvad põhimõttel "viskame sooja euroopassse ära ja siis norra merel hääbume".
mudelite järgi tundub, et briti saartel hakkab torm olema jaanuarini igapäevane.
meil ikka kohutavalt veab - kui iga tsüklon liiguks nii nagu tavaliselt (üle skandinaavia idakirdesse), siis meil metsi varsti eriti pole. seega hea, et need tormid ebatavaliselt liiguvad
brittidel sellesmõttes veab, et rünksajupilved ja äike on seal suht igapäevased tormidega.
Loodetavasti tuleb jõuldele lisaks kogu talv tsüklonaalse heitliku ilmaga :D
Oleks tõesti hea, kui lund ei tuleks, viimased talved niigi liiga pikad ja lumerohked olnud.
Kui mitte lund, siis härmatist võiks ometigi tulla, näide 2010. a jaanuarist: http://www.upload.ee/image/3778765/DSCF4750.JPG
Hoopis see võiks tulla:
http://emhi.ee/hirlam/eta/eesti_tuul/eesti_tuul53.png
Ja see:
http://emhi.ee/hirlam/eta/eesti_sadu/eesti_sadu45.png
@ urmas 21. detsember 2013 18:14
et siis mandril 24 m/s keskmist tuult ja peipsi ääres 20 m lund ;)?? JÕHKER, selline tuul viib kõikjalt voolu ja lumi hakkab suvel kõvasti uputama :D
tundub et suvi tuleb halva suusailmaga
üks talvekuu juba raisus
Urmase kommentaariks sobiks üks aasta tagasi Eesti ilma grupis (fb-s) avaldatud arvamus: "Terroristid olete, ilma alal, et asi tasakaalus oleks siis ma loodan, et seda sula jagub kauemaks ja kõik mis juurde tuleb on vihm. Aitäh tähelepanu eest..."
Mitte mingit jõulutunnet sellise ilmaga ei teki. Sinililled ja muud lilled õitsevad ning muru on hakanud ka kasvama. Jaanuari alguses tuleb niitma hakata, päris tõsiselt.
Ees võib-olla nii 2007/2008 a sarnane lumeta talv kui võimalus, et talv algab alles kuskil jaanuari keskel või hiljemgi, nagu oli nt 2006/2007 talvega. Kas ja kumb neist variantidest, pole muidugi teada.
kui 2007/2008 aasta talv, siis depressioon ei lõppe niipea, aga hea on see, et päevad hakkavad nüüd pikenema!
Praegu on jah päikeseseisak, mis siiski päris seisakut ei tähenda, sest 22. detsembril on päev (ajavahemik päikesetõusust -loojanguni) 2 sekundit pikem 21. detsembri päevast.
Praeguseid päevi nimetati ka ajaks, mil päike puhkab pesas, vt http://tiinanurk.blogspot.com/2008/12/talvine-pripev.html
Mina panustan 2007/2008 talvele ja soojemalegi VÕI 2006/2007 talvele, mis kestis keskeltläbi 1 kuu ja kümme päeva, millele järgnes supersoe ja siiani üks ilusamaid märtsikuusid, kus sai T-särgi lühkarite väel õues olla ning sooja +22 kraadi.
Üks on vähemalt selge. 2013 detsember kuulub täielikult sügisele ning seda ühte kuud see talv enam tagasi ei saa kunagi :D:D
@ 22. detsember 2013 2:21
Ise panustad? Õnneks inimene on tsüklonite suunamises pisike sipelgas.
Ise arvan, et tänavune talv tuleb jahedam kui 2007/2008, kuid väga heitlik - st mõnepäevased miinuskraadidega perioodid vahelduvad suladega, mis ka enamasti kestavad mõne päeva. Lund tuleb enne soojadel frontidel tihti, aga see sajab selleks et sulada. (nagu ühes Delfi kommentaariumis keegi päris hästi ütles)
alates 24.12 algab pikk lõunatuule periood
kuna atmosfääri muutlikkus on suur, siis võib selliseid sooje talvesid tulla nt 4 järjest :D
Täna peaks taas üks ilus loojang tulema
see ülitsüklon võiks keskmega tulla eestisse. siis prõksutame kõrvad ära ning ootame 100 hpa kõrgema rõhuga ala - kas hakkaks kõrvad valutama?
