4. jaanuar
Veel üks pilves ilmaga päev. Lõuna paiku hakkas alates saartest vihma ja lörtsi sadama, mandril tuli kohati ka märga lund ja moodustus isegi ajutine valge kiht.
Atlandi ookeanil on tekkinud uus ülitsüklon (keskmes alla 940 hPa), mis liigub Briti saarte lähedale. Selle kauges idaservas jõuab Eesti kohale taas väga soe ja niiske õhumass, mistõttu on vihmalisa oodata. Pööre talve poole on mudelid arvutanud 10. jaanuarile, kui kohale peaks jõudma väga külm õhumass. Kas nii läheb, selgub lähema paari päeva jooksul.
3. jaanuar
Õhtul ja öösel sadas kohati kerget lund, kuid maha sellest ei jäänud midagi. Päev jätkus pilvise ja nullilähedase temperatuuriga. Samal ajal on ookeanil tsüklonid jälle aktiivsemaks muutunud ja nii liikus õhtul üle Madalamaade ja Saksamaa itta tugev äike, anti ka erihoiatusi joonpagi suhtes. Vaata pilti äikesega kaasnenud kuni 4 cm rahest Weselis, raport, välk ja video; lisainfot.
Eestisse jõuab 4. jaanuaril ilmselt Šotimaa lähedal asuva suure tsükloni lohk, tuues nii vihma kui lörtsi, kuid mõned mudelid ja prognoosid lubavad ka lund. Õhumassi vaadates lund ei julge lubada, kuid ei saa siiski seda välistada. Eks siis paistab, mida sadama hakkab. Isegi kui tuleb lund, siis püsima see ei jää, sest 6. jaanuariks jõuab Briti saarteni uus ülitsüklon, mille idaservas jõuab Läänemerele väga soe õhumass.
2. jaanuar
Öö püsis pilves, kuid temperatuur langes suuremas osas mandril alla 0°C. Sademeid oli kerge lume ja allajahtunud uduvihmana, nt siin http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php anti teade:
Päev jätkus Lõuna-Venemaa antitsükloni loodeservas pilves ja võrdlemisi vaikse ning sademeteta ilmaga. Õhtul hakkas alates Lõuna-Eestist kerget lund sadama.
Kuna Atlandi ookeanil püsib jätkuvalt aktiivne tsüklonite seeria, siis pole olulist ilma jahenemist lähiajal ette näha, temperatuur püsib 0°C lähedal. Kuna tsüklonid otseselt Läänemerele ei tule, vaid püsivad kaugemal, siis pole lähipäevil ka torme või rohkeid sademeid oodata. Suhteliselt sooja ja niiske õhumassi tõttu püsivad päevad ilmselt pilves. Arvatavasti 5.-7. jaanuaril jõuab jälle kohale väga soe õhumass ja õhutemperatuur on ööpäev läbi plusskraadides.
Nüüdseks on olemas kolm erinevat pikaajalist prognoosi või väljavaadet, nendeks on Ilmateenistuse jaanuari prognoos: http://www.emhi.ee/?ide=19,309,1615,1616, M. Kaasiku kuue kuu prognoos: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ja NOAA väljavaade. Kõik need on koondunud vähemalt jaanuari osas suure kindlusega pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojema variandi kasuks, sest pole näha blokeeriva antitsükloni ega Siberi antitsükloni olulist mõju. Ilmateenistus peab võimalikuks siiski kuu lõpus suuremat külmenemist nagu juhtus 2012. a-l.
Mudelid on prognoosinud teatava ajutise jahenemise ja võimaliku lumise episoodi ka 10. jaanuari paiku.
1. jaanuar 2014
Vana-aasta päeval, veel enne päikeseloojangut, selgines Kagu-Eestis taevas. Selge taevas püsis seal ka uusaastaööl. Seevastu vana-aasta õhtul sadas Tallinnas eelnevale ööle sarnaselt taas vihma, aga nõrgemalt ja lühiajaliselt. Uusaastaks oli sadu juba ammu läbi.
Öö jooksul õhk tasapisi jahtus. Jahtumine oli tugevaim Kagu-Eestis, kus öö oli selge (hommikul läks seal pilve). Juba enne keskööd langes seal temperatuur alla 0°C. Mujal Eestis jäi ilm küll pilve, kuid jahtumine levis aeglaselt loodesse. Õhtul merelt loodesse liikuva lohu tõttu oli kesköö paiku ka üsna tuuline, mitmel pool ulatusid tuulepuhangud üle 10 m/s.
Päeva jooksul tugevnes kagupoolse antitsükloni mõju, tuul jäi vaiksemaks, kuid ilm jäi ikka pilve. Ainult Kagu-Eestis oli rohkem selgimisi ja ajuti üsna päikeseline. Õhtu jooksul jätkuva jahtumise ja samal ajal õhu niiskemaks muutumise tõttu (kastepunkt tõusis) kihtpilvede alumine piir laskus päevasest 300-400 m õhtuse 100 m lähedale (mõnel pool) ja tekkis uduvine.
Kui veel päeval olid kihtpilved umbes 400 m kõrgusel, siis õhtuks laskusid need 100 m madalamale (Laagris).
