esmaspäev, 9. detsember 2013

Eeltalv jätkub

11. detsember
Torm tulekul?
Iga järgmine mudeljooks on nihutanud üle Soome liikuva tormi lõuna poole. See tähendab, et Eestiski on vägagi võimalikud tuulepuhangud 25-30 m/s.
11. detsembri õhtuse GFS mudeljooksu järgi on 13. detsembril tormi oodata, veel.


Kokkuvõte saabunud sulast ja ilmaanomaaliast
10. detsembril liikus Skandinaavia põhjaossa aktiivne tsüklon, mis tõi ookeanilt kohale väga sooja õhumassi. Seetõttu läks järgnenud öö jooksul kõikjal sulale. Sooja frondiga seoses sadas lund, hiljem jäätuvat vihma. NB! Mitte segi ajada jäävihmaga, sest esimesel juhul ei ole veetilgad jäätunud, kuid jäätuvad maapinna või esemetega kokkupuutudes, teisel juhul on veetilgad vähemalt osaliselt jäätunud.
Sooja õhumassi jahtumisel tekkis öö jooksul uduvine ja advektsiooniudu.

Advektsiooniudu 11.12. Tallinnas, http://www.tallinn.info/webcam/

Jugavool on deformeerunud, tekkinud on Rossby laine, vt http://en.wikipedia.org/wiki/File:N_Jetstream_Rossby_Waves_N.gif. Troposfääri ülaosa harjaga on seotud Kesk-Euroopa kohal paiknev soe antitsüklon. Läänemere regiooni jõuab selle põhjaservas soe ja niiske õhumass. Seega on hetkel antitsüklonaalne sombune ilm.
Paar päeva tagasi Soome kuni -40°C  ja Eestis kuni -20°C  (Lüganusel mõõdeti 10.12. hommikul -19,4°C, sest taevas selgines) põhjustanud õhumass jõudis meridionaalse õhuvooluga Mustale merele. Seal tekkis tugev mereefekt, mis tõi rohkelt lund ja lörtsi ka mere lõunakaldale.

10.12l ilmakaart: õhu liikumine on meridionaalne, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla?doAsUserLanguageId=fi_FI

Mereefekt Mustal merel, http://www.sat24.com/en/ru?ir=true

Jugavoolu deformeerumine tuleb eriti hästi välja 300 hPa voolujoonte ja isotahhide kaardilt: 

Õhumasside meridionaalse liikumisega kaasnevad tavapärasest ilmast või ilmastikust sageli suured kõrvalekalded. Väga märkimisväärne on tugev ja pikaajaline äike Kanaari saartel, näha vööndina satelliidipildi all vasakus nurgas, vaatlused Tenerifelt: http://www.wunderground.com/history/airport/GCXO/2013/12/11/DailyHistory.html


9. detsember
7.-8. detsembril jäi Eesti hääbuva tsükloni tagalasse, mistõttu põhjast kandus kohale külm õhumass. Rannikualadel on lumesaju võimalus (nt Soome lahel arenesid mõned väga intensiivsed sajualad). Selline talvine ilm püsib kokku mitu päeva, sest tegu on seeriatevahelise perioodiga (vaata ka http://ilmatark.aikesehuvilised.eu/?p=125).
8.-9. detsembril liigub üle Läänemere ja Leedu kagusse osatsüklon, mis iseseisvub. Sellega seotud lumesadu ilmselt Eestisse ei jõua. Samal ajal liigub Assoori maksimumiga seotud antitsüklon Kesk-Euroopa kohale, kus tugevneb. Niikaua, kui Eesti jääb kõrgrõhuharja teljest ida poole, püsib külm ilm. Kui telg ületab Eesti, jõuab kohale soe õhumass ja läheb sulale.