Sooja talve ennustasid paljud juba septembris ja oktoobris, sai kõik üles kirjutatud. Praegugi prognoosib WSI ja NOAA keskmisest soojema temperatuuri püsimist järgmiseks kolmeks kuuks. Arvan siiski ka, et nii soe ei tule, kui oli 2007/2008. See oleks liiga hea.
22. detsember 2013 2:23 - saab ikka, see väljendub nt selles, et piisavalt pikas aegreas taanduvad ekstreemumid välja. Lühikeses aegreas mõjutavad äärmused väga palju.
22. detsember 2013 12:13 - palju paremini ütles keegi õhtusöögilauas, et inimene sünnib selleks et surra.
Tegelikult võib sulailmade korral sadada lund piisavalt palju, et see ei jõua ära sulada.
22. detsember 2013 12:19 - kui õhuvool on lõunast, siis tuul on tõenäoliselt lõunast ja kagust või ainult kagust.
22. detsember 2013 12:43 - ja ometigi on üsna tavaline, et pikki, lumerohkeid või külmi talvi tuleb mitu järjest, sarnane olukord ka soojadega.
22. detsember 2013 13:08 - kõrvad ei reageeri sellele, rõhumuutus pole piisavalt kiire. Jah, nt kiirliftiga sõites võib ette tulla, aga tsükloni saabumisel või lahkumisel mitte.
22. detsember 2013 13:19 - millegipärast kipuvad mõned arvama, et see on liiga halb, teised, et liiga hea, kuid üksmeelt pole siiani. Üldiselt kogus ühes arutelus päris palju plusse arvamus, et iga aastaaeg võiks vähemalt kuu aega näidata iseloomulikku nägu.
Pikaajaliste prognoosidega on nii ja naa, kord on eriti täpsed, siis jälle ei ole üldse täpsed. Loodetavasti kirjutasite ikka selle ka üles: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm
WSI alade jaotus Eestile eriti ei sobi, parem on teha kas eraldi Läänemere regioon või Ida-Euroopa, http://www.wsi.com/Collateral/Images/English-US/EU%20Map.jpg
ilmaga seoses on ikkagi see lumesulamise ütlus päris tabav. kevade mõttes eriti, kuna talve jooksul sadav lumi sajab selleks et kevadel siis ära sulada.
kas homme võib tallinnas äikest tulla
http://www.yr.no/place/United_Kingdom/Other/St_Kilda/hour_by_hour_detailed.html
Selle tsükloni puhul on St. Kilda kõige madalama õhurõhuga asustatud paik :)
Jah, osatsükloni saabumisega on seotud jahedama õhu advektsioon ja teatav äikesevõimalus. Seega võib-olla sarnane olukord, nagu oli nt 1. detsembril.
mäletan, et 1.detsember oli äike baltimaades va ainukesena eestis :(. seega soovitan äikesehuvilistel homme lätti või leetu sõita.
ja homme ei tule tuulte mõttes mingit tormi. hirlami järgi tuul isegi nõrgem kui täna
Mis sellist kiiret tsüklonite arengut põhjustab?
22. detsember 2013 18:28 - olulised on põhjuslikud seosed. Kui vaadata ilmakaarte, siis gradientjõud on 23.12. ikka tugevam, mis põhjustab tormituuli - kui mitte sisemaal, siis merel küll.
Siin peaks veel mõtlema sellele, et torm on see juba definitsiooni mõttes (vt http://glossary.ametsoc.org/wiki/Storm), isegi kui võtame aluseks ainult tuule tugevuse, siis see, et nt sisemaal ei ulatu tuul vajaliku kriteeriumini, siis merel küll ja jällegi saame tormi.
22. detsember 2013 18:56 - ilmselt on põhjuseks suurenev barokliinsus (õhumasside vastasseis suureneb) ja samal ajal satub see koht divergentsi (lahknevate voogudega koht tropopausi lähedal) mõju alla. Vt lisaks: http://www.theweatherprediction.com/charts/300/ ja http://www.ilm.ee/index.php?48020.
Saaremaal ja Liivilahel on täna arvestatav äikesevõimalus.