Kuna tsüklonid on ookeanil endiselt väga aktiivsed ja ulatuslikud, siis mingit suuremat pööret talve poole pole veel tulemas. Õhumass on küll pisut jahedam, nii et lörts on võimalik, aga püsivat lumikatet vaevalt et tekib. Lisaks on tõenäoline, et 5.-7. jaanuaril jõuab taas kohale väga soe õhumass.
Samal ajal on Venemaa põhja- ja keskaladele jõudnud väga külm õhumass, mida peaks silmas pidama. Kui sünoptiline olukord muutub soodsaks, siis jõuab see paari päevaga kohale ja muudab ilma pakaseliseks. Euroopa mudel on sellise hetke arvutanud 10. jaanuariks. Arvestades ajalist mastaapi ja tsüklonite aktiivsust, siis pole see kindlasti veel usaldusväärne.
31. detsember
Öösel läks mõnel pool taevas päris selgeks ja üle pika aja oli taas öökülma. Üsna üllatuslikult hakkas pärast keskööd Harjumaal vihma ja väga vesist lörtsi sadama. Päev möödus sajuta ja üsna soojalt (3...6°C). Uusaastaöö möödub erinevalt aastatagusest väga vihmasest aastavahetusest ilmselt kuivalt, kuigi Skandinaaviast läheneb tsüklon.
Uuel aastal jääb Eesti ikka läänetsüklonite kaugesse idaserva, mistõttu lõunast ja edelast tuleb võrdlemisi soe õhumass. Kuna praeguse seisuga ei ole näha mõne blokeeriva antitsükloni vahetut mõju Läänemere regioonile ja Atlandi ookeanil prognoositakse uute ülitsüklonite teket (keskmes õhurõhk 935-940 hPa), siis arvatavasti päris talvist ilma ei tule veel niipea.
Hetkel on käsil aasta ilmakokkuvõtte kirjutamine. Loodetavasti saab see lähitundidel valmis.
30. detsember
Õhtu ja öö tõi peamiselt Lõuna-Eestisse üsna tugeva laussaju. Hommikuks ulatus mõnel pool sademetehulk 10 mm-ni. Samal ajal liikus üle Ida-Euroopa itta ülemine külm front, mis on ilmakaardil tähistatud seest tühjade kolmnurkadega joonega. See tähendab, et front ei ulatu aluspinnani, vaid on kõrgemates õhukihtides, kus toimub õhumassivahetus (madalamal jääb õhumass samaks). Tõepoolest, 850 hPa 0°C isoterm asendus 12 tunniga -5°C isotermiga. Samuti toimus üsna märkimisväärne jahtumine kõrgemates õhukihtides, kuid temperatuur aluspinna lähedal ei muutunud, sest ikka oli sooja 3...6°C.
Kui aluspinna lähedal temperatuur ei muutu, aga kõrgemal õhumass asendub külmemaga (külma õhu advektsioon vms), siis tähendab see õhumassi labiilsemaks muutumist. Tõepoolest, 30.12. arenes konvektsioon ja mitmel pool võis näha rünksajupilvi, millest tuli nii hoovihma kui lumekruupe.
Mingil ajal tuleb pilvedest pilte kindlasti ka siia: http://jyrivoiti.blogspot.com/.
29. detsember
Öö jooksul jõudis laussadu saartelt mandrile, ennelõunaseks ajaks jäi puutumata ainult Kagu-Eesti. Kõige rohkem sadas Pärnumaal, kuni 10 mm. Päeva jooksul jätkus sadu veel Lõuna- ja Ida-Eestis, kus püsis front, kuid lääne ja põhja pool oli üsna rahulik ja pilves sajuta ilm. Mõned jaamad märkisid ekslikult, nagu oleks mõnel pool lund sadanud. Tegelikult lumi see olla ei saanud, sest õhumass on selleks liiga soe.
Läänemere lõunaosa kohal tekkis frondil laine, mis arenes lohuks ja liigub kirdesse. Selle mõjul peaks vähemalt lõunapoolne osa Eestist saama jätkuvalt vihma, kusjuures öösel on taas võimalus, et vihma sajab üsna tugevalt. Põhjarannikuni on saju jõudmine veel mitte päris kindel.
Lähipäevil küll ilmselt tekib Eestist lõuna pool antitsüklon, kuid tsüklonite mõju eriti ei tohiks takistada, sest pole statsionaarne rõhkkond. Samal ajal on ikka tsüklonid ookeanil väga aktiivsed ja tõenäoliselt ka ajuti sügavad. Seega peaks ikka soe õhumass jätkuvalt suuremal või vähemal määral kohale jõudma. Euroopa mudel küll prognoosib Venemaa loodeosa kohale külma antitsükloni teket, kuid see liigub ilmselt lõuna või kagu poole, mistõttu Eesti jääks selle kaugesse lääneserva ja suurt külmenemist pole ka sel juhul oodata.
28. detsember
Päeva jooksul jõudis täituv ülitsüklon (keskmes tõusis õhurõhk 970 hPa-ni) Norra merele. Selle kauges idaservas jätkus sooja ja niiske õhu juurdevool, mistõttu ilm oli pilves ja nii mõnelgi pool tulid uued soojarekordid (sooja oli enamasti üle 6 kraadi).