12.12. on näha ebatavaliselt sooja õhumassi  Läänemere regioonis. Kõrgrõhuharja telg on selleks ajaks juba Venemaale taandunud ja hajunud, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html

Antitsükloni lääneservas jõuab mereline troopiline õhumass jätkuvalt suurtele laiusetele, mis algatab väga tõenäoliselt uue tsüklonite seeria. Juba ligemale ööpäeva pärast (10. detsembri paiku), kui kõrgrõhuharja telg läheb üle Eesti ja põhjatsüklon jõuab Skandinaavia põhjaossa, jõuab väga soe õhumass Eesti kohale. Kuna see tuleb üle Skandinaavia mäestiku, siis avaldab mõju ilmselt fööniefekt, mistõttu allatuult on õhumass soojem.
Arvatavasti püsivalt talvist ilma, st päristalve, veel niipea ei tule, sest ikka ja jälle paistab, et soe õhumass satub külma õhumassiga vastasseisu, mistõttu järjest tekib väga aktiivsed lääne- või põhjatsükloneid, mis trandpordivad sooja õhumassi kaugele itta ja põhja. Seega on vähemalt jõuludeni väga tõenäliselt muutlik sulailm, kuhu vahele satub mõni lörtsisem või lumisem päev.

39 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ei jõua Jüri ära kiita nende suhteliselt täpsete postituste ja andmete eest. Meeldib tema postitustes tema analüüsivõime, läbinägelikkus, alternatiivide pakkumine(nt kui midagi ei pruugi kindlalt juhtuda, mis selle asemel siis.voib tulla) ning see et seostatakse info mudelitega, mis ju lisab täpsust.
Kiitus Jürile ja jaksu edaspidiseks!

Kas praegused pilved ka Tallinna jõuavad ?

Jüri ütles ...

Ei tea, kui läbinägelik, sest midagi jahmatavat või tähelepanuväärset siin küll ei ole.
Kui õhuvool pöördub niipalju, et pilved hakkavad liikuma merelt maismaale, siis on sademeid oodata. Praegu muutub õhuvoolu suund vastavalt osatsükloni liikumisele.

Anonüümne ütles ...

pigem kirdevoolu korral on sademeid oodata, kuna siis on õhuvool üle mere pikemalt. põhja puhul on laht liiga kitsas. seda oli 7.12 ja 8.12 ilmekalt näha, kuidas kirdepool olid sajualad 2 päeva tihedad ning põhja ja loodepool hõredamad, väiksemad või eile isegi olematud.

täna on ainuke võimalus mereefektiks ka tallinna piirkonnas, kuna peaks tulema kirdevool.

Anonüümne ütles ...

Arvan ja loodan, et see uus seeria Eestisse tormituuli enam ei too

Rahulikku jõuluaega

Jüri ütles ...

Kommentaaris viidatakse justkui põhjavoolule, sellest juttu polnud, lihtsalt et kui õhuvool merelt, peaks sademetega arvestama.

Järgmine võimalus tormiks on 13. detsembril, kui praeguse prognoosi järgi liigub üle Soome aktiivne tsüklon, mis toob ajutise jahenemise.

Anonüümne ütles ...

No loodame, et torm tuleb siis tsükloni mõttes, mitte tuule

Laimi ütles ...

Kui palju lund homme võib tulla?
Kas tuisku ka on oodata?

Jüri ütles ...

Praegu on satelliidipildil näha Skandinaavias polaarfrondiga seotud pilvemass, mis liigub kagusse. See peaks tooma 2-5 cm lund, samuti on tuisk sademete ajal tõenäoline.

Anonüümne ütles ...

Kas siis homme paeval Tallinnas lund oodata ?

Anonüümne ütles ...

kas nädala lõpuks võib tekkida talvine suurvesi

Jüri ütles ...

Jah, õhtul võiks hakata lumesadu kohale jõudma.

Suurvett ei tule, sest lume veevaru on liiga väike. Pole ka näha nii suuri sademeid, mis võiks suurvee tuua.

Anonüümne ütles ...

Kas 13.12 öösel ja varahommikul tuleb torm

Jüri ütles ...

13.12. liigub üle Soome itta või kagusse torm (ilmselt süvenev tsüklon). Selle lõunaserv peaks Eestit puudutama. See tähendaks 17.11. sarnast olukorda: tuul on ilmselt tugevaim põhjarannikul. Kas tuul ulatub tormini või jääb nt puhangutes 15-20 m/s piiresse, on veel lahtine.