Kas kusagil on juba äikest täheldatud?
Jah, Soome lahe idaosas oli äikest.
lätis ka nagu ma eile ühe variandina arvasin.
Liivilahelt liikus pool tundi tagasi rünksajupilv mis jäi silma.
kas Tallinnas võib ka täna õhtul ja öösel äikest tulla
Äikest oli veel nt Läti keskosas, registreeriti Vecpiebalga jaamas.
Nüüdseks on olukord rahulikum ja äikesevõimalus kadunud. Seepärast pole äikest ilmselt enam oodata.
Oleks välk ikka Riia keskväljakul jõulukuuse pilbasteks löönud, saanuks Läti hoobilt üle maailma kuulsaks. Huvitav, kas sellist juhust, kui välk lööb jõulupuusse, on maailmas üldse ette tulnud?
kindalasti on
Helsingis oli täna kl 16.30 padukas olnud:
http://2.img.fmi.fi/php/img.php?A=dA4ndr1aWd17/dRUXRLUWda7Rd9ULdq1Uqd1qWq1dRU4rU1qR71UdbHhvJNMNvvMNzMJ.r/D
See sajuala jõudis õhtu jooksul ka põhjarannikuni, aga ilmselt väga tugevat vihma ei põhjustanud, pole nagu teateid tulnud. Äikest selles pilvemassis tundus et polnud.
Mõnedes maailma piirkondades on ju jõulude ajal soe või isegi palav, nt Austraalias või Lõuna-Ameerikas, nii et seal on kindlasti suurem võimalus, et välk on kuhugi jõulupuusse löönud.
Kiire guugeldamine pikselöögist hävinud jõulupuude osas paraku vastust ei anna. Samas, pildiotsing märksõnadega "fireworks and lightning" annab küll muljetavaldavaid pilte tehis- ja looduslikust ilutulestikust korraga. Iseküsimus on muidugi, mis tähtpäeva puhul rakette lasti.
Huvitav, et hetkel meri veel nii soe, et tihti on rannikutel soojem kui mandril, aga kuuaja pärast peaks asi juba vastupidi hakkama olema, kuna meri jahedam kui õhumass.
http://www.tartupostimees.ee/1741143/lugeja-pilt-tartus-niideti-puhadeks-muru-ara
talvise õhumassi ala on päris väike:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.png
9. jaanuari kaart on praegu fiktiivne, seda ei tea veel, kuidas siis olukord.
Aga mere kohta, et eks tormid segavad ju vett ja seetõttu vee pindmine kiht ei jahtu nii palju.
Kui ka jaanuaris püsib soome lahe veetemperatuur kergelt plussis ja pöhjast/kirdest tuleb arktiline õhk,kas on lootust so called järve-efektiks?
Kindlasti oleks oodata mere efekti soomelahel kui jaanuaris oleks isoterm vähemalt -9 ja oleks põhja-kirde vool. Aga kindel on juba see, et enne veebruari kuud jääd ei teki
kindel on ka see et õhumass jääb kevadeni liiga soojaks
Ullike oled w ? Keegi ei tea, mis õhumass meid kuuaja pärast mõjutama hakkab.
Las jääb. Seda parem. Külmasid ja lumiseid talvesid on niigi viimastel aastatel olnud, nüüd võiks üks talv olemata ka olla, et need tasa teha.
@ 24. detsember 2013 15:24
ei, ma olen küllike
2004. ja 2005. a oli mereefekt nt märtsis, aga siis ei osanud sellega seostada, lihtsalt oli huvitav vaadata, et põhjast ja kirdest saabus mitme päeva vältel põhjarannikule merelt väga külma õhu voolu tõttu pidevalt lund toovaid hoogsajupilvi.
EMHI praeguste andmete järgi sündis Tartus just soojarekord. Siiski oli 2006 aastal 0,8 kraadi soojem, aga millegipärast pole seda uuendatud.
Jah, temperatuur tõusis 5,1 kraadini (http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072), kuid eelmine rekord on nii selle http://ilm.pri.ee/p%C3%A4evarekordid kui selle http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=408 järgi 5°C.
Ega paari tunniga ei maksagi oodata, et uuendatakse, ehk pole praegu peale valvesünoptiku, kel rekordite uundamise asemel muid ülesandeid, kedagi töölgi. Teine asi, kui ruttu seda seal tähele pannakse.