Lähema ööpäeva jooksul mandril suuremat sadu pole ette näha, kuid siin-seal ilmselt sajab veidi vihma, kuid saartele võib öö jooksul lausvihm merelt jõuda. Läänemerel püsib ikka veel frontaaltsoon, mis tasapisi triivib ida poole. Sellest ka laussajuvõimalus saartel. Parandus kell 2: frondiga seotud intensiivne laussadu levis edasi Lääne- ja Kesk-Eestisse.
Kuna sooja õhu transport jääb lähipäevil nõrgemaks, siis jõuab õhumass veidi jahtuda. Seega võib uueks aastaks temperatuur langeda null kraadi lähedale. Võrreldes praegusega on see üsna oluline muutus. Suuremat külmenemist siiski praeguse seisuga näha pole, sest antitsükloni teke on prognoositud Venemaa aladele ja selle lääneservas jõuab jätkuvalt siia üsna soe õhumass. Nii võib jääda nullilähedane temperatuur pikemaks ajaks.
27. detsember
27. detsembri öö tõi üsna palju sademeid (sajuhulk oli enamasti 5-10 mm), sest Eestini ulatus Itaalia kohale liikunud lõunatsükloni põhjaserv, milles tekkis öösel osatsüklon, kuid hommikul see nõrgenes ja jõudis Põhjalahe kohale.
Veel üks pilves ilmaga päev. Lõuna paiku hakkas alates saartest vihma ja lörtsi sadama, mandril tuli kohati ka märga lund ja moodustus isegi ajutine valge kiht.
Atlandi ookeanil on tekkinud uus ülitsüklon (keskmes alla 940 hPa), mis liigub Briti saarte lähedale. Selle kauges idaservas jõuab Eesti kohale taas väga soe ja niiske õhumass, mistõttu on vihmalisa oodata. Pööre talve poole on mudelid arvutanud 10. jaanuarile, kui kohale peaks jõudma väga külm õhumass. Kas nii läheb, selgub lähema paari päeva jooksul.
4. jaanuari ilmakaart Atlandi ookeani kohta. Põhja-Ameerika idaranniku juurest liikus läände ülitsüklon, allikas http://www.opc.ncep.noaa.gov/A_sfc_full_ocean.jpg.
Euroopa mudeli arvutatud väga külma õhumassi sissetung, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html
3. jaanuar
Õhtul ja öösel sadas kohati kerget lund, kuid maha sellest ei jäänud midagi. Päev jätkus pilvise ja nullilähedase temperatuuriga. Samal ajal on ookeanil tsüklonid jälle aktiivsemaks muutunud ja nii liikus õhtul üle Madalamaade ja Saksamaa itta tugev äike, anti ka erihoiatusi joonpagi suhtes. Vaata pilti äikesega kaasnenud kuni 4 cm rahest Weselis, raport, välk ja video; lisainfot.
Eestisse jõuab 4. jaanuaril ilmselt Šotimaa lähedal asuva suure tsükloni lohk, tuues nii vihma kui lörtsi, kuid mõned mudelid ja prognoosid lubavad ka lund. Õhumassi vaadates lund ei julge lubada, kuid ei saa siiski seda välistada. Eks siis paistab, mida sadama hakkab. Isegi kui tuleb lund, siis püsima see ei jää, sest 6. jaanuariks jõuab Briti saarteni uus ülitsüklon, mille idaservas jõuab Läänemerele väga soe õhumass.
Äikest toonud front Põhjamere ja Kesk-Euroopa kohal, allikas
Äikese levik 3. jaanuari õhtul, http://www.lightningmaps.org/blitzortung/europe/index.php?lang=en&
2. jaanuar
Öö püsis pilves, kuid temperatuur langes suuremas osas mandril alla 0°C. Sademeid oli kerge lume ja allajahtunud uduvihmana, nt siin http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php anti teade:
ADEO31 EETN 012154
HOIATUS 2 TALLINNA LENNUVÄLJA KOHTA KEHTIB 020000/020400 ON VAADELDAV ALLAJAHTUNUD UDUVIHMA= |
Kuna Atlandi ookeanil püsib jätkuvalt aktiivne tsüklonite seeria, siis pole olulist ilma jahenemist lähiajal ette näha, temperatuur püsib 0°C lähedal. Kuna tsüklonid otseselt Läänemerele ei tule, vaid püsivad kaugemal, siis pole lähipäevil ka torme või rohkeid sademeid oodata. Suhteliselt sooja ja niiske õhumassi tõttu püsivad päevad ilmselt pilves. Arvatavasti 5.-7. jaanuaril jõuab jälle kohale väga soe õhumass ja õhutemperatuur on ööpäev läbi plusskraadides.