Anonüümne ütles ...

Millal uuesti tugevamat lumesadu Tallinnas oodata ? Nagu täna.nt

Anonüümne ütles ...

Kas jäide võib probleeme homme tuua liikluses?

Anonüümne ütles ...

kuskilt kuulsin, et keegi ütles päris tabavalt:

"lumi sajab selleks, et ära sulada"

kahjuks ei mäleta, kes nii ütles

Anonüümne ütles ...

@ 10. detsember 2013 21:53

heal juhul järgmine aasta tuleb lumine talv

Jüri ütles ...

Üks võimalus suuremaks lumesajuks oleks juba 14. detsembril, kui kordub praegusega sarnane ilmamuster.

Sooja õhumassi tõttu tõenäoliselt sulab jäide või kiilasjää hommikuks, välja arvatud Eesti idaservas ja kagunurgas.

Jah, vihm sajab selleks, et ära aurata ja inimene sünnib selleks, et ära surra.

Tegelikult me ei oska ilmastikku eriti prognoosida. 2011. a sügis ja eeltalv oli palju soojem, nt esimene lumi tuli alles detsembris, kuid enne uut aastat polnud ühtegi talvepäeva, sel eeltalvel mõned on siiski olnud.
Aga jaanuari keskel (2012) läks ilm külmaks ja temperatuur püsis mitu nädalat -10 kraadist madalam, kõige külmem oli veebruari alguses, kui päeval oli -20...-25°C, öösel kuni -35°C. Veebruari teine pool oli leebem. Seega praegune ilmastik ei tähenda midagi kindlat.
Soe ilm võib jätkuda, aga võib ka mingil hetkel olla väga karm ja pikalt pakaseline.

Anonüümne ütles ...

Kas see aasta merejääd ei tekigi?

Anonüümne ütles ...

Kellele muule kui hüljestele seda vaja oleks.

Jüri ütles ...

Kuna tuleviku ilmastiku kohta on raske midagi öelda, siis ei saa ka teha usaldusväärset prognoosi, kuidas on merejääga. Eelmisel talvel tekkis arvestatav merejää näiteks alles märtsis.
Vihjeid võib otsida siit: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm, aga usaldusväärsus jäägu igaühe enda otsustada.

Anonüümne ütles ...

kui tugevad puhangud võivad reede öösel sakus olla umbes?

Anonüümne ütles ...

Oleks paslik lisada, et täna oli Eestis ligi 10 kraadi soojem kui nt Lõuna-Krimmis Jaltas, kus on "subtroopilised" külmapäevad. Temperatuur ei ole seal päeva jooksul tõusnud -5 kraadist kõrgemale (Huvitav, kuidas sealsed taimed küll vastu peavad (?) - Jalta detsembri absoluutne külmarekord on tõenäoliselt juba löödud (ametlik -7,4).

Ka Türgis ning isegi Iisraelis on kõvasti lund tulnud. Golani kõrgendikul on lumest raporteeritud.

Nii et praegune ilm on Kagu-Euroopas ja Väike-Aasias anomaalselt külm.

Anonüümne ütles ...

kui kaugele lõunasse on arktiline õhumass üldse suuteline tungima??

Anonüümne ütles ...

Kui tõenäolised on 13.12 tormituule 30 m/s ulatuvad puhangud?

Anonüümne ütles ...

ei ole tõenäolised

Anonüümne ütles ...

...aktiivne tsüklon, mis tõi ookeanilt kohale väga sooja õhumassi..."
Miks küll mulle tundub nagu oleks sooja tooja pigem suur lõunapoolne kõrgrõhuala ja pealegi on rõhk normist kõrgem meilgi !

Anonüümne ütles ...

hoopis mõlemad tõid sooja

Anonüümne ütles ...

selle reedese tsükloni nimi peaks olema ivar.

Jüri ütles ...

11. detsember 2013 15:25 - jah, kindlasti on paslik, aitäh täpsustamast.