Lätigi sai uusi soojarekordeid: Rēzeknē +5,9° (+5,6° 1974), Priekuļos +6,4° (+6,4° 1974), Alūksnē +5,5° (+5° 1974).
Aga huvitav on see, et Tartu ja Tõravere on siin: http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=408 lahku pandud. Ja 2006 mõõdetud 5,9 (http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,1072&) käib Tartu kohta. Kust nüüd vahet kumma kohta praegune rekord 5,3 käib Tartu või Tõravere alla?
Kusjuures päris kiiresti avastati uus rekord. AK ilmateates just praegu öeldi, et veerand tundi tagasi sündis Tartus uus soojarekord 5,3 kraadi.
See on siis kl 21 vaatluste järgi. Mingil hetkel peaks tulema ka integraalsete tabelisse. Aga ikkagi on raske uskuda, et rekordite .png fail tehakse kohe ümber.
Jaamade kohta, et täpsem on muidugi Tõravere, kasutatakse ka Tartu-Tõravere; Tartu tähendab Tõravere vaatlusjaama, sest Tartust kolis jaam Tõraverre juba 1965. aastal. Seega kõikide hilisemate rekordite jms andmete puhul on jutt Tõraverest ja varasemate puhul Tartu linnast.
uus rekord juba +5,5 kraadi
miks ühel aastal on talv ja teisel nt mitte?
seletage plz seda atmosfääri suurt muutlikkust aastati (põhjused)
(üldiselt - maakera ju ei ole aastati samal kuupäeval aastati päikesest erineval kaugusel. seega peaks ju ilm ka iga aasta samal kuupäeval kindel olema - miks nii pole)
Väga üldiselt öeldes on kliimasüsteemil, mis on globaalne, kahte tüüpi kujundavaid tegureid: välised (astronoomilised ja geofüüsikalised tegurid, nt Maa mass ja suurus, geotermika jms) ja sisemised, nt atmosfääri ning ookeani koostis ja mass, mandrite ja ookeanide paigutuse iseärasused jpm. Koosneb viiest komponendist (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär ja krüosfäär).
Kliimasüsteemil on palju keerukaid tagasidemeid (nt jää-albeedo tagasiside, veeaur-temperatuur tagasiside, pilved-temperatuur tagasiside - on positiivsed, v. a. viimane, mille märk oleneb pilvede tüübist, sest kõrgete pilvede puhul on ülekaalus soojendav, madalatel jahutav toime jne).
Kuna selliseid tagasisidemeid on hästi palju ja need on omavahel keerukas vastastikmõjus, siis on igati ootuspärane, et kliimasüsteemi lühiajaline realisatsioon ilma või ilmastikuna on muutlik, ei kordu aastast aastasse ühtmoodi. Heaks näiteks sellise muutliku kliimasüsteemi komponentide vahelise keeruka vastastikmõjuna sobib ENSO-nimeline ookean-atmosfäär süsteemi vabavõnkumine http://en.wikipedia.org/wiki/El_Ni%C3%B1o. Tsirkulatsioon on see füüsikaline mehhanism, mis kannab mõju kogu kliimasüsteemi laiali, seega mingisugune mõju (võib-olla väga kaudne, mittetuvastatav) saab ENSOst Eestigi.
Lihtsalt neid vastastikmõjusid, protsesse jne on juba üksnes atmosfääris ja selle piirialadel nii palju, et aastast-aastasse samasuguse ilmastiku kordumisest ei tule midagi välja.
Midagi huvitavat, mis võiks anda mõtlemisainet: http://www.inseneeria.ee/kaoseteooria-jaergi-on-kliima-soojenemine-suur-bluff/
aitäh selle keerulise vastuse eest, kuid korduval lugemisel sain juba aru!
Asi on selles, et vaja oli hästi kompaktselt pikk jutt kokku võtta. Muidu oleks seletamine läinud liiga pikale, sest siia saab nt kirjutada ainult veidi üle 4000-tähemärgiseid kommentaare ja palju neid pikki kommentaare ikka jõuab kirjutada. Seetõttu jäi lootus sellele, et ehk on ikkagi antud vastus arusaadav.