Nüüdseks on olemas kolm erinevat pikaajalist prognoosi või väljavaadet, nendeks on Ilmateenistuse jaanuari prognoos: http://www.emhi.ee/?ide=19,309,1615,1616, M. Kaasiku kuue kuu prognoos: http://rubiin.physic.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm ja NOAA väljavaade. Kõik need on koondunud vähemalt jaanuari osas suure kindlusega pikaajalisest keskmisest tunduvalt soojema variandi kasuks, sest pole näha blokeeriva antitsükloni ega Siberi antitsükloni olulist mõju. Ilmateenistus peab võimalikuks siiski kuu lõpus suuremat külmenemist nagu juhtus 2012. a-l.
Mudelid on prognoosinud teatava ajutise jahenemise ja võimaliku lumise episoodi ka 10. jaanuari paiku.
NOAA arvutatud kõrvalekalle jaanuari pikaajalisest keskmisest. http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html
1. jaanuar 2014
Vana-aasta päeval, veel enne päikeseloojangut, selgines Kagu-Eestis taevas. Selge taevas püsis seal ka uusaastaööl. Seevastu vana-aasta õhtul sadas Tallinnas eelnevale ööle sarnaselt taas vihma, aga nõrgemalt ja lühiajaliselt. Uusaastaks oli sadu juba ammu läbi.
Öö jooksul õhk tasapisi jahtus. Jahtumine oli tugevaim Kagu-Eestis, kus öö oli selge (hommikul läks seal pilve). Juba enne keskööd langes seal temperatuur alla 0°C. Mujal Eestis jäi ilm küll pilve, kuid jahtumine levis aeglaselt loodesse. Õhtul merelt loodesse liikuva lohu tõttu oli kesköö paiku ka üsna tuuline, mitmel pool ulatusid tuulepuhangud üle 10 m/s.
Päeva jooksul tugevnes kagupoolse antitsükloni mõju, tuul jäi vaiksemaks, kuid ilm jäi ikka pilve. Ainult Kagu-Eestis oli rohkem selgimisi ja ajuti üsna päikeseline. Õhtu jooksul jätkuva jahtumise ja samal ajal õhu niiskemaks muutumise tõttu (kastepunkt tõusis) kihtpilvede alumine piir laskus päevasest 300-400 m õhtuse 100 m lähedale (mõnel pool) ja tekkis uduvine.
Kuna tsüklonid on ookeanil endiselt väga aktiivsed ja ulatuslikud, siis mingit suuremat pööret talve poole pole veel tulemas. Õhumass on küll pisut jahedam, nii et lörts on võimalik, aga püsivat lumikatet vaevalt et tekib. Lisaks on tõenäoline, et 5.-7. jaanuaril jõuab taas kohale väga soe õhumass.
Samal ajal on Venemaa põhja- ja keskaladele jõudnud väga külm õhumass, mida peaks silmas pidama. Kui sünoptiline olukord muutub soodsaks, siis jõuab see paari päevaga kohale ja muudab ilma pakaseliseks. Euroopa mudel on sellise hetke arvutanud 10. jaanuariks. Arvestades ajalist mastaapi ja tsüklonite aktiivsust, siis pole see kindlasti veel usaldusväärne.
31. detsember
Öösel läks mõnel pool taevas päris selgeks ja üle pika aja oli taas öökülma. Üsna üllatuslikult hakkas pärast keskööd Harjumaal vihma ja väga vesist lörtsi sadama. Päev möödus sajuta ja üsna soojalt (3...6°C). Uusaastaöö möödub erinevalt aastatagusest väga vihmasest aastavahetusest ilmselt kuivalt, kuigi Skandinaaviast läheneb tsüklon.
Uuel aastal jääb Eesti ikka läänetsüklonite kaugesse idaserva, mistõttu lõunast ja edelast tuleb võrdlemisi soe õhumass. Kuna praeguse seisuga ei ole näha mõne blokeeriva antitsükloni vahetut mõju Läänemere regioonile ja Atlandi ookeanil prognoositakse uute ülitsüklonite teket (keskmes õhurõhk 935-940 hPa), siis arvatavasti päris talvist ilma ei tule veel niipea.
Hetkel on käsil aasta ilmakokkuvõtte kirjutamine. Loodetavasti saab see lähitundidel valmis.
30. detsember
Õhtu ja öö tõi peamiselt Lõuna-Eestisse üsna tugeva laussaju. Hommikuks ulatus mõnel pool sademetehulk 10 mm-ni. Samal ajal liikus üle Ida-Euroopa itta ülemine külm front, mis on ilmakaardil tähistatud seest tühjade kolmnurkadega joonega. See tähendab, et front ei ulatu aluspinnani, vaid on kõrgemates õhukihtides, kus toimub õhumassivahetus (madalamal jääb õhumass samaks). Tõepoolest, 850 hPa 0°C isoterm asendus 12 tunniga -5°C isotermiga. Samuti toimus üsna märkimisväärne jahtumine kõrgemates õhukihtides, kuid temperatuur aluspinna lähedal ei muutunud, sest ikka oli sooja 3...6°C.
Kui aluspinna lähedal temperatuur ei muutu, aga kõrgemal õhumass asendub külmemaga (külma õhu advektsioon vms), siis tähendab see õhumassi labiilsemaks muutumist. Tõepoolest, 30.12. arenes konvektsioon ja mitmel pool võis näha rünksajupilvi, millest tuli nii hoovihma kui lumekruupe.
