Aasta kokkuvõte on ka pdf-na olemas: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/ (fail 2013_a_kokkuv.pdf).
Lõpuks sai aasta kokkuvõte enam-vähem valmis: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2013.htm. Täiendada on veel tipphetkede ja ekstreemumite osas ja veidi kohendada ja lisada üht-teist lõpuosas. Sellega peaks valmis jõudma 1. jaanuari jooksul.
Lõpuks sai aasta kokkuvõte enam-vähem valmis: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/2013.htm. Täiendada on veel tipphetkede ja ekstreemumite osas ja veidi kohendada ja lisada üht-teist lõpuosas. Sellega peaks valmis jõudma 1. jaanuari jooksul.
Suur-suur tänu kõigile, kes aitasid sellele kaasa, eriti neile, kes lubasid kasutada oma fotosid! Märkus: kui märkate seal vigu, ebatäpsusi, täiendamisvõimalusi, siis palun sellest teada anda (kommentaariumis või saatke e-kiri kamenikmeister@gmail.com). Mõned üksikud pildid ei pruugi avaneda, selle vaatab samuti 1. jaanuari jooksul üle.
Kui kellelgi on mõne foto vastu huvi, siis palun kontakteeruda, et saata algfail või lisainfot. NB! Ei kehti teiste autorite puhul, seda peate neilt ise küsima, st vahendama ei hakka!
Kui kellelgi on mõne foto vastu huvi, siis palun kontakteeruda, et saata algfail või lisainfot. NB! Ei kehti teiste autorite puhul, seda peate neilt ise küsima, st vahendama ei hakka!
26. veebruari hommik Puise ninas
50 kommentaari:
head vana-aasta jätku kõigile! täna on 366. jaanuar aastal 2013!
Ärgem siiski kasutagem kolmekohalisi kuupäevi, kahekohalisest täiesti piisab.
miks mitte? ärgem kasutagem 31-st suurema väärtusega kuupäevi.
Jüri, soovin sulle uut põneva ilmastikuga aastat :)! (Mis juba ongi põnevalt alanud - lund ei kusagil)
(http://www.youtube.com/watch?v=FQ2uosUoaIM)
32 ja 33 on head arvud, neid võib ikka kasutada. Inimeste reaktsioonid sellele on erinevad, mõnele meeldib, mõni on jõudnud juba läbi sõimata.
1. jaanuar 2014 15:17 - oo aitäh, rõõmsat ja huvitavat uut aastat! Et jätkuks kuhjaga huvitavaid nähtuseid, sünoptilisi protsesse ja kõuevankri sõitusid suve- ja miks mitte, ka talvetaevasse!
Kahjuks jäi mõni pilt üles laadimata, mistõttu need ei avanenud, nüüd peaks sellega korras olema.
Ootasin juba kuuaeaga sinu 2013. aasta ilmastiku kokkuvõtte valmimist. Lõpuks sul see valmiski enne vana aasta õhtut. Tore oli lugeda kõike seda, mis oli eelmisel aastal aset leidnud. Kokkuvõttes leidus ka täiesti uut infot, mida ma polnud varem kuulnud. Kõik, mis sa seal kirjutasid oli korralikult lahti seletatud ning seda lugedes muutus tuju muudkui paremaks. Tore, et sain ka kokkuvõtte koostamisel kaasa aidata. Loodan, et ka 2014. aasta kokkuvõte tuleb huvitav. :)
Aitäh!
head uut aastat ilmalistele!
Tore, kui see meeldis, sest siis ei olnud vaev asjata. Seda oli päris raske kirjutada, koostamine võttis rohkem kui nädal aega ja iga päev 6-8 tundi. Tegelikult pole see veel valmis, sest aastat ilmestavad kõrghetked ja edetabel on pooleli ja lõpuosa vajab veel täiendamist ja muutmist. Kindlasti jäi sinna ka palju kirjuvigu jms sisse.
Head uut!
see 9.aug äike oleks päeval pakkunud vägevat sünget vaatepilti ja riiulpilve ma pakun. öösel tundus nagu tavaline välimus ikka, ainult pidev kõmin ja sähvimine reetsid võimsuse
Labradori poolsaarel täna -40'C isoterm :O
1. jaanuar 2014 18:09 - jah, pilvestruktuuride osas võib-olla küll, kuid välkude osas on vaatepilt öösel vist küll alati efektsem.