Eile oli Maardus ka sähvatusi näha
miks see antitsüklon soe on, kuigi on negatiivne soojustasakaal?
Mida tähendaks juunis selge ja vaikse ilmaga:
-10 kraadi isoterm Eestis,
-15 kraadi isoterm?
(millised öised ja päevased temperatuurid oleksid)
1941 a 2 ja 3 juunil jõudis -10 kraadi isoterm mandri-Eesti kohale ning 2 juunil -15 kraadi isoterm Eestist idas Põhja-Eestiga sama laiuskraadini.
25. detsember 2013 22:26 - temperatuur oleneb ju sellest, milline õhumass sinna jõuab. Lõunavoolus peaks sinna jõudma Aafrikast ja Araabia kõrbetest väga soe õhumass, siis seetõttu on seal soe. Meil siin ju ka soe, kuigi soojusbilanss on negatiivne - see on ikka sooja õhu advektsiooni tõttu nii, mis tasakaalustab praeguse aja negatiivset soojusbilanssi.
Baarilisi süsteeme saab jaotada termaalseteks ja troposfäärilisteks, viimased on külm tsüklon ja soe antitsüklon. Troposfääriline ehk soe antitsüklon ulatub läbi terve troposfääri, sellal kui termaalne on madal, ainult troposfääri alumist osa hõlmav baariline moodustis. Sooja antitsükloni näiteks on Assoori maksimum, termaalse näiteks Siberi antitsüklon, viimane tekib õhu tugeva jahtumise tõttu.
Soojasid ehk troposfäärilisi antitsükloneid tunneb ära 500 hPa ilmakaardil, seal on need näidatud soojades toonides, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn061.png. Lõuna-Venemaa antitsüklon kuulub ka soojade hulka.
25. detsember 2013 23:35 - sademete poolest tähendaks see kindlasti lumesadu; temperatuur oleneb õhumassi niiskusesisaldusest, nt mereline arktiline, st niiske õhumass tooks pilvise ilma ja päeval oleks siis ilmselt mõni soojakraad, öösel nulli lähedal, kuid piisavalt kuiv õhumass tähendaks selget ilma ja suurt ööpäevast temp.kõikumist, kindlasti -5 kraadist madalamat miinimumi ja päeval siis +10 kraadi või kõrgematki temperatuuri (vaikse ilmaga).
Tere Jüri ja häid pühi!
NOAA mudelprognoos(mida kasutab ka M.Kaasik oma 6 kuu prognoosis)
näitab järgnevaks 6 kuuks(jaan.-juuni) igal kuul keskmisest 2-3 kraadi kõrgemaid temperatuure.
Kas see oleks harukordne,kui eestis 12 kuud järjest on keskmisest kõrgem temperatuur?
eelmisele,
arvestades et tegu on kliimasoojenemisega, siis on see tavapärane. igatahes tuleb suvi samasugune, aint et sooja ehk 10 pügalat rohkem kui praegu
Aga võib-olla on tegu hoopis kliimajahenemisega? Sama kommentaar, ehkki palju napimalt, tuli ka ilm.ee küsimuste rubriiki. Huvitav, kust on see väide pärit, et see on tavapärane? Praegu näib see kommentaar niisama tühja lobana.
26. detsember 2013 8:54 - Rahulikke pühi ja millegi uue ja huvitava algust!
Kui pikaajaline keskmine on defineeritud mingi konkreetse arvväärtusena, nt juuli keskmine on Eestis 16,5°C, siis oleks juba 16,6°C keskmisest kõrgem ja 16,4°C keskmisest madalam. Ei pea seda mõistlikuks, sest looduses on alati mingi varieeruvus, mistõttu pikaajaline keskmine tulebki anda mingi vahemikuna, iseasi, kas see peaks olema antud näite puhul 16,5+/-0,5°C, 16,5+/-1°C või midagi muud.