Mingil ajal tuleb pilvedest pilte kindlasti ka siia: http://jyrivoiti.blogspot.com/.
Ülemine front 30.12. öisel ilmakaardil, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131230.gif
30.12. konvektsioonipilved nähtuna Laagrist
Jahenemist uuel aastal lubab eeskätt Euroopa mudel. Õhumassi järgi on oodata pärast uut aastat nii lund kui lörtsi. GFS mudeli järgi jääb valdavaks siiski vihm, võib-olla mõnel pool tuleb lörtsi. Ilmselt oleneb tegelikult tulev variant sellest, kui kiiresti õhk liigub ja kas õhk liigub rohkem edelast kirdesse või lõunast põhja. Viimasel juhul on õhumass rohkem jahtunud, ilm külmem ja lume võimalus olemas.
29. detsember
Öö jooksul jõudis laussadu saartelt mandrile, ennelõunaseks ajaks jäi puutumata ainult Kagu-Eesti. Kõige rohkem sadas Pärnumaal, kuni 10 mm. Päeva jooksul jätkus sadu veel Lõuna- ja Ida-Eestis, kus püsis front, kuid lääne ja põhja pool oli üsna rahulik ja pilves sajuta ilm. Mõned jaamad märkisid ekslikult, nagu oleks mõnel pool lund sadanud. Tegelikult lumi see olla ei saanud, sest õhumass on selleks liiga soe.
Läänemere lõunaosa kohal tekkis frondil laine, mis arenes lohuks ja liigub kirdesse. Selle mõjul peaks vähemalt lõunapoolne osa Eestist saama jätkuvalt vihma, kusjuures öösel on taas võimalus, et vihma sajab üsna tugevalt. Põhjarannikuni on saju jõudmine veel mitte päris kindel.
Lähipäevil küll ilmselt tekib Eestist lõuna pool antitsüklon, kuid tsüklonite mõju eriti ei tohiks takistada, sest pole statsionaarne rõhkkond. Samal ajal on ikka tsüklonid ookeanil väga aktiivsed ja tõenäoliselt ka ajuti sügavad. Seega peaks ikka soe õhumass jätkuvalt suuremal või vähemal määral kohale jõudma. Euroopa mudel küll prognoosib Venemaa loodeosa kohale külma antitsükloni teket, kuid see liigub ilmselt lõuna või kagu poole, mistõttu Eesti jääks selle kaugesse lääneserva ja suurt külmenemist pole ka sel juhul oodata.
29. detsembril vaade Vasalemma kaevandusmäelt edelasse.
28. detsember
Päeva jooksul jõudis täituv ülitsüklon (keskmes tõusis õhurõhk 970 hPa-ni) Norra merele. Selle kauges idaservas jätkus sooja ja niiske õhu juurdevool, mistõttu ilm oli pilves ja nii mõnelgi pool tulid uued soojarekordid (sooja oli enamasti üle 6 kraadi).
Lähema ööpäeva jooksul mandril suuremat sadu pole ette näha, kuid siin-seal ilmselt sajab veidi vihma, kuid saartele võib öö jooksul lausvihm merelt jõuda. Läänemerel püsib ikka veel frontaaltsoon, mis tasapisi triivib ida poole. Sellest ka laussajuvõimalus saartel. Parandus kell 2: frondiga seotud intensiivne laussadu levis edasi Lääne- ja Kesk-Eestisse.
Kuna sooja õhu transport jääb lähipäevil nõrgemaks, siis jõuab õhumass veidi jahtuda. Seega võib uueks aastaks temperatuur langeda null kraadi lähedale. Võrreldes praegusega on see üsna oluline muutus. Suuremat külmenemist siiski praeguse seisuga näha pole, sest antitsükloni teke on prognoositud Venemaa aladele ja selle lääneservas jõuab jätkuvalt siia üsna soe õhumass. Nii võib jääda nullilähedane temperatuur pikemaks ajaks.
Detsembrisuvi sombuse ilmaga 28.12. Pirital
27. detsember
27. detsembri öö tõi üsna palju sademeid (sajuhulk oli enamasti 5-10 mm), sest Eestini ulatus Itaalia kohale liikunud lõunatsükloni põhjaserv, milles tekkis öösel osatsüklon, kuid hommikul see nõrgenes ja jõudis Põhjalahe kohale.
27. detsembri öösel langes Iirimaale jõudnud ülitsüklonis õhurõhk 940 hPa-ni, kuid hakkas siis tasapisi tõusma. Täituv ülitsüklon liigub ilmselt Norra merele. Selle kauges idaservas jõuab lähema paari päeva jooksul Vahemerelt jätkuvalt kohale soe ja niiske õhumass. Siiski aasta lõpuks muutub ilm vähemalt mõnevõrra jahedamaks, sest tsüklonaalne tegevus nõrgeneb ja saabunud soe õhumass jõuab jahtuda. Seda soodustab ka Kesk- või Ida-Euroopa kohal tekkiv antitsüklon.