Aga kui võtta aluseks objektiivsemad näitajad kui lihtsalt mulje, nt detektori andmed, siis selgub, et viimastel aastatel polegi peale 2011. a juuli lõppu midagi sarnast olnud. Hiidpagi võis rohkem välke küll produtseerida, aga kuna need olid peamiselt pilvesisesed, siis nt Lõuna-Eestis jäi see täiesti nähtamatuks detektoritele, põhja poole jõudes tekkis lääneservas ka pilv-aluspind tüüpi välke, mistõttu ilmus ka detektorite vaatevälja. Muidu äikese liigi poolest ei olnud see 9. aug midagi erilist, tavalised joonpagid.
Üldse lähemal analüüsimisel tekib võrreldavuse mõttes palju küsitavusi, aga praegu sai sinna kokkuvõttesse siis niimoodi.
1. jaanuar 2014 19:13 - jah, see õhumass tundub küll uskumatu, aga kui siit vaadata http://weather.gc.ca/canada_e.html, siis õhutemperatuur paistab üsna tavapärane. Tõepoolest, sondeering näitab, et õhumass ongi nii külm, vt http://weather.uwyo.edu/cgi-bin/sounding?region=naconf&TYPE=TEXT%3ALIST&YEAR=2014&MONTH=01&FROM=0112&TO=0112&STNM=71802
Kas lähiajal, tna oosel nt on voimalus mereefektiks?
Nii sooja õhumassiga ei tule seda kindlasti. See juhtub kunagi siis, kui saabub tunduvalt külmem õhumass ja on veel mitmed teisedki tingimused täidetud.
Kokkuvõtet on nüüd lõpuosas täiendatud.
mul juba pikemat aega tundub, et tänavune suvi tuleb küll tavapärane, aga äikesevaene.
Millest seda järeldad?
Minu jaanauri ennustus:
2. ja 3. jaanuar tulevad 0 lähedaste kraadidega ja on jäiteoht.4 jaanuaril ja 5. jaanuaril tulevad suuremad sajud, pealmiselt lörtsi ja vihmana ning sooja on -1 kuni +5 kraadi ringis.Pärast seda sulab ajutine lumikate ja ööpäevane temperatuur jääb 0 kuni +6 kraadi juurde.Alates 11. jaanurist tuleb väiksem külmalaine , mis esmalt toob tuisu(lund võib tulla kuni 10cm)ning pärast seda tuleb kuni 15 kraadine pakane.Külmalaine lõppeb ilmselt 14. jaanuari paiku ja läheb soojemaks -3 kuni +4 kraadi ja sajab lörtsi ja vihma.Umbes 18. jaanuari paiku võib tekkida sisemaal püsiv lumikate, aga saartel ilmselt püsivat lumekatet ei teki ka kuulõpus.Külmemaks (kraadid +2 kuni -9) tulevad 20. jaanuaril ja selline jahedamapoolne ilm on kuu lõpuni ja peaks sisemaale tooma veel 15cm lund.
Jüri, mis arvad?
5. jaanuaril on soojema õhumassi kohalejõudmise võimalus, selle eel võib rohkem sademeid tulla, siis on jälle paariks päevaks ainult plusskraadid. Mudelid on arvutanud pärast 10. jaanuarit ilmselt lühiajalise jahenemise/talvise ilma episoodi, kuid selle usaldusväärsus pole veel kindel, vt ka eelmise postituse uuendatud osa.
Jaanuari teine pool võib jätkuda nii muutlike sulailmadega kui külmenemisega. Praegust olukorda vaadates paistab nagu sooja ilmastiku jätkumine tõenäolisem.
minu jaanuari ennustus:
kohati on sajab vihma - harva lõrtsi ja lund.
kohati on udu.
on plusskraade kui ka miinuskraade
kuu jooksul on päikest ka näha.
on palju pilves päevi.
igapäev puhub tuul - pooltel päevadest edelakaarest.
torme ei tule - maksimaalsed puhangudki üle 20 ms ei küündi.
ebatavalist õhurõhku ei tule.
tuleb tavaline eeltalvine rahulik ilm.
veebruar jätkab lumehuviliste kiusuga. ainult, et päikest on rohkem näha.
Jüri, kas sina oskad valgustada, miks lubab Ilmateenistus kuu lõpus järsku külmenemist? Millele nad tuginevad? Tavainimesel on ka ju ülevaade tsirkulatsioonist, ja miski ju ei toeta külma järsku sissetungi. Peaks ju toimuma mingi imeline muutus rõhkkondade paigutuses, aga imesid juhtub harva. Mõistan, et detsembriprognoosiga panid nad küll puusse, kui lubasid jõuludeks külmenemist. Muidugi on ka nende prognoosi sõnastus väga ettevaatlik kui mitte öelda et puudulik.