Kui defineeriks pikaajalise keskmise konkreetse arvväärtusena, mis on muide ajas muutuv, sest WMO ju muudab aeg-ajalt 30-aastast standardperioodi, siis ilmselt selliseid aastaid leiaks, kus kõikide kuude keskmised on pikaajalisest kõrgemad, olgu siis 0,2°C või 4°C võrra. Aga kui võtta aluseks mingi vahemik, siis selliseid aastaid on raskem leida. Vastavaid näiteid ei ole otsinud, esmalt võiks läbi vaadata siit: http://www.emhi.ee/?ide=6 (ei leidnud sellist aastat) ja siis juba siit http://taurus.gg.bg.ut.ee/jaagus/ (nt failid Tartust ja VoruI).
GFS ja ECMWF mudeleid vaadates on uuest aastast pööret talve poole loota. Eriti viimane lubab päris krõbedaid kraade.
26. detsember 2013 8:54 - niipalju peab vastuseks kirjutatud kommentaari parandama, et see käis ainult aasta kui ajaühiku kohta, mitte aastaüleselt. Küsitud oli lihtsalt seda, kui haruldane see on, et 12 kuud järjest on keskmine olnud pikaajalisest kõrgem.
Kui siit http://www.emhi.ee/index.php?ide=6 läbi vaadata kõik kuud, siis selgub, et vastavat aastast perioodi ei ole (vaatasin rohkem kui 0,5-kraadiseid positiivseid kõrvalekaldeid Eestis tervikuna). Kui vaadata jaamapõhiselt ja alates 0,1-kraadisest kõrvalekaldest, siis selline periood võis olla, aga nagu eelmises vastuses selgitasin, siis ei pea veel 0,5-kraadist erinevust mingist konkreetsest arvväärtusest piisavalt oluliseks kõrvalekaldeks.
Suurem andmestik, mis on leitav eelnevalt antud lingilt, vajavad lihtsalt läbivaatamist.
Keskmisest soojemate kuude rida algab maiga. Kui nüüd aprillini kaasa arvatud on järgmised kuud keskmisest samuti soojemad, siis viimase 7 a kohta oleks see küll päris märkimisväärne.
Euroopa mudel näitab uuest aastast üsna märkimisväärset külmenemist, GFS veel mitte, kuigi jahedamaks peaks küll minema, st kohatised miinuskraadid on võimalikud. Kuna tegu veel üsna kauge tulevikuga, siis mõlemal variandil üsna võrdne võimalus realiseeruda.
Loodan soojema kasuks.
mulle selline +5 kraadine sombune ilm täiega meeldib.
Tere!
Oskaksite öelda, kas peale selle http://taurus.gg.bg.ut.ee/jaagus/ on veel mingigi koht, kus oleks võimalik pikaajalisi temperatuure näha ka Narva(-Jõesuu) ja teiste linnade kohta, mida seal pole?
miks narva-jõesuu jaam ei näita enam? kas emhi töötajad ikka teavad, et see jaam juba nädal katki on?
Jüri, mis 850 hPa isoterm vähemalt peab olema, et päevane max jääks vähemalt 0-i juurde ja madalamale?
26. detsember 2013 23:35 - eks see ole suhteliselt töövaba nädal, nii et seepärast ei saa loota, et väga kiiresti probleem laheneb. Küll ajapikku tulevad ka vastused.
26. detsember 2013 20:52 - kuni 2001. a-ni oli jaam Narvas ja alles siis Narva-Jõesuus (ilmselt mingi kolimine vms).
Seal lehel on Jaaguse kogutud andmed, seega ime, et üldse nii suletud asutuse nagu EMHI (või nüüd siis Ilmateenistus) kiuste need seal olla saavad.
Näiteks kui on soov saada sealt mingeid andmeid, siis tuleb seda teha kellegi teise kaudu, nt ühelt tuttavalt tuli teabenõudele selline vastus: "andmebaasiga saab tegeleda ainult spetsialist, võõraid inimesi selle juurde ei lasta. Teie ülesanne on täpselt välja kirjutada oma soov: jaama nimi, meteoroloogiline element ja kas tahate saada tähtajalisi, tunni- päeva või kuu kokkuvõtteid ja milliseid kokkuvõtteid (maksimum, miinimum, keskmine, summa vm), aastate vahemik mille kohta tahate andmeid." Ja isegi sellisest soovitusest ei piisa, vaid vaja on erikonsultatsiooni. Eks reedel paistab, kuidas nende andmete kättesaamine lõputööks üldse läheb. Kes seal kauem olnud, hoiatasid, et oodata võib kõike!