11. detsember 2013 15:33 - mida kiiremini liigub, seda kaugemale lõunasse jõuab, sest õhumass hakkab transformeeruma. Kiirelt liikudes võib jõuda kuhugi Kanaaride kanti (põhjustas äikese), Vahemere lõunakaldale, Türki, Kaspia mere lõunakaldale. Ehk mõnikord harva jõuab ka kaugemale, aga üldiselt selleks ajaks muutub õhumass vähemasti niipalju soojaks, et lund ei saja.

11. detsember 2013 18:44 - Soomes üle 50%, Eestis 20-50%, http://expert-images.weatheronline.co.uk/daten/proficharts/en/2013/12/11/basis12/scan/boen/13121221_2_1112.gif.

11. detsember 2013 20:57 - korduvalt sellest juttu olnud, lugege ikka kommentaare ka (eelmiste postituste jms).
Siin ei tohiks unustada mõlema rolli - antitsüklon on see, mis võimaldab nt soojal õhumassil jõuda vastasseisu külma õhumassiga, st algatada tsüklonite seeria, tsüklon ise transpordib siis sooja õhumassi nt itta, kusjuures see seguneb, muidu lihtsalt antitsüklonis jääks tugev inversioon ja nt sula ei pruugiks siin maapinnal olla.
Postituses jäi tähelepanuta järgnev: "Troposfääri ülaosa harjaga on seotud Kesk-Euroopa kohal paiknev soe antitsüklon. Läänemere regiooni jõuab selle põhjaservas soe ja niiske õhumass. Seega on hetkel antitsüklonaalne sombune ilm."; lisaks siis ilmakaart, kust peaks selgelt nägema, et tsüklon tirib õhumassi põhja ja ida poole.
Kokkuvõtlikult: üks ei saa teiseta.

11. detsember 2013 21:51 - kui Berliini vabaülikooli kodulehel on selline järjekord antud, siis võimalik.

Anonüümne ütles ...

homme siis arvutatakse tsüklon üle eesti vist..

Jüri ütles ...

Niipalju see ehk ei muutu, kuid trajektoori muutus on sellest, et lõunapoolne antitsüklon nõrgeneb piisavalt, et tsüklon võiks esialgsest rohkem lõuna poolt liikuda, lisaks veel on tsüklon võimsamaks arvutatud.

Anonüümne ütles ...

seega suurem torm siis jälle lõuna eestis?

Anonüümne ütles ...

jälle mingi kahtlane puhang
http://www.emhi.ee/index.php?ide=21,540,770,771&liigu=2013-12-12&gtund=11

Anonüümne ütles ...

Kui suur on võimalus 35 m/s puhanguteks?

Anonüümne ütles ...

väike

Jüri ütles ...

Jah, neid vigu jms satub vaatlustesse ikka sisse.

Soome rannikualadel üle 50 %, meil Eestis suurim ilmselt põhjarannikul ja Soome lahel, 10-30%. Kõige tõenäolisemalt tulevad suurimad puhangud 30 m/s lähedale, kuid eks siis paistab, mis tegelikult saab.

Anonüümne ütles ...

Loodan, et tormihullude lootused kustuvad. 02.12'13 torm juba suutis mul hoovi allees 13-st 4 puud murda.

ivar uutar ütles ...

Tsau! Seda, mis jõhvis toimub, on raske sõnadesse panna. Tuul on nii jõhker, et mäest alla kõndides, talvesaabastes, asfaldil, lükkab tuul su tagasi üles. Mulle tuli reaalselt 30m/s tuuleiil otse näkku, mis tõukas minu, 85kilo kaaluva mehe tasakaalust välja. 400m edasi kõndides olin parklas, mille pinda kattis kiilasjää. Tuli ülitugev külgtuule puhang, mis tõukas mu taaskord tasakaalust välja ning et püsti jääda, pidin ma ülikiirelt tegutsema ja pöörama end nii, et tuul puhuks tagant ja kiirelt ettepoole liikuma, mida jääpeal teha on üliraske! Niiet jah, see mis siin toimub praegu, on uskumatu. Ivar Uutar, 13. detsember 2013. Kirjeldus on 9:15-sest ajast.