Praeguse seisuga ei näi antitsüklon pikaajaline olevat, vaid see taandub itta ja tsüklonite mõju on juba uue aasta esimese nädala jooksul ilmselt suuremal või vähemal määral taas oodata. Natuke teistsugust stsenaariumit näitab Euroopa mudel, mille järgi uuel aastal peaks Skandinaavia-Soome kohal tekkima külm antitsüklon.
Praeguse seisuga ei näi antitsüklon pikaajaline olevat, vaid see taandub itta ja tsüklonite mõju on juba uue aasta esimese nädala jooksul ilmselt suuremal või vähemal määral taas oodata. Natuke teistsugust stsenaariumit näitab Euroopa mudel, mille järgi uuel aastal peaks Skandinaavia-Soome kohal tekkima külm antitsüklon.
27.12. öine ilmakaart. Itaalia kohale jõudis lõunatsüklon, mille põhjaservas tekkis osatsüklon. Iiramaale jõudnud ülitsüklonis langes õhurõhk 940 hPa lähedale, http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20131227.gif (Berliini Vabaülikool).
46 kommentaari:
Kauaks siis lund jagub ?
looda sa, mitte kauaks
jälle need lumenünfomaanid tulevad siia oma plära progakeerima. Lumi on paha, libedust pole ja ilm on soe, ka kütet kulub vähema ja raha jäärb rohkem kätte et saaks tegeleda endale meelepäraste asjadega ning teha huvitavaid väljaminekuid, näiteks minna reisile ja reisile võivad ka need lumefanaatikud mina lõunapoolusele või põhjapoolusele või alpitesse sest see pole ju väga kallis ma olen vähemalt niimoodi kuulnud, et kui raha on siis probleemi pole.
ei pea nad kuhugi minema. mine ise kui sooja igatsed.
Tegelikult jahenemisega ei pruugi üldse lund tulla, vaid võibki nii juhtuda, et kuiva ilma saatel on külmenemine. Eks see paistab, kas sademeid tuleb siis ja kuidas külmenemisega.
Eesti lumi läks seekord Ameerika poolele, jõuluaegne lumekaart: http://mapsontheweb.zoom-maps.com/image/71321968412
Tundub, et Tartu sai jälle soojarekordi, Tallinnas kõigest 0,1 kraadi puudu.
Seekord sai hoopis Jõhvi uue kindlama rekordi
Aga jah, hea kui ilma lumeta külm ilm tuleb. Saab üle mitme talve klaasselgel tiigijääl uisutada.
õhumass uuel aastal jaheneb - st temperatuurinäidud kahanevad paari pügala võrra, misjärel naaseb +5 kraadine ilm. ükski ennustus talve tulekut ei kinnita.
Jahenemine ilmselt toimub, aga kui kauaks, seda ei tea. Võib jääda nullilähedane ilm pikemaks ajaks. Kui praeguselt +5 või +6 kraadilt nullini langeb, siis on see ju üsna oluline muutus. +5 kraadi pole jaanuari alguses küll ette näha.
kas 16 dets läks eeltalv üle taas hilissügiseks ja nüüd jaanuari alguses tuleb eeltalv tagasi?
jah ja see kestab vähemalt jaanuari keskpaigani
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.png
(järg.uuendus kl 06.45)
Miks jah? Millised argumendid on selle poolt ja millised vastu? Miks võib kindel olla, et see vähemalt jaanuari keskpaigani? Kas suudate leida ka vastuargumente sellele?
põhjendus seisneb golfi hoovuses ja selle pinnavete temperatuuris, mis on praeguse aja kohta erakordselt soe, ning põhjustab tormilist tsüklogeneesi, millel ei ole ei otsa ega äärt.
Eeltalve osas oleneb asi sellest, kas praegune soojaperiood on võimsam kui sellele eelnenud kolm nädalat eeltalvele iseloomulikku ilmastikku. Kui on võimsam periood, siis läheb see ilmselt hilissügise alla.
Kui asi on hoovuses, siis pole ju vaja selleks ilmaprognoosi kõrvale, et kaua selline ilm kestab, vaid pigem hoovuseprognoosi. Kas see soojema hoovuse arvamus põhineb mingitele andmetele või lihtsalt arvate, et lihtsalt nii peab praegu olema? Mõned jälle ütlevad, et veepinna temperatuur on keskmisest kõrgem, kuid hoovus mitte.
Ka täna on jällegi soojarekordid sündinud.
tundub, et jaanuari viimases dekaadis on päristalv - veebruar taas igapäevaselt plussis. seega suvi tuleb veelgi hullem kui 2012 ning kestab vaid juuli viimases dekaadis
Kui nii, siis kuidas sa seletaksid 1989, 1991-92 või 2007-08 aasta väga soojasid talvesid, millele järgenes keskmine või sellest soojem suvi?
Eeltalve küsimuse osas sai nõu peetud ka Jaaguse ja A. Kallisega. Tulid sellised vastused:
a) Tere,
kahtlane aeg. Ilma poolest nagu hilissügis. Vahepeal oli jälle kindlalt eeltalv. Selliseid aegu ennegi olnud. Näiteks 1992/1993 oli oktoobris lund, siis detsembris soe, tõeline talv saabus veebruari keskel. Ja 2005. aasta jaanuaritorm tuli JJaaguse hinnangul ikkagi eeltalvel, kuigi sadas paksu vihma. /---/
Tervitades ja kena aasta lõppu soovides,
Ain
b) !Tere!