Ja miks nad lubavad normilähedast või kõrgemat temperatuuri? See on ju mittemidagiütlev. Sama hästi võib öelda, et jaanipäeval sajab 50% tõenäosusega vihma. Miks nende prognoos erineb nii kardinaalselt NOAA-st?
Kummaline on ka see, et nad toovad jälle välja vanu kliimanorme. Juba peaks üle mindama 1981-2010 perioodile, nad ikka on kinni oma vanades 1961-1990 numbrites, mis tekitab rohkem segadust.
Mõned vastused: a) mingit imelist muutust pole vaja, sest nii kui sünoptiline olukord muutub soodsaks, jõuab Põhja-Venemaa pakaseline õhumass paari päevaga kohale. Vaja oleks vaid nt Skandinaavia kohale antitsükloni teket või mõne tsükloni sukeldumist nt üle Skandinaavia ja läänemere kagusse, selline variant on arvutatud: http://www.wetterzentrale.de/pics/Recm2162.gif
Võib juhtuda ka nii, et Euroopa kohale jääb lauge antitsüklon või väljakujunemata baariline väli, sel juhul valgub külm ja tihedam õhumass lihtsalt üle Ida-Euroopa lauskmaa läände ja lõunasse, nii juhtus nt 2006. a jaanuaris, vt http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/Advektsioon_2006_a_naide.pdf.
Tsirkulatsioonide dünaamikas on olulised nn järsud hüppeperioodid, nt Wangengeim-Girsi klassifikatsioonis eristatakse elementaarseid tsirkulatsiooniprotsesse, mis kestavad 3-4 päeva; ühelaadilisi tsirkulatsiooniprotsesse kestusega 8-12 päeva jne, sinna vahele jäävad siis kiired, isegi hüppelised muutused.
Seega võib selline külma ilma toov olukord tulla. 2006. a jaanuari keskel või 2011. a lõpus ei näinud keegi ette, et külm õhumass võiks üldse lähedalegi jõuda. Kas ja millal soodne olukord tekib, seda ei tea ju keegi.
b) Ilmateenistus koostab kolme kuu prognoose, kuid neist avaldatakse ainult lähima (jooksva) kuu prognoos. Mida pikema tähtajaga on prognoos või väljavaade, seda üldisema sõnastusega peab see olema, sest üksikasjalikuma prognoosi tegemiseks pole informatsiooni. Siin on veidi selle kohta infot: http://www.upload.ee/files/3795718/1_sirje_keevallik__Compatibility_Mode_.pdf.html
Mida vähem on infot, seda ebatäpsemaks võib prognoos kujuneda. Eks sellest siis ka pikaajaliste prognooside vähene usaldusväärsus. Samuti on meetodid erinevad, üks variant töötab vahel paremini kui teine, siis teises olukorras võib jälle vastupidi olla.
Seega on selline sõnastus, et "normilähedane või kõrgem" optimaalne. Veel, mis variante on mõistlik kasutada: normilähedane, normilähedane või madalam; vahel on kasutatud ka, et lihtsalt kõrgem või madalam.
c) Prognoose ei kooskõlastata. Eks igaüks teeb omadel meetoditel ja arvestab ühtesid allikaid rohkem, teisi jälle vähem. Ilmateenistuse prognoos erineb, sest kasutatav meetod on nt erinev (NOAA http://cfs.ncep.noaa.gov/ vs Ilmateenistuse analoogaastad, tsirkulatsiooni iseärasused, st inimene vaatab ja koostab jne) ehk Ilmateenistus ei tee prognoose NOAAga samadel meetoditel. Loomulikult on tulemus erinev, kui koostamise põhimõtted ja lähtekohad on erinevad.
Teine asi, mida võiks tähele panna, et NOAA annab ainult kogu kuu oletatava kõrvalekalde pikaajalise keskmise suhtes, aga Ilmateenistus dekaadide kaupa, sh väga palju detaile, mida NOAA väljavaates pole. Kui nt 25. jaanuarini püsib temperatuur pikaajalisest keskmisest 5 kraadi võrra kõrgem, aga siis jõuab kohale pakaseline õhumass, nii et viimane nädal on pikaajalisest keskmisest nt 5 või 7 kraadi madalam, siis annabki see kokku umbes 3 kraadise positiivse kõrvalekalde nagu NOAA on arvutanud. Seega mingit vastuolu ei ole.
d) Siin ilmselt nii ei saa üldistada, sest juba kasutatakse referentsperioodina vahemikku 1971-2000, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299. Erinevus tuleneb näiteks sellest, et ühed inimesed kasutavad uuemat perioodi, teised on jälle konservatiivsemad ja kasutavad veel vana. Seal võib veel mingeid argumente olla, mida me lihtsalt ei tea.