27. detsember 2013 0:25 - praegusel ajal päike sooja ei anna, sest insolatsioon on liiga madal. Seega võib selge vaikse ilmaga olla isoterm ka plusskraadides ja ikka langeb maapinna lähedal temperatuur miinuskraadidesse - tekib inversioon. Kui on pilves ilm või tugev õhu liikumine, siis võivad plusskraadid olla ka mõne miinuskraadise isotermiga. Umbes -7...-8kraadisest isotermist võiks oodata, et praegusel ajal on igal juhul miinuskraadid ja sajab lund.
Aitäh! Siis enne 12. jaanuarit jätkub poris püherdavate sigade lemmikilm. (ennustus lihtsalt lõppeb 12. jaanuariga)
27. detsember 2013 12:59
Ei, ilmateenistus ennustab alates 31. detsembrist ilma jahenemist ja lund!
Ilmateenistuse külmenemise ennustus ei ole veel päris adekvaatne. Isegi kui külmeneb, siis paariks-kolmeks päevaks. Üldises tsirkulatsioonis suuri muutusi ei ole küll ette näha. Tegemist on tavalise seeriatevahelise perioodiga.
26. detsember 2013 20:52 ja 26. detsember 2013 23:35 - õnnestus hankida mõningaid vastuseid. Neid andmeid jah pole ilmselt mujal kui KAURi hallatavas andmekogus, välja antakse ainult vastava avalduse alusel, vt http://www.emhi.ee/?ide=1,359,361
Narva-Jõesuu jaam kolis 20. detsembril tagasi Narvasse, kus see oli kuni 2001. aastani ja uus asukoht on eelmisest umbes 200-300 m kaugusel. Andmed Narvast küll tulevad keskusesse, ent need ei kajastu kodulehel. Töötajad ütlesid, et see sõltub sellest, kui kiiresti IT järele jõuab - võib minna nii nädal kui aasta.
Muud huvitavat
Kõikides vaatlusjaamades on uued täisautomaatsed instrumendid ("nivomeetrid") ja valmis töötama, aga võta näpust - lund ju pole ja testida ka ei saa, nii et kellelgi pole halli aimugi, kuidas see süsteem toimima hakkab. Selgus, et tegu ei ole laseriga, vaid ilmselt ultraheliga vms (täpselt ei osatud öelda), kusjuures mõõdetakse lume paksus 80 cm diameetriga ringi alas, mitte ühes punktis. Selline pindala peaks justkui asendama praegused 10 m vahedega kolm lumemõõdulatti. Nende abil lõpetatakse vaatlused 1. jaanuarist. Kliimajaamades pidavat mingil kujul säilima lume marsruutmõõtmised. Huvi tõttu küsisin, kuidas on siis, kui nt sulailmade tõttu tekib lumikattesse jääkihte, kuid selgitati, et see probleeme ei tekita, sest kui sain õigesti aru, siis on maapinna kaugus instrumenti sisse arvestatud ja mõõtmiseks kasutatav ultraheli vms läheb ka läbi jääkihtide.
Edasisest ilmast. Jahedamaks ilmselt küll uuel aastal läheb, kuid praegu on ebaselge, kui palju. Praegu paistab tegu olevat seeriatevahelise perioodiga, mil areneb Eesti lähedal antitsüklon. 2008. a algul arenes muide samuti väga võimas antitsüklon ja külma oli isegi mõnel poole üle 10 kraadi, kuid mõne päeva pärast algas uus tsüklonite seeria ja ilm läks kohe jälle sulale.
loodetavasti jääbki talviseks
Kui praegune sünoptiline olukord oleks suvel, siis milline oleks ilm? (Oletame ainukeseks erinevuseks seega aastaaja, muu oleks kõik sama)
Eks mingi 30 kraadine ja äikeseline ilm oleks :D
Lõunatsükloni mõju, selle soojale poole jäämine ja meridionaalne frontaaltsoon Läänemerel on üsna tüüpiliseks olukorraks ohtlike äikeste tekkimiseks, vt viimati samasugune olukord suvel: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130809.gif (võrdle praegusega: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131227.gif).
Postita kommentaar