Ega ei saagi lihtsalt vastata. Klimaatilised aastaajad Eesti jaoks on inimeste poolt välja pakutud viis aastaaegu eristada ilmastikutingimuste järgi. Tegelikkuses ei pruugi aga ilm käituda etteantud reeglite järgi.
Praegu valitsebki hilissügisene ilm, kuid minu arvates võiks seda aastaaega siiski pidada eeltalveks, sest vahepeal oli lumi maas ja külmailmad. Kui eeltalv juba algas, siis aega enam tagasi ei saa keerata ehk hilissügist ei saa tulla.
See süsteem klimaatiliste aastaaegade määratlemiseks ei ole kõlbulik just pehmete talvede korral, kui püsivat lumikatet ei tekigi. Siis läheb eeltalv justkui järkjärgult üle kevadtalveks ja päris talv jääbki vahele.
Andmetöötluse huvides olen siiski igal sellisel aastal eraldanud talve keskel kõige külmema perioodi kui klimaatilise talve, kuigi see võis kesta vaid mõne päeva.
Jaak
Kokkuvõttes võib kõige sellega nõus olla. Seega vahepeal algas kindlalt eeltalv, aga viimased kaks nädalat on selgelt jälle hilissügise nägu. Eks see olegi kokkuleppeline asi, kas lugeda eeltalvine aeg hilissügise sisse või et oli ikkagi eeltalv, aga see katkes vahepeal hilissügisega, tulles millalgi jällegi tagasi (või eeltalv jätkus hilissügiseste ilmadega).
Kokkuvõttes siis vastaks sellele küsimusele nii, et see kaheksa aastaaja süsteem selliste kriteeriumide alusel soojade talvede ilmastiku korral eriti ei toimi, ent tinglikult võib ikkagi praegust pidada eeltalve jätkumiseks, kui jääda selle süsteemi juurde ja nõustuda sellega, et alanud aastaaeg ei saa katkeda eelmise aastaajaga.
"Praegu valitsebki hilissügisene ilm, kuid minu arvates võiks seda aastaaega siiski pidada eeltalveks, sest vahepeal oli lumi maas ja külmailmad."
sellise ''loogika'' järgi oli 2010 aasta suvi maist septembrini.
Olen kõigile tänulik, kes selle aasta viimasest lumest (15.12) pilte või videosid on teinud!
Neid pilte saab lisada kindlasti veel aasta kokkuvõttesse, mis peaks paari päeva pärast valmima.
29. detsember 2013 19:51 - jah, 2010. a algas suvi juba enne mai keskpaika ja kestis septembrini, see ei tohiks uudis olla. Kuna see on siiski vaieldav, siis pisut keerukamat lähenemist on kasutatud siin: http://maaleht.delfi.ee/news/loodus/loodusuudised/rekordkuum-suvi-loppes-augustis.d?id=33030823 või siin http://www.horisont.ee/node/1504.
Sel aastal oli suvi siiski selgelt pikem, alates sisemaal juba 7. mai paiku ja kestis septembri keskpaigani või teise pooleni. Klimaatilise suve pikkus on aastati väga varieeruv, kusjuures keskmiselt algabki see Lõuna-Eestis (jutt siis vaatlusridade analüüsist) juba mais ja kestab kogu Eestis keskmiselt septembri alguseni, vt konspekti: http://www.geo.ut.ee/kera/kliima2.html.
wettezentrale järgi tuleb nt 6 jaanuaril saarte rannikul +5 kraadi.
Jah, praegu on mõlemad mudelid läinud taas soojema variandi teed ehk aastavahetuse järel võib küll nulli lähedal olla temperatuur, aga siis läheb jälle soojemaks. Igatahes päristalve ei paista veel kuskilt.
Kuna eeltalv oli juba ära,siis äkki on praegu juba varakevad?
:)
ei ole, praegu on 2012. aasta suve nadi kordus.
Ei ole varakevadet, ei ole suve.
EELTALV ON!
Praegu lubavad GFS ja ECMWF pikemas perspektiivis ikkagi talve tulekut.
Soe on ;)
Paluks uuesti lugeda esitatud vastused läbi neil, kes sellest aru ei saanud.
Kiirelt veel üle. Kui on väga soe talv, siis võib minna eeltalv sujuvalt kevadtalveks või varakevadeks (ei ole lumikatet) üle, kuid kindlasti on praegu veel vara seda öelda, sest keegi ju ei tea, mis jaanuaris, veebruaris või märtsis võib tulla. Isegi kui talvisemat ilmastikku ei tule, siis oleks ju mõistlik kogu see aeg eeltalve ja kevadtalve vahel pooleks jagada ehk siis juba veebruaris või nii saaks kevadtalvest rääkida.