Võib-olla aitab sellele valgust heita A. Kallise kommentaar: Õhtust! Nende normidega on üksjagu tegemist. Aastakümned muudkui lähevad!
Suured riigid suurte ilmateenistustega jõuavad kiiremini norme vahetada, Peaks vast tõesti arvutama 1981-2010, aga see lööb jälle kõik sassi. Kliima soojenemine! Uute normidega jälle parem kaasata uusi jaamasid. Mõned riigid vahetavad perioode kiiremini, teised eriti ei kiirusta, Eesti on vahepeal nagu...
WMO-ga on lihtsam - kõik aastaaruanded tuleb esitada alati võrdluses normidega 1961-90. Kõige suuremad võrdlused käivad ikkagi 30-aastaste perioodidega (1931-60, 1961-90, 1991-2020 jne).
Kuuprognoosides on sünoptik tõesti kasutanud vaid vanu norme. On tähelepanelikke lugejaid!
"Seega võib selline külma ilma toov olukord tulla. 2006. a jaanuari keskel või 2011. a lõpus ei näinud keegi ette, et külm õhumass võiks üldse lähedalegi jõuda."
see ei tähenda, et see talv nii läheb. tuleb hoopis sajandi eriliseim talv. soovitan harjuda sellega, et saabunud talv tuleb tavatult soe ning alla -20 ei tule kusagil.
Kui veebruari kuuks pole meri jääs siis võime öelda, et kevad on käes sest päike käib kõrgema kaarega ja antitsüklonite all merevesi peaks juba soojenema hakkama.
2. jaanuar 2014 19:25 - siin lasete end mõjutada oma soovist, et talv jätkuks samamoodi soojana. Ega teie kange tahtmine ei muuda loodust soovitud suunas. Kas tahate või ei, aga jaanuari lõpus ja veebruaris on tugeva pakase võimalus. Püüdke selle võimalusega lihtsalt leppida.
2. jaanuar 2014 21:27 - möödunud talvel oli veel märtsi alguseski meri lahti, kuid tõeliselt pakaseline õhumass saabus alles märtsis, püsides siin pidevalt täiendust saades kolm nädalat. Kõige külmem oli õhumass 22. märtsil. Inimeste ilmamälu on tõepoolest lühike, et isegi seda ei mäletata!
Nii väike lomp nagu Läänemeri ei mõjuta eriti õhumasse. Mis puudutab nt Atlandi ookeani põhjaosa, siis on see kuni Teravmägedeni ka kõige külmematel talvedel lahti. Aga ometigi võib pakaselisi õhumasse saabuda veel märtsis ja aprilliski lahtise ookeani kohaltki, sest õhumasside omadused on konservatiivsed!
Külmal poolaastal, sh märtsis, määrab ilma ikkagi tsirkulatsioon, mitte päike. Märtsis on soe, kui õhumass saabub pikemat aega püsivas edela- või lõunavoolus nt Atlandi ookeani 40ndatelt laiustelt või Vahemerelt, aga märts võib-olla jäiselt külm, isegi kõige külmem talvekuu nagu viimati juhtus, kui õhumass saabub nt Põhja-Jäämerelt, st valitseb meridionaalne tsirkulatsioon põhjast. Siis võib päike kogu aeg paista küll, aga ikka on külm! 2007. a märts oli nii soe just kuu teises pooles ikka seetõttu, et püsivas lõunavoolus saabus Vahemere idaosast ja Musta mere äärest väga soe õhumass.
Suvel on oluline roll ilmakujundajana küll päikesel, aga importilmade osa ei kao meil siin muidugi kuhugi.
mida tähendab tugev pakane?
definitsiooni kohaselt pakane algab alates -25 kraadist.
Tugev pakane on juba alates -15, -20
meedias jah
Heh -15 pole Eesti mastaabis veel mingi pakane
loomulikult on, see et sina arvad nii ei tähenda et see tegelt nii on!
3. jaanuar 2014 12:08 - jah, meil siin loetakse alates -25°C-st pakaseks, -30°C-st võiks siis juba tugev pakane olla. Sugugi igal aastal pole nii madalat temperatuuri.
Kes loeb -25 pakaseks? Kus see fikseeritud on?