Praegune ilmastik on hilissügise nägu, aga kuulub praegu kasutusel olevat metoodikat arvestades ikkagi eeltalve alla. Muud variandid eeldaksid teistsuguseid kokkuleppeid ja ilmselt mingeid põhjendusi (faktid, argumendid jms - osaliselt esitatud), miks seda muuta või uut kasutusele võtta . Kuna selgeks sai see, et selline süsteem ei sobi soojade talvede puhul, siis palun väga - keegi võib luua siis alternatiivse süsteemi soojadeks talvedeks.
(Siin eristatud mõisteid talv meteoroloogilises ehk kalendaarses tähenduses, milleks on detsember, jaanuar ja veebruar klimaatilisest ehk päristalve mõistest.)
Euroopa mudel näitab jätkuvalt jahedamat ilma uuel aastal võrreldes GFS-ga.
accuweather lubab nt tartusse nädalast talve:
http://www.accuweather.com/et/ee/tartu/131136/january-weather/131136?monyr=1/1/2014
veebruar puha +1 koguaeg:
http://www.accuweather.com/et/ee/tartu/131136/february-weather/131136?monyr=2/1/2014
nt sõrves ja vilsandis lund lausa 1 aasta jooksul ei näegi.
Need on ülipikaajalised prognoosid. Kuuajane prognoos ei tohiks tegelikult nii detailne olla, st see pole mõistlik. Prognoosi tähtaeg ja detailsus peaksid olema kooskõlas, vt siit slaide lk 8 ja 9: http://www.upload.ee/files/3795718/1_sirje_keevallik__Compatibility_Mode_.pdf.html.
Iseenesest see kuuprognoos võib üldjoontes õige olla, et kuu keskel on mingi talvisem periood ja hiljem on jälle sulailmad järjest, aga võib ka mitte olla.
iga päevaga väheneb talvise ilma tuleku tõenäosus 1% võrra. (üldistatult)
miks just 1% - seepärast, et päike hakkab paistma iga päevaga aina kõrgemalt. 100 päeva pärast aprillis on talve tulek 0-i lähedane. 50 päeva pärast 20 veebruari paiku seega 50% piires.
Jah, eks veebruari lõpus hakkab päike vaikselt oma tööd tegema. Mäletan selle aasta alguse märtsi, kui varjus oli -15 kraadi, aga päikese käes jooksis vesi katustelt nagu kraanist.
Igatahes praegu imevad sääsed toas verd, mida pole oma elu jooksul detsembri lõpus veel näinud.
ma kuulsin eile metsaservas kärbse lendamist .(sakus)
ülikülm tsüklon liigub euroopa poole:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.png
täpsustan et see, mis sealt jäämere äärest läheneb idaeuroopale
tere, ma taas see accuweatheri kommentaator. vaatasin sealt, et nt moskvas algas tänasega pidev külmakraadidega periood - ühelgi päevaö ega ööl pole sula oodata.
kuna eesti talv on täielikult nässus, siis võib arvata, et edelavool euroopa idapiirist edasi ei ulatugi.
ärge imestage, kui kõik puud kirdesuunas viltu on kevadeks.
31. detsember 2013 16:57 - sellist sõltuvust ei ole (kindlasti pole see lineaarne), ilmastiku meil siin külmal ajal määrab ära ikka tsirkulatsioon, mitte päike. Kuni märtsini on õhumassid suurtel laiustel ikka piisavalt külmad, et võiks talv veel nii hilisel ajal saabuda. Alles aprillis hakkab ka suurematel laiustel suurem soojenemine ja talve võimalus väheneb märkimisväärselt.
31. detsember 2013 17:31 - päike tegelikult lund eriti ei sulatanud, vt http://ilmjainimesed.blogspot.com/2013/04/kuidas-siis-ikkagi-on-selle-lume.html
31. detsember 2013 20:29 - see võib-olla termaalne antitsüklon, selliste kohal on tavaliselt tugev lohk, jättes mulje tsüklonist.
kas 64. novembril võb päikest näha?
See on võimalik, kuid pilvisuse prognoosimine eriti üle ööpäeva ette on väga kahtlane.
ma arvan, et iirimaa edelarannik on tormi- ja äikesehuvilistele sobivaim koht, kuna äike on seal ookeanil olnud 24/ööpäevas.
mulle meeldivad sellised pildid, kus on korraga kuuvalgus, tähed, rünksajupilved ning välk. neid just iirimaa rannikul kõige paremini korraga saabki.
Eestis saab samuti, vt http://jyrivoiti.blogspot.com/2013/08/aikese-pilved-merel13082013.html ja http://jyrivoiti.blogspot.com/2013/08/helkivad-hommikupilved.html
Iirimaa tormijahtijad: http://www.nightskyhunter.com/Sky%20Events%20Now.html
Krt Gfsi järgi tuleb alates 10.01 -20 isoterm ja jääb vähemalt nädalaks.
Mis see maapinnal külma võiks tuua?
See oleneb pilvisusest. Kui on selge, siis sünoptika kursustes öeldi, et suvel tuleb liita 10-15 kraadi juurde ja talvel lahutada. Seega oleks siis külma 30-35 kraadi. Kui on pilves ilm, siis on palju soojem, vaid 10-15 kraadi külma.
väga hea et talv lõpuks ometi tuleb
Postita kommentaar