No näed, -15 on ikka üsna tavaline meie talvede puhul :)
Kunagi sarnases vaidluses sai seda uuritud, selline vastus: Ain Kallis
21.06.13
saajale mina
Eestis on nagu kokkulepe, et pakane algab -25 kraadist, kuumaga pole nii lihtne.
a
21. juuni 2013 16:30 kirjutas Jüri Kamenik :
"Eestis on nagu kokkulepe, et pakane algab -25 kraadist"
Hullemat jama on raske lugeda. Mis kokkulepe? Krt, ma ütlen, et pakane hakkab -10st. Ja mina leppisin selle iseendaga kokku. Kas endal piinlik ei hakka sellist jama konstateerida?
ole vait
tundub, et 7. jaanuaril tuleb uus soojarekord
Tõepoolest, uus ülitsüklon jõuab Briti saarte lähedale ja selle idaservas jõuab ilmselt kohale erakordselt soe õhumass. Arvatavasti sajab ka vihma.
10. jaanuariks on mudelid arvutanud külma õhumassi sissetungi. Eks paistab, kas tuleb, sest see aeg veel üsna kauge.
Vaatan ka, et nii venelased (gismeteo), norrakad (yr), kui jänkid (accuw) on eeoleva nädalavahetuse suhtes kõik üksmeelel ja ilm muutub külmaks. Kui kõik kolm eri regiooni nii sarnaselt ennustavad oma prognoose, siis järelikult on mudelites muutusi märgata. Kui hästi läheb, saame ka reedel lund.
Jah, samas kõik ei arva nii, vt siit uuemaid kommentaare: http://ilm.ee/index.php?4624511
See ilmamuster on seotud seeriatevahelise perioodiga, sarnane sellega, mis oli detsembri alguspoolel.
Vanad eestlased peavad pakaseks enam kui 25 kraadist külma -sest alates sellest hakkavad aiateibad ja niisked puutüved-elektripostid paukuma. Alates -25 st hakkab külm puid lõhkuma-sellest siis ka pakase nimetus.
Vat seda, kas esitatud kokkuleppes ka selline tagapõhi võiks olla, ei oska öelda, kuid arvestades tõenäosust ehk seda, kui sageli -25kraadist ja madalamat temperatuuri ette tuleb, siis tundus A. Kallise vastus mõistlik.
Muidugi on siin selgelt suhteline komponent sees, mistõttu arvamused selles osas, mida pakaseks nimetada ja mida mitte, erinevad.
(Muutsin veidi sõnastust-)
Miks mitte, olen ise korduvalt kuulnud kuidas aiateibad ja mõnedki peenemad puud metsas kõva paugu teevad. Kraadid olis siis juba -30 ringis. Tundub, et sellest temperatuurist alates avaldab jää paisumise mõjul mingit suuremat survet.
Vähem kui -25` võiks pidada ilma lihtsalt külmaks, mitte pakaseliseks !!
minuarust algab pakane -20-st, kuna siis võib mu väikevend koolist koju jääda.
ma metsas pole puude praksumist kuulnud, küll aga aiapostide "kõll" helisid. just siis kui ilm muudkui külmeneb, mitte kui juba pakane püsinud on. (ilmselt aine kokkutõmbumine jahtumisel)
Kas 10.01 võib torm ja mereefekti rünksajupilved seoses külma õhumassi sissetungiga tulla?
Liisa.
Tõenäoliselt tekib selle külma õhumassi saabumisega tsüklon, mis toob siis lund, st ei ole nii, et läheb külmaks, aga lund ei tule (nt 2006. a jaanuaris juhtus nii).
Mereefekt sõltub lisaks õhumassile ka õhuvoolu ühtlusest. Kui tuulenihet ei ole, siis peaks tulema mereefekt.
mereefekt on ainus äikese tekkevorm, mis välistab nuulenihke vajalikkuse.
kui lumi tuleb, siis siledaid jäävälju paraku ei teki. lume tulemusel tekib kare ja läbipaistmatu jää.
2006. aastal nägin läbi 20 cm paksuse jää.
tuulenihke*
aga muidu sellesmõttes võiks tulla kurralik lumi ja tuisk - see kompenseerib põrsaste lemmikilma
Sellist jääd võis vaadelda Haapsalus 30. novembril, kui oli tuulevaikne ja väga külm öö. Tegu oli musta niilasega, mis hiljem soodsatel tingimustel oleks võinud muutuda valgeks vt http://www.hot.ee/eka/html/icecode.html.
Postita kommentaar